Sorav esitusviis

KAS panevad mõned väljendid sind komistama, kui sa kuuldavalt loed? Või on sul kuulajate ees kõnega esinedes tihtilugu raskusi õigete sõnade leidmisega? Kui see on nii, siis on ehk sinu probleemiks soravuse puudumine. Soraval lugemisel ja kõnelemisel voolavad inimese sõnad ja mõtted sujuvalt, selgesti tajutava sundimatusega. See ei tähenda, et ta lakkamatult või kiirtempos või läbimõtlematult kõneleks. Tema kõne on meeldiv ja nauditav. Teokraatlikus teenistuskoolis pööratakse soravusele erilist tähelepanu.

Soravuse puudumine võib olla tingitud mitmetest teguritest. Ehk on sul tarvis pöörata mõnele neist tähelepanu? 1) Teistele ette lugedes võivad sind panna komistama mõned võõrad sõnad. 2) Liiga sagedased väiksed pausid võivad tingida katkendliku esitusviisi. 3) Probleem võib olla tingitud puudulikust ettevalmistusest. 4) Teiste ees kõneldes on soravuse puudumise sagedaseks põhjuseks see, et materjal pole seatud loogilisse järjestusse. 5) Piiratud sõnavara võib panna kõneleja õigeid sõnu otsides takerduma. 6) Soravus võib minna kaduma, kui rõhutatakse liiga paljusid sõnasid. 7) Probleem võib tuleneda viletsast grammatikareeglite tundmisest.

Kui sul jääb puudu soravusest, ei kõnni kuulajad kuningriigisaalist otseselt minema, küll aga võivad nende mõtted uitama minna. Tagajärjeks on see, et suur osa sinu jutust võib minna kaduma.

Teisest küljest peab olema hoolas, et jõulise ja soravana kavandatud kõne ei muutuks võimukaks, pannes publiku ehk koguni ebamugavust tundma. Kui teistsuguse kultuurilise taustaga inimesed peavad sinu kõnemaneeri taktituks või ebasiiraks, võib see nurjata kõne eesmärgi. Väärib märkimist, et kuigi apostel Paulus oli kogenud kõnemees, pöördus ta korintlaste poole ”nõtruses ja kartuses ja suures väristuses”, et mitte tarbetult endale tähelepanu tõmmata (1. Kor. 2:3).

Millest tuleb hoiduda. Paljudele inimestele on omane maneer teha kõneldes selliseid liigseid häälitsusi nagu ”ää” või ”mm”. Mõned alustavad tihtilugu oma mõtet näiteks sõnaga ”noh” või kubiseb nende kõne täitesõnadest ”nii(siis)”, ”nagu”, ”eks ole”, ”tead”, ”tähendab” vm. Võib-olla sa ei teagi, kui sageli sa sedalaadi väljendeid kasutad. Võiksid korraldada praktilise õppuse, mille käigus keegi sind kuulab ning kordab taolisi väljendeid iga kord, kui sa neid ütled. Tulemus võib sind üllatada.

Mõned inimesed teevad lugedes ja kõneldes arvukaid tagasipõikeid. See tähendab, nad alustavad lauset, siis aga katkestavad selle poole pealt ning kordavad mingit osa öeldust taas.

On ka neid, kes kõnelevad küllaltki tempokalt, kuid alustavad lauset ühe, lõpetavad aga teise mõttekäiguga. Ehkki sõnad voolavad vabalt, kahjustavad soravust ootamatud mõttepöörded.

Kuidas end parandada. Kui sul on tihtilugu raskusi õige sõna leidmisega, tuleb sul end tõsiselt pingutada, et laiendada oma sõnavara. Erilist tähelepanu pööra tundmatutele sõnadele ajakirjades ”Vahitorn” ja ”Ärgake!” ning teistes väljaannetes, mida sa loed. Otsi need sõnaraamatust üles, selgita välja nende tähendus ning liida mõned neist oma sõnavarasse. Kui ühtki sõnaraamatut pole saada, palu abi kelleltki, kes seda keelt hästi kõneleb.

