Kas sa võid Jehoova austamiseks rohkem teha?
1 See on eluliselt tähtis küsimus, mille üle kõik meist mõtlema peaksid. Meie Isanda Jeesus Kristuse ustavate jäljendajatena austame tänapäeval oma Jumalat, andes Tema nimest avalikku tunnistust. See on kohustus, mille peame endi õlule võtma, kui me tahame Jumala soosingut saada. (Mark. 13:10; Luuka 4:18; Ap. t. 4:20; Heebr. 13:15) Milline kirjeldamatu eesõigus — tõepoolest, au — on viia seda head sõnumit järelejäänud laialipillutatud „lammastele”, kes veel Jehoova üleuniversumilisse tarasse tulla võivad! — Joh. 10:16.
2 Kas sina ja sinu lapsed võite Jehoova austamiseks rohkem teha, suurendades endi aktiivsust teenimises? Ülemaailmselt astub üha kasvaval hulgal teie vendi ja õdesid pioneerteenistusse. Aprillis 1992 võttis endise Nõukogude Liidu territooriumil üld- või abipioneerteenistusest osa 2649 inimest. Kas sina isiklikult oled pioneeritööd tõsiselt kaalutlenud? Kas sa julgustad oma lapsi täisaegse teenimise elukutse poole püüdlema?
3 Miks mitte analüüsida oma isiklikke tundeid pioneerteenistuse suhtes? Kas sa teed iga kord, kui seda teemat vähegi mainitakse, kiire järelduse, et sinu olukorrad lihtsalt ei võimalda sul pioneerteenijana teenida? On tõsi, et pioneeritöö pole igaühe jaoks võimalik. Pühakirjal põhinevad kohustused ja teised piirangud takistavad paljudel täisaegselt teenida. (1. Tim. 5:8) Kuid kas sa oled selle üle hiljuti palvemeelselt mõelnud? Kas olete selle teema üle koos perekonnaga arutlenud, et näha, kas vähemalt üks pereliige võiks pioneeritööd teha? Ingliskeelne 1982. aasta 15. novembri Vahitorn esitas 23. leheküljel sellise mõtlemapaneva ütluse: „Iga kristlik teenija peaks tõepoolest palvemeelselt kaaluma, kas ta saaks pioneeritööd teha või mitte. Üks Lõuna-Aafrikas elav pioneeridest abielupaar, kes on viisteist aastat pioneeritööd teinud, ütles: ’Miks me teeme pioneeritööd? Kui me seda ei teeks, kas me üldse suudaksime seda Jehoova ees õigustada?’ Paljud, kes ei ole pioneerid, võiksid samahästi endalt sellega seoses küsida: ’Kas ma tõesti suudan Jehoova ees õigustada tõsiasja, et ma ei ole pioneer?’ ”
4 Ühes teises Vahitorni samateemalises artiklis oli selline otsene kommentaar: „Igaüks meist peaks iseenda vastu aus olema. Kas sa ütled, et ’vaim on valmis, aga liha on nõrk’? Kuid kas vaim on tegelikult valmis? Hoidugem sellest, et toome liha nõrkust ettekäändeks sellele, et meie vaim pole valmis.” — w78 15.8 lk. 23.
5 Lapsevanemad, kes soovivad, et nende lapsed oleksid edukad: Õpetussõnad 15:20 kinnitab meile: „Tark poeg rõõmustab isa, aga alp inimene põlgab ema!” Kahtlemata tunnevad jumalakartlikud vanemad rõõmu, kui nende pojad ja tütred taotlevad elu, mis on täis Jehoova pühendunud teenimist. Kuid siiski ei vali teie lapsed tarka teed automaatselt. Selle maailma ahvatlused on väga võimsad. Lapsevanemad, teie laste väärtushinnanguid kujundavad suures osas teie endi omad. Kui te alati positiivselt täisaegse teenistuse kasulikkusest räägite, kui te oma noori lapsi pühendunud pioneeride seltskonda otsima julgustate, kui te olete tõeliselt veendunud, et täisaegne teenimine on kõige aulisem elukutse, mille teie lapsed iganes valida võiksid, siis avaldab see positiivne suhtumine teie lastele kahtlematult suurt mõju. Aidake neil hinnata seda, kui väärtuslik on saavutada hea nimi Jehoova ees, mitte inimeste ees.
