Lapsevanemad, mida õpetab teie eeskuju?

”Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed ja käige armastuses.” (EFESLASTELE 5:1, 2)

1. Milliseid juhendeid andis Jehoova esimesele inimpaarile?

JEHOOVA on perekonnakorralduse Algataja. Iga perekond võlgneb oma olemasolu talle, kuna tema rajas esimese perekonna ja andis esimesele inimpaarile sigimisvõime (Efeslastele 3:14, 15). Ta andis Aadamale ja Eevale üldjuhendid nende kohustuste kohta ja jättis neile ka piisavalt võimalusi selleks, et neid kohustusi täites oma initsiatiivi üles näidata (1. Moosese 1:28—30; 2:15—22). Pärast seda, kui Aadam ja Eeva olid pattu teinud, muutusid keerulisemaks olukorrad, millega perekonnad pidid toime tulema. Sellegipoolest andis Jehoova armastavalt juhendeid, mis aitavad tema teenijatel nendega hakkama saada.

2. a) Kuidas on Jehoova rõhutanud kirjalikke nõuandeid suulise õpetusega? b) Millise küsimuse peavad lapsevanemad endale esitama?

² Jehoova kui meie Suur Õpetaja on teinud palju rohkemat, kui vaid andnud kirjalikke juhendeid selle kohta, mida me peaksime tegema ja millest meil tuleks hoiduda. Vanal ajal andis ta preestrite ja prohvetite ning perekonnapeade kaudu peale kirjalike juhtnööride ka suuliselt õpetust. Keda kasutab ta meie päevil selleks, et anda taolist suulist õpetust? Kristlikke kogudusevanemaid ja lapsevanemaid. Kui sina oled lapsevanem, kas sa teed oma osa selleks, et õpetada perele Jehoova teid? (Õpetussõnad 6:20—23.)

3. Mida võivad perekonnapead õppida Jehoovalt seoses sellega, kuidas tõhusalt õpetada?

³ Kuidas tuleks selliseid juhendeid perekonnaringis anda? Jehoova annab selles eeskuju. Ta ütleb selgelt, mis on hea ja mis on halb ning ta kasutab heldekäeliselt kordamist (2. Moosese 20:4, 5; 5. Moosese 4:23, 24; 5:8, 9; 6:14, 15; Joosua 24:19, 20). Ta esitab mõtlemapanevaid küsimusi (Iiob 38:4, 8, 31). Näidete ja tõsieluliste juhtumite kaudu mõjutab ta meie emotsioone ja vormib meie südant (1. Moosese 15:5; Taaniel 3:1—29). Lapsevanemad, kas te püüate oma lapsi õpetades seda eeskuju jäljendada?

4. Mida me võime õppida Jehoovalt distsiplineerimise kohta ja miks on distsiplineerimine tähtis?

⁴ Jehoova seisab kindlalt selle eest, mis on õige, kuid ta mõistab ka seda, millist mõju avaldab inimesele ebatäiuslikkus. Niisiis, enne kui ta ebatäiuslikke inimesi karistab, õpetab ta neid ning annab neile korduvalt hoiatusi ja meeldetuletusi (1. Moosese 19:15, 16; Jeremija 7:23—26). Kui ta distsiplineerib, teeb ta seda õigel määral, mitte liiga palju (Laul 103:10, 11; Jesaja 28:26—29). Kui ka meie oma lapsi sel viisil kohtleme, tõendab see, et me tunneme Jehoovat, ja lastelgi on kergem teda tundma õppida (Jeremija 22:16; 1. Johannese 4:8).

5. Mida võivad lapsevanemad õppida Jehoovalt seoses kuulamisega?

⁵ Imeline on see, et Jehoova kuulab meid kui armastav taevane Isa. Ta ei anna vaid käske. Ta innustab meid valama välja tema ette oma südame (Laul 62:9). Ja kui meie mõtte- ja tundeavaldused pole just kõige õigemad, ei mürista ta taevast etteheiteid. Ta õpetab meid kannatlikult. Kui kohane on seega apostel Pauluse nõuanne: ”Võtke nüüd Jumal enestele eeskujuks nagu armsad lapsed”! (Efeslastele 4:31—5:1.) Millist head eeskuju Jehoova küll annab lapsevanematele, kes püüavad oma lapsi õpetada! See eeskuju puudutab meie südant ja tekitab meis soovi käia tema antud eluteel.

Mõju, mida avaldab eeskuju

6. Kuidas mõjutab vanemate suhtumine ja eeskuju nende lapsi?

⁶ Lisaks suulisele õpetusele avaldab ka eeskuju noortele suurt mõju. Kas see vanematele meeldib või mitte, hakkavad nende lapsed siiski neid jäljendama. Lapsevanematele võib see meeldida — aga mõnikord neid ka šokeerida —, kui nad kuulevad oma lapsi ütlemas midagi, mida nad ise on öelnud. Kui vanemate käitumises ja suhtumises ilmneb sügav hindamine vaimsete asjade vastu, avaldab see lastele positiivset mõju (Õpetussõnad 20:7).

7. Millist eeskuju andis Jefta oma tütrele lapsevanemana ja millised tulemused sellel olid?

⁷ Piiblist ilmneb hästi see mõju, mida lastele avaldab nende vanemate eeskuju. Jefta, keda Jehoova kasutas selleks, et anda iisraellastele võit ammonlaste üle, oli ka isa. Ülestähendus Jefta vastusest Ammoni kuningale näitab, et ta oli arvatavasti tihti lugenud ajalugu sellest, kuidas Jehoova oli tegelnud Iisraeliga. Ta oskas sellest ajaloost vabalt näiteid tuua ja ilmutas tugevat usku Jehoovasse. Kahtlemata aitas tema eeskuju ta tütrel arendada usku ja ennastohverdavat vaimu, mis ilmnes siis, kui ta tütar asus eluaegsesse teenistusse Jehoovale pühendatud vallalise naisena. (Kohtumõistjate 11:14—27, 34—40; võrdle Joosua 1:8.)

8. a) Millist head hoiakut ilmutasid Saamueli vanemad? b) Mis kasu tõi see Saamuelile?

⁸ Saamuel oli eeskujulik juba lapsena ja jäi prohvetina Jumalale ustavaks kogu elu jooksul. Kas sa tahaksid, et sinu lastel läheks samuti kui temal? Analüüsi seda eeskuju, mida andsid Saamueli vanemad Elkana ja Hanna. Kuigi olukord nende kodus polnud täiuslik, käisid nad korrapäraselt Jumalat teenimas Siilos, kus asus püha kogudusetelk (1. Saamueli 1:3—8, 21). Pane tähele, kui tundeliselt Hanna palvetas (1. Saamueli 1:9—13). Vaata, mida nad mõlemad arvasid sellest, kui tähtis on täita kõik Jumalale antud tõotused (1. Saamueli 1:22—28). Kahtlemata aitas nende hea eeskuju arendada Saamuelil omadusi, mis võimaldasid tal õigel teel käia, kuigi inimesed tema ümber, kes väitsid end teenivat Jehoovat, ei pidanud üldse lugu Jumala teedest. Aja möödudes usaldas Jehoova Saamuelile ülesande olla tema prohvet (1. Saamueli 2:11, 12; 3:1—21).

