Õige mõtterõhk

ET MÕTTEID kõneldes või kuuldavalt lugedes selgelt edasi anda, on lisaks iga sõna korrektsele väljaütlemisele tähtis võtmesõnu ja mõtet kandvaid väljendeid ka rõhutada.

Õige mõtterõhk ei ole pelgalt üksikute või ka mitmete sõnade tugevam rõhutamine. Tuleb rõhutada kohaseid sõnu. Kui rõhk pole õigetel sõnadel, ei pruugi kuulajad öeldu mõttest aru saada, mistõttu nende mõtted võivad uitama minna. Kuigi tegemist võib olla sisuka ainega, võib puudulike mõtterõhkudega ettekandel jääda vajaka kuulajaid tegudele ajendavast mõjususest.

Täiendava rõhutamise edasi andmiseks on mitmesuguseid viise, mida sageli kasutatakse ka kombineeritult: suurem hääle tugevus, rohkem jõulisust või tunderikkust, aeglane ja väljapeetud väljendusviis, paus kas enne või pärast väljendust (või mõlemal pool), žestid ja näoilme. Mõnes keeles saab rõhutamist anda edasi ka madalama või kõrgema hääletooniga. Sobivaimat meetodit valides arvesta materjali ja olukorraga.

Kui otsustad, mida rõhutada, mõtle järgnevale. 1) Igas lauses määrab nii ülejäänud lause kui ka kaastekst sõnad, mida täiendavalt rõhutada. 2) Mõtterõhku võib kasutada uue mõtte alguse rõhutamiseks, olgu siis tegemist kas peamise mõttega või lihtsalt muutusega arutluskäigus. Ka võib sellega juhtida tähelepanu mõttekäigu lõpetamisele. 3) Mõtterõhu abil võib kõneleja näidata, mida tema asjast arvab. 4) Õige mõtterõhu abil saab ka rõhutada kõne peamisi punkte.

Et kõneleja või ettelugeja saaks mõtterõhku sel kombel kasutada, peab ta oma ainet hästi mõistma ning olema tõsiselt huvitatud sellest, et kuulajad selle omandaksid. Nehemja 8:8 ütleb Esra päevil antud õpetuse kohta: ”Nad lugesid raamatut, Jumala käsuõpetust, peatükkide kaupa ja andsid seletust, nõnda et loetust aru saadi.” Kahtlemata mõistsid need, kes tol korral Jumala Seadust lugesid ja selgitasid, kui tähtis on aidata kuulajatel loetava mõtet mõista, seda meeles pidada ning ellu rakendada.

Mis võib põhjustada raskusi. Oma tavalises, igapäevases keelepruugis suudab enamik inimesi oma mõtteid selgelt edasi anda. Ent kui nad loevad kellegi teise kirjapandut, polegi ehk nii kerge otsustada, milliseid sõnu või väljendeid rõhutada. Võtmeks on aine täielik mõistmine. See eeldab kirjapandu hoolikat uurimist. Niisiis, kui sul palutakse koguduse koosolekul midagi ette lugeda, peaksid sa selleks hoolikalt valmistuma.

Mõned inimesed kasutavad mõtterõhu asemel niinimetatud perioodilist rõhku. Nad rõhutavad sõnu üsna kindlate ajavahemike tagant, olgu siis selline rõhutamine vajalik või mitte. Mõned aga rõhutavad abi- ja sidesõnu. Kui rõhutamine ei taga mõtteselgust, võib sellest kergesti kujuneda häiriv maneer.

Mõned kõnelejad tõstavad mõtte rõhutamiseks häält sedavõrd, et kuulajad tajuvad seda tõrelemisena. Vaevalt et see annab häid tulemusi. Kui mõtterõhud pole loomulikud, võib jääda mulje, et kõneleja suhtub oma kuulajaskonda üleolevalt. Kas poleks palju parem pöörduda nende poole armastusega ning aidata neil mõista, et see, mida kõneldakse, põhineb Pühakirjal ja on mõistlik.

Kuidas end parandada. Tihtilugu inimene ei teagi, et tal on mõtterõhkudega raskusi. Ehk oleks tarvis, et keegi teine sellele tema tähelepanu juhiks. Kooli ülevaataja aitab sind, kui sul on tarvis end selles vallas parandada. Lisaks küsi julgesti abi mõnelt healt kõnemehelt. Palu, et ta tähelepanelikult kuulaks, kuidas sa loed ja kõneled, ning annaks seejärel soovitusi paranemiseks.

