Mida me võime õppida Jaakobi prohvetlikest sõnadest? (1. osa)

1., 2. Mida tegi Jaakob oma elu lõpus ja miks? (Vaata ka pilti.)

UMBES 17 aastat on möödunud sellest, kui Jehoova ustav teenija Jaakob koos oma suure perega Kaananist Egiptusse rändas. (1. Moos. 47:28.) Jaakob oli ülimalt rõõmus, et sai taas kokku oma poja Joosepiga, keda ta oli surnuks pidanud. Samuti oli tal hea meel selle üle, et tema pere on jälle koos. Nüüd aga mõistab Jaakob, et ta elu läheneb lõpule. Seepärast kutsub ta oma pojad enda juurde, et neile midagi tähtsat öelda. (1. Moos. 49:28.)

² Noil päevil oli tavaline, et perepea kutsus enne oma surma pere kokku, et neile veel viimaseid juhendeid anda. (Jes. 38:1.) Sel kokkusaamisel võis ta ka teatada, kes peret juhtima hakkab, kui teda enam pole.

3. Mille poolest oli see kokkusaamine eriline? (1. Moos. 49:1, 2.)

³ Loe 1. Moosese 49:1, 2. See polnud aga tavaline kokkusaamine. Kuna Jaakob oli prohvet, andis Jehoova tema kaudu teada, milline tulevik tema poegi ja nende järeltulijaid ees ootab. Seepärast võib Jaakobi viimaseid sõnu nimetada prohvetiennustuseks.

4. Mida me selles artiklis arutame? (Vaata ka kasti „Jaakobi pere”.)

⁴ Selles artiklis vaatame, mida ütles Jaakob Ruubenile, Siimeonile, Leevile ja Juudale. Järgmises artiklis võtame vaatluse alla tema sõnad ta ülejäänud kaheksale pojale. Nagu näeme, ei rääkinud Jaakob mitte ainult oma poegadest, vaid ka nende järeltulijatest, kellest sai Iisraeli rahvas. Selle rahva ajalugu kinnitab, et Jaakobi prohvetlikud sõnad täitusid. Nende sõnade uurimine aitab meil mõista, kuidas me saame olla meelepärased oma taevasele isale Jehoovale.

RUUBEN

5. Mida Ruuben esmasündinuna võis loota?

⁵ Kõigepealt pöördus Jaakob Ruubeni poole, öeldes: „Sina oled mu esmasündinu.” (1. Moos. 49:3.) Seetõttu võis Ruuben arvata, et tema saab isa pärandusest suurema osa kui tema vennad. Samuti võis ta eeldada, et pärast Jaakobi surma saab temast perepea ning et ta saab selle eesõiguse anda edasi oma esmasündinule.

6. Miks jäi Ruuben esmasünniõigusest ilma? (1. Moos. 49:3, 4.)

⁶ Ruuben aga jäi oma esmasünniõigusest ilma. (1. Ajar. 5:1.) Miks? Mõned aastad varem oli ta olnud seksuaalsuhetes Jaakobi liignaise Billaga, kes oli olnud Jaakobi kadunud naise Raaheli teenija. (1. Moos. 35:19, 22.) Jaakob oli Raahelit väga armastanud. Ruuben aga oli Jaakobi teise naise Lea poeg. Võib-olla magas ta Billaga selleks, et Jaakob hakkaks naist vihkama ja armastaks rohkem tema ema. Või siis andis ta lihtsalt järele oma valedele ihadele. Igal juhul kurvastas tema tegu nii ta isa kui ka Jehoovat. (Loe 1. Moosese 49:3, 4.)

7. Mida me Ruubeni ja tema järeltulijate kohta teame? (Vaata ka kasti „Jaakobi prohvetlikud sõnad”.)

⁷ Jaakob ütles Ruubenile: „Kuna sa olid taltsutamatu..., ei jää sa silmapaistvaimale kohale.” Nii see ka läks. Ei ole teada, et mõnest Ruubeni järeltulijast oleks saanud kuningas, preester või prohvet. Siiski andis Jaakob talle pärandi ja tema järeltulijatest sai üks Iisraeli suguharu. (Joosua 12:6.) Kuigi Ruuben oli teinud halbu asju, oli ta ilmutanud ka häid omadusi ning pole teada, et ta oleks millalgi uuesti hooruspattu teinud. (1. Moos. 37:20–22; 42:37.)