9. a) Millised kodused mõjutused andsid Timoteose puhul häid tulemusi? b) Milliseks inimeseks Timoteos sai?

⁹ Kas sa tahaksid, et su poeg saaks selliseks nagu Timoteos, kes noore mehena sai apostel Pauluse kaaslaseks? Timoteose isa oli uskmatu, kuid tema ema ja vanaema andsid talle vaimsete asjade hindamises head eeskuju. See aitas kahtlemata Timoteose kui kristlase elule hea aluse panna. Me võime lugeda, et tema emal Euniikel ja vanaemal Loisel oli ”silmakirjatsematu usk”. Nende elu kristlasena polnud mingi näitlemine; nad elasid tõepoolest kooskõlas sellega, mida nad väitsid end uskuvat, ja õpetasid noort Timoteost tegema sedasama. Timoteos tõestas, et ta on usaldusväärne ja tõesti hoolib teiste heaolust (2. Timoteosele 1:5; Filiplastele 2:20—22).

10. a) Millised eeskujud väljaspool kodu võivad meie lastele mõju avaldada? b) Kuidas tuleks meil reageerida, kui need mõjutused ilmnevad meie laste kõnes või hoiakus?

¹⁰ Eeskujud, mis meie lastele mõju avaldavad, ei pärine kõik vaid kodunt. Nendeks on ka lapsed, kellega nad koos koolis käivad; õpetajad, kelle töö on noorte mõistust vormida; inimesed, kes on kindlalt veendunud, et igaüks peab võtma omaks suguharus või ühiskonnas sügavalejuurdunud tavad; sporditähed, kelle saavutusi laialdaselt ülistatakse, ja riigiametnikud, kelle käitumisest räägitakse uudistes. Miljonid lapsed on puutunud kokku ka sõjakoledustega. Kas peaks see meid üllatama, kui need mõjud ilmnevad meie laste kõnes ja hoiakus? Kuidas me reageerime, kui seda juhtub? Kas lahendab probleemi terav etteheide või tõre loeng? Selle asemel et oma laste teguviisi puhul midagi kiiresti ette võtta, kas ei oleks parem küsida endalt: ”Kas ehk selles, kuidas Jehoova meiega tegeleb, on midagi, mis võiks aidata mõista, kuidas selles olukorras käituda?” (Võrdle Roomlastele 2:4.)

11. Kuidas võib laste suhtumist mõjutada see, kui nende vanemad teevad vigu?

¹¹ Muidugi ei suuda ebatäiuslikud lapsevanemad sugugi mitte kõiki olukordi parimal viisil lahendada. Nad teevad vigu. Kas õõnestab see laste lugupidamist oma vanemate vastu, kui nad seda mõistavad? Seda võib juhtuda, eriti kui vanemad üritavad enda vigu varjata, rõhutades karmilt oma autoriteeti. Kuid tulemus võib olla hoopis teistsugune, kui vanemad on alandlikud ja valmis oma vigu tunnistama. Sellega võivad nad anda hinnalist eeskuju oma lastele, kellel tuleb õppida sedasama tegema (Jakoobuse 4:6).

Mida võib õpetada meie eeskuju

12., 13. a) Mida tuleb lastel õppida armastuse kohta ja kuidas võib seda kõige tõhusamalt õpetada? b) Miks on tähtis, et lapsed kogeksid armastust?

¹² On palju väärtuslikke õppetunde, mida võib kõige tõhusamalt anda siis, kui suulisele juhatusele lisandub hea eeskuju. Vaadelgem neist mõningaid.

¹³ Omakasupüüdmatu armastuse ilmutamine. Üks tähtsamaid õppetunde, mida tuleks kinnitada oma eeskujuga, on see, mida tähendab armastus. ”Me armastame, sest [Jumal] on meid enne armastanud” (1. Johannese 4:19). Tema on armastuse Allikas ja ülim eeskuju selles. Seda põhimõttelist armastust, a·gaʹpe’t, mainitakse Piiblis rohkem kui 100 korda. See on omadus, mis aitab ära tunda tõelisi kristlasi (Johannese 13:35). Sellist armastust tuleb osutada Jumalale ja Jeesusele Kristusele ning ka üksteisele — isegi sellistele inimestele, kelle vastu me ehk kiindumust ei tunne (Matteuse 5:44, 45; 1. Johannese 5:3). See armastus peab olema meil südames ja ilmnema meie elus, enne kui me saame seda tõhusalt oma lastele õpetada. Teod räägivad valjemalt kui sõnad. Lapsed peavad perekonnaringis nägema ning kogema armastust ja sellega seotud omadusi, näiteks kiindumust. Ilma nendeta pidurdub lapse areng füüsiliselt, vaimselt ja emotsionaalselt. Lapsed peavad nägema ka seda, kuidas on õige ilmutada armastust ja kiindumust kaaskristlaste vastu väljaspool perekonda (Roomlastele 12:10; 1. Peetruse 3:8).

14. a) Kuidas saab õpetada lapsi hästi tööd tegema, nii et see pakuks neile rahuldust? b) Kuidas sa saaksid seda teha oma perekonna oludes?

¹⁴ Töötama õppimine. Töö on üks elu põhitahke. Et endast lugu pidada, peab inimene õppima hästi tööd tegema (Koguja 2:24, EP 97; 2. Tessalooniklastele 3:10). Kui lapsele anda ülesandeid, mille kohta ta on väga vähe juhendeid saanud, ja siis hurjutada teda selle eest, et ta pole neid hästi täitnud, pole eriti tõenäoline, et ta õpib hästi tööd tegema. Aga kui lapsed õpivad sel teel, et töötavad kõrvuti koos oma vanematega, ja kui neid kiidetakse kohasel viisil, õpivad nad tõenäolisemalt tegema tööd nii, et see pakub rahuldust. Kui vanemad lisaks oma eeskujule annavad ka selgitusi, võivad lapsed õppida mitte vaid seda, kuidas töö tehtud saada, vaid ka seda, kuidas probleemidest üle saada, kuidas säilitada püsivus niikaua, kuni töö valmis saab, ning kuidas arutleda ja otsuseid teha. Seejuures võivad vanemad aidata neil mõista, et ka Jehoova töötab, et ta teeb tööd hästi ja et Jeesus jäljendab oma Isa (1. Moosese 1:31; Õpetussõnad 8:27—31, UM; Johannese 5:17). Kui perekond tegeleb talupidamise või äriga, võivad mõned pereliikmed koos tööd teha. Või ehk saab ema õpetada oma pojale või tütrele toiduvalmistamist ja seda, kuidas pärast sööki laud ära koristada ja nõud pesta. Isa, kelle töökoht pole kodus, võib kavandada mingit tööd kodus koos oma lastega. Kui kasulik see küll on, kui vanemad ei mõtle üksnes sellele, et saaks tehtud hetkel vajalikud tööd, vaid ka laste ettevalmistamisele eluks!