6 Noored inimesed, Õpetussõnad 22:1 tõstab esile valiku, mille te peate tegema: „Aus nimi on kallim kui suur rikkus, hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld!” Millise nime sa endale teed? Mõtle meestele ja naistele, kellest me Piiblist lugeda võime, kes endale pühendunud teenistuse kaudu Jumala ees hea nime on teinud. Oli armas arst Luukas ning Eenok, kes kõndis ühes tõelise Jumalaga. Saamuel sai parima võimaliku hariduse, alustades oma teenistust Jehoova templis varases eas. Kas sa arvad, et need ustavad teenijad kunagi seda tehtud valikut kahetsesid? Miks nad pidid seda kahetsema? Kõigil neil oli õnnelik, viljakas ja elamusterohke elu. Ja neile sai osaks Jehoova kestev soosing! — Laul 110:3; 148:12, 13; Õpet. 20:29a; 1. Tim. 4:8b.
7 Kui lapsed oma elus edukad on, tunnevad nende vanemad uhkust. See, et nad on teinud oma investeeringu selle ’Jehoovalt saadud pärandi’ väljaõpetamisse, distsiplineerimisse ja harimisse, saab mitmekordselt tasutud. (Laul 127:3) Mille üle võiks lapsevanem rohkem uhkust tunda kui poja või tütre üle, kes teeb Jehoova austamiseks kõik, mida suudab? Tänapäeval käivad paljud noored inimesed Luuka, Eenoki ja Saamueli jalajälgedes, nagu üks kiri seda näitab: „Ma olen 16-aastane. Alustasin üldpioneerteenistust . . . üheksa kuud pärast ristimist ja sellest ajast saadik olen ma Jehoovalt õnnistusi saanud. . . . Pioneeritöö on abiks ka koolis. Enne sain ma koolikaaslaste käest sellepärast, et ma tunnistaja olen, narrida. Nüüd, mil pean palju rohkem isiklikult uurima, suudan ’vastata sellele, kes mind teotab’.”
8 Haridus, et teenimiseks ette valmistuda: Siinkohal võiksime vaadelda ilmaliku hariduse küsimust. See on valdkond, kus tasakaalustatud seisukohta eriti tarvis on. Vahitornis, mis ilmus 1. novembril 1992, oli esile tõstetud artiklit „Eesmärgikindel haridus”. Alapealkirja „Küllaldane haridus” all oli toodud selline mõte: „Kristlased peaksid olema võimelised end ise ülal pidama isegi siis, kui nad on täisaegsed pioneerteenijad. (2. Tessalooniklastele 3:10—12) . . . Kui palju haridust vajab noor kristlane, et neist Piibli põhimõtetest lugu pidada ja kristlikke kohustusi täita? . . . [Millist tasu] võiks nimetada ’küllaldaseks’ . . . nende jaoks, kes soovivad olla hea sõnumi pioneerteenijad? Üldiselt vajavad need inimesed osaajatööd, hoidumaks panemast ’kulukat koormat’ oma vendade või perekonna õlule. — 1. Tessalooniklastele 2:9, NW.”
9 Kui tulevane pioneer arvab, et täisaegse teenistuse taotlemiseks on vaja lisaharidust, soovitab 1992. aasta 1. novembri Vahitorn: „Kui vähegi võimalik, oleks hea, et ta käiks kodunt koolis ja võiks nõnda kinni pidada normaalsetest kristlikest uurimisharjumustest, käia koosolekutel ja osaleda kuulutustegevuses.”
