Täpsus ja sina

ÜHE Lõuna-Ameerika koguduse kristlikul ülevaatajal oli palju häid omadusi. Aga tema lähedasemad sõbrad kutsusid teda naljatades Harmagedooniks. Mispärast? „Me teame, et ta tuleb,” ütlesid nad, „aga ainult Jumal teab, millal!”

Jah, täpsus või selle puudumine võib kellegi mainet palju mõjutada. Tark kuningas Saalomon selgitas seda piltlikult niimoodi: „Surnud kärbes paneb haisema võidevalmistaja õli, pisut alpust rikub tarkuse väärtuse!” (Koguja 10:1) Kristlasel võib olla palju häid omadusi, aga ta rikub oma hea nime, kui ta ei teadvusta endale aja kulgu.

„Täpsed inimesed äratavad minus usaldust,” ütles üks ülevaataja. „Nendega koos töötan ma meeleldi.” Nad on hinnatud ka ärimaailmas. „Tule tööle õigeaegselt; ole täpne koosolekutele tulles; esita aruanded õigeaegselt,” annab nõu raamat Emily Post’s Etiquette. Samalaadselt öeldakse teoses The New Etiquette (1987), et üldiselt „hiljem saabujad on ebaviisakad saabujad”. Autorid lisavad: „Ka religioossetele teenistustele ei ole sobiv hilineda.”

Meie kõik hindame seda, kui teised on täpsed. Apostel Paulus mõtles ilmselt samuti, sest ta kirjutas Kolossa kristlastele: „Ma [olen] siiski vaimus teiega ühes ning olen rõõmus, nähes teie head korda.” (Koloslastele 2:5) Ja kindlasti me jagame kuningas Taaveti tundeid Jehoova tõotuste suhtes, kui ta kirjutas Lauludes: „Mu Jumal, ära viivita!” — Laul 40:18; 70:6.

’Võtke Jumal eeskujuks’

Jehoova ei hiline kunagi. Ta on silmapaistev oma ajatajuga. See peegeldub kogu tema loomistöös. Piiritust universumist kuni väikseimate elusolenditeni tegutseb kõik nii, nagu neid juhiks üks nähtamatu kell. Näiteks üks Jaapani lähedal elav meriliilia heidab endast sugurakud üks kord aastas oktoobris umbes kell kolm pärast lõunat kuu esimese või kolmanda veerandi ajal. Kevadel ajastab väike grunjoon oma kudemise Kalifornia rannikul tõusuvee ajaga mõneminutise täpsusega.

Jehoova peab ajast täiuslikult kinni ka siis, kui ta täidab oma tõotusi. Näiteks Moosese teisest raamatust 12:41 me loeme, et „kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just selsamal päeval sündis see, et kõik Jehoova väehulgad läksid Egiptusemaalt välja”. Sellega täitis Jehoova oma tõotuse, mille ta oli sajandeid varem andnud Aabramile. — 1. Moosese 15:13—16. Galaatlastele 3:17.a

Jehoova saatis oma Poja, Messia maailma täpselt prohvet Taanieli poolt enam kui viis sajandit varem ennustatud ajal, nii et ta on „omal [„määratud”, NW] ajal surnud nende eest, kes alles olid jumalatud”. (Roomlastele 5:6; Taaniel 9:25) Selle asjadesüsteemi lõpu kohta näitab Piibel, et Jehoova teab „päevast ja tunnist”. (Matteuse 24:36) Ta ei hiline. On selge, et Jehoova täpsuse eeskuju on meie jäljendamist väärt. — Efeslastele 5:1.

„Selleks seatud ajal”

Jehoova on alati oodanud, et tema sulased oleksid aja suhtes teadlikud, eriti selles suhtes, mis puudutab tema kummardamist. Kui iisraellased ohverdasid ohvreid, siis nad tegid seda „vastavalt päevale”. Jehoova käskis neid: „Te peate tooma selleks seatud ajal mu ohviranni.” Samuti andis ta Moosesele juhendid koosolekute kohta: „Terve kogudus peab kinni pidama oma määratud ajast.” — 3. Moosese 23:37; 4. Moosese 10:3, NW; 28:2.

Hiljem oli juutidel „suitsutuse tund”. (Luuka 1:10) Nii juudid kui teised pidasid palvetundi „üheksandal tunnil”. (Apostlite teod 3:1; 10:3, 4, 30) Ja kristlike koosolekute kohta kirjutas Paulus: „Kõik sündigu viisakalt ja korra järgi.” — 1. Korintlastele 14:40.

Mida see kõik nõudis iisraellastelt või algkristlastelt? Seda, et nad pidid olema täpsed oma kokkulepitud aegade suhtes, eriti nende suhtes, mis puudutasid kummardamist. Ei ole mingit põhjust mõtelda, et Jehoova nõuaks oma tänastelt teenijatelt vähem.