15. Kuidas saab anda õpetust usust? Too näide.

¹⁵ Usu säilitamine raskustes. Ka usk on meie elu oluline aspekt. Kui perekondliku uurimise ajal arutletakse usu üle, võivad lapsed seda selgitama õppida. Nad võivad saada teada ka tõendeid, mis panevad usu nende südames kasvama. Ja kui nad näevad oma vanemaid ilmutamas vankumatut usku, hoolimata ränkadest katsumustest, võib selle mõju kesta kogu elu. Ühte Panamas elavat piibliõpilast ähvardas tema mees kodust välja ajada, kui ta ei lõpeta Jehoova teenimist. Sellele vaatamata kõndis ta oma nelja väikse lapsega korrapäraselt 16 kilomeetrit ja sõitis seejärel bussiga veel 30 kilomeetrit, et jõuda lähimasse kuningriigisaali. Sellest eeskujust innustatuna on umbes 20 tema pereliiget tõeteele asunud.

Andes eeskuju igapäevases piiblilugemises

16. Miks on soovitav lugeda Piiblit iga päev koos perega?

¹⁶ Üks väärtuslikumaid tavasid, mille perekond võib sisse seada — tava, mis toob kasu lapsevanematele ja on jäljendamisväärseks eeskujuks lastele —, on korrapärane piiblilugemine. Kui vähegi võimalik, lugege Piiblit iga päev. Kõige tähtsam pole see, kui palju loetakse. Hoopis tähendusrikkam on korrapärasus ja viis, kuidas seda tehakse. Lastele võib lisaks Piibli lugemisele korraldada ”Minu piiblilugude raamatu” kuulamist helikassettidelt, kui need on olemas keeles, mida te mõistate. Igapäevane Jumala Sõna lugemine aitab meil Jumala mõtteid esikohal hoida. Ja kui sel viisil ei loe Piiblit mitte ainult üksikisikud, vaid ka perekonnad üheskoos, võib see aidata tervetel peredel Jehoova teel käia. Just sel viisil ergutas tegutsema hiljutine ”Jumala antud elutee” konventidel esitatud näidend ”Olgu igapäevane piiblilugemine teie perekonna tava!” (Laul 1:1—3).

17. Kuidas aitab perekondlik Piibli lugemine ja tähtsamate kirjakohtade päheõppimine rakendada Efeslastele 6:4 toodud nõuannet?

¹⁷ Koos perega Piibli lugemine on kooskõlas sellega, mida apostel Paulus kirjutas inspireeritud kirjas Efesose kristlastele, nimelt: ”Isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses” (Efeslastele 6:4). Mida see tähendab? ”Manitsuses” tähendab sõna-sõnalt ’meelt sisse pannes’; seega ergutatakse kristlikke isasid sisendama oma lastesse Jehoova Jumala meelelaadi, et aidata neil Jumala mõtteid tundma õppida. Selles võib abiks olla see, kui innustada lapsi tähtsamaid kirjakohti pähe õppima. Selle tegevuse eesmärk on lasta Jehoova mõtetel juhtida laste mõtteid, et nende soovides ja käitumises hakkaksid aegamööda peegelduma jumalikud mõõdupuud, vaatamata sellele, kas vanemad on koos lastega või mitte. Piibel on seesuguse mõtteviisi alustugi (5. Moosese 6:6, 7).

18. Mida võib Piiblit lugedes vaja olla selleks, et a) seda selgelt mõista? b) saada kasu seal leiduvatest nõuannetest? c) osutada soodsat vastukaja sellele, mida see näitab Jehoova eesmärgi kohta? d) saada kasu sellest, mida see räägib inimeste hoiakutest ja tegudest?

¹⁸ Selleks et Piibel võiks mõjutada meie elu, tuleb meil muidugi mõista, mida ta ütleb. Paljudel tuleb selleks mõnda kohta rohkem kui korra lugeda. Et mõningaid väljendeid täielikult mõista, tuleb meil neid ehk järgi vaadata sõnaraamatust või teatmeteosest ”Insight on the Scriptures”. Kui kirjakohas leidub nõuanne või käsk, võtke aega, et rääkida sellest, millised olukorrad teevad selle meie päevil kohaseks. Seejärel võite küsida: kuidas võib selle nõuande rakendamine meile kasulik olla? (Jesaja 48:17, 18.) Kui kirjakoht räägib mõnest Jehoova eesmärgi tahust, küsige: kuidas mõjutab see meie elu? Võib-olla te loete jutustust, milles räägitakse inimeste hoiakutest ja tegudest. Milliseid eluraskusi kogesid nemad? Kuidas nad nendega hakkama said? Kuidas võime meie nende eeskujust kasu saada? Jätke alati aega selleks, et arutada, milline tähendus on vaadeldaval jutustusel meie elule tänapäeval (Roomlastele 15:4; 1. Korintlastele 10:11).

19. Mida me võime oma lastele anda sellega, kui jäljendame Jumalat?

¹⁹ Milline hea võimalus talletada Jumala mõtteid endale meelde ja südamesse! See aitab meil tõesti võtta ”Jumala enestele eeskujuks” (Efeslastele 5:1). Ja me anname oma lastele eeskuju, mis tõesti väärib jäljendamist.

Kas sa mäletad?

◻ Kuidas saavad lapsevanemad kasu Jehoova eeskujust?

◻ Miks peavad vanemad lisaks laste suulisele õpetamisele andma neile ka head eeskuju?

◻ Millised on mõned asjad, mida vanemad saavad kõige paremini õpetada omaenda eeskujuga?

◻ Kuidas me võime koos perekonnaga Piibli lugemisest täiel määral kasu saada?

Uurige Jumala Sõna korrapäraselt koos perega

”Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!” (MATTEUSE 4:4)

1. Mida ütleb Piibel perekonnapeade kohustuse kohta õpetada oma lastele Jehoova teid?

JEHOOVA JUMAL andis perekonnapeadele sageli meeldetuletusi nende kohustuse kohta õpetada oma lapsi. See õpetus pidi aitama lastel toime tulla käesoleva eluga ja võis valmistada neid ette ka tulevaseks eluks. Ingel, kes esindas Jumalat, juhtis Aabrahami tähelepanu tema kohustusele õpetada oma kodakondseid, et nad võiksid ”hoida Jehoova teed” (1. Moosese 18:19). Iisraeli lapsevanematel kästi oma lastele selgitada, kuidas Jumal vabastas Iisraeli Egiptusest ja kuidas ta andis neile Hoorebis Siinai mäel oma Seaduse (2. Moosese 13:8, 9; 5. Moosese 4:9, 10; 11:18—21). Kristlikke perekonnapeasid manitsetakse kasvatama oma lapsi ”juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi” (Efeslastele 6:4, EP 97). Isegi kui vaid üks lapsevanem teenib Jehoovat, peaks ta püüdma õpetada lastele Jehoova teid (2. Timoteosele 1:5; 3:14, 15).

