Küsimuste kast

◼ Kuidas märkida aruandesse perekondlikke piibliuurimisi ja uurimisi pühendunud kristlaste alaealiste ristimata lastega?

Kohustus õpetada oma lastele Jehoova teid nõuab pühendunud kristlikelt vanematelt palju aega ja pingutusi (5. Moos. 6:6, 7; Efesl. 6:4). See, kas kogu selleks kulutatud aeg arvestatakse kuulutustööks või mitte, ei mõjuta mingil moel vanemliku vastutuse tähtsust.

Koguduse põlluteenistusaruande peamine eesmärk on kajastada seda, mida saadetakse korda põlluteenistuses: hea sõnumi avalikus kuulutustöös ja tõe õpetamises nendele, kes pole pühendunud ega ristitud tunnistajad (Matt. 24:14; 28:19, 20). Kuid kui pühendunud kristlik vanem juhatab regulaarselt perekondlikku piibliuurimist ja selle juures on alaealisi ristimata lapsi, võib ema või isa aruandesse märkida üksnes ühe tunni ja ühe korduskülastuse nädala kohta, mil uurimine toimub, ning ühe koduse piibliuurimise kuus — seda isegi juhul, kui uurimine kestab korraga rohkem kui ühe tunni või toimub sagedamini kui korra nädalas. Lisapiiblitunde või aega, mil last õpetatakse eraviisiliselt, ei peaks põlluteenistusaruandesse märkima. Kui vanemad kasutavad aega sel viisil, saavad nad näidata oma tõsist soovi kasvatada oma lastes Jumalale andumust (Õpet. 22:6).

Mida aga teha siis, kui vanemad vajavad abi, et juurutada tõde oma laste südamesse? Nad võivad paluda vajalikku abi teistelt. Kui seda palutakse kelleltki teiselt kuulutajalt, peaks seda esmalt arutama juhtiva ülevaataja või teenistusülevaatajaga. Kui lapsevanemad on tões noored või vajavad muul moel seoses oma lastega abi ning kui see tundub mõistlik, võib teine kuulutaja uurida nende lastega Piiblit. Kui need lapsed pole veel ristitud, võib uurimise juhataja panna aruandesse kirja nendega uurimise aja, korduskülastuse ja ühe piibliuurimise. (Vaata ”Meie Kuningriigiteenistus”, oktoober 1999, ”Küsimuste kast”.)