Küsimuste kast

◼ Kas perekondlik piibliuurimine tuleks märkida põlluteenistusaruandesse?

Kui kristlik lapsevanem juhatab perekondlikku piibliuurimist, millest võtavad osa tema ristimata lapsed, võib vanem kirjutada aruandesse nädalas maksimaalselt ühe tunni ja ühe korduskülastuse ning kuus ühe piibliuurimise. Seda ka sel juhul, kui uurimine kestab kauem kui üks tund, kui see toimub sagedamini kui kord nädalas või kui lastega uuritakse eraldi. (Vaata ”Teenistuse” raamatust lk 104.)

Kui peres on kõik ristitud tunnistajad, siis ei kirjutata aruandesse aega ega uurimist (erandiks on olukord, kui lapsega uuritakse pärast ristimist veel teist raamatut). Põhjus on selles, et koguduse põlluteenistuse aruanne peegeldab peamiselt seda, mida me oleme saavutanud hea sõnumi kuulutamises ja Piibli tõdede õpetamises neile, kes pole Jehoova pühendunud ja ristitud teenijad (Matt. 24:14; 28:19, 20). See aga ei vähenda mitte mingil moel seda, kui tähtis on taolist uurimist korrapäraselt pidada.

Kohustus lastega uurida lasub nende kristlikel vanematel. Need, kes vajavad abi perekondliku uurimise sisseseadmisel või selle parandamisel, võivad pöörduda kogudusevanemate poole. Kui mingil põhjusel oleks parem, et kristlikust perest pärit ristimata lapsega uuriks keegi teine kuulutaja, oleks sellest hea rääkida juhtiva või teenistusülevaatajaga. Kui selline uurimine kiidetakse heaks, võib kuulutaja, kes uurimist juhatab, esitada selle kohta aruande nagu kõigi teiste uurimiste puhul.

Selleks et õpetada lastele Jehoova teid, kulub palju rohkem aega ja pingutusi, kui on näha põlluteenistusaruandest (5. Moos. 6:6—9; Õpet. 22:6). Kristlikud lapsevanemad väärivad tõesti kiitust selle eest, et täidavad vastutusrikast kohustust kasvatada oma lapsi Jehoova ’juhatamises ja manitsuses’ (Efesl. 6:4, EP 97).