Surnumere kirjarullid – miks need peaksid sulle huvi pakkuma?
Enne Surnumere kirjarullide avastamist olid vanimad Heebrea Kirjade käsikirjad pärit umbes üheksandast ja kümnendast sajandist m.a.j. Kas neid käsikirju võis tõesti pidada Jumala Sõna täpseks edastuseks, arvestades, et Heebrea Kirjade kirjutamine lõpetati juba tublisti rohkem kui tuhat aastat varem? Professor Julio Trebolle Barrera, kes on Surnumere kirjarullide rahvusvahelise toimetajate töörühma liige, väidab: „„Jesaja kirjarull” [Kumranist] annab vääramatuid tõendeid, et juudi ümberkirjutajate käe läbi toimunud piibliteksti edasiandmine rohkem kui tuhandeaastase perioodi jooksul on olnud äärmiselt täpne ja hoolikas.”
KIRJARULL, millele Barrera viitab, sisaldab tervet Jesaja raamatut. Tänaseks on Kumranist leitud üle 200 piiblilise käsikirja ning kindlaks on tehtud katkendeid igast Heebrea Kirjade raamatust, välja arvatud Estri raamatust. Vastupidiselt „Jesaja kirjarullile” on enamik leide vaid katkendid, mis moodustavad igast raamatust vähem kui kümnendiku. Kumrani kõige populaarsemad piibliraamatud olid Laulud (36 koopiat), 5. Moosese raamat (29 koopiat) ja Jesaja (21 koopiat). Neid raamatuid tsiteeritakse ka Kristlikes Kreeka Kirjades kõige sagedamini.
Ehkki kirjarullidest ilmneb, et Piiblis ei ole aja jooksul toimunud põhjapanevaid muudatusi, näitavad need ka, et teise templi perioodil kasutasid juudid mõnevõrra erinevaid heebreakeelseid piibliversioone, millest igaühes olid omad väiksed variatsioonid. Kõik kirjarullid ei ole samasuguse kirjaviisi või sõnastusega kui masoreetne tekst. Mõned sarnanevad rohkem kreekakeelse Septuagintaga. Varem arvasid õpetlased, et Septuaginta erinevused on tingitud tõlkija eksimustest või isegi tahtlikest muudatustest. Nüüd aga ilmneb kirjarullidest, et paljud need erinevused olid ka heebreakeelses tekstis. Sellega saab ka selgitada seda, miks varakristlased kasutasid Heebrea Kirju tsiteerides teistsugust sõnastust, kui on masoreetses tekstis (2. Moosese 1:5; Apostlite teod 7:14).
See väärtuslik piibliliste kirjarullide ja katkendite leid on seega suurepärane alus heebreakeelse piibliteksti ümberkirjutamise uurimiseks. Surnumere kirjarullid on kinnitanud nii Septuaginta kui ka Samaaria Pentateuhi väärtust tekstivõrdluste tegemisel. Need annavad Piibli tõlkijatele lisateavet võimalike paranduste tegemiseks masoreetses tekstis. Paljudel juhtudel kinnitavad need kirjarullid Uue Maailma Piiblitõlke komitee otsuseid taastada Jehoova nimi kohtades, kus see masoreetses tekstis on ära võetud.
Kirjarullid, mis kirjeldavad üksikasjalikult Kumrani sekti reegleid ja uskumusi, näitavad väga selgelt, et Jeesuse ajal oli judaismi vorme rohkem kui üks. Kumrani sektil olid teistsugused traditsioonid kui variseridel ja saduseridel. Ilmselt nende erinevuste pärast pidigi see sekt kõrbesse taanduma. Nad arvasid ekslikult, et nendega läheb täide Jesaja 40:3 mainitud hääl kõrbes, mis käsib tee Jehoovale tasaseks teha. Paljud kirjarullikatkendid viitavad Messiale, kes pidi autorite arvates peagi tulema. See fakt on eriliselt huvipakkuv, sest Luukas ütles, et „rahvas ootas” Messia tulekut (Luuka 3:15).
Surnumere kirjarullid aitavad meil mingil määral paremini aru saada juutide elust, kes elasid sel ajal, kui Jeesus tegi kuulutustööd. Nad annavad informatsiooni muistse heebrea keele ja piibliteksti võrdlevaks uurimiseks. Ent paljude Surnumere kirjarullide teksti on vaja veel põhjalikumalt analüüsida. Seega võib edaspidi esile tulla uusi arusaamu. Tõepoolest, 20. sajandi suurim arheoloogiline leid pakub ka 21. sajandil huvi nii õpetlastele kui ka neile, kes õpivad tundma Piiblit.
[Piltide allikaviited lk 7]
Väljakaevamised Kumranis: Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.; käsikiri: loa andnud Shrine of the Book, Israel Museum, Jerusalem