„Kirjutatud on”

1.–3. Millise tähtsa järelduseni soovib Jeesus aidata Naatsareti rahval jõuda ja milliseid tõendeid ta neile esitab?

JEESUS on alles hiljuti oma teenistust alustanud. Nüüd on ta tulnud tagasi oma kodulinna Naatsaretti. Ta soovib aidata sealsetel inimestel jõuda tähtsa järelduseni: tema ongi see ammu ennustatud messias. Milliseid tõendeid ta neile esitab?

² Paljud ootavad kahtlemata mingit imet. Nad on kuulnud Jeesuse hämmastavatest tegudest. Kuid tema ei anna neile sellist tunnustähte. Ta läheb hoopis sünagoogi, nagu tal on tavaks. Seal tõuseb ta püsti, et pühakirja ette lugeda, ja talle antakse Jesaja raamat. See on pikk kirjarull ja Jeesus rullib seda hoolikalt ühelt pulgalt teisele, kuni leiab koha, mida otsib. Seejärel loeb ta ette lõigu, mis on praegu kirjas Jesaja 61. peatükis salmides 1–3. (Luuka 4:16–19.)

³ Kuulajad kindlasti teavad seda kirjakohta, see on prohvetikuulutus messiast. Kõigi silmad sünagoogis on suunatud Jeesusele. Ruumis valitseb vaikus. Siis hakkab Jeesus selgitama: „Täna on see kirjakoht, mida te just kuulsite, täide läinud,” ning räägib sellest võib-olla pikemalt. Kuulajaskond imestab tema meeldivate sõnade üle, kuid ilmselt tahavad paljud siiski näha mingit muljetavaldavat tunnustähte. Selle asemel toob Jeesus julgelt piiblist näite, et paljastada nende usupuudus. Ei lähe kaua, kui Naatsareti rahvas üritab teda tappa. (Luuka 4:20–30.)

4. Millise malli järgi Jeesus tegutses ja mida me uurime selles peatükis?

⁴ Sellise malli järgi tegutses Jeesus kogu oma edasise teenistuse jooksul. Ta toetus kindlalt pühakirjale. Tõsi, ka tema imed olid väga tähtsad, kuna need kinnitasid, et Jumala vaim on temaga. Kuid Jeesuse jaoks polnud millelgi muul nii suurt kaalu kui pühakirjal. Uurigem, millist eeskuju ta selles suhtes andis. Vaatame, kuidas Jeesus Jumala sõna tsiteeris, kaitses ja selgitas.

Jeesus tsiteeris Jumala sõna

5. Mida soovis Jeesus oma kuulajatele teada anda ja kuidas ta kinnitas oma sõnade tõesust?

⁵ Jeesus tahtis, et inimesed mõistaksid, kust on tema sõnum pärit. Ta ütles: „See, mida ma õpetan, ei pärine minult, vaid sellelt, kes on mu läkitanud.” (Johannese 7:16.) Ühel teisel korral ütles ta: „Ma ei tee midagi omapead, vaid räägin nii, nagu Isa on mind õpetanud.” (Johannese 8:28.) Veel ütles ta: „Ma ei räägi kõike seda omast peast, vaid Isa, kes jääb minuga ühte, teeb oma tegusid.” (Johannese 14:10.) Üks viis, kuidas Jeesus kinnitas selliste ütluste tõesust, oli see, et ta tsiteeris pühakirja ikka ja jälle.

6., 7. a) Kui palju tsiteeris Jeesus piibli heebreakeelset osa ja miks on see muljetavaldav? b) Kuidas erines Jeesuse õpetusviis kirjatundjate omast?

⁶ Jeesuse sõnade lähem uurimine näitab, et ta tsiteeris rohkem kui pooli piibli heebreakeelse osa raamatuid või viitas neile kaudselt. Esmapilgul ei pruugi see erilist muljet avaldada. Võib tekkida küsimus, miks ei tsiteerinud ta kõiki olemasolevaid pühakirja raamatuid, kui tal oli kolm ja pool aastat aega avalikult õpetada ja kuulutada? Õigupoolest võis ta seda siiski teha. Tuleta meelde, et ainult väike osa Jeesuse sõnadest ja tegudest on üles kirjutatud. (Johannese 21:25.) Tegelikult kuluks kõigi kirjasolevate Jeesuse sõnade ettelugemiseks vaid mõni tund. Kujutle nüüd, et sa räägid Jumalast ja tema kuningriigist kõigest mõned tunnid ja suudad selle ajaga viidata rohkem kui pooltele piibli heebreakeelse osa raamatutele. Pealegi polnud Jeesusel enamasti kirjarulle käepärast. Kui ta pidas mäejutluse, viitas ta piibli heebreakeelsele osale otseselt ja kaudselt kümneid kordi – seda üksnes mälu järgi.

