Ühe vanemaga perekonnad võivad edukalt toime tulla!

1.—3. Mis on põhjustanud ühe vanemaga perekondade arvu kasvu ja millist mõju see asjaosalistele avaldab?

ÜHE vanemaga perekondi on nimetatud „suurima kasvutendentsiga peretüübiks” Ameerika Ühendriikides. Paljudes teisteski maades valitseb samasugune olukord. Abielulahutus, hülgamine, lahku elama asumine, lapse sünd väljaspool abielu — kõik see, mida enneolematult palju ette tuleb — avaldab kaugeleulatuvat mõju miljonite vanemate ja laste elule.

² „Olen 28-aastane kahe lapsega lesk,” kirjutas üks üksikema. „Olen suures masenduses, kuna ma ei taha oma lapsi ilma isata kasvatada. Tundub, et ma ei lähe kellelegi isegi mitte korda. Mu lapsed näevad mind sageli nutmas ja see mõjutab neid.” Peale selle et üksikvanemad võitlevad seesuguste tunnete vastu nagu viha, süütunne ja üksindus, peab enamik veel käima tööl ja tegema ära ka kodused tööd. Keegi üksikvanem lausus: „Üksikvanem on nagu žonglöör. Pärast kuuekuulist harjutamist suudab ta viimaks žongleerida korraga nelja palliga. Ent niipea, kui ta selleks suuteline on, viskab keegi talle veel ühe palli!”

³ Ühe vanemaga peredes kasvavatel noortel on tihti omad raskused. Ühe vanema ootamatu lahkumise või surma tõttu peavad nad ehk võitlema ägeda emotsioonide tulvaga. Paljudele noortele näib ühe vanema puudumine mõjuvat äärmiselt negatiivselt.

4. Kust me teame, et Jehoova hoolib ühe vanemaga perekondadest?

⁴ Ühe vanemaga perekondi oli ka Piibli aegadel. Pühakirjas mainitakse korduvalt „vaeseidlapsi” ja „lesknaisi” (2. Moosese 22:21; 5. Moosese 24:19—21; Iiob 31:16—22). Jehoova Jumal ei olnud nende kitsikuse suhtes ükskõikne. Laulukirjutaja nimetas Jumalat „vaestelaste isaks ja lesknaiste asjaajajaks” (Laul 68:6). Kindlasti kannab Jehoova ühe vanemaga perekondade eest tänapäeval samasugust hoolt! Tõepoolest, tema Sõnas leiduvad põhimõtted võivad aidata neil edukalt toime tulla.

KUIDAS SAADA HAKKAMA IGAPÄEVASTE KODUTÖÖDEGA

5. Millise probleemi ees peavad üksikvanemad algul seisma?

⁵ Mõtle majapidamisega toimetulekule. „Olen palju kordi soovinud meest enda kõrvale,” tunnistab üks lahutatud naine, „nagu näiteks siis, kui auto hakkab imelikke hääli tegema ja ma ei tea, kust need tulevad.” Ka mehi, kes on hiljuti lahutatud või lesestunud, võib nüüd nende ees seisvate majapidamistööde rohkus segadusse ajada. See, kui kodus on asjad korrast ära, röövib lastelt viimasegi kindluse ja turvatunde.

6., 7. a) Millist head eeskuju andis Õpetussõnade raamatu „tubli naine”? b) Millist kasu toob koduste kohustuste virk täitmine ühe vanemaga peredes?

⁶ Millest võiks abi olla? Pane tähele, millise eeskuju andis tekstis Õpetussõnad 31:10—31 kirjeldatud „tubli naine”. Ta tegeles märkimisväärselt paljude asjadega: ostu- ja müügitehingute, õmblemise, toiduvalmistamise, kinnisvarainvesteeringute, põllupidamise, väikeäriga. Milles peitus tema saladus? Ta oli virk ning toimetas varavalgest hilisõhtuni. Ta korraldas oma tööd hästi, andes osa ülesandeid teistele ning tehes ülejäänu oma kätega. Pole ime, et teda selle eest kiideti!