10 Aafrikast tuleb kogemus 22-aastasest noorest, kes pidi minema kutsekooli, kuigi ta süda kuulus pioneerteenistusele. Kutsekoolis olles pani ta end kirja abipioneerina. Tema eakaaslased tegid tema üle nalja, öeldes, et ta kukub eksamitel kindlasti läbi. Ta vastas neile alati nii: „Otsige esmalt Jumala Kuningriiki ja tema õiglust.” Ta tõusis enesedistsipliini ilmutades igal hommikul väga vara üles ja valmistus kahe tunni jooksul tundideks ette ning õhtupoolikul, kui tunnid läbi olid, osales põlluteenistuses. Kogu kool oli hämmingus, kui see nooruk erieksamil, millega valiti välja kolm parimat õpilast erilise toetusstipendiumi saamiseks, kolmanda koha sai. Teisele kohale tulnud õpilane oli üks huvitatud inimene, kellega meie pioneerist vend koolis Piiblit uuris. Esimesele kohale tulnud õpilane oli üks teine seal koolis õppiv innukas tunnistajast noor.
11 Kogudusevanemad teevad oma osa: Kogudusevanemad, kes tunnevad uhkust töö üle, mida pioneerid teevad, annavad nendele innukatele teenijatele suurt julgustust. Kogudusevanemad teevad seda meelsasti, sest nad teavad, et hoolega tööd tegevad ja tulemusrikkad pioneerid on igale kogudusele õnnistuseks. Pärast umbes aastapikkust üldpioneerina teenimist on nad kõlblikud Pioneeride Teenistuskoolis lisaväljaõppe saamiseks. See kursus on pioneeride tõhususe parandamisel osutunud hindamatuks abinõuks. Kuigi pioneerid on töö esirinnas, vajavad ka nemad armastavat julgustust, ning kogudusevanemad peaksid selle vajaduse täitmiseks valvsad olema. — 1. Peetr. 5:1—3.
12 Kuidas võivad kogudusevanemad pioneeritööle tõuke anda? Alustuseks oleks hea aeg-ajalt kaalutleda, kellel oleks võimalik selle eesõiguse poole püüelda. Kogudusevanemad võiksid pöörduda inimeste poole, kes näivad pioneeritööks soodsas seisundis olevat, kelle hulka kuuluvad paljud korrapäraselt abipioneerina teenivad inimesed, pensionärid, koduperenaised ja õpilased. Samal ajal kui keegi ei peaks end avalduse andmiseks kohustatuna tundma, võivad need, kellel on see soov, kuid kes on kõhelnud, koos vähese praktilise julgustusega mõista, et pioneeritöö on nende haardeulatuses.
13 Kui kogudusevanemad neile, kes soovivad avaldust anda, julgustust annavad, peaksid nad pidama meeles, et avalduse andja ei pea tingimata enne üldpioneeriks hakkamist mõned kuud abipioneer olema. Loomulikult tahavad kogudusevanemad mõistlikul määral kindlad olla, et avalduse andjal on tundide normi võimalik täita.
14 Pärast seda, kui koguduse teenistuskomitee on avalduse üle vaadanud ja sekretär on hoolikalt kontrollinud, kas kõik küsimused on vastatud, peaks see otsekohe Ühingule saadetama.
15 Sekretär peaks kogudusevanematele iga probleemi kohta, mida pioneerid ehk kogevad, pidevalt informatsiooni andma. See on eriti tähtis kogudustes, kus on palju pioneere. Peale selle et pioneeride tegevus teenistusaasta lõpus üle vaadatakse, peaks sekretär teenistusülevaatajaga märtsi alguses kokku saama, et vaadata, kas mõned ehk tundidenormi täita ei suuda ning isiklikku tähelepanu vajavad. (Vaata 1993. aasta märtsi Meie Kuningriigiteenimise Teateid.) Kui viivitamatult abi antakse, suudab pioneer ehk teenistusaasta edukalt lõpetada.
16 Suur hulk uusi pioneere on ealt noored ja tões suhteliselt uued. Nende valmisoleku vaim toob meile kindlasti rõõmu! Kuid need uued pioneerid vajavad ikka veel väljaõpet, et arendada oskusi majast majja töös, tõhusate korduskülastuste tegemises ja piibliuurimistel õpetamises. Kui seda väljaõpet ei toimu, võib uus pioneer umbes aasta möödudes julguse kaotada ja lõpuks pioneerteenistuse lõpetada, sest ta pole teenimises häid tulemusi saanud. Valvsad kogudusevanemad võivad väiksemaid probleeme või aktiivsuse vähenemist tähele panna. Kui asjale kohest tähelepanu pööratakse ning pioneeri ta probleemis aidatakse, võib ta paljudest viljaka teenistuse aastatest rõõmu tunda.
