Mida me võime õppida Jaakobi prohvetlikest sõnadest? (2. osa)

1. Mida me selles artiklis arutame?

JAAKOBI pojad on tema ümber kogunenud ja kuulavad hoolega, mida isa räägib. Nagu eelmises artiklis nägime, ütles Jaakob Ruubenile, Siimeonile, Leevile ja Juudale nii mõndagi, mis neid intrigeeris. Ilmselt on kõik pojad ootusärevuses, et kuulda, mida ütleb isa ülejäänud kaheksale. Arutamegi nüüd, mida me võime õppida Jaakobi sõnadest Sebulonile, Issaskarile, Daanile, Gaadile, Aaserile, Naftalile, Joosepile ja Benjaminile.a

SEBULON

2. Mida Jaakob Sebuloni kohta ütles ja kuidas tema sõnad täitusid? (1. Moos. 49:13; vaata ka kasti.)

² Loe 1. Moosese 49:13. Jaakob andis mõista, et Sebuloni järeltulijad hakkavad elama merekaldal tõotatud maa põhjaosas. Rohkem kui 200 aastat hiljem saidki nad pärandiks ala, mis asus Vahemere ja Galilea mere vahel. Mooses ennustas nende kohta: „Rõõmusta, Sebulon, oma käikudel.” (5. Moos. 33:18.) Ta võis nende sõnadega viidata sellele, et kuna Sebuloni järeltulijatel oli ligipääs kahele merele, olid neil head tingimused kaubandusega tegeleda. Igal juhul oli neil põhjust rõõmustamiseks.

3. Mida meil tuleb teha, et oma eluga rahul olla?

³ Mida meie võime õppida? Ükskõik kus me elame või millised on meie olud, võime alati leida põhjusi rõõmustamiseks. Et elust rõõmu tunda, tuleb meil aga olla rahul sellega, mis meil on. (Laul 16:6; 24:5.) Paraku kipume sageli mõtlema asjadele, mida meil pole, ja jätame tähelepanuta selle hea, mis meie elus on. Tasub aga alati püüda keskenduda positiivsele. (Gal. 6:4.)

ISSASKAR

4. Mida ennustas Jaakob Issaskari kohta ja kuidas see täitus? (1. Moos. 49:14, 15; vaata ka kasti.)

⁴ Loe 1. Moosese 49:14, 15. Jaakob kiitis Issaskari töökuse eest, võrreldes teda tugeva kondiga eesliga. Eeslid suudavad kanda väga raskeid koormaid. Samuti ütles Jaakob, et Issaskari maa on meeldiv. Tõepoolest, tema järeltulijad said pärandiks viljaka maatüki Jordani ääres. (Joosua 19:22.) Kahtlemata tegid nad kõvasti tööd, et põldu harida, ent nad nägid vaeva ka teiste heaks. (1. Kun. 4:7, 17.) Näiteks siis, kui Baarak ja Deboora palusid iisraellastel Siisera vastu minna, pakkus Issaskari suguharu oma abi. Ja see polnud ainus kord, kui nad olid valmis koos teistega lahingusse minema. (Kohtum. 5:15.)

5. Miks meil tuleks olla töökad?

⁵ Mida meie võime õppida? Jehoova hindab kõike, mida tema teenistuses teeme, justnagu ta hindas Issaskari järeltulijate kõva tööd. (Kog. 2:24.) Näiteks on tal hea meel vendadest, kes koguduse eest hoolitsevad. (1. Tim. 3:1.) Kuigi nad ei pea lahingusse astuma, tuleb neil kõvasti vaeva näha, et Jumala rahvast kaitsta ja aidata neil Jehoova ligi püsida. (1. Kor. 5:1, 5; Juuda 17–23.) Samuti nõuab neilt aega ja energiat kõnede ettevalmistamine ja esitamine. Kuid nad on valmis seda tegema, et oma usukaaslasi julgustada. (1. Tim. 5:17.)

