Arendagem suhtlemisoskust!
1 Et täita meile antud ülesannet — kuulutada ja jüngreid teha —, peame teistele informatsiooni edastama (Matt. 24:14; 28:19, 20). Suhtlemine ei pruugi olla kerge isegi sõprade vahel. Kuidas me saame aidata võõrastel inimestel head sõnumit mõista?
2 Võõrast sõbraks. Püüa panna ennast nende olukorda, kellele sa kuulutad. Tänapäeva maailmas on mõistetav, et mõned inimesed kahtlustavad või isegi kardavad võõraid. See võib suhtlemist raskendada. Mida saaksid sa teha, et inimeste esialgset kartust vähendada? Enne kui me veel sõnagi ütleme, edastame juba sõnumi oma tagasihoidliku väljanägemisega. Meie kombekas riietus ja väärikas olek aitab kartusi leevendada (1. Tim. 2:9, 10).
3 Teine suhtlemise abinõu on meie pingevaba, sõbralik käitumine. Sellega aitame ka teistel end vabalt tunda ning tähelepanelikumalt kuulata. Oluline on hea ettevalmistus. Kui teame täpselt, mida tahame öelda, siis närveerime vähem. Meie rahulik meelelaad võib koguni suurendada huvi meie sõnumi vastu. Üks naine lausus teda külastanud tunnistaja kohta: ”Mäletan, et tema naeratavas näos peegeldus rahu. See tekitas minus huvi.” Seetõttu jäi see naine head sõnumit kuulama.
4 Ligitõmbavad omadused. Me peame teiste vastu siirast isiklikku huvi ilmutama (Fil. 2:4). Üks viis seda teha on mitte domineerida vestluses. Suhtlemine hõlmab kuulamist. Kui palume vestluskaaslastel arvamust avaldada ja kuulame huviga nende mõtteid, tunnetavad nad, et hoolime neist. Seega, kui su kuulajad räägivad, ära kiirusta oma ettevalmistatud esitlust jätkama. Kiida neid, kui saad seda siiralt teha, ning püüa rajada arutluskäik sellele, mida nad ütlevad. Kui nende jutust selgub mingi mure, kohanda oma esitlus sellega.
5 Tagasihoidlikkus ja alandlikkus edendavad meeldivat suhtlemist (Õpet. 11:2; Ap. t. 20:19). Inimesed tahtsid kuulata Jeesust, sest ta oli ”tasane ja südamelt alandlik” (Matt. 11:29). Seevastu üleolev hoiak tõrjub eemale. Seega, kuigi me oleme veendunud, et meil on tõde, hoidume targu kõnelemast dogmaatiliselt.
6 Kuidas toimida siis, kui ilmneb, et inimese tõekspidamised on vastuolus Piibli õpetusega? Kas meil lasub kohustus teda parandada? Jah, omal ajal, kuid me ei pea püüdma seda esmakülastusel teha. Sageli annab häid tulemusi see, kui tugineme arutluses ideedele, milles oleme vestluskaaslasega sama meelt, enne kui hakkame käsitlema Piibli õpetusi, mida võib tal olla raskem omaks võtta. See nõuab meilt kannatlikkust ja taktitunnet. Kuulutades areopaagi kohtunikele, andis Paulus selles suhtes head eeskuju (Ap. t. 17:18, 22—31).
7 Ennekõike aitab omakasupüüdmatu armastus meil olla head suhtlejad. Nagu Jeesusel, peab ka meil olema hale meel inimeste pärast, kes on ”piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matt. 9:36). See omadus ajendab meid rääkima neile head sõnumit ja aitama neid eluteele. Meil on armastusesõnum, rääkigem siis seda armastusega. Nõnda tehes jäljendame Jehoova Jumalat ja Jeesus Kristust, kes on universumi parimad suhtlejad.