Küsimuste kast

◼ Mida tuleks pidada silmas, kui saadame kirja korterivaldajale, keda meil pole õnnestunud kodunt leida?

Erisugustel põhjustel on üha raskem saada inimesi kodust kätte. Mõned kuulutajad on leidnud, et hea moodus selliste inimesteni jõuda on neile kirjutada. Ehkki see võib anda häid tulemusi, on tarvis pidada meeles ka mõningaid mõtteid, mis võivad aidata vältida mitmeid probleeme.

Ära kasuta saatja aadressina ühingu aadressi. See näitaks vääralt, et kiri saadeti meie büroost, mis võib põhjustada asjatuid probleeme ning vahel tuua kaasa ka lisakulutusi.

Kanna hoolt selle eest, et sul oleks täpne aadress ja piisavalt postmarke.

Ära adresseeri kirja „korterivaldajale” ega „majaelanikule”, vaid kasuta konkreetset nime.

Ära jäta kirja ukse vahele, kui kedagi pole kodus.

Kõige paremad on lühikesed kirjad. Selle asemel et püüda kirjutada pikka sõnumit, saada parem koos kirjaga traktaat või ajakiri.

Palju kergem on lugeda masinal kirjutatud kirja, ja see jätab ka parema mulje.

Kui sa pole ise inimesele eelnevalt tunnistust andnud, ei loeta kirja saatmist korduskülastuseks.

Kui kirjutad inimesele, kes on varem huvi ilmutanud, peaksid lisama oma aadressi või telefoninumbri, et tal oleks võimalik sinuga ühendust võtta. Selgita, kuidas me viime läbi piibliuurimist.

Kutsu inimesi kohaliku koguduse koosolekutele. Pane kirja aadress ja koosolekute ajad.

Ära saada kirju nendele, keda sa pole kätte saanud, pärast seda, kui oled territooriumi ära andnud; kohustus selle eest hoolitseda lasub kuulutajal, kelle territoorium see parasjagu on.