DAAN

6. Mida Jaakob Daani kohta ütles? (1. Moos. 49:17, 18; vaata ka kasti.)

⁶ Loe 1. Moosese 49:17, 18. Daani võrdles Jaakob maoga, kes ründab endast palju suuremaid loomi, näiteks sõjahobust. Ajalugu näitab, et Daani järeltulijad võitlesid julgelt Jumala rahva vaenlaste vastu. Kui iisraellased olid teel tõotatud maale, oli Daani suguharu kõige taga, „moodustades kõigi üksuste järelväe”. (4. Moos. 10:25.) See oli väga oluline ülesanne, kuigi teised suguharud ei näinud, mida nad seal täpselt tegid.

7. Milles me võime kindlad olla, ükskõik millist ülesannet me Jehoova teenistuses täidame?

⁷ Mida meie võime õppida? Kas oled kunagi mõnd ülesannet täites tundnud, et mitte keegi ei pane su tööd tähele? Ehk oled löönud kaasa kuningriigisaali koristus- või hooldustöödes või täitnud mingeid ülesandeid kokkutulekul. Kui oled midagi sellist teinud, on see tõesti kiiduväärt. Ära kunagi unusta, et Jehoova märkab kõike, mida sa tema teenistuses teed, ja ta peab seda kalliks. Eriti väärtuslik on tema silmis see, kui teed midagi sellepärast, et armastad teda, mitte sellepärast, et teised sind kiidaksid. (Matt. 6:1–4.)

GAAD

8. Miks oleks olnud gaadlasi tõotatud maal kerge rünnata? (1. Moos. 49:19; vaata ka kasti.)

⁸ Loe 1. Moosese 49:19. Gaadi kohta ütles Jaakob, et talle tungib kallale röövjõuk. Rohkem kui kaks sajandit hiljem asusid Gaadi järeltulijad elama Jordanist ida poole, maatükile, mis külgnes vaenulike rahvaste maaga. Seega oleks olnud neid kerge rünnata. Gaadlased aga tahtsid just seal elada, sest seal olid head karjamaad. (4. Moos. 32:1, 5.) Paistab, et nad olid väga julged. Samuti olid nad kindlad, et kuna Jehoova oli neile selle maa andnud, aitab ta neil seda röövjõukude eest kaitsta. Nad isegi saatsid oma sõjamehed aastateks appi teistele suguharudele, kes Jordanist lääne pool tõotatud maad vallutasid. (4. Moos. 32:16–19.) Nad jätsid oma naised ja lapsed Jehoova hoolde, uskudes, et ta kaitseb neid nende äraoleku ajal. Jehoova õnnistas gaadlasi nende julguse ja ohvrimeelsuse eest. (Joosua 22:1–4.)

9. Kuidas usaldus Jehoova vastu meie valikuid mõjutab?

⁹ Mida meie võime õppida? Et ka raskustes Jehoovat ustavalt edasi teenida, tuleb meil teda usaldada. (Laul 37:3.) Paljud Jehoova teenijad toovad ohvreid, et osaleda jumalateenimisega seotud hoonete ehitamises, teenida seal, kus on suurem vajadus kuulutajate järele, või täita muid ülesandeid Jehoova organisatsioonis. Nad on valmis seda tegema, kuna on veendunud, et Jehoova hoolitseb nende eest. (Laul 23:1.)

