Lugejate küsimusi

Kas tekstis 2. Tessalooniklastele 3:14 olev juhend „juhtige talle tähelepanu” on mõeldud kogudusevanematele või kõigile kristlastele?

Paulus kirjutas Tessaloonika kristlastele: „Kui mõni ei võta kuulda meie kirjas öeldut, siis juhtige talle tähelepanu.” (2. Tess. 3:14.) Seni olime seisukohal, et see on juhend kogudusevanematele. Kui keegi eiras piibli põhimõtteid, hoolimata sellest, et teda oli korduvalt manitsetud, võisid kogudusevanemad otsustada pidada kogudusele hoiatava kõne. Seejärel tuli teistel selle inimesega läbikäimist piirata.

Nüüd aga saame aru, et see Pauluse nõuanne on kõigile kristlastele ehk igal kristlasel tuleb teatud olukorras selle nõuande järgi toimida. Niisiis pole enam vaja, et kogudusevanemad peaksid hoiatava kõne. Miks selline muudatus tehti? Uurime veidi lähemalt selle nõuande konteksti.

Paulus ütles, et mõned koguduses „toimivad isepäiselt”. Kuigi neid oli pühakirja alusel manitsetud, polnud nad seda kuulda võtnud. Kui ta eelmine kord kogudust külastas, ütles ta neile: „Kes ei taha tööd teha, ärgu ka söögu.” Sellegipoolest keeldusid mõned enda elatamiseks töötamast, kuigi nad olid selleks võimelised. Samuti sekkusid nad teiste asjadesse. Kuidas tuli kristlastel selliseid isepäiseid usukaaslasi kohelda? (2. Tess. 3:6, 10–12.)

Paulus ütles: „Juhtige talle tähelepanu” („pidage teda silmas”, 1988. a tõlge). See tähendab, et sellist isepäist inimest pidi hoolega silmas pidama, et vältida halba mõju, mida ta võis avaldada. Paulus andis selle juhendi tervele kogudusele, mitte ainult kogudusevanematele. (2. Tess. 1:1; 3:6.) Seega, kui mõni Jehoova teenija märkas, et usukaaslane eirab pühakirja nõuandeid, tuli tal järgida juhendit „lõpetage temaga läbikäimine”. (2. Tess. 3:14.)

Kas sellist inimest tuli kohelda kui kogudusest väljaarvatut? Ei, sest Paulus lisas: „Manitsege teda nagu venda.” Seega usukaaslased ikka suhtlesid temaga nii koosolekutel kui ka kuulutustööl, kuid nad ei veetnud temaga vaba aega. Miks? See võis panna teda oma käitumise pärast häbi tundma ja end muutma. (2. Tess. 3:14, 15.)

Kuidas tuleks kristlastel tänapäeval seda nõuannet järgida? Kõigepealt peaksime olema kindlad, et usukaaslane tõepoolest „toimib isepäiselt”. Paulus ei rääkinud siin nendest, kelle isiklikud eelistused või südametunnistuse alusel tehtud otsused meie omadest erinevad. Ta ei pidanud silmas ka neid, kes on meile kuidagi haiget teinud. Ta rääkis hoopis neist, kes tahtlikult keelduvad kuuletumast Jehoova selgetele juhistele.

Kui märkame, et mõni meie usukaaslane keeldub isepäiselt Jehoova juhendeid järgimasta, tuleb meil Pauluse juhendi järgi teha isiklik otsus mitte veeta temaga vaba aega. Me ei peaks arutama seda asja teistega, kes pole meie pereliikmed. Samas suhtleme selle inimesega ikka edasi koosolekutel ja kuulutustööl. Kui ta oma teguviisi muudab, võime taas hakata temaga rohkem läbi käima.