24. ÕPPETUND
Sõnavalik
SÕNAD on vägevad suhtlusvahendid. Aga et meie sõnad saavutaksid seatud eesmärgi, tuleb meil neid hoolega valida. Sõna, mis ühel juhul võib olla sobiv, võib teistsugustes oludes hoopis soovimatut mõju avaldada. Kohatult tarvitatud värvikast väljendist võib saada ”haavav sõna”. Selliseid väljendeid võidakse lihtsalt mõtlematult kasutada, mis kõneleb vähesest hoolivusest. Mõned terminid on kahe tähendusega, millest üks võib olla haavav või halvustav (Õpet. 12:18; 15:1). Seevastu ”hea sõna” — julgustav sõna — teeb rõõmu inimesele, kellele seda öeldakse (Õpet. 12:25). Ka targal inimesel tuleb näha vaeva, et leida õigeid sõnu. Piiblist võime lugeda, et Saalomon teadis, kui vajalik on otsida ”sobivaid sõnu” ja ”tõesõnu” (Kog. 12:10).
Mõningates keeltes pöördutakse vanemate inimeste või võimukandjate poole ühesuguseid väljendeid kasutades, eakaaslasi või endast nooremaid aga kõnetatakse teistsuguste väljenditega. Selliste viisakusväljenduste eiramist peetakse tahumatuseks. Samuti pole kohane kasutada enda kohta selliseid austusväljendusi, mis kohaliku tava kohaselt kuuluvad teistele. Seoses austuse osutamisega on Piiblis kehtestatud kõrgemad mõõdupuud, kui seda seadus või kohalik tava võib ette näha. Piiblis kutsutakse kristlasi üles ’austama kõiki’ (1. Peetr. 2:17). Need, kes seda südamest teevad, räägivad igas vanuses inimestega austavalt.
Teadagi kasutavad paljud, kes pole tõsikristlased, tahumatut ja vulgaarset keelt. Nende arvates aitab jäme keelekasutus öeldavat rõhutada. Ka võib see kõnelda nende kahetsusväärselt puudulikust sõnavarast. Kui inimesel oli enne Jehoova teede tundmaõppimist selline kõnemaneer, võib tal olla raske sellest lahti saada. Ometi on see võimalik. Jumala vaim võib aidata inimesel teha keelekasutuses muudatusi. Ent see inimene peab lisaks olema valmis arendama head sõnavara — sõnu, mis pakuvad mõnu kuulajatele, sõnu, mis ehitavad üles — ning seda ka regulaarselt kasutama (Rooml. 12:2; Efesl. 4:29; Kol. 3:8).
Hõlpsasti mõistetav keel. Hea kõnelemisviisi põhinõue on hõlbus mõistetavus (1. Kor. 14:9). Kui kuulajatel on raske mõista sõnu, mida sa kasutad, siis räägid sa nende meelest otsekui võõrast keelt.
Erialainimesed võivad kasutada oma igapäevases kõnes mingeid spetsiifilisi sõnu. Ent kui sa kasutad neid vales keskkonnas, võib see saada sulle suhtlemisel takistuseks. Lisaks võivad sinu kuulajad hakata hoopis teistele asjadele mõtlema ka siis, kui sa küll igapäevast sõnavara kasutad, kuid liigsetesse üksikasjadesse takerdud.
Teistega arvestav kõneleja valib selliseid sõnu, mida mõistavad ka vähese haridusega inimesed. Jäljendades Jehoovat, näitab ta, et ta hoolib ka ”viletsast” (Iiob 34:19). Kui kõneleja peab siiski vajalikuks kasutada mingit võõrast sõna, tuleks tal see siduda lihtsate väljenditega, mis teevad sõna tähenduse selgeks.
Hoolega valitud lihtsad sõnad annavad mõtteid väga jõuliselt edasi. Lühikesi lauseid ja lihtsaid väljendeid on kerge mõista. Et ettekanne ei muutuks hakituks, võib lükkida neile vahele pikemaid lauseid. Kuid mõtete puhul, mida sa tahaksid kuulajaile eriti meelde talletada, eelista lihtsaid sõnu ja lakoonilisi lauseid.
Väljenduse mitmekesisus ja täpsus. Häid sõnu on külluses. Selle asemel et kasutada igas olukorras samu väljendeid, vali erisuguseid sõnu. Siis on su kõne nii värvikas kui ka tuumakas. Kuidas saaks sõnavara laiendada?
