Lugejate küsimusi

Kui kristlane ei saa viibida Mälestusõhtu pühitsemisel seetõttu, et ta on haige või reisil, kas peaks ta pühitsema seda kuu aega hiljem?

Vanas Iisraelis peeti paasapüha igal aastal esimese kuu, niisani (ehk aabibi) 14. päeval. Kuid 4. Moosese 9:10, 11 me leiame ühe erikorralduse: „Räägi Iisraeli lastega ja ütle: kui keegi teist või teie tulevastest põlvedest on roojane laiba pärast või viibib pikal teekonnal, võib ta ometi pidada paasapüha Jehoova auks. Seda peetagu teise kuu [iijari ehk siivi] neljateistkümnenda päeva õhtul; paasatalle söödagu ühes hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega.”

Pane tähele, et siin ei kehtestatud paasapüha jaoks kaht alternatiivkuupäeva (14. niisan või 14. siiv), millest iga iisraellane või pere endale vabal valikul sobivama võis valida. Teise kuu paasapüha korraldus oli piiratud. See erand tehti selliste iisraellaste tarvis, kes olid 14. niisani pühitsemise ajal kombetalituseks ebapuhtad või kes olid kaugel sellest paigast, kus pühitsemist tavaliselt läbi viidi.

Ainuke ülestähendus selle laialdase kasutamise kohta on seotud ajaga, mil ustav kuningas Hiskija hapnemata leibade püha pidamise taaselustas. Kuna polnud piisavalt aega valmistuda paasapüha pidamiseks esimesel kuul (preestrid polnud valmis ja ka inimesed polnud kogunenud), peeti seda teise kuu 14. päeval. — 2. Ajaraamat 29:17; 30:1—5.

Võtmata arvesse selliseid erandlikke olukordi, pidasid juudid paasapüha Jumala poolt määratud päeval. (2. Moosese 12:17—20, 41, 42; 3. Moosese 23:5) Jeesus ja tema jüngrid ei suhtunud sellesse määratud päeva hooletult, vaid pühitsesid seda vastavalt Seaduse nõuetele. Luukas ütleb: „Nii jõudis kätte hapnemata leibade päev, mil paasatall pidi tapetama. Ja [Jeesus] läkitas Peetruse ja Johannese ning ütles: ’Minge ja valmistage meile paasatall, et me seda sööksime.’ ” — Luuka 22:7, 8.

Sel korral seadis Jeesus sisse iga-aastase püha, mida kristlased kui Issanda Õhtusöömaaega tunnevad. Kunagi pole kristlaste jaoks liiast selle pühitsemisel viibimise tähtsust rõhutada. See on Jehoova tunnistajate jaoks aasta tähtsaim sündmus. Seda põhjendavad Jeesuse sõnad: „Seda tehke minu mälestuseks!” (Luuka 22:19) Niisiis peaksid kõik Jehoova tunnistajad juba mitu kuud varem kavandama selle pühitsemisel viibimise, nii et see päev oleks teistest ettevõtmistest vaba. Issanda Õhtusöömaaega pühitsetakse teisipäeval, 6. aprillil 1993. aastal pärast seda, kui vastavas paigas päike on loojunud.

Harvadel juhtudel võib ette tulla, et kristlase kavandatud kohalolekut takistavad sellised ettenägematud asjaolud, nagu haigus või reisimisega seotud raskused. Mida peaks sellises olukorras tegema?

Pühitsemise ajal pakutakse hapnemata leiba ja punast veini, ning need, kes on võitud Jumala püha vaimuga ja välja valitud taevase elu jaoks, võtavad nendest osa. (Matteuse 26:26—29; Luuka 22:28—30) Kui keegi, kes on igal aastal nendest osa võtnud, peab sel aastal kas kodus haigevoodis või haiglas lamama, korraldavad kohaliku koguduse vanemad asjad nii, et üks neist võtab haige jaoks kaasa leiba ja veini ning arutleb temaga asjakohaseid piiblitekste ja pakub talle sümboleid. Kui võitud kristlane pole oma kodukoguduses, peaks ta korraldama oma asjad nii, et ta saaks viibida koos selle kogudusega, mille piirkonnas ta sel päeval viibib.

Seda kõike arvesse võttes oleks ainult väga erandlikel juhtudel mõeldav, et võitud kristlane pühitseks Issanda Õhtusöömaaega 30 päeva (üks kuukalendri kuu) hiljem vastavalt 4. Moosese 9:10, 11 teksti käsule ja 2. Ajaraamat 30:1—3, 15 esitatud näitele.

Jeesuse „teiste lammaste” klassi kuulujatel, kellel on lootus elada igavesti paradiisis maa peal, pole kästud leivast ja veinist osa saada. (Johannese 10:16) Neil on tähtis viibida juures sel iga-aastasel pühitsemisel, kuid nad ei võta osa sümbolitest. Kui siis keegi neist on haige või on reisil ja seetõttu pole koos ühegi kogudusega sel õhtul, võib ta omaette lugeda kohaseid piiblitekste (sealhulgas ka seda, kuidas Jeesus selle püha sisse seadis) ja paluda sellele ülemaailmsele sündmusele Jehoova õnnistust. Kuid taolisel juhul pole tarvis korraldada lisakoosolekut ega erilist Piiblil põhinevat vestlust kuu aega hiljem.