Peamised punktid on tõstetud esile

MIS on kõne peamised punktid? Need ei ole lihtsalt möödaminnes mainitavad huvitavad aspektid. Need on pikemalt arendatavad tähtsad mõtted, mis on olulised, et võiksid saavutada oma eesmärgi.

Et peamised punktid oleksid esile tõstetud, on tähtis materjal targalt valida ja süstematiseerida. Sageli pakub kõne tarbeks tehtav uurimistöö infot rohkem, kui seda saaks kasutada. Kuidas otsustada, mida kasutada?

Esmalt mõtle oma kuulajatele. Kas on sinu kõneaine neile üldiselt võõras või üsna tuttav? Kas enamik neist nõustub sellega, mida Piibel asja kohta ütleb, või on nad kahtleval seisukohal? Milliseid raskusi tuleb neil ette igapäevaelus, kui nad püüavad rakendada ellu seda, mida Piibel antud küsimuse kohta ütleb? Teiseks pea kindlasti selgelt meeles eesmärki, mida tahad oma selleteemalise kõnega kuulajate juures saavutada. Neid kahte juhtnööri järgides kaalu oma materjali ning jäta alles vaid tõepoolest sobilik.

Kui sulle on antud kõnekonspekt teema ja peamiste punktidega, tuleks sul sellest kinni pidada. Ent ettekanne muutub tunduvalt väärtuslikumaks, kui sa igat peamist punkti arendades pead silmas eeltoodud tegureid. Kui kõnekonspekti pole antud, valid sa peamised punktid ise.

Kui sul on peamised punktid selgelt meeles ning sa oled üksikasjad nende alla süstematiseerinud, siis on sul kõnet kergem esitada. Tõenäoliselt saavad su kuulajad sellest enam kasu.

Materjali süstematiseerimise mooduseid. Kõne põhiosa süstematiseerimiseks võib kasutada mitut meetodit. Kui need saavad sulle tuttavaks, siis sa näed, et sõltuvalt sinu eesmärgist võib igaüks neist omaette mõjus olla.

Paindlik ülesehitus eeldab temaatilist alajaotust. (Iga peamine punkt on vajalik seepärast, et see teeb sinu kõneaine kuulajatele mõistetavamaks ning aitab sul saavutada oma kõne eesmärki.) Teine ülesehitus on kronoloogiline. (Näiteks pärast veeuputuseelseid sündmusi käsitletakse Jeruusalemma hävingule aastal 70 m.a.j eelnenud sündmusi, seejärel aga meie päevade sündmusi.) Kolmas ülesehitus lähtub põhjuse ja tagajärje printsiibist. (Seda võib arendada nii ühes kui teises suunas. Näiteks võid sa alustada praeguse olukorraga ehk käsitleda tagajärgi, seejärel aga näidata ära põhjuse.) Neljas meetod hõlmab vastandamist. (Võiksid näiteks vastandada head kurjale või positiivset negatiivsele.) Mõnikord rakendatakse kõnes mitut meetodit.

Kui Stefanos oli valesüüdistuse pärast juudi süneedriumi ees, pidas ta jõulise kõne, millel oli kronoloogiline ülesehitus. Kirjakohta Apostlite teod 7:2—53 lugedes pane tähele, et käsitletavad punktid on valitud sihipäraselt. Stefanos tegi kõigepealt kuulajatele selgeks, et ta kõne põhineb ajalool, mida nad ei saa eitada. Siis tõi ta välja mõtte, et kuigi vennad Joosepi hülgasid, kasutas Jumal teda vabastuse toomiseks. Edasi osutas ta sellele, et juudid ei kuuletunud Moosesele, keda Jumal kasutas. Lõpuks rõhutas ta, et samasugust vaimu, nagu ilmutasid varasemate sugupõlvede juudid, ilmutasid ka need, kes tapsid Jeesus Kristuse.

Mitte liiga palju punkte. Mis tahes teema arendus eeldab vaid mõne põhiasja käsitlemist. Enamikul juhtudel võib neid ühe käe sõrmedel üles lugeda. See on nii siis, kui kõneled 5, 10 või 30 minutit, ja ka siis, kui kõneled kauem. Ära püüa tuua välja liiga palju punkte. Kuulajad suudavad haarata vaid mõnda üksikut ideed sinu kõnest. Ja mida pikem kõne, seda rõhutatumad ja selgemalt välja toodud peavad need põhipunktid olema.

Hoolimata sellest, kui mitut punkti sa ka ei kasutaks, käsitle igaüht neist piisaval määral. Anna kuulajatele küllaldaselt aega süüvida igasse peamisse punkti, nii et see neile kindlalt meelde jääks.

Sinu kõne peaks jätma lihtsa mulje. See ei pruugi sõltuda esitatava materjali hulgast. Kui su mõtted on selgelt grupeeritud vaid mõne alajaotuse alla ning sa käsitled neid kordamööda, on kõnet kerge jälgida ning raske unustada.

Tõsta peamised punktid esile. Kui su materjal on korralikult süstematiseeritud, siis sul pole oma ettekande peamiste punktide rõhuasetusega raskusi.

Peamiste punktide esiletõstmiseks on eeskätt tarvis esitada tõestusi, kirjakohti ja muud materjali nõnda, et tähelepanu keskmesse ja lähemasse käsitlusse on võetud peamine mõte. Kõik kõrvalmõtted peaksid peamist mõtet selgitama, kinnitama või laiendama. Ära lisa mitteasjakohaseid mõtteid vaid seepärast, et need on huvitavad. Kõrvalmõtteid arendades näita selgelt ära nende seos peamise punktiga, mida need toetavad. Ära jäta seda kuulajate arvata. Sellele seosele saab osutada kas peamist mõtet väljendavaid võtmesõnu korrates või aeg-ajalt peamise punkti tuuma uuesti mainides.

Mõned kõnelejad rõhutavad peamisi punkte neid loetledes. Kuigi see on üks peamiste punktide esiletõstmise mooduseid, ei tohiks see asendada materjali hoolikat valikut ja loogilist käsitlust.

Näiteks võiksid sa teha peamise punkti teatavaks kohe enne selle põhjendust. See aitab kuulajatel mõista järgneva väärtuslikkust ning asetab rõhu just sellele peamisele punktile. Pärast selle punkti täielikku käsitlust võiksid sa seda veel kord kokkuvõtlikult rõhutada.

Põlluteenistuses. Eelkäsitletud põhimõtted kehtivad nii vormikohaste ettekannete kui ka vestluste puhul põlluteenistuses. Ette valmistades arvesta mõne olulise seigaga, millele selle piirkonna inimesed võivad mõelda. Vali välja selline teema, mis võimaldab näidata, kuidas Piiblis pakutav lootus olukorra lahendab. Teema arenduseks vali näiteks välja kaks peamist punkti. Otsusta, milliseid kirjakohti nende punktide toetuseks kasutada. Seejärel kavanda oma arutelu algus. Selline ettevalmistus jätab ruumi mõningale paindlikkusele, mida vestlus eeldab. Ka aitab see sul öelda midagi, mis korterivaldajale meelde jääb.