2. Kas perekondlik uurimine on vajalik ka siis, kui kodus pole lapsi? Selgita.

² See ei tähenda seda, et Jumala Sõna tuleks perekondlikult uurida vaid sellistes kodudes, kus on lapsi. Kui mehel ja naisel on perekondlik uurimine, vaatamata sellele, et neil pole lapsi, näitab see hindavat suhtumist vaimsetesse asjadesse (Efeslastele 5:25, 26).

3. Miks on tähtis, et perekondlik piibliuurimine oleks korrapärane?

³ Et kõige paremaid tulemusi saavutada, tuleb juhtnööre anda korrapäraselt, kooskõlas sellega, mida Jehoova õpetas iisraellastele kõrbes: ”Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Jehoova suust” (5. Moosese 8:3). Sõltuvalt perekonna olukorrast võivad mõned pered korraldada iganädalase uurimise, teised aga võivad iga päev natuke lühemaid uurimisi pidada. Ükskõik millise korralduse te ka teete, ärge jätke uurimist juhuse hooleks. ’Ostke välja aega’ selle tarvis. Selleks vajaliku hinna maksmine on mõistlik investeering. Kaalul on teie pereliikmete elu (Efeslastele 5:15—17, UM; Filiplastele 3:16).

Eesmärke, mida silmas pidada

4., 5. a) Millist tähtsat eesmärki käskis Jehoova vanematel oma lapsi õpetades silmas pidada, nagu ta seda Moosese kaudu väljendas? b) Mis on sellega tänapäeval seotud?

⁴ Perekondlik uurimine annab parimaid tulemusi, kui te hoiate selle ajal meeles konkreetseid eesmärke. Vaadelgem mõningaid võimalusi.

⁵ Püüdke igal uurimiskorral kasvatada armastust Jehoova Jumala vastu. Kui iisraellased olid enne Tõotatud Maale asumist kogunenud Moabi lagendikele, suunas Mooses nende tähelepanu põhimõttele, mille Jeesus Kristus tunnistas hiljem ’suurimaks käsuks Seaduses’. Mis see oli? ”Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest!” (Matteuse 22:36, 37, EP 97; 5. Moosese 6:5). Mooses ergutas iisraellasi seda endale südamesse võtma ja õpetama seda oma lastele. See nõudis kordamist, tähelepanu juhtimist põhjustele, miks armastada Jehoovat, tegelemist hoiakute ja käitumisega, mis võiksid takistada sellise armastuse ilmutamist, ja omaenda elus Jehoova vastu armastuse ülesnäitamist. Kas meie lapsed vajavad samasugust õpetust? Jah! Ja ka nemad vajavad abi, et ’oma süda ümber lõigata’, see tähendab, kõrvaldada kõik, mis võiks takistada neil armastamast Jumalat (5. Moosese 10:12, 16; Jeremija 4:4). Seesuguste takistuste hulgas võib olla himu selle järele, mida pakub maailm, ja soov minna kaasa maailma teguviisidega (1. Johannese 2:15, 16). Armastus Jehoova vastu peab olema aktiivne, väljendusrikas, ajendama meid tegema seda, mis meeldib meie taevasele Isale (1. Johannese 5:3). Et teie perekondlik uurimine võiks pikaajalist kasu tuua, tuleks iga õppetund viia läbi sellisel viisil, et see tugevdaks seda armastust.

6. a) Mis on nõutav selleks, et anda täpseid teadmisi? b) Kuidas rõhutab Pühakiri täpsete teadmiste tähtsust?

⁶ Andke täpseid teadmisi Jumala nõuete kohta. Mis selle juurde kuulub? Selle juurde kuulub rohkem kui vaid oskus lugeda maha vastuseid ajakirjast või raamatust. Tavaliselt on selleks vaja arutelu, et teha kindlaks, kas võtmesõnadest ja peamistest mõtetest on selgelt aru saadud. Täpsed teadmised on oluline tegur, kui tahame riietuda uue isiksusega ja eluraskustega võideldes tõeliselt tähtsatele asjadele keskenduda ning tegutseda seega Jumalale meelepäraselt (Filiplastele 1:9—11; Koloslastele 1:9, 10; 3:10).

7. a) Milliste küsimuste esitamine võib aidata perekonnal õpitut ellu rakendada? b) Kuidas rõhutab Pühakiri sellise eesmärgi tähtsust?

⁷ Aidake õpitut ellu rakendada. Seda sihti silmas pidades küsige iga perekondliku uurimise ajal: ”Kuidas peaks see materjal mõjutama meie elu? Kas meil tuleb hakata midagi tegema teisiti kui seni? Miks me peaksime tahtma muudatusi teha?” (Õpetussõnad 2:10—15; 9:10; Jesaja 48:17, 18.) Kui õpitu ellurakendamisele piisavalt tähelepanu pöörata, võib see perekonnaliikmete vaimsele kasvule oluliselt kaasa aidata.

Kasutage õppevahendeid arukalt

8. Milliseid Piibli uurimise abivahendeid on sulaseklass välja andnud?

⁸ ”Ustav ja mõistlik sulane” on andnud välja külluslikult õppevahendeid. Ajakiri ”Vahitorn”, mida kasutatakse koos Piibliga, on saadaval 131 keeles. Piibli uurimiseks mõeldud raamatuid on 153 keeles, brošüüre 284, helikassette 61, videokassette 41 ja koguni Piibli uurimiseks mõeldud arvutiprogramm 9 keeles! (Matteuse 24:45—47.)

9. Kuidas me saame rakendada nõuandeid, mis on toodud selles lõigus viidatud kirjakohtades, kui uurime ”Vahitorni” koos perega?

⁹ Paljudes kodudes kasutatakse perekondliku uurimise aega selleks, et valmistuda koguduse ”Vahitorni”-uurimiseks. Kui kasulik see küll võib olla! ”Vahitorn” sisaldab peamist vaimset toitu, mida antakse selleks, et ehitada üles Jehoova rahvast kogu maailmas. Kui te uurite ”Vahitorni” koos perega, ärge piirduge vaid sellega, et loete lõike ja vastate trükitud küsimustele. Pingutage, et loetut mõista. Võtke aega, et vaadata järele kirjakohad, millele on viidatud, kuid mida pole tsiteeritud. Kutsuge pereliikmeid üles kommenteerima seda, kuidas need on seotud vaadeldavas lõigus toodud mõtetega. Olge südamega asja juures (Õpetussõnad 4:7, 23; Apostlite teod 17:11).

10. Mida võib teha selleks, et lapsi uurimisse kaasa haarata ja teha see aeg neile nauditavaks?

¹⁰ Kui teie peres on ka lapsi, mida saaksite siis teha selle heaks, et teie uurimine poleks ainult perekondlik rituaal, vaid ülesehitav, huvitav ja rõõmurohke aeg? Püüdke kõiki kohasel viisil kaasa haarata, et tähelepanu püsiks uuritaval materjalil. Kui võimalik, korraldage nii, et igal lapsel oleks oma Piibel ja uuritav ajakiri. Jäljendades südamlikku soojust, mida ilmutas Jeesus, võivad vanemad seada väikse lapse istuma endale väga lähedale ja tal näiteks ümbert kinni hoida. (Võrdle Markuse 10:13—16.) Perekonnapea võib lasta lapsel selgitada uuritava materjali juurde toodud pilti. Väiksele lapsele võib juba varem anda ülesande, et ta loeks ette mingi kirjakoha. Suuremal võib ehk paluda nimetada võimalusi, kuidas uuritavat materjali praktiliselt rakendada.