17 Kas sa võid kaugetes vetes kalastada? Mõned Jeesuse jüngrid olid kalamehed. Mõnikord olid nende võrgud pärast kogu öö kestnud kalapüüdmist ikka tühjad. (Joh. 21:3) Mõnede maade nendes osades, kus ’inimeste püüdmine’ on aastaid kestnud, võivad mõned pioneerid järeldada, et nende koguduse „vetes” on vähe „kalu”. (Matt. 4:19) Kas pole meil selle kõrval rõõm lugeda teateid, mis tulevad nendest maadest, kus kuulutajad ning pioneerid paljusid piibliuurimisi läbi viivad? Nende maade pioneeride ja misjonäride rõõm on ilmselge. (wST-92 1/9 lk. 20, lõik 15) Seega peaksid mõned hoolega tööd tegevad pioneerid, kui nende puhul suurema vajadusega riiki ümber asumine võimalik on, seda enne sellise kolimise ettevõtmist oma harubürooga kaaluma.
18 Alguses võisid mõned sellepärast pioneeritööd alustada, et nad teadsid, et seda on õige teha, kuid nad mõtlesid, kas nad ikka suudavad selles edukad olla. Nad andsid ehk avalduse mõningate kahtlustega ja end tagasi hoides. Alguses võis neil põllul ehk minimaalselt tulemusi olla. Kuid aja jooksul nende vilumus kasvas ja nende tööl oli Jehoova ilmne õnnistus. Selle tulemusena nende rõõm ja enesekindlus kasvasid. Mõnede jaoks on pioneeritöö osutunud isegi hüppelauaks Beeteli teenistusse, Gileadi väljaõppesse ja misjonitöösse, Teenimise Väljaõppekooli ja isegi reisiva ülevaataja töösse.
19 Ehk ei ole sinul võimalik mõnele teisele maale kolida või Gileadi väljaõppe võimalust kasutada, kuid ikkagi on olemas võimalusi teha püüdmistööd sama riigi teistes vetes. Selline kolimine võib nõuda sinu elustiili muutmist, kuid sellest saadav vaimne tasu on tõesti suur. — Matt. 6:19—21.
20 Või kui sinu olud seda lubavad, saad ehk olla abiks oma ringkonna mõnes naaberkoguduses. Kui sa selleks kõlblik oled, võib sinu ringkonna ülevaataja rõõmuga teha vastavaid ettepanekuid ringkonna kogudustele, kes veel ühest pioneerist kasu saada võiksid.
21 Mõned pioneerid ja kuulutajad on saanud lihtsalt kodus olles oma paikkonna vajadusi teenida. Nad võivad osata mõnda teist keelt. Kas sa oled leidnud, et sinu territooriumil on üsna suur hulk muukeelset elanikkonda? Kas on seal inimesi, kellele Kuningriigi sõnumit viipekeeles edasi antama peaks? Need, kes mõnda teist keelt oskavad, võivad Kuningriigi sõnumiga kõikide inimesteni jõudmisel suureks abiks olla. Kuigi see võib olla tõeline väljakutse, võib see ka väga tasutoovaks osutuda. — 1. Tim. 2:4; Tiit. 2:11.
22 Kui sa teed praegu Jehoova austamiseks kõik, mida suudad, tunne oma praeguste teenistuseesõiguste üle rõõmu. Kui sa tunned, et võid teha rohkem, vii see asi palves Jehoova ette. Analüüsi realistlikult, milliseid muudatusi sinu olud sul teha lubaksid. Räägi oma plaanidest kogudusevanemaga, kellel on pioneerivaim, või ringkonnaülevaatajaga. Kui sa oled teinud palvemeelse, praktilise otsuse, hakka seda koheselt järgima, olles veendunud Jehoova tõotuses, et ta austab neid, kes teda austavad. — Heebr. 13:5, 6; 1. Saam. 2:30.