Kas sa oled valmis seisma silmitsi usku katselepaneva meditsiinilise olukorraga?
Hoia see informatsioon kohas, kust sa võid selle vajaduse korral kiiresti leida
1 Mitte keegi ei mõtle eriti, et ta võiks täna või homme haiglasse sattuda. Kuid ’aeg ja ettenägematu juhtum tabab meid kõiki’. (Kog. 9:11, NW) Isegi kui sa oma tervise eest hoolitsemiseks ei eelista mingit ravi saada, siis mida teed sa enda kaitsmiseks soovimatu vereülekande eest sellisel juhul, kui sa mingi õnnetuse tõttu teadvuseta olekusse sattud ja sind kiiresti haiglasse viiakse? Mingi õnnetus või järsult halvenev tervislik seisund võib tõepoolest panna sind ootamatult silm silma vastu usukatsega.
2 Kui sa peaksid ükskõik millisel põhjusel haiglasse sattuma, siis mida sa laitmatuse säilitamiseks teed, kui keegi ütleb sulle seal, et ilma vereülekandeta sa sured? Kas sa hakkad kohe mõtlema, et sinu seisund ongi just selline? Kas sa oled täielikult veendunud, et sa ei taha verd? Kas sa oled valmis seisma silmitsi selle usukatsega ja ’hoiduma verest’? — Ap. t. 15:28, 29.
3 Edukas vastuseis soovimatule ja vaimselt reostavale vereülekandele algab kindlast veendumusest. Selline veendumus peab põhinema selgel arusaamisel sellest, mida Piibel vere kohta ütleb. Muidu võid sa hetkeemotsiooni mõjul hakata kergesti kartma kedagi, kes väidab, et tema teab antud olukorda paremini kui sina. Kas sa hakkad võib-olla ekslikult mõtlema, et äkki teavad arstid verest rohkem kui Jumal seda teab? Kindlasti soovid sa sellises olukorras ’jääda kindlaks’ ja teha seda, „mis õige” on Jehoova silmis, vaatamata sellele, mida tühised inimesed võivad öelda. (5. Moos. 12:23—25) Aga kas sa pead selle katsega ihuüksi toime tulema? — Kog. 4:9—12.
HAIGLAINFOTEENISTUS JA HAIGLASIDEKOMITEED
4 Et aidata neid, kes vajavad vereülekande küsimusega silmitsi seistes abi, on ühing loonud haiglainfoteenistuse Tallinna büroos. Ja ta on loonud ka haiglasidekomiteed. Need komiteed on moodustatud kogudusevanematest, kes on selleks tööks spetsiaalse väljaõppe saanud. Eestis on kaks sellist komiteed, mis on osa ülemaailmsest võrgust, kuhu kuulub üle 1300 haiglasidekomitee.
5 Haiglainfoteenistus Brooklynis on võimeline uurima rohkem kui 3600 meditsiiniajakirja üle kogu maailma, et leida informatsiooni paljude veretu kirurgia ning ravi mooduste kättesaadavuse ja tõhususe kohta. Seejärel varustab ta haiglasidekomiteesid, raviasutusi ja mõningaid arste teabega nendest meditsiinilistest edusammudest. (Mõnikord on haiglainfoteenistus saatnud välja meditsiinilisi artikleid, mis näitavad, mida saab ilma vereta teha, ning on seega haiglas pidevalt kohatavat vastuseisu edukalt vähendanud.) See varustab pidevalt komiteesid teabega soodsatest kohtuotsustest, mis aitavad meie kohtuasju käsitlevatel kohtunikel asja sügavamalt mõista. Selle juures asuvad ka nimekirjad koostöövalmis arstide kohta, nii et komiteedel on olemas ajakohane kartoteek, mida saab kasutada, kui tekib raskusi vereülekandega.
6 Haiglainfoteenistus teostab ka haiglasidekomiteede väljaõpetamise ja töö ülevaatust. Linnades, kus haiglasidekomiteed asuvad, esitavad nad haiglate personalile korrapäraselt teabeküllaseid ettekandeid, et omavahelisi suhteid parandada. Samuti küsitlevad nad personali, et leida üles iga uus arst, kes sooviks meid ilma vere kasutamiseta ravida. Kuigi meil on Tallinna büroo kaudu sellised teenused kättesaadavad, on olemas väga tähtsaid eelnevaid samme, mida sina pead ette võtma, et luua alus sellele, et nemad saaksid sind kõige tõhusamalt aidata.