11. Milliseid muid õppevahendeid on välja antud ja kuidas saab neid perekondlikul uurimisel hästi kasutada, kui nad on saadaval?

¹¹ Kuigi te ehk kasutate oma arutelu alusena ”Vahitorni”, ärge unustage seejuures teisi uurimise abivahendeid, mis on olemas paljudes keeltes. Kui on vaja leida taustinfot või selgitust mõne Piibli väljendi kohta, võib seda otsida teatmeteosest ”Insight on the Scriptures”. Teistele küsimustele võib saada vastuse, kui avada Vahitorni ühingu väljaannete register või kasutada ühingu koostatud arvutiotsinguprogrammi. Nende abivahendite kasutama õppimine, kui nad teie keeles olemas on, võib olla perekondliku uurimise väärtuslik osa. Et lastes huvi kasvatada, võite ka eraldada osa oma uurimisajast selleks, et vaadata lõik mõnest ühingu õpetlikust videost või kuulata helikassetilt katkend näidendist, ning siis seda arutada. Nende õppevahendite hea kasutamine võib aidata muuta teie perekondliku uurimise huvitavaks ja kasulikuks kogu perele.

Kohanduge oma perekonna vajadustega

12. Kuidas võib perekondlik uurimine täita oma osa pere pakiliste vajadustega tegelemisel?

¹² Võib-olla uurib teie pere tavaliselt ”Vahitornist” igaks nädalaks ettenähtud õppematerjali. Kuid hoidke sõrme oma perekonnaelu pulsil. Kui ema ei pea tööl käima, võib ta selles ehk abiks olla, veetes iga päev aega koos lastega, kui nad koolist koju tulevad. Mõne olukorraga võib tegelda sel ajal, teised võivad lisatähelepanu vajada. Kui perekonnal tuleb ette pakilisi vajadusi, ärge jätke neid tähelepanuta (Õpetussõnad 27:12). Nendega võivad lisaks kooliprobleemidele olla seotud ka muud olukorrad. Valige välja sobiv materjal ning andke perele aegsasti teada, mida hakkate uurima.

13. Miks võib olla kasulik see, kui perekondlikul uurimisel arutada, kuidas tulla toime vaesusega?

¹³ Näiteks suur osa maakera rahvastikust on vaesuse haardes, mistõttu paljudes paikades on ehk tarvis arutada, kuidas sellega toime tulla. Kas võiks tõsielulistele olukordadele ja Piibli põhimõtetele keskenduv perekondlik uurimine tuua kasu ka teie perele? (Õpetussõnad 21:5; Koguja 9:11; Heebrealastele 13:5, 6; 13:18, UM.)

14. Millised olukorrad võivad teha ajakohaseks perekondliku arutelu selle üle, kuidas suhtub Jehoova vägivalda, sõdimisse ja kristlikku neutraalsusse?

¹⁴ Veel üks teema, mida tuleb arutada, on vägivald. Meil kõigil peab olema Jehoova suhtumine selgelt meeles ja südames (1. Moosese 6:13; Laul 11:5). Selle teema uurimine koos perega võib anda võimaluse arutada seda, kuidas tulla toime kiusajatega koolis, kas harjutada võitluskunste ja kuidas valida kohast meelelahutust. Vägivaldsed konfliktid on muutunud tavaliseks, peaaegu kõigis maades on nuhtluseks kas kodusõda, poliitilised ja etnilised hõõrumised või jõukudevahelised sõjad. Seetõttu on teie perel ehk tarvis arutleda selle üle, kuidas keset võitlevaid kildkondi kristlikku käitumist säilitada (Jesaja 2:2—4; Johannese 17:16).

15. Kuidas tuleks lastele anda õpetust seksuaalsuhete ja abielu kohta?

¹⁵ Kui lapsed kasvavad, vajavad nad oma eakohast õpetust seksuaalsuhete ja abielu kohta. Mõningates kultuurides ei räägi enamik lapsevanemaid oma lastega mitte kunagi seksuaalsuhetest. Selles osas teadmatusse jäetud lapsed võivad teistelt noortelt võtta omaks moondunud vaateid, mille tagajärjed võivad olla kohutavad. Kas poleks parem jäljendada Jehoovat, kes annab Piiblis sellekohast nõu otsekoheselt, kuid taktitundeliselt? Jumala nõuanded aitavad meie lastel säilitada enesest lugupidamise ning kohelda vastassoo esindajaid väärikalt (Õpetussõnad 5:18—20; Koloslastele 3:5; 1. Tessalooniklastele 4:3—8). Isegi kui te juba olete neid asju arutanud, ärge kõhelge seda jälle teha. Kui kerkivad esile uued olukorrad, on kordamine äärmiselt oluline.

16. a) Millal mõned pered koos Piiblit uurivad? b) Kuidas olete teie püüdnud kõrvaldada takistusi, et perekondlik uurimine võiks toimuda korrapäraselt?

¹⁶ Millal võib perekondlikku uurimist pidada? Jäljendades kõikjal maailmas olevaid Peeteli peresid, on paljudes kodudes perekondlik uurimine kavandatud esmaspäeva õhtuks. Teised teevad seda muul ajal. Argentinas ärkas üks 11-liikmeline pere, kus oli 9 last, korrapäraselt igal hommikul kell 5, et üheskoos Piiblit uurida. Erisuguste töögraafikute tõttu polnud võimalik leida mingit muud aega. See polnud kerge, kuid laste meelde ja südamesse jõudis teadmine, et perekondlik uurimine on tähtis. Filipiinidel oli ühel kogudusevanemal korrapärane perekondlik uurimine oma naise ja kolme lapsega seni, kuni nad üles kasvasid. Nädala jooksul oli vanematel isiklik uurimine ka iga lapsega eraldi, et tõde võiks nende igaühe südamesse jõuda. Ameerika Ühendriikides saadab üks õde, kelle mees ei ole tunnistaja, igal hommikul oma lapsed koolibussile. Bussi oodates loevad ja arutavad nad koos umbes 10 minuti jooksul sobivat piiblilist õppematerjali ning seejärel teeb ema lühikese palve, enne kui lapsed bussi lähevad. Kongo Demokraatlikus Vabariigis peab üks naine, kelle uskmatu mees jättis perekonna maha, oma vähese hariduse tõttu uurimisel kõvasti pingutama. Tema täiskasvanud poeg aitab teda, kui külastab perekonda igal nädalal, et juhatada uurimist, milles osalevad ta ema ja nooremad vennad. Ema annab hoolika valmistumisega head eeskuju. Kas on olukordi, mis teevad teie perekonnal korrapärase uurimise raskeks? Ärge andke alla. Taotlege hoolega Jehoova õnnistust oma pingutustele uurida Piiblit korrapäraselt (Markuse 11:23, 24).