⁷ Kui oled üksikvanem, suhtu oma kodustesse kohustustesse kohusetundlikult. Tunne sellest tööst rahuldust, sest see aitab palju kaasa sellele, et su lapsed oleksid õnnelikud. Ent siinjuures on hädavajalik hoolikas planeerimine ja organiseerimine. Piibel ütleb: „Virga kavatsused toovad küll kasu” (Õpetussõnad 21:5). Üks üksikisa tunnistas: „Ikka kipub olema nii, et söögile mõtlen ma alles siis, kui olen näljane.” Ent kui söögiaeg on planeeritud, on toit üldiselt toitvam ja isuäratavam kui siis, kui rutuga midagi lihtsalt lauale otsitakse. Peale selle tuleb sul ehk mõni uus töö selgeks õppida. Otsides nõu asjatundlikelt sõpradelt, vastava ala käsiraamatutest ja abivalmis professionaalidelt, on mõned üksikemad tulnud toime värvimis- ja torutöödega ning väiksemate autorikete kõrvaldamisega.

8. Kuidas võivad üksikvanema lapsed kodus abiks olla?

⁸ Kas on õige lastelt abi paluda? Üks üksikema arutles: „Tahan korvata teise vanema puudumist sellega, et teen laste elu kergemaks.” See on ehk mõistetav, kuid ei teeni mitte alati lapse parimaid huve. Piibli aegadel anti jumalakartlikele noortele teha jõukohaseid töid (1. Moosese 37:2; Ülemlaul 1:6). Niisiis, kuigi sa ei taha oma lapsi üle koormata, on tark anda neile mõningaid ülesandeid, nagu nõude pesemine ja oma toa korrashoidmine. Miks ei võiks te osa töid koos teha? See võib olla vägagi meeldiv.

ELATISE TEENIMISE RASKUSED

9. Miks on üksikemadel sageli rahalisi raskusi?

⁹ Enamikul üksikvanematel on raske rahaliselt ots otsaga kokku tulla ning eriti keeruline on see tavaliselt noortel vallasemadel.a Maades, kus on võimalik saada sotsiaalabi, oleks neil ehk tark seda paluda, vähemalt senikauaks, kuni nad tööd leiavad. Piibel lubab kristlastel vajaduse korral taolisi korraldusi ära kasutada (Roomlastele 13:1, 6). Leseks jäänud ja lahutatud naised seisavad silmitsi samasuguste raskustega. Paljud, kes peavad pärast aastatepikkust koduperenaisepõlve taas tööle minema, võivad leida vaid madalapalgalist tööd. Mõnedel on läinud korda oma eluolu parandada kutseõppeprogrammide või lühiajaliste koolituskursuste abil.

10. Kuidas võib üksikema lastele selgitada, miks ta peab tööle minema?

¹⁰ Ära ole üllatunud, kui su lapsed on õnnetud seepärast, et otsid tööd, ja ära tunne end süüdlasena. Selgita neile hoopis, miks sa pead tööl käima, ning aita neil mõista, et Jehoova nõuab sinult nende ülalpidamist (1. Timoteosele 5:8). Aja jooksul lepib enamik lapsi sellega. Ent püüa siiski veeta koos nendega nii palju aega, kui su kiire ajakava vähegi võimaldab. Seesugune armastav tähelepanu võib ühtlasi leevendada perekonna võimalikust majanduslikust kitsikusest tulenevaid mõjusid (Õpetussõnad 15:16, 17).

KES KELLE EEST HOOLITSEB?

11., 12. Millistest piiridest tuleb üksikvanematel kinni pidada ja kuidas nad võivad seda teha?

¹¹ On loomulik, et üksikvanematel on oma lastega eriti lähedased suhted, ent tuleb olla ettevaatlik, et Jumala määratud piirid vanemate ja laste vahel ei kaoks. Nii näiteks võib tulla suuri raskusi, kui üksikema ootab, et tema poeg täidaks perekonnapea kohustusi, või kui ta kohtleb tütart kui südamesõbrannat, koormates teda puhtisiklike probleemidega. Selline käitumine on kohatu, tekitab lapses stressi ja võib ta segadusse ajada.