Miks mõned leiavad, et see on raske

Maailma eri osades suhtutakse aega väga erinevalt. Üks misjonär räägib, et ühes väikeses Lõuna-Ameerika linnas on tema naine vahel ainus kuulaja, kui ta kuulutab välja kristliku koosoleku alguslaulu. Aga lõpulaulu teatamise ajaks on kohal 70 inimest. Teiselt poolt küsiti ühel Lääne-Euroopa maal umbes tuhandelt inimeselt: „Kui teid kutsutakse õhtusöögile kell 19.00, kas te peaksite siis saabuma viis või kümme minutit varem, viis või kümme minutit hiljem või täpselt õigel ajal?” Enamus vastas, et „viisakus nõuab hoolsat võõrustajatest lugupidamist ja saabumist just täpsel ajal”.

Täpsuse puhul on küsimus siiski enamas kui vaid selles, mida antud paikkonnas eelistatakse. See on harjumus, samuti nagu puhtus, korralikkus ja viisakuski on harjumus. Muidugi ei ole need harjumused kaasa sündinud; me peame neid arendama. Kui sind on lapsena täpseks õpetatud, siis see on õnnistus. Aga paljud tulevad perekondadest ja oludest, kus neil ei olnud määratud aegu ega vajadust oma pingutusi teiste pingutustega kooskõlastada. Alles siis, kui nad saavad kristliku koguduse osaks ja võtavad osa selle koosolekutest ning avalikust teenimisest, saab vajadus täpsuse järele neile reaalsuseks. Nad võivad leida, et on raske parandada varasemas elus õpitud hilinemise kommet. Armastus Jehoova Jumala ning ligimese vastu võib siiski inimest muuta. Aga miks muuta oma harjumusi?

Milleks olla täpne?

„Kas sa armastad elu?” küsis kord Benjamin Franklin. „Siis ära raiska aega, sest see on materjal, millest elu on tehtud.” Me kõik tunnustame, et see väide on õige. Sama tähtis on kristlastele ka mitte raisata teiste aega. „Hilineja,” teatab üks misjonär, „justkui ütleks oma tegudega: ’Minu aeg on väärtuslikum kui sinu oma, nii et sina võid oodata, kuni mina olen valmis.’ ” Isik, kes ei ole täpne, ei tundu mitte ainult otsustusvõimetu ja mitteusaldatav, vaid mõneti ka egoistlik ja mõtlematu. Tõelised kristlased ei taha teha ’midagi riiu ega tühja au [„egoismi”, NW] pärast, vaid arvata alanduses üksteist ülemaks kui iseennast’. — Filiplastele 2:3.

Mõnedele võib tunduda, et nad ei taha elada kella järgi, nii et see juhiks iga nende liigutust. Täpsuse juures ei ole küsimus siiski selles, et kell sinu üle valitseb. Siin on küsimuseks teiste inimeste huvide ja kasude südamessevõtmine, „et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele”. — Filiplastele 2:4.

Mõtiskle näiteks Piibli järgneva nõuande üle: „Sellepärast võtke vastu üksteist [„teretulnutena”, NW], nõnda nagu ka Kristus teid on [„teretulnutena”, NW] vastu võtnud.” (Roomlastele 15:7) Selles mõttes, kui see käib sõnasõnalise tervitamise kohta, on seda ilmselt raskem teha, kui kellelgi on kombeks koosolekutele hilineda. Kui sa saabud koosolekutele varakult, siis võid paljus kaasa aidata nende kogunemiste armastavale, sõbralikule ja lahkele vaimule. Ja kasu on tõesti mõlemapoolne. Kui oled varakult kohal, siis võid osaleda alguslaulus ja palves, mis on koguduse üksmeelse kummardamise tähtis osa. Teema ja pealkirja teatamine aitab sul paremini jälgida programmi arendust.

Sinu täpsus võimaldab teistel sinuga üheskoos tegutseda ja nii võib lõpptulemusena palju saavutada. Rünnates Ai linna, saatis Joosua ühe osa oma sõjaväest vaenlast linnast välja meelitama, samal ajal kui ülejäänud mehed lamasid varitsuspaikades, et linna vallutada. Siis, otsustaval momendil, andis Joosua märku. Tema mehed „tõusid kiiresti oma paigast ja jooksid, niipea kui ta oli oma käe välja sirutanud” ja linn langes nende ees. Kas sa võid kujutleda, mis oleks juhtunud siis, kui nad poleks tegutsenud täpselt? — Joosua 8:6—8, 18, 19.