⁷ Pühakirja tsiteerimisega näitas Jeesus selle vastu üles sügavat lugupidamist. „Inimesed olid tema õpetusviisist hämmastunud, sest ta õpetas neid nagu see, kel on mõjuvõimu, mitte nagu kirjatundjad.” (Markuse 1:22.) Kui kirjatundjad õpetasid, viitasid nad sageli niinimetatud suulisele seadusele ja tsiteerisid möödunud aegadel elanud kuulsaid rabisid. Jeesus ei viidanud ainsatki korda suulisele seadusele ega mõnele rabile kui autoriteedile. Tema pidas ülimaks autoriteediks hoopis Jumala sõna. Ikka ja jälle võime lugeda, et ta ütles: „Kirjutatud on.” Neid või sarnaseid sõnu kasutas ta korduvalt, kui õpetas oma järelkäijaid või kummutas väärarvamusi.

8., 9. a) Kuidas näitas Jeesus templit puhastades, et pühakiri on talle autoriteet? b) Millest on näha, et usujuhid ei pidanud Jumala sõnast tegelikult lugu?

⁸ Kui Jeesus puhastas Jeruusalemma templi, ütles ta: „Kirjutatud on: „Minu koda nimetatakse palvekojaks”, aga teie teete selle röövlikoopaks!” (Matteuse 21:12, 13; Jesaja 56:7; Jeremija 7:11.) Eelmisel päeval oli ta seal teinud palju imelisi tegusid. Poisid, kellele see sügavat muljet avaldas, hakkasid teda ülistama. Kui usujuhid küsisid Jeesuselt pahaselt, kas ta kuuleb, mida need lapsed ütlevad, vastas ta: „Jah, kuulen. Kas te pole lugenud: „Laste ja imikute suu kaudu oled sa toonud kiituse”?” (Matteuse 21:16; Laul 8:2.) Jeesus juhtis nende meeste tähelepanu sellele, et lapsed toimisid kooskõlas pühakirjas öelduga.

⁹ Need usujuhid tulid hiljem kokku ja nõudsid Jeesuselt selgitust: „Mis õigusega sa neid tegusid teed?” (Matteuse 21:23.) Jeesus oli täiesti selgelt väljendanud, kes on talle selle õiguse andnud. Ta polnud teinud mingeid uuendusi ega leiutanud uusi õpetusi. Ta lihtsalt rakendas seda, mida tema isa oli pühakirjas öelnud. Seega ilmutasid need preestrid ja kirjatundjad tegelikult Jehoova ja tema sõna vastu äärmist lugupidamatust. Täiesti õigustatult mõistis Jeesus nad hukka ja paljastas nende kurjad motiivid. (Matteuse 21:23–46.)

10. Kuidas me saame jäljendada Jeesust Jumala sõna kasutades ja milliseid tööriistu on meil erinevalt Jeesusest?

¹⁰ Nagu Jeesus, nii toetuvad tõelised kristlased ka tänapäeval kõiges Jumala sõnale. Jehoova tunnistajad on kogu maailmas tuntud selle poolest, et nad jagavad innukalt teistega piibli sõnumit. Meie väljaannetes tsiteeritakse ohtrasti piiblit ja viidatakse kirjakohtadele. Ja kuulutustööl olles teeme sedasama, püüdes alati, kui inimestega räägime, piiblile rõhku panna. (2. Timoteosele 3:16.) Millist rõõmu see meile küll valmistab, kui saame kellelegi mõne piiblikoha ette lugeda ja arutleda selle väärtuse ja tähenduse üle! Meil pole Jeesuse täiuslikku mälu, kuid meil on palju tööriistu, mida Jeesusel polnud. Lisaks terviklikule piiblile, mida antakse välja üha rohkemates keeltes, on meil palju abivahendeid, mis aitavad vajalikke piiblisalme kergesti üles leida. Jätkakem otsusekindlalt piibli tsiteerimist ja sellele tähelepanu juhtimist igal võimalusel!

Ta kaitses Jumala sõna

11. Miks pidi Jeesus sageli Jumala sõna kaitsma?

¹¹ Jeesus märkas, et Jumala sõna rünnati sageli, kuid kindlasti ei üllatanud see teda. „Sinu sõna on tõde,” ütles Jeesus palves oma isale. (Johannese 17:17.) Samas teadis Jeesus hästi, et „selle maailma valitseja” Saatan on „valetaja ja vale isa”. (Johannese 8:44; 14:30.) Kui Jeesus lükkas tagasi Saatana ahvatlused, tsiteeris ta kolm korda pühakirja. Saatan tsiteeris ühte salmi Lauludest, kohaldades seda tahtlikult vääriti, kuid Jeesus vastas talle, kaitstes Jumala sõna sellise väärkasutuse eest. (Matteuse 4:6, 7.)

12.–14. a) Kuidas väljendasid usujuhid lugupidamatust Moosese seaduse vastu? b) Kuidas Jeesus Jumala sõna kaitses?