8. Mida me võime Ruubeni loost õppida?

⁸ Mida meie võime õppida? Meil tuleks näha kõvasti vaeva, et kasvatada enesevalitsust ja hoiduda hoorusest. Kui meil peaks tekkima kiusatus teha pattu, oleks hea mõelda sellele, kui palju haiget teeks see Jehoovale, meie lähedastele ja teistele. Samuti tasub meeles hoida, et „mida inimene külvab, seda ta ka lõikab”. (Gal. 6:7.) Teisalt õpetab Ruubeniga juhtunu meile seda, kui halastav Jehoova on. Kuigi ta ei hoia ära meie tegude halbu tagajärgi, õnnistab ta meid, kui püüame edaspidi teha seda, mis on tema silmis õige.

SIIMEON JA LEEVI

9. Miks mõistis Jaakob Siimeoni ja Leevi hukka? (1. Moos. 49:5–7.)

⁹ Loe 1. Moosese 49:5–7. Järgmisena rääkis Jaakob Siimeoni ja Leeviga. Tema sõnadest on näha, et ta polnud nendega sugugi rahul. Aastaid varem oli kaananlane Sekem vägistanud Jaakobi tütre Diina. Arusaadavalt olid Jaakobi pojad selle peale väga vihased. Nad valetasid Sekemi linna meestele ja lubasid teha nendega rahu, kui nad lasevad end ümber lõigata. Mehed olid sellega nõus. Ent kui nad olid veel valudes, andsid Siimeon ja Leevi oma vihale voli ning võtsid „kumbki oma mõõga ning läksid linna, kus keegi ei osanud neid kahtlustada, ja tapsid seal kõik mehed”. (1. Moos. 34:25–29.)

10. Kuidas täitusid Jaakobi sõnad Siimeoni ja Leevi kohta? (Vaata ka kasti „Jaakobi prohvetlikud sõnad”.)

¹⁰ Kui Jaakob Siimeoni ja Leevi veretööst kuulis, sai ta väga vihaseks. Oma surivoodil ta ennustas, et nende järeltulijad puistatakse laiali ja hajutatakse üle kogu Iisraeli. Need sõnad täitusid rohkem kui 200 aastat hiljem, kui Iisraeli rahvas oli jõudnud tõotatud maale. Siimeoni suguharu sai pärandiks osa linnu, mis asusid juudalaste pärandmaal, ja Leevi suguharu päris 48 linna, mis olid laiali üle kogu Iisraeli. (Joosua 19:1; 21:41.)

11. Kuidas ilmnes Siimeoni ja Leevi järeltulijate ustavus Jehoovale?

¹¹ Siimeoni ja Leevi järeltulijad ei korranud nende vigu. Näiteks kui Mooses oli Siinai mäel ja sai Jehoovalt seaduse, hakkasid paljud iisraellased kuldvasikat kummardama. Leviidid aga seisid ustavalt Jehoova poolel. Nad tegid nii, nagu Mooses ütles, ja surmasid need ebajumalakummardajad. (2. Moos. 32:26–29.) Ja just Leevi suguharust valis Jehoova välja mehed, kes hakkasid teenima preestritena. (2. Moos. 40:12–15; 4. Moos. 3:11, 12.) Hiljem, kui Iisraeli rahvas oli vallutamas tõotatud maad, võitles Siimeoni suguharu vapralt koos Juuda suguharuga, et Jehoova eesmärk täituks. (Kohtum. 1:3, 17.)

12. Mida me võime Siimeoni, Leevi ja nende järeltulijate elust õppida?

¹² Mida meie võime õppida? Ärgem kunagi tegutsegem ega tehkem otsuseid viha ajel. Kui meid või mõnd meie lähedast koheldakse ebaõiglaselt, on loomulik, et see ärritab meid. (Laul 4:4.) Tuleks aga meeles hoida, et Jehooval pole hea meel, kui oma viha välja valame. (Jaak. 1:20.) Kui keegi kohtleb meid halvasti, olgu siis koguduses või väljaspool seda, tuleks meil toimida piibli põhimõtetega kooskõlas ja mitte reageerida viisil, mis kellelegi kahju teeks. (Rooml. 12:17, 19; 1. Peetr. 3:9.) Ja kui sa oled noor, siis pea meeles, et isegi kui su vanemad teevad midagi, mis pole Jehoovale meelepärane, ei pea sina sama rada minema. Ära arva, et sul pole võimalik Jehoovale rõõmu tuua. Sa võid kindel olla, et ta õnnistab su pingutusi teha seda, mis on õige, ja annab sulle tasu.

JUUDA

13. Miks võis Juuda mures olla, kui kuulis, mida Jaakob ta vanematele vendadele ütles?

¹³ Järgmisena rääkis Jaakob Juudaga. Kuna ka Juuda oli teinud tõsiseid vigu, võis see, mida ta oma vanemate vendade kohta kuulnud oli, teda muretsema panna. Kui Siimeon ja Leevi olid Sekemi mehed tapnud, oli temagi koos nendega läinud mahalööduid röövima ja linna rüüstama. (1. Moos. 34:27.) Samuti oli ta koos vendadega Joosepi orjaks müünud ja aidanud seda isa eest varjata. (1. Moos. 37:31–33.) Hiljem oli ta seksuaalsuhetes naisega, keda ta pidas prostituudiks, kuid kes tegelikult oli tema minia Taamar. (1. Moos. 38:15–18.)