¹² Kinnita oma lastele, et olles lapsevanem, hoolitsed sina nende eest, mitte vastupidi. (Võrdle 2. Korintlastele 12:14.) Mõnikord võid sa vajada kellegi nõu või tuge. Otsi seda siis kristlikelt kogudusevanematelt või ehk küpsetelt kristlikelt naistelt, mitte oma väikestelt lastelt (Tiitusele 2:3).

JÄRJEKINDEL DISTSIPLIIN

13. Milline probleem võib üksikemal seoses distsiplineerimisega olla?

¹³ Kui mees distsiplineerib, võetakse teda enamasti tõsiselt, kuid naisel võib selles osas küll probleeme tulla. Üks üksikema sõnab: „Pojad on mul mehemõõtu ja mehehäälega. Mõnikord on raske mitte paista nende kõrval otsustusvõimetu või nõrk.” Pealegi võid sa ikka veel leinata oma kallist abikaasat või kogeda süütunnet või viha abielu purunemise pärast. Kui jagad lapse hooldusõigust endise abikaasaga, võid karta, et laps eelistab olla pigem temaga kui sinuga. Sellised olukorrad võivad tasakaalukalt distsiplineerimise raskeks teha.

14. Kuidas võivad üksikvanemad distsiplineerimisele tasakaalukalt vaadata?

¹⁴ Piibel ütleb, et „üleannetu poiss teeb häbi oma emale” (Õpetussõnad 29:15). Jehoova Jumal on andnud sulle õiguse kehtestada perekonnas reegleid ja nõuda nende täitmist, nii et ära anna järele süütundele, südametunnistuse piinadele või hirmule (Õpetussõnad 1:8). Ära tee Piibli põhimõtete suhtes kunagi kompromissi (Õpetussõnad 13:24). Püüa olla mõistlik, järjekindel ja kindlakäeline. Aja jooksul avaldab see mõju enamikule lastele. Siiski tahad sa kindlasti oma laste tundeid arvesse võtta. Üks üksikisa lausub: „Pidin distsiplineerimist mõistmisega leevendama, kuna ema kaotus traumeeris lapsi. Vestlen nendega igal võimalusel. Õhtusöögi valmistamine pakub meile õdusaid hetki. Just sel ajal puistavad nad mulle oma südant.”

15. Mida peaks lahutatud lapsevanem endisest abikaasast rääkides vältima?

¹⁵ Kui oled lahutatud, ei saavuta sa mitte midagi head sellega, et püüad õõnestada lugupidamist endise abikaasa vastu. Vanematevaheline nääklemine teeb lastele haiget ning kahandab lõpptulemusena lugupidamist teie mõlema vastu. Väldi niisiis haavavaid märkusi, nagu: „Sa oled täpselt samasugune nagu su isa!” Ükskõik kui suurt valu sinu endine abikaasa sulle ka poleks põhjustanud, ta on siiski sinu lapse vanem — lapse, kes vajab mõlema vanema armastust, tähelepanu ja distsiplineerimist.b

16. Millised vaimsed korraldused peaksid ühe vanemaga perekonnas alaliselt distsipliini juurde kuuluma?

¹⁶ Nagu eelnevates peatükkides näidati, ei hõlma distsiplineerimine mitte ainult karistamist, vaid ka õpetamist ja juhatamist. Hea vaimse õppekava abil võib paljusid probleeme ära hoida (Filiplastele 3:16, NW). Oluline on korrapäraselt kristlikel koosolekutel käia (Heebrealastele 10:24, 25). Samuti on tähtis iganädalane perekondlik piibliuurimine. Tõsi, seda uurimist ei ole kerge korrapäraselt läbi viia. „Pärast tööpäeva tahan tegelikult hoopis lõõgastuda,” ütleb üks kohusetundlik ema. „Kuid ma häälestan end oma tütrega uurimisele, kuna tean, et seda on vaja teha. Meie perekondlik uurimine meeldib talle väga!”

17. Mida me võime Pauluse kaaslase Timoteose heast kasvatusest õppida?

¹⁷ Ilmselt õpetasid apostel Pauluse kaaslasele Timoteosele Piibli põhimõtteid tema ema ja vanaema, kuid isa arvatavasti mitte. Ent kui silmapaistev kristlane Timoteosest küll sai! (Apostlite teod 16:1, 2; 2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15.) Ka sina võid loota, et sinu püüdlused kasvatada lapsi „Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises” kannavad head vilja (Efeslastele 6:4, NW).