Paranemisele aitab kaasa ka see, kui regulaarselt harjutada kuuldavalt lugemist. Pööra tähelepanu rasketele sõnadele ning ütle neid kuuldavalt mitu korda.

Et soravalt lugeda, tuleb kindlasti mõista lause sõnaseoseid. Autori mõtete edasiandmiseks tuleb tavapäraselt lugeda sõnarühmasid. Pööra neile sõnarühmadele erilist tähelepanu. Märgi need ära, kui sellest abi on. Sinu eesmärgiks pole pelgalt sõnade korrektne lugemine, vaid ka selgete mõtete edasiandmine. Analüüsi järjest igat lauset, kuni oled uurinud läbi kogu lõigu. Tee endale selgeks mõttearendus. Siis harjuta kuuldavalt lugemist. Loe lõiku korduvalt, kuni suudad teha seda komistamata ning vales kohas pause pidamata. Seejärel võta käsile järgmine lõik.

Edasi tõsta lugemise tempot. Kui oled hakanud mõistma lause sõnaseoseid, suudad haarata korraga rohkem sõnu ning näha ette järgnevat. See aitab lugemise tõhususele tublisti kaasa.

Väärtuslikuks treeninguks võib olla võõra teksti regulaarne lugemine. Näiteks loe ilma eelneva ettevalmistuseta kuuldavalt päevateksti ja selle kommentaari; tee seda regulaarselt. Tee endale harjumuseks haarata pilguga tervikmõtteid väljendavaid sõnarühmasid, mitte ainult üht sõna korraga.

Et vestlus oleks sorav, tuleb enne mõelda kui öelda. Juuruta seda oma igapäevaellu. Tee endale selgeks, milliseid mõtteid sa tahad edasi anda ning millises järjekorras kavatsed neid esitada; siis alles hakka kõnelema. Ära kiirusta. Püüa väljendada tervikmõtet, ilma et peatuksid või mõtte katkestaksid ja teisele mõttele üle läheksid. Abi võiks olla lühikeste, lihtsate lausete kasutamisest.

Kui sa tead täpselt, mida tahad öelda, peaksid ka sõnad tulema kuuldavale endastmõistetavalt. Üldiselt pole tarvis valida konkreetseid sõnu, mida kasutada. Harjutamiseks oleks sul hea lihtsalt veenduda selles, et mõte on sulle täiesti selge, ning alles kõneldes mõelda sõnadele. Kui sa seda teed ning keskendud mõttele, aga mitte öeldavatele sõnadele, tulevad ka sõnad enam-vähem automaatselt, nii et saad oma mõtteid väljendada nõnda, nagu süda tunneb. Ent sinu jutt võib takerduda niipea, kui sa hakkad mõtlema sõnadele, aga mitte mõtetele. Tänu harjutamisele võid tublisti arendada soravust, mõjusa kõnelemise ja lugemise tähtsat omadust.

Kui Moosesele tehti ülesandeks esindada Jehoovat Iisraeli rahva ja Egiptuse vaarao ees, tundis ta, et pole selleks võimeline. Miks? Ta ei olnud hiilgav kõnemees — ehk oli tal mingi kõnepuue (2. Moos. 4:10; 6:12). Mooses palus end sellest kohustusest vabastada, ent Jumal ei nõustunud sellega. Jehoova andis küll Moosesele Aaroni kui eestkõneleja kaasa, ent aitas ka Moosesel endal kõnelda. Mooses rääkiski korduvalt ja mõjusalt nii üksikisikute, väikeste gruppide kui ka terve rahva ees (5. Moos. 1:1—3; 5:1; 29:1; 31:1, 2, 30; 33:1). Kui annad Jehoovale lootes hoolsalt oma osa, võid ka sina tuua oma kõnega Jumalale au.