Sinu nõuandja soovitab sul ehk algul kasutada harjutamiseks mõnda ”Vahitorni” artiklit. Kindlasti käsib ta sul analüüsida igat lauset eraldi, otsustamaks, milliseid sõnu või väljendeid on vaja rõhutada, et kergendada kuulajail lause mõistmist. Ta võib sulle tuletada meelde, et erilist tähelepanu tuleb pöörata mõnedele kursiivkirjas sõnadele. Ära unusta, et lauses on sõnad vastastikuses seoses. Sageli tuleks rõhutada sõnarühma, mitte ainult üksikut sõna. Mõnes keeles võidakse soovitada õpilastel panna hoolsamini tähele õigele mõtterõhule viitavaid diakriitilisi märke.

Edasi võib sinu nõuandja soovitada sul rõhutamise õppimisel panna tähele lauset ümbritsevat teksti. Milline on kogu lõiku läbiv keskne mõte? Kuidas see võiks mõjutada seda, mida igas lauses rõhutada? Vaata artikli pealkirja ja rasvases kirjas alapealkirja, mille alla sinu materjal kuulub. Kuidas need mõjutavad seda, milliseid väljendeid sa otsustad rõhutada? Kaaluda tuleb kõiki neid tegureid. Ent vaata, et sa ei rõhuta tugevalt liiga paljusid sõnu.

Samuti võib sinu nõuandja soovitada sul mõtterõhu kasutamisel juhinduda arutluskäigust — olgu siis tegemist vabakõne või ettelugemisega. Sa pead teadma, kus arutluskäik lõpeb või kus ettekanne siirdub ühelt tähtsalt mõttelt teisele. Kuulajad hindavad seda, kui sa juhid oma kõnelemisviisiga nende tähelepanu sellistele kohtadele. Seda saaks teha, rõhutades selliseid sõnu nagu kõigepealt, edasi, lõpuks, seega ja järelikult.

Nõuandja juhib sinu tähelepanu ka mõtetele, millele tahad anda erilise tunderikkuse. Seda tehes võiksid rõhutada selliseid sõnu nagu väga, täiesti, mitte mingil juhul, mõeldamatu, oluline ja alati. Sel kombel saad mõjutada kuulajate arvamust öeldu kohta. Lähemalt räägitakse sellest õppetunnis 11 ”Tundesoojus ja tunderikkus”.

Et saaksid mõtterõhku paremini kasutada, soovitatakse sul hoida hoolega meeles ka peamisi punkte, mida sa tahad kuulajate mõistusesse talletada. Ettelugemise seisukohalt käsitletakse seda lähemalt õppetunnis 7 ”Peamised mõtted on rõhutatud”, kõnelemise seisukohalt aga õppetunnis 37 ”Peamised punktid on tõstetud esile”.

Põlluteenistuses olles saad selles osas paraneda, kui pöörad erilist tähelepanu sellele, kuidas lugeda ette kirjakohti. Võta harjumuseks endalt küsida: ”Miks ma selle teksti ette loen?” Alati ei piisa sellest, kui õpetaja lihtsalt sõnad selgesti välja ütleb. Ehk ei piisa isegi sellest, kui teksti tunderikkusega lugeda. Inimese küsimusele vastates või talle mingit põhitõde õpetades on kasulik rõhutada neid kirjakoha sõnu või väljendeid, mis arutlusainet toetavad. Vastasel korral ei pruugi inimene, kellele ette loetakse, asja tuuma taibata.

Kuna mõtterõhuga antakse konkreetsetele sõnadele ja väljenditele lisarõhk, võib kogenematu kõneleja kalduda ütlema neid sõnu ja väljendeid liiga raiuvalt. Tulemus on selline nagu siis, kui inimene alles alustab pillil nootide mängimisega. Kuid tänu edasisele harjutamisele hakkavad üksikud ”noodid” sulama kokku kauniks ja väljendusrikkaks ”muusikaks”.

Kui oled saanud selgeks mõningad põhitõed, saad hakata ammutama kasu vilunud kõnemeeste jälgimisest. Peagi hakkad sa mõistma, mida kõike võib saavutada eri tugevusega rõhkude abil. Lisaks mõistad sa, et öeldava mõtte selgekstegemiseks on hea kasutada mitmesugust rõhutamist. Õppides kasutama õiget mõtterõhku, võid sa palju mõjusamalt ette lugeda ja kõnelda.

Mõtterõhu õppimisel ära piirdu vaid hädavajalikuga. Et võiksid kõnelda mõjusalt, jätka mõtterõhu kallal töötamist, kuni valdad seda meisterlikult ning suudad kasutada nõnda, et see kõlab teiste kõrvus loomulikuna.