AASER

10. Mida aaserlased ei teinud? (1. Moos. 49:20; vaata ka kasti.)

¹⁰ Loe 1. Moosese 49:20. Jaakob ennustas, et Aaseri järeltulijad saavad rikkaks, ja nii ka läks. (5. Moos. 33:24.) Aaseri suguharu elas Vahemere-äärsel maa-alal, mis oli väga viljakas ja kus asus ka jõukas Siidoni kaubasadam. Aaserlased aga ei ajanud kaananlasi maalt välja. (Kohtum. 1:31, 32.) Kaananlaste halb mõju ja aaserlaste rikkus võisid olla põhjused, miks nad polnud Jehoova teenimises nii innukad kui teised suguharud. Näiteks kui Baarak palus, et iisraellased tuleksid kaananlaste sõjaväe vastu võitlusse, ei teinud aaserlased seda. Seepärast jäid nad ilma võimalusest näha, kuidas Jehoova iisraellastele Megiddo vete ääres ime läbi võidu andis. (Kohtum. 5:19–21.) Ja kahtlemata oli Aaseri suguharul hiljem piinlik kuulata Baaraki ja Deboora võidulaulu, kus nad laulsid: „Aaser istus jõude mererannas.” (Kohtum. 5:17.)

11. Miks meil tuleb rahasse ja varasse tasakaalukalt suhtuda?

¹¹ Mida meie võime õppida? Me soovime anda Jehoovale oma parima. Selleks tuleb meil suhtuda rahasse ja varasse tasakaalukalt ja mitte pidada neid elus kõige tähtsamaks. (Õpet. 18:11; Kog. 7:12; Heebr. 13:5.) Me ei taha kulutada aega ja energiat, et hankida asju, mida me tegelikult ei vaja. Selle asemel soovime teha Jehoova heaks kõik, mis suudame, olles veendunud, et tulevikus ootab meid ees tõeline elu paradiisis. (Laul 4:8.)

NAFTALI

12. Mille kohta võisid käia Jaakobi sõnad Naftali kohta? (1. Moos. 49:21; vaata ka kasti.)

¹² Loe 1. Moosese 49:21. Jaakob ütles, et Naftali „kõneleb kauneid sõnu”. See ennustus võis käia selle kohta, kui oskuslikult Jeesus maa peal olles õpetas. Piiblis öeldakse, et ta „asus elama Kapernauma”, mis paiknes Naftali aladel. (Matt. 4:13; 9:1; Joh. 7:46.) Jesaja ennustas, et Jeesus on Sebuloni- ja Naftalimaale valguseks. (Jes. 9:1, 2.) Tõepoolest, Jeesuse õpetuste ja õpetamisviisi tõttu võib öelda, et ta oli „tõeline valgus, mis valgustab kõiksuguseid inimesi”. (Joh. 1:9.)

13. Mida me saame teha, et meie kõne meeldiks Jehoovale?

¹³ Mida meie võime õppida? Jehoovale läheb korda see, mida me ütleme ja kuidas me seda teeme. Kuidas me siis saame kõnelda „kauneid sõnu”, mis oleksid talle meelepärased? Meil tuleb olla alati aus. (Laul 15:1, 2.) Samuti peaksime püüdma teisi oma sõnadega kosutada ja neid heldelt kiitma ning meil tuleks hoiduda kriitikast ja kaeblemisest. (Efesl. 4:29.) Võiksime ka harjutada vestluste alustamist, et võimaluse avanedes head sõnumit rääkida.

JOOSEP

14. Kuidas täitus Jaakobi ennustus Joosepi kohta? (1. Moos. 49:22, 26; vaata ka kasti.)

¹⁴ Loe 1. Moosese 49:22, 26. Jaakob oli ilmselt väga uhke Joosepi üle, kes oli „oma vendade seast väljavalitu”. Ta nimetas teda viljaka puu võsuks. Jaakob ise oli see viljakas puu ja Joosep tema võsu. Joosep oli Jaakobi kalli naise Raaheli esmasündinu. Jaakob andis mõista, et Joosep saab endale esmasündinule mõeldud kahekordse pärandiosa, millest tema teise naise Lea esmasündinu Ruuben oli ilma jäänud. (1. Moos. 48:5, 6; 1. Ajar. 5:1, 2.) Need sõnad täitusid, kui Joosepi poegade Efraimi ja Manasse järeltulijatest said eraldi suguharud, kes mõlemad said pärandiks oma maatüki. (1. Moos. 49:25; Joosua 14:4.)