14. Miks Jaakob Juudat kiitis? (1. Moos. 49:8, 9.)

¹⁴ Jaakob aga ainult kiitis Juudat ning ennustas talle ja ta järeltulijatele head tulevikku. (Loe 1. Moosese 49:8, 9.) Juuda oli näidanud, et ta hoolib oma eakast isast. Samuti armastas ta oma noorimat venda Benjamini nii väga, et oli valmis tema asemel orjusse jääma. (1. Moos. 44:18, 30–34.)

15. Kuidas Jaakobi sõnad Juuda kohta täitusid?

¹⁵ Jaakob ennustas, et Juuda suguharu saab tähtsamaks kui teised. See aga hakkas täituma alles 200 aasta pärast. Kui Iisraeli rahvas Egiptusest väljus ja läbi kõrbe tõotatud maa poole rändas, läks Juuda suguharu kogu rahva ees. (4. Moos. 10:14.) Aastakümneid hiljem, kui oli aeg tõotatud maa vallutada, käskis Jehoova juudalastel esimesena sõdima minna. (Kohtum. 1:1, 2.) Samuti põlvnesid Juuda soost kuningad, kes Jehoova rahvast valitsesid ja kellest esimene oli Taavet. See aga polnud veel kõik.

16. Kuidas täitus ennustus tekstis 1. Moosese 49:10? (Vaata ka kasti „Jaakobi prohvetlikud sõnad”.)

¹⁶ Jaakobi sõnadest ilmneb ka, et just Juuda suguharust pidi tulema kuningas, kes valitseb kogu inimkonna üle ja kelle valitsus on igavene. (Loe 1. Moosese 49:10 ja allmärkus.) See kuningas on Jeesus Kristus, keda Jaakob nimetas Siiloks. Üks ingel ütles Jeesuse kohta: „Jumal Jehoova annab talle tema isa Taaveti trooni.” (Luuka 1:32, 33.) Samuti on tema kohta öeldud, et ta on „lõvi Juuda suguharust”. (Ilm. 5:5.)

17. Milles me saame Jehoovast eeskuju võtta?

¹⁷ Mida meie võime õppida? Kuigi Juuda tegi suuri vigu, õnnistas Jehoova teda. Mida arvasid sellest tema vennad? Kas nad võisid mõelda, mida küll Jehoova temas näeb? Kuidas see ka polnud, on selge, et Jehoova nägi Juudas head ja õnnistas teda selle eest. Kuidas saame meie Jehoovast eeskuju võtta? Näiteks kui meie usukaaslane saab Jehoova teenistuses mõne toreda ülesande, võivad meile esialgu meenuda tema puudused ja me võime hakata mõtlema, et miks just tema selle sai. Ent tuleks meeles hoida, et Jehoova keskendub tema headele omadustele ja peab neid kalliks. Ta otsib kõigis oma teenijates head. Meilgi tuleks teha sedasama.

18. Mida me võime Juuda järeltulijatelt õppida?

¹⁸ Veel võime õppida seda, kui oluline on olla kannatlik. Jehoova täidab alati oma tõotused, kuid ta ei pruugi seda teha viisil ja ajal, mis meile meeldiks. Esimesed mehed, kes Jehoova rahvast juhtisid, ei olnud Juuda suguharust. Näiteks Mooses oli leviit, Joosua oli efraimlane ja Saul oli Benjamini suguharust. Juuda järeltulijad aga toetasid neid ustavalt. Meiegi peaksime meeleldi alluma neile, kelle Jehoova on oma rahva seas eestvedajateks määranud. (Heebr. 6:12.)

19. Mida võib Jaakobi sõnadest õppida Jehoova kohta?

¹⁹ Mida me oleme Jaakobi sõnadest Jehoova kohta teada saanud? Seda, et „inimene ei näe nagu Jumal: inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb südamesse”. (1. Saam. 16:7.) Jehoova on väga kannatlik ja andestav. Kuigi ta ei vaata väärtegudele läbi sõrmede, ei oota ta oma teenijatelt täiuslikkust. Ta võib õnnistada ka neid, kes on teinud ränki vigu, kuid on neid siiralt kahetsenud ja hakanud tegema seda, mis on õige. Järgmises artiklis vaatame, mida ütles Jaakob oma ülejäänud kaheksale pojale.