VÄGA TÄHTSAD EELNEVAD SAMMUD — KAS SINA OLED NEED JUBA ETTE VÕTNUD?
7 Kõigepealt kanna hoolt selle eest, et igal perekonnaliikmel on oma isiklik meditsiiniline juhend täielikult täidetud: on olemas kuupäevad, allkirjad ning tunnistajad. Mõnede vendade puhul, kes on saabunud haiglasse ilma kuupäevadeta ja/või tunnistajateta dokumendiga, on selle kehtivus vaidlustatud. Ja kas on kõikidel meie ristimata lastel olemas täidetud tunnistuskaardid? Kui ei ole, siis kuidas teab haigla personal sinu lapse kriitilise olukorra puhul, milline on teie seisukoht vere suhtes ja kellega ühendust võtta?
8 Seejärel kanna hoolt selle eest, et kõik kannavad neid dokumente endaga ALATI JA KÕIKJAL kaasas. Kontrolli seda iga päev enne kui sinu lapsed lähevad kooli või isegi kui nad lähevad mänguväljakule. Me kõik peaksime olema kindlad, et need dokumendid on meil kaasas tööl, puhkusel või kristlikul konvendil olles. Ära jäta neid kunagi maha!
9 Mõtle, mis võiks juhtuda, kui sa satud tõsises seisundis haigla reanimatsiooniosakonda, olles teadvuseta ja/või võimetu iseenda eest rääkima. Kui sul ei ole dokumenti kaasas ja haiglasse pole veel jõudnud ühtegi sugulast või kogudusevanemat, kes sinu eest räägiks, ning otsustatakse, et sa „vajad verd”, tehakse sulle tõenäoliselt vereülekanne. Kahjuks on seda mõningatega juhtunud. Aga kui meil on kaasas dokument, siis räägib see meie eest ja teeb meie soovi selgeks.
10 Sellepärast on meditsiiniline dokument parem kui meditsiiniline käevõru või kaelakee. Viimased ei selgita meie seisukoha piiblilisi põhjusi ja neil ei ole allkirju, mis öeldut kinnitaksid. Ühes Kanadas langetatud kohtuotsuses öeldi õel olnud dokumendi kohta: „[See haige] on valinud ainsa võimaliku tee, millega arstidele ja teistele meditsiinitöötajatele teatada, et kui ta peaks kaotama teadvuse või on muul moel võimetu oma soove väljendama, ei nõustu ta vereülekandega.” Niisiis ära jäta seda kunagi maha!
11 Kuna meie meditsiiniline juhend on tehtud peamiselt kriitiliste olukordadega toimetulemiseks, siis oleks sul vabatahtliku operatsiooni puhul arukas kirjutada eelnevalt oma isiklik ja täielikum juhend (mis põhineb meie meditsiinilisel juhendil), nii et sa saad lisada sinna konkreetseid üksikasju, näiteks millise operatsiooniga on tegemist ning arstide ja haigla nimed. Sul on õigus seda teha ja tagada sellega sinu poolt valitud raviviis. Selgita oma arstile isegi siis, kui sina ja arst ei oota tõsiseid raskusi, et iga ootamatu muutuse korral tuleb toimida sellele juhendile vastavalt. — Õpet. 22:3.
12 Järgmiseks tähtsaks sammuks on asjaga seotud meditsiinipersonaliga rääkimine, kellega sul kas vabatahtliku või kriitilises olukorras tehtava ravi korral kokku puutuda tuleb. Kellega sa eriti rääkima peaksid?