Tasu sihikindluse eest

17. a) Mida on vaja selleks, et pidada perekondlikku uurimist korrapäraselt? b) Milline kogemus näitab ilmekalt, kui tähtis on anda perekonnale korrapäraselt õpetust Jehoova teedest?

¹⁷ Tarvis on planeerimist ja sihikindlust. Kuid kasu, mida toob korrapärane perekondlik uurimine, on seda väärt (Õpetussõnad 22:6; 3. Johannese 4). Franz ja Hilda Saksamaalt kasvatasid üles 11 last. Aastaid hiljem ütles nende tütar Magdalena: ”Praegu pean ma kõige tähtsamaks seda, et mitte ainsatki päeva ei möödunud nii, et me poleks vaimset juhatust saanud.” Kui natsionalistlik meelsus Adolf Hitleri ajal tugevnes, kasutas Magdalena isa Piiblit, valmistamaks oma peret ette katsumusteks, mille saabumist ta aimas. Mõne aja pärast võeti kinni perekonna nooremad liikmed ja viidi ümberkasvatuskooli, teised pereliikmed arreteeriti ning saadeti vanglatesse ja koonduslaagritesse. Mõned neist hukati. Nende kõigi usk jäi kindlaks — seda mitte vaid tolle julma tagakiusamise ajal, vaid ellujäänutel ka hilisemate aastate jooksul.

18. Kuidas on üksikvanemate pingutused vilja kandnud?

¹⁸ Paljud üksikvanemad ja ka need, kelle abikaasa pole sama usku, on samuti andnud oma lastele korrapäraselt piiblilist õpetust. Indias elav üksikema, kes on lesk, tegi kõvasti tööd, et kasvatada oma kahes lapses armastust Jehoova vastu. Kuid ta süda murdus, kui tema poeg lahkus Jehoova rahva hulgast. Ta anus Jehoovalt andestust kõigi vigade eest, mis ta oli poja kasvatamisel teinud. Ent poeg polnud õpitut tegelikult unustanud. Rohkem kui kümne aasta pärast tuli ta tagasi, tegi häid vaimseid edusamme ja sai kogudusevanemaks. Nüüd teenib ta koos oma naisega täisajalise pioneerina. Kui tänulikud on need lapsevanemad, kes on võtnud südamesse Jehoova ja tema organisatsiooni nõuanded ning andnud perekonnaringis korrapäraselt õpetust Piiblist! Kas teie rakendate neid nõuandeid oma kodus?

Kas sa oskad selgitada?

◻ Miks on korrapärane perekondlik uurimine tähtis?

◻ Millised peaksid olema meie eesmärgid iga perekondliku uurimise ajal?

◻ Milliseid õppevahendeid on meile kättesaadavaks tehtud?

◻ Kuidas saaks uurimist kohaldada perekonna vajadustele?

[Pilt lk 15]

Selged sihid edendavad teie perekondlikku uurimist

Perekonnad, kiitke Jumalat koos tema kogudusega

”Kogudustes ma kiidan sind, Jehoova!” (LAUL 26:12)

1. Millel on õiges kummardamises tähtis osa lisaks kodus uurimisele ja palvetamisele?

JEHOOVA kummardamise juurde kuulub lisaks kodus palvetamisele ja Piibli uurimisele ka tegevus Jumala koguduse hulgas. Muistset Iisraeli kästi ”kogu[da] kokku rahvas, mehed ja naised ja lapsed”, et nad õpiksid Jumala seadust, mis aitaks neil kõndida tema teel (5. Moosese 31:12; Joosua 8:35). Nii vanemaid kui ka ”noori mehi ja neitseid” ergutati kiitma üheskoos Jehoova nime (Laul 148:12, 13). Sarnaseid korraldusi on tehtud ka kristlikus koguduses. Kogu maailma kuningriigisaalides osalevad mehed, naised ja lapsed vabalt programmiosades, milles on ette nähtud ka kuulajaskonna osavõtt, ning paljud tunnevad sellest suurt rõõmu (Heebrealastele 10:23—25).

2. a) Miks on ettevalmistus tähtsaim tegur, aitamaks lastel koosolekutest rõõmu tunda? b) Kelle eeskuju on tähtis?

² On õige, et võib olla raske aidata lastel omandada häid koguduse tegevusega seotud harjumusi. Kui paistab, et mõned lapsed, kes käivad koos oma vanematega koosolekutel, ei tunne neist rõõmu, siis mis võib olla selle põhjus? Mõistagi ei suuda enamik lapsi kaua keskendunud olla ja nad tüdinevad kiiresti. Ettevalmistus võib aidata sellest probleemist üle saada. Ettevalmistuseta ei suuda lapsed koosolekutest sisukalt osa võtta (Õpetussõnad 15:23). Ilma ettevalmistuseta on neil raske teha vaimseid edusamme, mis pakuvad rahuldust (1. Timoteosele 4:12, 15). Mida saaks selles suhtes teha? Esiteks peavad vanemad endalt küsima, kas nad ise koosolekuteks valmistuvad. Nende eeskuju avaldab võimsat mõju (Luuka 6:40). Oluline tegur võib olla ka see, kui perekondlikku uurimist hoolega planeeritakse.

Targa südame kujundamine

3. Miks tuleks perekondliku uurimise ajal teha erilisi pingutusi selleks, et südant üles ehitada, ja mida see nõuab?

³ Perekondlik uurimine peaks olema aeg, mil ei toideta üksnes mõistust, vaid kujundatakse ka südant. Selleks tuleb mõista perekonnaliikmete ees seisvaid probleeme ja ka üksteisest armastavalt hoolida. Jehoova ”katsu[b] südame läbi” (1. Ajaraamat 29:17).

4. a) Mida tähendab olla ”puuduliku südamega”? b) Mis on seotud ’enesele targa südame muretsemisega’?

⁴ Mida Jehoova leiab, kui ta uurib meie laste südant? Enamik neist ütleb, et nad armastavad Jumalat, ja see on kiiduväärne. Kuid sellel, kes on veel noor või alles äsja hakanud Jehoovat tundma õppima, on Jehoova teel käimises vähe kogemusi. Kuna ta on kogenematu, võib tal olla ”puudulik süda”, nagu Pühakirja Uue Maailma Tõlge seda väljendab. Võib-olla pole mitte kõik ta motiivid halvad, kuid selleks kulub aega, et muuta oma südameseisund Jumalale tõeliselt meelepäraseks. Sellega on seotud oma mõtete, soovide, kiindumuste, tunnete ja elusihtide viimine kooskõlla Jumala tahtega nii suurel määral, kui see on võimalik ebatäiuslikele inimestele. Kui keegi jumalakartlikul viisil selliselt oma sisemist isiksust vormib, ”muretseb [ta] enesele targa südame” (Õpetussõnad 9:4; 19:8).

5., 6. Kuidas saavad vanemad aidata oma lastel ”muretse[da] enesele targa südame”?

