Kas sul on võimalik teenida seal, kus kuulutajate järele on suurem vajadus?

„Elasime mugavat elu Ameerika Ühendriikides, kuid kartsime, et sealne materialistlik keskkond võib lõpuks meile ja meie kahele pojale halba mõju avaldada. Olime naisega varem teeninud misjonäridena ja tahtsime seda lihtsat, kuid õnnelikku elu uuesti nautida.”

SELLE tugeva soovi ajel otsustasid Ralph ja Pam 1991. aastal kirjutada mitmele harubüroole, et väljendada oma soovi teenida mõnes sellises paigas, kus on Kuningriigi kuulutajate järele suurem vajadus. Mehhiko harubüroo vastas, et nende riigis on pakiline vajadus Kuningriigi kuulutajate järele, kes saaksid rääkida tõde inglise keelt kõnelevatele inimestele. Harubüroo ütles koguni, et see põld on ’valge lõikuseks’ (Joh. 4:35). Õige pea võtsidki Ralph ja Pam koos oma poegadega, kes tollal olid 8- ja 12-aastased, kutse vastu ning hakkasid välismaale kolimiseks ettevalmistusi tegema.

Üüratu territoorium

Ralph jutustab: „Enne Ameerika Ühendriikidest lahkumist ütlesid mõned heade kavatsustega õed ja vennad: „Välismaale kolimine on liiga ohtlik!”, „Mis saab siis, kui te jääte haigeks?”, „Miks üldse kolida inglise keelt kõnelevate inimeste territooriumile? Nad pole tõest niikuinii huvitatud!” Aga me olime juba kindlalt otsustanud minna. Pealegi ei langetanud me seda otsust rutakalt. Olime seda juba aastaid planeerinud. Olime hoidunud pikaajalistest võlgadest, pannud kõrvale raha ja arutanud perega palju kordi, milliseid raskusi me võime kohata.”

Kõigepealt külastas Ralph koos oma perega Mehhiko harubürood. Vennad näitasid seal kogu riigi kaarti ning ütlesid: „See kõik ongi teie territoorium!” Perekond otsustas minna elama Méxicost umbes 240 kilomeetri kaugusel loode suunas asuvasse San Miguel de Allende linna, kus elab palju eri maadest pärit inimesi. Kolm aastat hiljem rajati sinna 19 kuulutajaga ingliskeelne kogudus. See oli esimene ingliskeelne kogudus Mehhikos. Palju tööd ootas aga veel ees.

Arvestuste järgi elab Mehhikos miljon Ameerika Ühendriikidest kolinud inimest. Lisaks elab seal palju kohalikke haritlasi ja õpilasi, kes räägivad inglise keelt teise keelena. Ralph jutustab: „Me palvetasime, et abilisi tuleks juurde. Meil oli kodus alati lisamagamistuba õdedele ja vendadele, kes tulid meie territooriumile nii-öelda maad kuulama.” (4. Moos. 13:2.)

Nad lihtsustasid oma elu, et laiendada teenistust

Peagi tuli juurde rohkem õdesid ja vendi, kes soovisid oma teenistust laiendada. Nende hulgas olid Ameerika Ühendriikidest pärit Bill ja Kathy. Nad olid juba 25 aastat teeninud territooriumitel, kus oli kuulutajate järele suurem vajadus. Neil oli plaanis õppida hispaania keelt, kuid nende plaanid muutusid, kui nad kolisid Chapala järve ääres asuvasse Ajijici linna, kus on ennast sisse seadnud pensionärid Ameerika Ühendriikidest. Bill räägib: „Ajijici linnas otsisime veelgi usinamini inglise keelt kõnelevaid inimesi, kes tahaks õppida tõde.” Kaks aastat pärast sellesse linna kolimist võisid Bill ja Kathy rõõmustada selle üle, et näevad oma silme all uue koguduse rajamist – teise ingliskeelse koguduse rajamist Mehhikos.