RÄÄGI MEDITSIINIPERSONALIGA
13 OPERATSIOONIRÜHM: See on aeg, mil inimese kartus ei tohi meist võitu saada. (Õpet. 29:25) Kui sa paistad kõhklevana, võib mõni arvata, et sa ei ole siiras. Kui on vaja teha operatsioon, olgu siis vabatahtliku ravina või kriitilises olukorras, pead sina või peab mõni lähim perekonnaliige küsima operatsioonirühma ülemalt otsusekindlusega teatud konkreetseid küsimusi. Üks tähtis küsimus on see: „Kas peab rühm lugu haige soovidest ja ravib igas olukorras ilma vereta?” Kui sellist kinnitust ei ole, ei ole sa hästi kaitstud.
14 Ütle otse ja väärika veendumusega, millised on sinu soovid. Tee selgeks, et sa soovid oma haiguse jaoks alternatiivset veretut ravi. Aruta rahulikult ja veendunult nii oma eelnevalt antud meditsiinilist juhendit kui ka blanketti, milles haigla vastutusest vabastatakse. Kui kirurg ei taha sinu soovide tõttu sind ravida, siis säästad sa aega, kui palud haigla juhatajal otsida enda jaoks teine arst. See on üks tema ülesanne.
15 ANESTESIOLOOG: Kõikidest nendest operatsioonirühma liikmetest, kellega sul tuleb enne operatsiooni rääkida, EI TOHI SA KINDLASTI JÄTTA RÄÄKIMATA SELLE ARSTIGA. Just anestesioloog, kelle kohustuseks on sind elus hoida sellel ajal, kui kirurg opereerib, on see isik, kes teeb otsuseid selliste asjade kohta nagu vere kasutamine. Seega ei ole sa täielikult kaitstud, kui räägid ainult kirurgiga. Seepärast tuleb sul anestesioloogiga rääkida ja teda oma seisukohas veenda ning teha kindlaks, kas sellest peetakse lugu või mitte. — Võrdle Luuka 18:3—5.
16 Näib, et anestesioloogidel on tavaliselt kombeks teha haigele operatsioonieelsel õhtul üsna hilja lühike külastus, mis on liiga hilja sel puhul, kui ta on vastu sinu seisukohale vere suhtes. Nõua kindlalt, et kirurg valiks eelnevalt välja sellise koostöövalmis anestesioloogi, kellega sa saad enne vabatahtlikku operatsiooni piisavalt vara rääkida. Siis jääb aega otsida teist anestesioloogi, kui esimene ei soovi sinu soove täita. Ära lase kellelgi veenda end ümber, et sul ei ole õigust oma operatsiooni anestesioloogi valida.
17 Kõikidele nendele pead sa tegema selgeks oma vaieldamatu seisukoha: MITTE VERD. Küsi enda juhtumi puhul alternatiivseid veretuid meditsiinilisi ravivõimalusi. Maini vere kõiki tuntud alternatiive, mida sinu olukorra puhul kasutada saaks. Kui operatsioonirühmale tundub, et need ei ole sinu juhtumil head, palu neil otsida meditsiinikirjandusest teisi võimalusi. Kinnita neile, et sa võid soovi korral hankida neile informatsiooni, kui palud oma kogudusevanematel võtta ühendust lähima haiglasidekomiteega.
OMA ÕIGUSTE KASUTAMINE
18 Mõnel maal on olemas vastutusest vabastamise blankett ja nõustumise blankett, millele haigla palub vastuvõtmisel alla kirjutada. Sellisel juhul tuleb neid hoolikalt uurida. Mõnikord teatatakse kohe pärast seda lõiku, mis ütleb, et nad peavad sinu soovidest lugu, järgmises lõigus, et allakirjutaja on nõus, et haigla võib rakendada „elupäästvat” ravi, kui nende ette kerkib probleeme. See võib hõlmata ka verd. Sul on õigus muuta kõiki selliseid ütlusi, nii et see enam verd ei hõlmaks, või need üldse maha tõmmata. Meditsiiniõed võivad püüda sulle väita, et sa ei tohi seda teha, kuid sa tohid! Selgita, et sellised blanketid on leping nendega ning et sa ei saa kirjutada alla lepingule, millega sa nõus ei ole. Kui keegi püüab sundida sind vastu sinu tahtmist alla kirjutama, palu, et saaksid rääkida juhataja ja/või selle meditsiiniasutuse esindajaga.