KUIDAS VÕITA ÜKSINDUST

18., 19. a) Kuidas võib üksindus end üksikvanemale tunda anda? b) Millist nõu antakse selleks, et aidata lihahimusid ohjeldada?

¹⁸ Üks üksikvanem ohkas: „Kui tulen koju ja näen neid nelja seina — iseäranis pärast seda, kui lapsed on magama läinud —, valdab mind täielik üksindus.” Tõepoolest, üksindus on sageli suurim probleem, millega üksikvanem silmitsi seisab. On loomulik igatseda abieluga kaasnevaid südamlikke ja lähedasi suhteid. Ent kas seda probleemi tuleks üritada iga hinna eest lahendada? Apostel Pauluse päevil lasksid mõned nooremad lesknaised ’seksuaalsetel himudel tulla nende ja Kristuse vahele’ (1. Timoteosele 5:11, 12, NW). Oleks hukatuslik lasta lihahimudel vaimsed huvid varjutada (1. Timoteosele 5:6).

¹⁹ Üks kristlik mees lausus: „Seksuaaltung on küll väga tugev, kuid seda võib ohjeldada. Kui mõni mõte pähe tuleb, ei tohi selle üle mõtisklema jääda. Sellest tuleb lahti saada. Ka oma lapsele mõtlemine aitab.” Jumala Sõna annab nõu: „Surmake oma .. liikmed: .. kired” (Koloslastele 3:5). Kui sa püüaksid talitseda oma söögiisu, kas loeksid siis ajakirju, kus on hõrgutavate roogade pilte, või kas käiksid läbi inimestega, kes alatasa toidust räägivad? Vaevalt küll! Sama põhimõte peab paika lihahimude puhul.

20. a) Milline oht varitseb neid, kes kurameerivad uskmatuga? b) Kuidas on üksikud inimesed nii esimesel sajandil kui tänapäeval üksinduse vastu võidelnud?

²⁰ Mõned kristlased on hakanud kurameerima uskmatuga (1. Korintlastele 7:39). Kas see on nende probleemi lahendanud? Ei ole. Üks lahutatud kristlik naine hoiatas: „Üks asi on palju hullem kui üksiolek. See on abielu vale inimesega!” Esimese sajandi kristlikud lesknaised tundsid kahtlemata mõnikord üksindust, kuid targad lesknaised ei istunud tegevusetult, vaid ’võtsid vastu võõraid, pesid pühade jalgu ja aitasid hädasolijaid’ (1. Timoteosele 5:10). Tänapäevalgi pole ustavad kristlased, kes on aastaid soovinud leida jumalakartlikku abikaasat, tegevusetult istuma jäänud. Üks 68-aastane kristlik lesknaine otsustas alati, kui ta üksindust tundis, teisi lesknaisi külastada. Ta lausus: „Tunnen, et teisi külastades, koduseid toimetusi tehes ja oma vaimsuse eest hoolt kandes ei jäägi mul aega üksindust tunda.” Eriti kasulik ja hea on tegelda teistele Jumala kuningriigist õpetuse jagamisega (Matteuse 28:19, 20).

21. Mil moel võib palve ja hea seltsing aidata üksindusest jagu saada?

²¹ Tuleb siiski tunnistada, et üksinduse vastu pole olemas mingit imerohtu. Kuid jõu abil, mida Jehoova annab, võib siiski toime tulla. Kristlane saab seda jõudu, kui ta „jääb kindlasti anumistesse ja palvetesse ööd ja päevad” (1. Timoteosele 5:5). Anumine on mingi sooviga hardalt kellegi poole pöördumine, tungiv abi palumine, mõnikord lausa valju hüüdmise ja silmaveega. (Võrdle Heebrealastele 5:7.) Oma südame valamine Jehoova ette „ööd ja päevad” võib suureks abiks olla. Lisaks sellele võib üksindusest tekkinud tühiku suures osas täita ülesehitav seltsing. Hea seltsingu kaudu võib inimest julgustada „hea sõna”, millest räägitakse Õpetussõnad 12:25.

