Meie kristlik teenistus peegeldab kaastunnet
1 Jeesus märkas, et teda kuulavad rahvahulgad ”olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matt. 9:36). Hellalt ja armastavalt õpetas ta neile Jehoova teid, pakkus lohutust ja kandis kaastundlikult hoolt nende vaimsete vajaduste eest. Kui mõtiskleme Jeesuse teguviiside üle, õpime mõtlema ja tundma nagu tema, ning siis ilmneb meiegi teenistuses kaastunne.
2 Võta veidi aega selleks, et mõelda, kuidas Jeesus suhtus tema juurde tulnud inimestesse, kes hädasti abi vajasid (Luuka 5:12, 13; 8:43—48). Ta arvestas nendega, kes olid eriolukorras (Mark. 7:31—35). Ta teadis, mida nad tunnevad, ja näitas, et hoolib neist. Ta ei lasknud välismuljel end mõjutada (Luuka 7:36—40). Jeesus tõepoolest peegeldas täiuslikult meie Isa hella kaastunnet.
3 ’Tal hakkas neist hale’. Jeesus ei osalenud teenistuses vaid kohusetundest. ’Tal hakkas [inimestest] hale’ (Mark. 6:34). Ka tänapäeval ei ole me lihtsalt sõnumiviijad, vaid soovime päästa kalleid elusid. Püüa mõista, miks inimesed üht- või teistviisi vastavad. Miks on nad murelikud? Kas valeusu karjased on nad hooletusse ja vaimsesse pimedusse jätnud? Meie siiras huvi võib ajendada neid head sõnumit kuulama (2. Kor. 6:4, 6).
4 Kaastunne puudutab südant. Toome näite. Üks naine kaotas oma kolmekuuse tütre. Kui kaks tunnistajat teda külastasid, kutsus ta nad sisse kavatsusega nende argumendid selle kohta, miks Jumal lubab kannatusi, ümber lükata. Naine ütles hiljem: ”Nad kuulasid mind väga kaastundlikult, nii et kui nad hakkasid lahkuma, tundsin end palju paremini ja nõustusin uue külastusega.” Kas sa püüad olla kaastundlik kõigi vastu, keda teenistuses kohtad?
5 Kui oleme kaastundlikud, aitab see meil teistele tõelist lohutust jagada. Nii tehes toome ülistust Jehoovale, kes on ”halastuse Isa” (2. Kor. 1:3).