Tänapäeva kristlikel teenijatel on palju põhjusi olla aja suhtes teadlikud. Kuningriigi kuulutustööst osavõtmine koos teistega, konvendi või koosolekute programmiosade harjutamine, isegi kuningriigisaali koristamine, kõik nõuab meilt meie tegevuse kooskõlastamist teistega. Kui me oleme täpsed, siis suudame rohkem saavutada. See on tõsi isegi millegi nii lihtsa kohta nagu kuulutustegevuse aruande andmine kuu lõpus. Kui igaüks teeb õigeaegset ja kiiret koostööd, siis võidakse koguda täpsed ja julgustavad koguduse ning ülemaailmsed aruanded.

Täpsus nõuab ka kokkulepete ja kohtumiste ajakavast kinnipidamist, ning neid on iga päev mitmeid. Mõningad neist on tähtsad, teised vähemolulised. Näiteks sinu abielu sõlmimine peaks algama täpselt. Sulle võib-olla meeldib keeta mune just teatud arv minuteid. Ükskõik, mis olukord ka ei oleks, ei ole täpsel inimesel vaja palavikuliselt ühest paigast teise tormata igale poole hilinedes. Pigem ta on rahulik ja tegutseb kavakohaselt. Ta saavutab enam, kui ta teeb päevaplaani ning alustab õigeaegselt või isegi veidi varem.

Tõepoolest on palju põhjusi, miks kristlane peab teadvustama enesele aja kulgu. Ennekõike on see üks viis näidata meie ennastsalgavat armastust kaaskristlaste vastu ja meie lugupidamist tõelise teenimise jaoks tehtud teokraatlike korralduste vastu.

Kuidas siis arendada harjumust olla täpne?

’Tea seatud aega’

„Isegi toonekurg . . . teab oma seatud aega” rändamiseks ning sipelgas ’valmistab suvel oma leiva’, et olla valmis talveks, ütleb Piibel. (Jeremija 8:7; Õpetussõnad 6:8) Selles on täpsuse ja töödega toimetulemise saladus.

Ka meie peame ’teadma oma seatud aega’. Me ei peaks olema paindumatud ega fanaatilised, vaid hea ajatajuga. Me peame teadma mitte ainult seda, mida meil tuleb teha, vaid ka seda, millal meil tuleb seda teha. Me peame tegema endale harjumuseks mõtelda ettepoole, kavandada aega võimalikeks viivitusteks ning olla valmis katkestama oma tegevus millegi tähtsama pärast, nagu seda on koosolekud, kuulutustöö põlluteenistus ja teised teokraatlikud tegevused.

Selles suhtes on oluliselt tähtis perekonna koostöö. On märgatud, et isa jätab tihtipeale naise ülesandeks hoolitseda selle eest, et pere oleks valmis. Siis ta läheb üksi välisuksele ja hüüab üle õla: „Tehke ruttu või muidu jääte hiljaks!” Jaakob ei olnud selline, ta oli abivalmis ja „tõstis oma lapsed ja naised kaamelite selga”, kui tuli aeg lahkuda. — 1. Moosese 31:17.

Kuidas siis võib isa oma perekonda aidata? Lapsi võib õpetada varuma aega tähtsateks asjadeks valmistumiseks, selle asemel et kõike viimasele minutile jätta. Neil võib aidata arendada vastutustunnet ja olla uhked selle üle, kui nad teevad kõike täpselt. Arutlege kogu perega nende Piibli eeskujude üle, mis näitavad õigeaegse valmisoleku tähtsust. (1. Moosese 19:16; 2. Moosese 12:11; Luuka 17:31) Ilmselt võib kõige parema ja mõjuvama õppetunni anda vanemate hea eeskuju.

Ka kristlikud ülevaatajad võivad aidata kogudust, andes head eeskuju. Neid ei oleks määratud, kui nad poleks „korralikud”. (1. Timoteosele 3:2, NW) Teised vennad ja õed on ilmselt täpsemad, kui teavad, et vanemad on seal neid tervitamas ja valmis juhtimist endi peale võtma. Teadlikud ülevaatajad püüavad siis kuningriigisaalis varakult kohal olla, et kogudust aidata. Teenistusabilisi, kes saabuvad vara, et tervitada vendi ja teenida nende vajadusi, hinnatakse väga.

Muidugi nõuab täpsus enesevalitsemist ja distsipliini. Seda ei taotleta sõjaväelasliku täpsuse saavutamiseks, vaid armastusest meie kaaskristlaste ja lugupidamisest teokraatliku korra vastu. See on üks osa uuest isiksusest, millega me püüame riietuda. (Koloslastele 3:10, 12) Ennekõike me tahame olla oma taevase Isa Jehoova Jumala sarnased, kes õpetab meile, et „igale asjale on määratud aeg”. — Koguja 3:1.

[Allmärkus]