22. Mille peale mõtlemisest on abi, kui üksindustunne aeg-ajalt siiski inimest valdab?

²² Kui üksindustunne sind ikka aeg-ajalt valdab — mis on üsna tõenäoline —, siis pea meeles, et kellegi elu pole probleemideta. Tõepoolest, kõigil ’sinu vendadel’ on üht- või teistlaadi kannatusi (1. Peetruse 5:9). Ära mõtle kogu aeg möödunule (Koguja 7:10). Mõtiskle oma praeguse olukorra heade külgede üle. Mis kõige tähtsam, ole täis otsustavust jääda laitmatuks ning rõõmustada Jehoova südant (Õpetussõnad 27:11).

KUIDAS TEISED SAAVAD AIDATA

23. Milline kohustus lasub kaaskristlastel koguduses olevate üksikvanemate suhtes?

²³ Kaaskristlaste tugi ja abi on hindamatud. Jakoobuse 1:27 ütleb: „Puhas ja laitmatu jumalateenistus Jumala ja Isa ees on see: vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitseda nende viletsuses.” Jah, kristlased on kohustatud ühe vanemaga perekondi abistama. Millisel praktilisel moel võiks seda teha?

24. Mil moel võib abivajavaid ühe vanemaga perekondi aidata?

²⁴ Anda võib materiaalset abi. Piiblis öeldakse: „Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna puuduses olevat ja suleb oma südame tema eest, kuidas saab Jumala armastus jääda temasse?” (1. Johannese 3:17). Sõna, mis algses kreeka keeles tähistab sõna „näeb”, ei tähenda vaid juhuslikku pilku, vaid tahtlikku silmitsemist. See osutab sellele, et lahke kristlane võiks kõigepealt perekonna olukorra ja vajadustega tutvuda. Võib-olla vajatakse rahalist abi. Mõned võivad vajada abi kodustes remonditöödes. Või oleks perekond tänulik, kui ta lihtsalt söömaajale või seltskondlikule koosviibimisele kutsutaks.

25. Kuidas võivad kaaskristlased üksikvanematele kaastunnet osutada?

²⁵ Peale selle ütleb 1. Peetruse 3:8: „Olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad.” Üks kuue lapsega üksikvanem sõnas: „Mul on raske ja mõnikord olen täiesti rusutud. Ent aeg-ajalt tuleb mõni vend või õde jälle minu juurde ja ütleb: ’Joan, sa oled väga tubli. Su pingutused tasuvad end ära.’ Vaid teadminegi, et teised mõtlevad minule ja hoolivad minust, aitab nii palju.” Iseäranis võivad vanemad kristlikud naised olla abiks noortele üksikemadele, olles valmis neid ära kuulama, kui neil on probleeme, mida oleks piinlik meesterahvaga arutada.

26. Kuidas võivad küpsed kristlikud mehed isata lapsi aidata?

²⁶ Kristlikud mehed võivad muul moel abiks olla. Õiglane mees Iiob ütles: „Ma päästsin .. vaeselapse, kellel ei olnud aitajat!” (Iiob 29:12). Samuti ilmutavad mõned kristlikud mehed tänapäeval siirast huvi isata laste vastu ning osutavad „armastust puhtast südamest”, ilma mingite tagamõteteta (1. Timoteosele 1:5). Ilma et nad sealjuures oma pere hooletusse jätaksid, võivad nad mõnikord koos selliste noortega kristlikus teenistuses osaleda ja kutsuda neid ka oma perekondlikule uurimisele või koos vaba aega veetma. Seesugune lahkus võib suure tõenäosusega hoida isata lapse eksiteele sattumast.

27. Kelle toetuses võivad üksikvanemad kindlad olla?

²⁷ Lõppkokkuvõttes peavad üksikvanemad muidugi ise oma vastutuse ’koormat kandma’ (Galaatlastele 6:5). Kuid kristlikud vennad ja õed ning eelkõige Jehoova osutavad neile armastust. Piibel ütleb Jumala kohta: „Ta peab ülal vaeseidlapsi ja lesknaisi” (Laul 146:9). Tema armastava abiga võivad ühe vanemaga perekonnad edukalt toime tulla!