Lugedes märgi ära sõnad, mille täpset tähendust sa ei tea, ning otsi need sõnaraamatust üles. Tee nendest mingi valik ning püüa hoolega neid sobival juhul kasutada. Ole hoolas neid õigesti hääldama ning sellises kontekstis kasutama, kus neist võib kergesti aru saada, selle asemel et need vaid tähelepanu ärataks. Laiendatud sõnavara muudab su kõne mitmekesisemaks. Ent ettevaatust! Kui keegi sõnu valesti hääldab või kasutab, võivad inimesed sellest järeldada, et ta ise ka ei tea, millest ta räägib.
Meie sõnavara laiendamise eesmärk on kuulajatele infot edasi anda, aga mitte neile muljet avaldada. Keerukas kõne ja pikad sõnad kipuvad tähelepanu kõnelejale tõmbama. Meie sooviks peaks olema jagada kallihinnalisi teadmisi ning teha need kuulajatele huvitavaks. Pidagem meeles Piibli õpetussõna: ”Tarkade keel tilgutab tarkust” (Õpet. 15:2). Heade, tabavate, hõlpsasti mõistetavate sõnade abil võime muuta kõne kosutavaks ja ergutavaks, nii et see pole tuim ega igav.
Oma sõnavara laiendades ole hoolas kasutama õiget sõna. Kaks sõna võivad olla küll sarnased, kuid eri tähendusvarjundiga ja mõeldud erisuguses olukorras kasutamiseks. Seda mõistes saad muuta oma kõne selgemaks ja hoidud panemast kuulajaid komistama. Kuula häid kõnelejaid hoolega. Mõnes sõnaraamatus tuuakse iga sõna puhul ära nii sünonüümid (sama või sarnase tähendusega sõnad) kui ka antonüümid (vastandtähendusega sõnad). Sel teel leiad sa lisaks sama mõtte erisugustele väljendusvõimalustele ka sõnade eri tähendusvarjundeid. Sellest on suur abi, kui otsid konkreetsesse olukorda sobivat sõna. Enne kui lülitad sõna oma sõnavarasse, tee kindlaks selle tähendus, hääldamine ning see, millal seda oleks kohane kasutada.
Konkreetsed väljendid loovad selgema pildi kui väga üldsõnalised. Kõneleja võib näiteks öelda: ”Sel ajal haigestusid paljud inimesed.” Või hoopis: ”Pärast Esimest maailmasõda suri mõne kuu jooksul hispaania grippi 21000000 inimest.” On hoopis teine asi, kui kõneleja väljendab selgelt, mida ta mõtleb sõnade all ”sel ajal”, ”haigestusid” ja ”paljud inimesed”. Sel moel väljendumine eeldab teemakohaste faktide teadmist ja ka hoolikat sõnavalikut.
Õiget sõna kasutades saad mõtte kergemini välja tuua, ilma et muutuksid paljusõnaliseks. Sõnaohtrus võib hakata mõtteid varjutama. Lihtsus võimaldab inimestel olulisi fakte kergemini haarata ja meeles pidada. Jeesus Kristus õpetas silmapaistvalt lihtsas keeles. Õppigem temalt. (Vaata Matteuse 5:3—12 ja Markuse 10:17—21 näiteid.) Harjuta hoolega valitud sõnu kasutades sisukalt väljenduma.
Sõnad, milles peegeldub jõud, tunderikkus ja värvikus. Lisaks uutele sõnadele pea oma sõnavara laiendades silmas ka sõnu, millel on erilised tunnusjooned. Mõtle näiteks tegusõnadele, mis väljendavad jõudu; omadussõnadele, mis annavad edasi värvivarjundeid; väljenditele, mis osutavad südamesoojusele, lahkusele või lasevad aimata öeldava tõsidust.