19 Kas sa tohid selliseid asju teha? Jah, tohid küll. Seega ole teadlik oma õigustest patsiendina. Inimõigused ei jää välisukse taha, kui sa haiglasse sisse astud. Sa ei pea nendest ravi saamiseks loobuma. Ära lase kellelgi endale vastupidist väita.
20 Ühte sellist õigust nimetatakse teadvaks nõusolekuks, mis tähendab, et sulle ei saa ilma sinu loata määrata mitte mingisugust ravi. Kui sa soovid, võid keelduda isegi igasugusest ravist. Enne sinu nõustumist mingi raviga tuleb sulle selgelt selgitada, mida operatsioonirühm kavatseb teha ja millised riskid on sellega seotud. Järgmisena peavad nad teatama sulle kõik alternatiivid, mida on võimalik rakendada. Seejärel teatad sa pärast informeerimist, millist ravi sa soovid.
21 Et olla kindel selles, millega sa nõustud, PEAD sa küsima asjalikke küsimusi kõige kohta, millest sa aru ei saa, eriti kui haiglapersonal kasutab keerulisi sõnu või meditsiinitermineid. Näiteks kui arst ütleb, et ta tahaks kasutada „plasmat”, järeldad sa ehk pahaaimamatult, et ta viitab „plasmamahu suurendajale”, kuid see pole nii. Enne kui sa nõusoleku annad, küsi: „Kas see on vere komponent?” Küsi kõikide protseduuride kohta: „Kas see ravi hõlmab verepreparaatide kasutamist?” Kui ta kirjeldab mingit seadeldist, mida ta sooviks kasutada, küsi: „Kas minu verd talletatakse ükskõik millal selle seadeldise kasutamise jooksul?”
22 Aga mida peaksid sa tegema siis, kui oled teinud kõik, mida eelnevalt kirjeldasime, ja sinu seisukohaga siiski koostööd ei taheta teha või seistakse sellele isegi vastu? Ära kõhkle paluda abi. Mõned on abi saamiseks liiga kaua oodanud ja oma elu täielikult ohtu seadnud.
VÄÄRTUSLIK ABI HÄDA AJAL
23 Pane vajamineva abi saamiseks tähele järgmist toimimisviisi: 1) Niipea kui sina või sinu lähedane inimene seisab silmitsi vabatahtliku või kriitilises olukorras tehtava operatsiooniga, mille juures haiglaga vastuseisus ollakse, kuna haigla tahab kasutada verd; või 2) kui sinu või sinu lähedase inimese tervislik seisund tõsiselt halveneb; või 3) kui arst, õde või juhataja ütleb lapse (või täiskasvanu) puhul, et nad kavatsevad hankida kohtuliku loa, siis:
24 HELISTA OMA KOHALIKU KOGUDUSE VANEMATELE, kui sa ei ole seda veel teinud. (Tegelikult on meie seisukoha pärast vere suhtes arukas oma kogudusevanematele alati teatada, kui me mõnda raviasutusse läheme.) Kui peetakse vajalikuks, HELISTAVAD VANEMAD JÄRGNEVALT LÄHIMALE HAIGLASIDEKOMITEELE. Vajaduse korral tulevad mõned haiglasidekomitee liikmed siis haiglasse sind aitama. — Jes. 32:1, 2.
25 Need kogudusevanemad haiglasidekomiteest teavad, millised arstid on sinu kandis koostöövalmis, ning nad võivad sind nendega kokku viia ja alustada teiste arstide või raviasutuste otsimist, kes sind aitaksid. Kui kohalikult pole võimalik kedagi leida, küsivad vanemad seda järele järgmiselt lähimalt komiteelt. Ja kui see ei too edu, helistavad nad haiglainfoteenistusse, mis asub Tallinna büroos. Nad võivad samuti korraldada konsultatsiooni mõne koostöövalmis arstiga, kes selgitab sinu praegusele operatsioonirühmale, mida saab ilma vereta teha. Haiglasidekomitee vennad on selliste olukordadega tegelemiseks välja õpetatud.