Kanada abielupaar Ken ja Joanne soovis samuti lihtsustada oma elu ning pühendada rohkem aega kuulutustööks. Ka nemad kolisid Mehhikosse. Ken jutustab: „Läks päris palju aega, enne kui harjusime eluga piirkonnas, kus ei pruukinud päevade viisi olla sooja vett, elektrit ega telefoniühendust.” Sellegipoolest tõi kuulutustöö palju rõõmu. Peagi määrati Ken teenistusabiliseks ja kaks aastat hiljem kogudusevanemaks. Nende tütrel Britannyl polnud alguses just kerge selles väikses ingliskeelses koguduses, kus oli vaid mõni üksik noor. Kuid pärast seda, kui ta hakkas osalema kuningriigisaalide ehitustöödel, leidis ta sõpru kogu riigist.

Ameerika Ühendriikide Texase osariigist pärit Patrick ja Roxanne läksid õhinat täis, kui kuulsid, et päris nende lähedal on misjonipõld, kus inimesed räägivad inglise keelt. Patrick ütleb: „Kui olime käinud Kirde-Mehhikos asuvas Monterrey linnas, tundsime, et Jehoova on meid juhatanud sinna appi minema.” Neil õnnestus viie päevaga oma kodu Texases maha müüa ja nii-öelda ’minna alla Makedooniasse’ (Ap. t. 16:9). Elatise teenimine Mehhikos polnud just kerge, ent vaid kahe aastaga kasvas nende silme all 17 tunnistajast koosnev grupp 40 kuulutajaga koguduseks.

Ka abielupaar Jeff ja Deb lihtsustasid elu, et laiendada oma teenistust. Nad müüsid maha oma suure maja Ameerika Ühendriikides ja kolisid pisikesse korterisse Cancúnis, Mehhiko idarannikul. Varem olid nad harjunud käima kodu lähedal asuvas konditsioneeriga kokkutulekusaalis. Nüüd tuli neil aga reisida kaheksa tundi, et jõuda kõige ligemal toimuvale ingliskeelsele kokkutulekule ilma katuseta ehitises. Kuid neile pakkus sügavat rahulolu, et said olla umbes 50 kuulutajaga koguduse rajamise tunnistajaks Cancúni linnas.

Ka mõned mehhiko õed ja vennad hakkasid kuulutama inglise keeles. Näiteks kui Rubén ja tema pere kuulis, et San Miguel de Allendes on rajatud esimene ingliskeelne kogudus ja et selle koguduse territooriumiks on kogu Mehhiko, otsustasid nad viivitamatult appi minna. See aga tähendas inglise keele õppimist, uue kultuuriga harjumist ja pikkade vahemaade läbimist – iga nädal 800 kilomeetrit –, et jõuda koosolekutele. Rubén jutustab: „Nii tore oli anda tunnistust välismaalastele, kes olid juba pikka aega elanud Mehhikos, kuid kuulsid esimest korda omas keeles head sõnumit. Mõned olid selle pärast pisarateni liigutatud.” Pärast seda, kui Rubén ja tema pere olid aidanud San Miguel de Allende kogudust, teenisid nad edasi pioneeridena Mehhiko keskosas Guanajuato linnas, kus nad aitasid rajada rohkem kui 30 kuulutajast koosneva ingliskeelse koguduse. Praegu teenivad nad Guanajuato lähistel Irapuato linnas ühes ingliskeelses grupis.

Kuulutamine neile, keda on raske kätte saada

Lisaks välismaalastele räägivad inglise keelt ka paljud mehhiklased. Sageli on raske neile Kuningriigi sõnumit rääkida, kuna nad elavad rikaste linnaosades, kus uksele tulevad vastu toateenijad. Või kui nad tulevad ise uksele, ei pruugi nad meie sõnumit kuulata, sest peavad Jehoova tunnistajaid väikseks kohalikuks sektiks. Ent kui selliste majaomanike poole pöörduvad välismaalt tulnud tunnistajad, kuulavad mõned meelsamini.