⁵ Kas vanemad saavad aidata oma lastel ”muretse[da] enesele targa südame”? On tõsi, et mitte ükski inimene ei saa teisele head südameseisundit anda. Meil kõigil on vaba tahe ja palju sõltub sellest, mille üle me lubame endal mõelda. Ent vahetegemisvõime võib sageli aidata vanematel oma last rääkima panna ja nii saavad nad teada, mis tal südames on ja milles ta abi vajab. Kasutage selliseid küsimusi nagu ”Mis sa arvad sellest?” ja ”Mida sa tegelikult teha tahaksid?”. Seejärel kuulake kannatlikult. Ärge reageerige tormakalt selle peale, mida kuulete (Õpetussõnad 20:5). Kui te soovite südant puudutada, on tähtis hoida lahket, mõistvat ja armastavat õhkkonda.

⁶ Et kinnitada lapses häid loomuomadusi, arutlege sageli vaimu vilja kõigi tahkude üle ja tehke kogu perega tööd nende arendamiseks (Galaatlastele 5:22, 23). Ehitage üles armastust Jehoova ja Jeesuse Kristuse vastu ning seda mitte vaid öeldes, et me peaksime neid armastama, vaid arutades põhjusi, miks me neid armastame ja kuidas me saame väljendada seda armastust (2. Korintlastele 5:14, 15). Tugevdage soovi teha seda, mis on õige, arutledes kasu üle, mida õige käitumine toob. Kasvatage soovi hoiduda valedest mõtetest, valest kõnest ja käitumisest, arutledes selle üle, milliste halbade tagajärgedeni need viivad (Aamos 5:15; 3. Johannese 11). Näidake, kuidas nii head kui ka halvad mõtted, sõnad ja teod võivad mõjutada inimese suhteid Jehoovaga.

7. Kuidas võib aidata lastel probleemidega toime tulla ja otsuseid teha, nii et nad püsiksid Jehoova ligi?

⁷ Kui lapsel on mõni probleem või tal tuleb teha mõni tähtis otsus, võime temalt küsida: ”Mis sa arvad, kuidas Jehoova sellesse suhtub? Mida sellist sa tead Jehoova kohta, mis paneb sind nii ütlema? Kas sa oled teda selle pärast palunud?” Aidake oma lastel juba võimalikult varajasest east peale harjuda elama nii, et nad püüaksid alati hoolega uurida, mis on Jumala tahe, ja siis seda ka täita. Kui neil kujunevad Jehoovaga lähedased isiklikud suhted, hakkavad nad tema radadel käimisest rõõmu tundma (Laul 119:34, 35). See juurutab neis hindamist eesõiguse vastu olla koos tõelise Jumala kogudusega.

Koguduse koosolekuteks valmistumine

8. a) Mis võib aidata meil kaasata oma perekondlikku uurimisse kõik, mis vajab tähelepanu? b) Kui tähtis on see uurimine?

⁸ Perekondliku uurimise ajal tuleb pöörata tähelepanu paljudele asjadele. Kuidas need kõik kokku sobitada? Pole võimalik teha kõike samal ajal. Kuid abiks võib olla see, kui teete nimekirja (Õpetussõnad 21:5). Aeg-ajalt vaadake see üle ja mõelge, mis vajab erilist tähelepanu. Olge elavalt huvitatud iga pereliikme edenemisest. See perekondliku uurimise korraldus on kristliku hariduse tähtis osa, mis aitab meil toime tulla praeguses elus ja valmistab meid ette eelseisvaks igaveseks eluks (1. Timoteosele 4:8).

9. Milliste eesmärkide kallal me võiksime oma perekondlike uurimiste ajal tasapisi töötada seoses koosolekuteks valmistumisega?

⁹ Kas teie perekondliku uurimise juurde kuulub ka valmistumine koguduse koosolekuteks? On hulk eesmärke, mida võite koos uurides järgemööda taotleda. Neist mõne saavutamiseks võib kuluda nädalaid, kuid või isegi aastaid. Mõelge järgmistele eesmärkidele: 1) iga pereliige võiks olla valmis koguduse koosolekutel kommentaare esitama, 2) igaüks võiks teha tööd, et kommenteerida oma sõnadega, 3) kaasata kommentaaridesse kirjakohti ja 4) analüüsida materjali isikliku rakendamise seisukohast. See kõik võib aidata inimesel tõe südamesse võtta (Laul 25:4, 5).

10. a) Kuidas me saaksime pöörata tähelepanu kõigile oma koguduse koosolekutele? b) Miks seda tasub teha?

¹⁰ Isegi kui teie perekondlik uurimine põhineb ”Vahitorni” jooksva nädala õppematerjalil, ärge unustage, kui tähtis on kas omaette või koos perega valmistuda koguduse raamatu-uurimiseks, teokraatlikuks teenistuskooliks ja teenistuskoosolekuks. Ka need on tähtis osa sellest programmist, mille abil meid õpetatakse käima Jehoova teel. Aeg-ajalt saate nendeks koosolekuteks ehk koos perekonnaga valmistuda. Koos töötades paraneb teie oskus õppida. Selle tulemusena hakkavad ka koosolekud rohkemat pakkuma. Muu hulgas arutlege selle üle, millist kasu toob korrapärane valmistumine nendeks koosolekuteks ja kui tähtis on võtta selleks kindel aeg (Efeslastele 5:15—17).

11., 12. Millist kasu tooks meile valmistumine koosolekutel laulmiseks ja kuidas seda võiks teha?

¹¹ ”Jumala antud elutee” konventidel ergutati meid valmistuma veel millekski seoses meie koosolekutega — laulmiseks. Kas te olete seda teinud? See võib aidata meil Piibli tõdesid oma meelde ja südamesse kinnistada ning samal ajal suurendada ka rõõmu, mida pakuvad meile koguduse koosolekud.

¹² Ettevalmistus, mille juurde kuulub mõningate kavas olevate laulude sõnade lugemine ja nende tähenduse üle arutlemine, võib aidata meil südamest kaasa laulda. Muistses Iisraelis kasutati muusikariistu Jumala teenimisel tähelepanuväärselt (1. Ajaraamat 25:1; Laul 28:7). Kas keegi teie peres mängib mõnd pilli? Miks mitte kasutada seda pilli selleks, et harjutada mõnda käesoleva nädala kuningriigilaulu, ja seejärel laulda seda koos perega. Teine võimalus on kasutada laulude salvestusi. Mõnel maal laulavad meie vennad kaunilt ilma muusikasaateta. Teel kõndides või põldudel tööd tehes laulavad nad sageli neid laule, mis on kavas jooksva nädala koosolekuteks (Efeslastele 5:19).

Perekondlik valmistumine põlluteenistuseks

13., 14. Miks on hinnalised perekondlikud arutelud, millel me valmistame oma südant põlluteenistuseks?

¹³ Teistele Jehoovast ja tema eesmärkidest tunnistuse andmine on meie elu tähtis osa (Jesaja 43:10—12; Matteuse 24:14). Olgu me noored või vanad, tunneme kõik sellest tegevusest rohkem rõõmu ja saavutame paremaid tulemusi, kui oleme selleks hästi valmistunud. Kuidas me saame seda koos perega teha?