26 Haiglasidekomitee liikmed aitavad samuti meeleldi sinul või sinu sugulasel arsti või juhatajaga rääkida, kuid sa pead seda abi paluma. Loomulikult ei saa need vennad sinu eest otsuseid teha, kuid nad saavad sageli aidata sul vaadelda seda, millised on ühingu seisukohad, ja näidata sulle, millised on sinu meditsiinilised ja seaduslikud valikuvõimalused.
27 Kui operatsioonirühm ei soovi ikka veel koostööd teha, siis räägi haigla juhatajaga, et need asendataks temale alluvast personalist teistega, kes sinu soovidest lugu peaksid. Kui juhataja ei taha seda teha ja AINULT sel juhul, kui sul on kuskil teises kohas täiesti kindlalt teada teine kirurg ning sind on võimalik sinna üle viia, võid sa otsustada anda juhatajale kuupäeva ja allkirjaga varustatud teate, milles nimetad arstid, kes koostööd teha ei soovi, ja ütled, et sa loobud nende tööst.
28 Kas sa tohid seda teha? Jah, sul on see õigus. Ja kui asi hiljem kohtuniku ette läheb, võib sinu kirjalik teade teha palju ära selleks, et ta sinu soove tunnustaks. See võib samuti anda eetilise võimaluse selleks, et teised kirurgid sulle oma abi pakuvad. Ja mis kõige tähtsam, sellega võid sa saada vajalikku meditsiinilist tähelepanu enne, kui sinu olukord ohtlikult halvaks läheb. Ära oota liiga kaua!
29 Inimesed, kes elavad Eestis, peaksid hoolitsema selle eest, et olla Eesti haigekassa liige. Oleks hea, kui haigekassa kaart oleks sul alati kaasas, kuna hädaolukorras võib seda vaja minna.
KEERULISED KÜSIMUSED, MIDA OODATA
30 Sa peaksid teadma, et arstid ja teised esitavad mõningaid küsimusi, mida ei esitata mitte alati hea ajendiga. Kõige sagedamini esitavad arstid (ja mõned kohtunikud) sellise küsimuse:
● „Kas sa pigem sureksid (laseksid oma lapsel surra), kui et nõustuksid ’elupäästva vereülekandega’?”
31 Kui sa vastad jaatavalt, oleks see õige religioosses mõttes. Kuid sellest vastusest saadakse tihti valesti aru ja mõnikord toob see kaasa isegi ebasoodsa kohtuotsuse. Sa pead pidama meeles, et selles olukorras pole sa teenistuses. Selle asemel räägid sa arstiabi vajadusest. Seetõttu pead sa kohanduma oma kuulajaskonnaga, olgu see meditsiiniline või juriidiline. — Laul 39:2; Kol. 4:5, 6.
32 Arsti, kohtuniku või haigla juhataja jaoks võib „jah” tähendada seda, et sa soovid olla märter või soovid ohverdada oma last oma usu eest. Kui sa räägid neile oma kindlast usust ülesäratamisse, ei ole sellest siin olukorras tavaliselt abi. Nad peavad sind religioosseks fanaatikuks, kes ei ole võimeline tegema mõistusepäraseid otsuseid, kui kaalul on elu. Laste puhul peavad nad sind hoolimatuks lapsevanemaks, kes ei luba anda niinimetatud „elupäästvat” arstiabi.
33 Kuid sa EI keeldu arstiabist endast. Sul on lihtsalt arstidega eriarvamusi selles osas, MISSUGUST ravi määrata. See seisukoht muudab sageli kogu olukorda nii nende kui sinu jaoks. Pealegi ei ole neil õigus, kui nad jätavad mulje, et veri on ohutu ja AINUS „elupäästev” ravivahend. (Vaata väljaannet „Kuidas võib veri päästa sinu elu?”, leheküljed 7—22.) Niisiis pead sa selle asja väga selgeks tegema. Kuidas seda teha? Sa võiksid vastata:
● „Ma ei taha, et ma peaksin (minu laps peaks) surema. Kui ma tahaksin surra (et minu laps peaks surema), oleksin jäänud koju. Kuid ma tulin siia, et saada arstiabi, et ma jääksin (mu laps jääks) ellu. Aga ma soovin enda (oma lapse) puhul alternatiivset veretut ravi. Siin on saadaolevad alternatiivid.”