Mehhiko keskosas Querétaro linnas elav Gloria jutustab: „Enne puutusin kokku hispaania keelt kõnelevate tunnistajatega, aga ma ei kuulanud neid. Kui aga mu perel ja sõpradel kerkisid probleemid, langesin masendusse ja pöördusin palves Jumala poole, et ta aitaks mul leida lahendust. Mõne aja pärast tuligi mu ukse taha üks inglise keelt kõnelev naine. Ta küsis, kas keegi meist räägib inglise keelt. Kuna ta oli välismaalane, olin ma uudishimulik ja ütlesin, et mina räägin. Samal ajal kui ta oma esitlust tegi, mõtlesin endamisi, et mida see hull ameeriklane siin meie kandis teeb. Aga ma olin küsinud Jumalalt mingit märki. Võib-olla see välismaalane ongi Jumala vastus minu palvele.” Gloria nõustus piibliuurimisega, edenes väga jõudsasti ja lasi end perekonna vastuseisust hoolimata ristida. Praegu teenib Gloria üldpioneerina ning tema mees ja poeg teenivad samuti Jehoovat.

Tasu neile, kes laiendavad oma teenistust

Teenimisel seal, kus on Kuningriigi kuulutajate järele suurem vajadus, on omad raskused, aga see tasub end kuhjaga ära. Ralph, kellest me artikli alguses rääkisime, lausub: „Me juhatasime piibliuurimisi inimestega, kes olid pärit Hiinast, Inglismaalt, Jamaicalt, Rootsist ja isegi kõrgemast klassist isikuga Ghanast. Mõned piibliõpilased hakkasid ka ise täisajalisteks teenijateks. Viimaste aastate jooksul on meie pere olnud tunnistajaks seitsme ingliskeelse koguduse rajamisele. Meie mõlemad pojad hakkasid samuti pioneerideks ja teenivad nüüd Ameerika Ühendriikide Peetelis.”

Praegu on Mehhikos 88 ingliskeelset kogudust ja palju gruppe. Mis on sellise kiire kasvu taga? Paljud inglise keelt kõnelevad inimesed Mehhikos polnud kunagi varem Jehoova tunnistajatega kokku puutunud. Teised olid meeleldi valmis tunnistajaid kuulama, kuna neid ei mõjutanud kaaslased, kes oleks neid takistanud nende kodumaal. Mõned aga nõustusid piibliuurimisega seetõttu, et nad olid juba pensionärid ja neil oli aega tegeleda vaimsete asjadega. Lisaks teenib ingliskeelsetes kogudustes pioneeridena rohkem kui üks kolmandik kuulutajatest, mis aitab tublisti kaasa innukusele ja kasvule nendes kogudustes.

Sind ootavad õnnistused

Kahtlemata võtavad inimesed Kuningriigi sõnumi meelsamini vastu, kui seda räägitakse neile nende emakeeles. Seepärast on väga südantsoojendav näha vaimselt meelestatud õdesid ja vendi – nii noori kui vanu, nii vallalisi kui abielus –, kes on meelsasti valmis kolima sinna, kus on suur vajadus Kuningriigi kuulutajate järele. Tõsi küll, nad võivad kohata raskusi, aga need kahanevad olematuks võrrelduna selle rõõmuga, mida nad tunnevad siis, kui leiavad ausameelseid inimesi, kes võtavad vastu Piibli tõe. Kas ka sina saad teha oma elus ümberkorraldusi, et kolida kas oma kodumaal või välismaal sellisele territooriumile, kus on Kuningriigi kuulutajate järele suurem vajadus?a (Luuka 14:28–30; 1. Kor. 16:9.) Kui see on võimalik, siis võid kindel olla, et sind ootavad ees rikkalikud õnnistused.

