Kus te seni olete olnud?

OLIN olnud lühikest aega ristitud, kui kogudusevanemad minult küsisid, kas sooviksin oma teenistust laiendada. 4. mail 1992 osalesin erikoosolekul, mis korraldati neile, kes olid valmis siirduma paikadesse, kus polnud kuulutatud. Järgmisel päeval kolisin koos kuulutustöökaaslasega Bathumi sadamalinna Adžaarias.

Seal esimest korda kuulutama minnes olin närviline. Kartsin, et ei leia õigeid sõnu. Esimese kohatud naise reaktsioon oli aga üllatav. Ta hüüatas: „Kus te seni olete olnud?” Tal oli Jehoova tunnistajate vastu nii suur huvi, et hakkas kohe järgmisel päeval koos meiega Piiblit uurima.

Enne Bathumisse kolimist anti meile nimekiri huviliste aadressidega. Linna me ei tundnud, seega küsisime tänaval inimestelt juhatust. Paljud ei osanud meid aidata, sest hiljuti oli tänavanimesid muudetud, kuid nad olid huvitatud meie sõnumist. Peagi juhatasime piibliuurimisi 10–15-liikmeliste rühmadega.

Kõigest nelja kuu pärast käis koosolekutel juba üle 40 inimese. Mõtlesime, kes küll jõuaks nende kõikide eest vaimselt hoolitseda. Siis aga tekkis konflikt Gruusia sõjaväe ja Abhaasia separatistide vahel ning kõik mu endise koguduse liikmed kolisid Bathumisse. Üheainsa päevaga moodustati uus kogudus, kus oli kogenud vanemaid ja pioneere.