¹⁴ Nagu kõigi asjadega, mis on seotud Jumala teenimisega, nii on ka põlluteenistuses osalemiseks tähtis valmistada oma südant. Meil tuleb arutada lisaks sellele, mida me teeme, ka seda, miks me seda teeme. Kuningas Joosafati päevil sai rahvas õpetust Jumala seaduste kohta, kuid Piibel räägib meile, et nad ”ei olnud veel valmistanud oma südant”. Seetõttu oli neil oht kergesti sattuda kiusatustesse, mis võisid neid õigest jumalateenistusest eemale viia (2. Ajaraamat 20:33; 21:11). Meie eesmärk pole üksnes põlluteenistuses veedetud tundide kohta aruannet anda ega ka mitte vaid kirjandust levitada. Meie teenistuses peaks väljenduma armastus Jehoova vastu ja inimeste vastu, kes vajavad võimalust valida elu (Heebrealastele 13:15). See on tegevus, milles me oleme ”Jumala kaastöölised” (1. Korintlastele 3:9). Milline suur eesõigus! Kui me osaleme teenistuses, teeme seda koostöös pühade inglitega (Ilmutuse 14:6, 7). Kas võiks olla veel paremat aega, mil selle vastu hindamist kasvatada, kui perekondlikel aruteludel, olgu need siis meie iganädalased uurimised või hetked, mil arutleme kohase teksti üle brošüürist ”Uuri Pühakirja iga päev”!

15. Millal me võiksime koos perekonnaga põlluteenistuseks valmistuda?

¹⁵ Kas te kasutate mõnikord oma perekondliku uurimise aega selleks, et aidata oma pere liikmetel põlluteenistuseks valmistuda? See võib neile väga kasulik olla (2. Timoteosele 2:15). See võib teha nende teenistuse mõttekamaks ja tulemusrikkamaks. Mõnikord võite selliseks ettevalmistuseks eraldada kogu uurimise aja. Sagedamini võite aga põlluteenistusega seonduvat käsitleda lühemate arutelude ajal perekondliku uurimise lõpus või mingil muul ajal nädala jooksul.

16. Arutle selle üle, mis kasu on igast lõigus toodud sammust.

¹⁶ Perekondlikud õppetunnid võiksid keskenduda mitmele sammule, näiteks järgnevale. 1) Valmistage ette hästi harjutatud esitlus, mille käigus loetakse, kui võimalik, ka kirjakoht Piiblist. 2) Vaadake üle, et igaühel oleks, kui võimalik, omaenda põlluteenistuskott, Piibel, märkmik, kirjutusvahend, traktaadid ja muu kirjandus heas seisukorras. Kuulutustöö kott ei pea olema kallis, kuid see peaks korraliku väljanägemisega olema. 3) Arutage, kus ja kuidas teha eraviisilist kuulutustööd. Järgige igat etappi neist juhtnööridest ajal, mil töötate koos põlluteenistuses. Andke kasulikke soovitusi, kuid ärge liiga paljude asjade kohta nõu andke.

17., 18. a) Milline ettevalmistus koos perega võib aidata muuta meie põlluteenistuse viljakamaks? b) Millist soovitust selle ettevalmistuse kohta võiks rakendada igal nädalal?

¹⁷ Peamine osa sellest tööst, mille Jeesus Kristus andis oma järelkäijatele teha, on inimeste jüngriteks tegemine (Matteuse 28:19, 20). Inimeste jüngriteks tegemiseks on vaja rohkemat kui vaid kuulutustööd. See nõuab õpetamist. Kuidas võib teie perekondlik uurimine aidata teil selles tõhusaks saada?

¹⁸ Arutage koos perega, kellele oleks hea teha korduskülastusi. Mõned neist on ehk kirjandust vastu võtnud, teised aga võib-olla lihtsalt kuulanud. Neid on ehk kohatud majast majja töös või eraviisiliselt tunnistust andes turul või koolis. Laske ennast juhtida Jumala Sõnal (Laul 25:9; Hesekiel 9:4). Otsustage, keda igaüks teist sooviks sel nädalal külastada. Millest tuleks rääkida? Perekondlik arutelu võib aidata igal pereliikmel selleks valmistuda. Jätke meelde konkreetsed kirjakohad, mida huvitatutele lugeda, ja ka kohased mõtted brošüürist ”Mida Jumal meilt nõuab?” või raamatust ”Tundmine, mis viib igavesse ellu”. Ärge püüdke ühe külastuse ajal liiga palju materjali läbi võtta. Jätke korterivaldajale küsimus, millele te vastate järgmise külastuse ajal. Miks mitte võtta oma iganädalasse perekondlikku tegevuskavva plaanide tegemine selle kohta, milliseid korduskülastusi igaüks teeb, millal ta neid teeb ja mida ta loodab nendega saavutada. See tegevus võib aidata muuta kogu pere põlluteenistuse palju viljakamaks.

Õpetage neile jätkuvalt Jehoova teed

19. Mida peavad pereliikmed kogema, et nad võiksid jätkata Jehoova teel käimist, ja mis sellele kaasa aitab?

¹⁹ Selles kurjas maailmas pole kerge olla perekonnapea. Saatan ja tema deemonid püüavad hävitada Jehoova teenijate vaimsust (1. Peetruse 5:8). Peale selle on teil lapsevanematel, eriti just teil, üksikvanemad, tänapäeval palju raskusi. On raske leida aega selleks, et teha kõike, mida te tahaksite teha. Kuid tasub pingutada, isegi kui te suudate rakendada vaid ühte soovitust korraga ja tasapisi parandada oma perekonna õppeprogrammi. On südantsoojendav näha oma lähedasi lojaalselt Jehoova teel käimas. Et Jehoova teel edukalt käia, tuleb pereliikmetel leida rõõmu koguduse koosolekutel viibimisest ja põlluteenistuses osalemisest. Selleks on tarvilik ettevalmistus — ettevalmistus, mis kujundab targa südame ja aitab igaühel teenistuses mõttekalt osaleda.

20. Mis võib aidata rohkematel lapsevanematel tunda sedasorti rõõmu, millest räägitakse 3. Johannese 4. salmis?

²⁰ Apostel Johannes kirjutas nende kohta, keda ta oli vaimselt aidanud: ”Mul ei ole suuremat rõõmu kui see, et ma kuulen oma lapsi tões käivat” (3. Johannese 4). Perekondlikud uurimised, mida viiakse läbi selge eesmärgiga, ja perekonnapead, kes tegelevad pereliikmete vajadustega lahkel, abivalmil moel, võivad teha palju selleks, et võimaldada perekonnal sellist rõõmu tunda. Arendades hindamist Jumala antud elutee vastu, aitavad vanemad oma perekonnal tunda rõõmu parimast eluviisist (Laul 19:8—12).

Kas sa oskad selgitada?

◻ Miks on koosolekuteks valmistumine meie lastele nii tähtis?

◻ Kuidas saavad vanemad aidata oma lastel ’targa südame muretseda’?

◻ Kuidas võib meie perekondlik uurimine aidata kõigiks koosolekuteks valmistuda?

◻ Kuidas võiks koos perekonnaga põlluteenistuseks valmistumine aidata meil selles tõhusamaks saada?