[Allmärkus]

[Kast lk 21]

Rõõmsad pensionärid äratavad tähelepanu

Beryl kolis Inglismaalt Kanadasse. Seal töötas ta mitmes rahvusvahelises firmas juhatajana. Samuti sai temast meisterlik naisratsutaja ja ta valiti isegi 1980. aasta olümpiamängudele Kanadat esindama. Kui Beryl ja tema abikaasa pensionile jäid ja Mehhikosse Chapalasse elama läksid, käisid nad sageli restoranides söömas. Iga kord, kui ta märkas inglise keelt kõnelevaid elurõõmsaid pensionäre, tutvustas ta end neile ja küsis, mida nad Mehhikos teevad. Peaaegu alati tuli välja, et need õnnelikud einestajad on Jehoova tunnistajad. Beryl ja tema abikaasa mõtlesid, et kui õnn ja elu eesmärk tuleb Jumala tundmisest, siis tahavad ka nemad Jumalat tundma õppida. Pärast paljusid kuid kristlikel koosolekutel käimist nõustus Beryl piibliuurimisega. Mitmeid aastaid teenis Beryl üldpioneerina.

[Kast lk 22]

„Tore, et nad meie juures on”

Neid, kes kolivad maadesse, kus on Kuningriigi kuulutajate järele suurem vajadus, hinnatakse sealsetes kogudustes väga. Üks Kariibi mere saarte harubüroo kirjutas: „Kui need sajad siin teenivad välismaalased ühel päeval lahkuksid, kannataks selle all koguduste stabiilsus. Tore, et nad meie juures on.”

Jumala Sõnas öeldakse, et „head sõnumit rääkivaid naisi on suur vägi” (Laul 68:11, UM). Seega pole üllatav, et paljud välismaal teenivatest kuulutajatest on vallalised õed. Sellised ennastohverdavad õed on suureks abiks. Üks Ida-Euroopa harubüroo märkis: „Paljudes kogudustes on õdedel suur osakaal, mõnikord moodustavad nad koguduse liikmetest koguni kuni 70 protsenti. Enamik neist on tões alles uued, sellepärast on välismaalt tulnud vallalised pioneeridest õed osutanud hindamatut abi uutele väljaõppe andmises. Need võõrsilt tulnud õed on meile tõeline kingitus!”

Mida arvavad sellised õed välismaal teenimisest? „Keerulisi olukordi on palju,” räägib Angelica, kes on 30-ndates eluaastates ja teeninud vallalise pioneerina välismaal mitmeid aastaid. „Ühel territooriumil tuli mul päevade viisi kõmpida mööda poriseid teid ning ma puutusin kokku paljude kannatavate inimestega, mis mõjus mulle päris masendavalt. Aga see, et saan aidata inimesi kuulutustööl, pakkus mulle suurt rahuldust. Samuti liigutasid mind paljud kohalike õdede tänuväljendused selle eest, et tulin neid aitama. Üks õde ütles mulle, et minu eeskuju tulla nii kaugele teisele maale pioneerina teenima oli julgustanud teda ennast alustama täisajalist teenistust.”

Sue, kes on veidi üle 50-aastane pioneerõde, räägib: „Raskusi kohtad sa niikuinii, aga need pole võrreldavad õnnistustega. Kuulutustöö on põnev! Kuna ma veedan teenistuses palju aega noorte õdedega, räägin nendega sellest, mida olen raskuste ületamise kohta õppinud Piiblist või meie väljaannetest. Sageli on nad mulle öelnud, et minu eeskuju selles, kuidas probleemidega hakkama saada ja samal ajal aastaid vallalise pioneerina teenida, on andnud neile kindlustunde, et ka nemad suudavad elumuredega toime tulla. Nende õdede aitamine täidab mind sügava rahulolutundega.”

[Kaart lk 20]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

MEHHIKO

Monterrey

Guanajuato

Irapuato

Ajijic

Chapala

Chapala järv

San Miguel de Allende

Querétaro

MÉXICO

Cancún

[Pilt lk 23]

Nii mõnelgi on olnud meeldiv võimalus anda tunnistust välismaalastele, kes kuulevad head sõnumit esimest korda