15. Kuidas reageeris Joosep ebaõiglusele?

¹⁵ Jaakob mainis ka vibukütte, kes Joosepi pihta ambusid ning kandsid tema peale vimma. (1. Moos. 49:23.) Need olid ta vennad, kes olid tema peale kadedad olnud ja kelle tõttu ta oli pidanud palju ebaõiglaselt kannatama. Ent Joosep ei hakanud oma vendi vihkama ega kibestunud Jehoova vastu. Jaakob ütles tema kohta: „Siiski jäi tema vibu kindlalt paigale, tema käed jäid tugevaks ja kärmeks.” (1. Moos. 49:24.) Ta otsekui võitis oma vendade vaenulikkuse halastuse ja armastuse nooltega. Ja ta mitte ainult ei andnud oma vendadele andeks, vaid ka tegi neile head. (1. Moos. 47:11, 12.) Joosep lootis katsumustes Jehoovale, lubas neil end lihvida ja nii sai temast parem inimene. (Laul 105:17–19.) Tänu sellele sai Jehoova teda erilisel viisil kasutada.

16. Kuidas me saame katsumuste korral Joosepi eeskuju järgida?

¹⁶ Mida meie võime õppida? Ärgem kunagi laskem katsumustel end Jehoovast ja usukaaslastest lahutada. Kui teenime ka raskustes Jehoovat ustavalt edasi, saab ta meid nende kaudu vormida. (Heebr. 12:7, allmärkus.) See aitab meil arendada kauneid omadusi, nagu näiteks halastust, ja olla andestavamad. (Heebr. 12:11.) Just nagu Jehoova tasus Joosepile tema vastupidavuse eest, annab ta tasu ka meile.

BENJAMIN

17. Kuidas täitus ennustus Benjamini kohta? (1. Moos. 49:27; vaata ka kasti.)

¹⁷ Loe 1. Moosese 49:27. Jaakob ennustas, et Benjamini järeltulijad on vägevad sõjamehed, justnagu murdjad hundid. (Kohtum. 20:15, 16; 1. Ajar. 12:2.) Iisraeli rahva esimeseks kuningaks sai Saul, kes oli Benjamini suguharust. Ta võitles vapralt vilistite vastu. (1. Saam. 9:15–17, 21.) Palju aastaid hiljem päästsid kuninganna Ester ja peaminister Mordokai, kes olid mõlemad Benjamini soost, Pärsia impeeriumis elavad juudid hävingust. (Ester 2:5–7; 8:3; 10:3.)

18. Milles me saame benjaminlastelt eeskuju võtta?

¹⁸ Mida meie võime õppida? Kahtlemata olid benjaminlased uhked, et Jehoova valis ühe nende hulgast kuningaks. Hiljem aga andis Jehoova kuningavõimu Taavetile, kes oli Juuda soost. Ja viimaks hakkasid benjaminlased teda toetama. (2. Saam. 3:17–19.) Aastakümnete pärast, kui teised suguharud mässu tõstsid, seisid benjaminlased ustavalt Jehoova valitud kuninga ja Juuda suguharu poolel. (1. Kun. 11:31, 32; 12:19, 21.) Toetagem meiegi alati neid, kelle Jehoova on valinud oma rahvast juhtima. (1. Tess. 5:12.)

19. Kuidas tuleb Jaakobi prohvetlike sõnade uurimine meile kasuks?

¹⁹ Jaakobi prohvetlike sõnade uurimine tuleb meile mitmel moel kasuks. See, kuidas need täitusid, kinnitab meile, et kõik, mida Jehoova on ennustanud, läheb täide. Samuti aitavad need meil mõista, mida meil tuleb teha, et Jehoovale meelepärane olla.