34 Arstid või kohtunikud küsivad sageli ka selliseid küsimusi:
● „Mis juhtub teiega siis, kui vereülekanne kohtuotsusega peale sunnitakse? Kas teid peetakse vastutavaks?”
● „Kas siis, kui te võtate vastu vereülekande või see teile peale sunnitakse, heidetakse teid teie religioonist välja või ei saa te igavest elu? Kuidas teie kogudus teisse siis suhtub?”
35 Üks õde vastas kohtunikule, et sellisel puhul ei oleks ta vastutav selle eest, mida kohtunik otsustab. Kuigi see on ühest seisukohast vaadatuna õige, sai kohtunik sellest aru nii, et kuna õde ei peeta vastutavaks, võtab tema, kohtunik, selle vastutuse temalt enda peale. Ta määras vereülekande.
36 Sa pead mõistma, et nende küsimuste küsimisega püüavad mõned inimesed tavaliselt leida teed, kuidas sinu vereülekandest keeldumisest ringiga mööda minna. Ära anna neile tahtmatult selleks võimalust! Kuidas me võiksime siis sellist vääritimõistmist vältida? Sa võiksid vastata:
● „Kui mulle verd ükskõik mis viisil peale sunnitakse, võrdub see vägistamisega. See soovimatu rünnak minu vastu tooks mulle elu lõpuni emotsionaalseid ja vaimseid kannatusi. Ma panen kogu oma jõust vastu sellisele kallaletungile oma kehale, milleks ma nõusolekut ei ole andnud. Ma võtan ette kõik, mis on võimalik, et mu ründajad vastutusele võetaks, täpselt nii, nagu ma seda vägistamise puhul teeksin.”
37 Tuleb jätta kindel ja selge mulje, et vereülekande pealesundimine on meie jaoks vastik kallaletung meie kehale. See ei ole tähtsusetu asi. Nii et ole kindel. Tee selgeks, et sa soovid alternatiivset veretut ravi.
MIDA SA TEED, ET OLLA VALMIS?
38 Me vaatasime üle mõned asjad, mida sa pead tegema, et kaitsta ennast ja oma perekonda soovimatu vereülekande eest. (Eelmisel kuul andsime täiendavaid üksikasju selliste probleemidega toimetulemiseks, mis kerkivad esile siis, kui vereülekandega ähvardatakse imikuid ja lapsi.) Me oleme samuti näinud, mida ühing on armastavalt teinud, et meile häda ajal abi anda. Mida pead sina selle informatsiooniga tegema, et olla kindel, et sa oled valmis seisma silmitsi usku katselepaneva meditsiinilise olukorraga?
Esiteks: Korralda perekondlik arutelu, et need asjad üle korrata ja määrata kindlaks, mida sa ütled ja teed, seda eriti kriitilise olukorra puhul.
Teiseks: Kanna hoolt, et sul on olemas kõik vajalikud dokumendid.
Kolmandaks: Tee see Jehoovale esitatavate palvete tõsiseks teemaks, et kinnitada oma kindlat otsust ’hoiduda verest’. Tema seadusele kuuletumine, mis käib vere kohta, tagab meile tema soosingu lõputu elu jooksul. — Ap. t. 15:29; Õpet. 27:11, 12.
[Kast lk 9]
Kui ükskõik milline meditsiiniline olukord läheb tõsiselt halvaks, nii et ähvardatakse vereülekandega, siis vaata sellest kastist, mida sa peaksid tegema:
1. Helista abi saamiseks oma koguduse vanematele.
2. Vajaduse korral lase kogudusevanematel helistada lähimale haiglasidekomiteele.
3. Haiglasidekomitee võib sind arstide ja teistega rääkimisel aidata.
4. Haiglasidekomitee võib aidata sul võtta ühendust teiste arstidega, et need sinu praeguste kirurgidega alternatiivide küsimuses konsulteeriksid.
5. Haiglasidekomitee võib aidata sind ka vajaliku ravi saamiseks sellisesse asutusse üleviimisel, kus sinu veendumustest rohkem lugu peetakse.