Piiblis on sellise tähendusrikka keele kohta külluslikult näiteid. Jehoova esitas prohvet Aamose vahendusel üleskutse: ”Otsige head, aga mitte kurja. [—] Vihake kurja ja armastage head” (Aamos 5:14, 15). Prohvet Saamuel kuulutas kuningas Saulile: ”Jehoova on täna rebinud Iisraeli kuningriigi sinult” (1. Saam. 15:28). Hesekieli kõnetas Jehoova mällusööbivate sõnadega: ”Kogu Iisraeli sugu on kõva laubaga ja paadunud südamega!” (Hes. 3:7). Rõhutades Iisraeli väärtegude tõsidust, küsis Jehoova: ”Kas inimene tohib Jumalat röövida? Aga teie röövite mind” (Mal. 3:8, EP 97). Kirjeldades usukatset Babülonis, andis Taaniel värvikalt teada, et ”Nebukadnetsar täitus vihaga”, sest Sadrak, Meesak ja Abednego ei kummardanud tema kuju, mistõttu ta andis käsu siduda nad kinni ja heita ”tulisesse ahju”. Aitamaks meil mõista, kui tuline see oli, teatab Taaniel, et kuningas käskis meestel ”ahju kütta seitse korda enam kui oli viisiks kütta” — ahi oli sedavõrd tuline, et kuninga mehed said ahjule lähenedes surma (Taan. 3:19—22). Pöördudes mõni päev enne oma surma Jeruusalemma rahva poole, lausus Jeesus sügava kaastundega: ”Kui mitu korda ma olen tahtnud su lapsi koguda, otsekui kana kogub oma pojakesi tiibade alla, ja teie ei ole tahtnud! Vaata, teie koda jäetakse teil maha!” (Matt. 23:37, 38; meie kursiivid).
Hoolega valitud sõnadega saab tekitada kuulajais elavaid kujutluspilte. Aistinguid esile kutsuvaid sõnu kasutades võid panna oma kuulajaid ”nägema” ja ”kompima” asju, millest sa kõneled, ”maitsma” ja ”haistma” toite, millele viitad, ning ”kuulma” helisid, mida sa kirjeldad, ja inimesi, keda sa tsiteerid. Sinu jutt haarab kuulajaid, sest sa paned nad kaasa elama.
Mõtteid värvikalt edastavad sõnad võivad panna inimesi naerma või nutma. Sellised sõnad võivad anda lootust, tekitada masendunud inimeses eluisu ning äratada temas armastust Looja vastu. Kõikjal maailmas on inimesi sügavalt mõjutanud lootus, millele annavad jõudu sõnad sellistest piiblisalmidest nagu Laul 37:10, 11, 34; Johannese 3:16 ja Ilmutuse 21:4, 5.
Lugedes Piiblit ning ”ustava ja mõistliku sulase” väljaandeid, võid kohata seal väga mitmesuguseid sõnu ja väljendeid (Matt. 24:45). Ära piirdu vaid nende lugemisega. Vali välja sulle meelepärased ning lülita need oma igapäevasesse sõnavarasse.
Kõne, mis vastab grammatikareeglitele. Mõned inimesed tajuvad, et nende kõne ei järgi mitte alati grammatikareegleid. Mida nad saavad selles suhtes ette võtta?
Kui sa käid veel koolis, kasuta hästi ära võimalust omandada head grammatikat ja hoolikat sõnavalikut. Kui sa mingist grammatikareeglist aru ei saa, küsi õpetajalt. Ära püüa vaid minimaalsega läbi ajada. Sul on motivatsioon, mida teistel õpilastel ei pruugi olla: sa tahad olla tõhus hea sõnumi kuulutaja.
Mida teha siis, kui sa oled juba vanemas eas ning sinu praegune keel pole su emakeel? Võib-olla puudus sul võimalus oma emakeeleski korralikku haridust saada? Ära heida meelt, vaid pinguta tõsiselt, et hea sõnumi nimel edeneda. Grammatika kohta saame palju teada, kui kuulame, kuidas teised kõnelevad. Niisiis, kuula hoolega, kui kogenud kõnemehed oma kõnet esitavad. Piiblit ja piiblilisi väljaandeid lugedes ole hoolas märkama lausestruktuuri, sõnaseoseid ning seda, millises kontekstis neid kasutatakse. Kujunda enda kõnet nende heade eeskujude najal.
Populaarsed meelelahutustegelased, nende seas lauljad, võivad kasutada grammatikareeglite vastu käivaid väljendeid või kõneviisi. Selliseid inimesi kiputakse jäljendama. Narkoärikad ning teised kriminaalse või ebamoraalse eluviisiga inimesed kasutavad oma slängi, kus sõnadele on antud tavapärasest hoopis teistsugune tähendus. Kristlasel poleks arukas neid inimesi jäljendada. Seda tehes võidakse meidki seostada selliste praeguse maailma tegelastega ja nende elukommetega (Joh. 17:16).
Tee endale harjumuseks kasutada iga päev head kõnet. Kui lubad endale igapäevases keskustelus lohakat kõnepruuki, siis ära loodagi, et oskad eriolukorras hästi kõnelda. Ent kui sa kasutad heatasemelist kõnet tavaelus, on see sulle kerge ja endastmõistetav ka laval olles või inimestele tõest tunnistust andes.