¹² Jeesus kaitses pühakirja, kui seda valesti tõlgendati või selle mõtet moonutati. Usujuhid panid suurt rõhku Moosese seaduse pisimate detailide järgimisele, kuid pöörasid väga vähe tähelepanu põhimõtetele, millele need seadused toetusid. Nõnda tehes ei aidanud nad inimestel Jumalat õigesti teenida. Vastupidi, nende eeskujul hakkasid paljud pöörama rohkem tähelepanu välisele muljele kui sellele, mis oli Moosese seaduses kaalukam: õiglusele, halastusele ja ustavusele. (Matteuse 23:23.) Kuidas Jeesus Jumala seadust kaitses?

¹³ Kui Jeesus juhtis mäejutluses tähelepanu mõnele Moosese seaduse määrusele, kasutas ta korduvalt väljendit „te olete kuulnud, et on öeldud”. Seejärel lisas ta: „Aga mina ütlen teile,” ja selgitas siis põhimõtet, mis läks sügavamale seaduse pinnapealsest täitmisest. Kas ta vaidles seadusele vastu? Ei, ta kaitses seda. Näiteks teadis rahvas hästi käsku „sa ei tohi tappa”. Kuid Jeesus ütles, et isegi vihapidamine on vale, kuna see on vastuolus Moosese seaduse vaimuga. Niisamuti õpetas Jeesus, et kui keegi laseb endas kasvada kirel kellegi vastu, kes pole tema abikaasa, rikub ta põhimõtet, millel rajaneb Jumala seadus, mis keelab abielurikkumise. (Matteuse 5:17, 18, 21, 22, 27–39.)

¹⁴ Lõpuks ütles Jeesus veel: „Te olete kuulnud, et on öeldud: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast.” Ent mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad.” (Matteuse 5:43, 44.) Kas käsk „vihka oma vaenlast” oli pärit pühakirjast? Ei, see oli usujuhtide endi väljamõeldud reegel, mis läks vastuollu Jumala sõnaga. Jeesus kaitses kartmatult Jumala sõna inimeste pärimuse kahjuliku mõju eest. (Markuse 7:9–13.)

15. Kuidas kaitses Jeesus Jumala seadust, kui variserid jätsid mulje, nagu oleks see liiga range?

¹⁵ Usujuhid ründasid Jumala seadust ka sellega, et jätsid mulje, nagu oleks see liiga range, koguni karm. Kui Jeesuse jüngrid üle põllu minnes mõned viljapead noppisid, väitsid variserid, et see pole hingamispäeval lubatud. Sellega aga tõlgendasid variserid pühakirja valesti ja Jeesus astus Jumala sõna kaitseks välja. Ta viitas ainsale juhtumile, kus piibel räägib templi vaateleibade kasutamisest väljaspool pühamut – kui neid sõid Taavet ja tema mehed. Jeesus näitas variseridele, et nad pole aru saanud, mida tähendavad Jehoova halastus ja osavõtlikkus. (Markuse 2:23–27.)

16. Mida olid usujuhid teinud Moosese käsuga lahutuse kohta ja mida Jeesus ette võttis?

¹⁶ Usujuhid leiutasid ka võimalusi, kuidas Jumala seadusest mööda hiilida, et kahandada selle jõudu. Näiteks lubas seadus mehel oma naise endast lahutada, kui ta leidis naise juures „midagi laiduväärset”, ilmselt mingi tõsise probleemi, mis tegi häbi tervele perele. (5. Moosese 24:1.) Kuid Jeesuse päeviks kasutasid usujuhid seda mööndust ettekäändena, et lubada mehel oma naisest lahutada ükskõik millisel põhjusel – isegi siis, kui õhtusöök põhja kõrbes!a Jeesus näitas, et nad olid Moosese seaduse sõnu rängalt moonutanud. Seejärel taastas ta Jehoova algse monogaamse abielunormi, jättes ainsaks kohaseks lahutuse põhjuseks seksuaalse ebamoraalsuse. (Matteuse 19:3–12.)

17. Kuidas saavad kristlased tänapäeval Jumala sõna kaitstes Jeesust jäljendada?

¹⁷ Ka Kristuse järelkäijad tunnevad kohustust piiblit rünnakute korral kaitsta. Kui vaimulikud annavad mõista, et Jumala sõna moraalinormid on vanamoodsad, on see tegelikult rünnak piibli vastu. Piiblit rünnatakse ka sellega, kui religioonid õpetavad valesid ja esitavad neid piibli õpetustena. Me peame auasjaks astuda välja Jumala puhta tõesõna kaitseks – andes näiteks teada, et Jumal pole kolmainsuse osa. (5. Moosese 4:39.) Kuid me teeme seda viisakalt, tasaduse ja sügava lugupidamisega. (1. Peetruse 3:15.)

Ta selgitas Jumala sõna

18., 19. Millistest näidetest ilmneb, et Jeesus oskas Jumala sõna suurepäraselt selgitada?

¹⁸ Piibli heebreakeelse osa kirjapaneku ajal oli Jeesus taevas. Millist rõõmu pakkus talle küll võimalus tulla maa peale ja selgitada Jumala sõna! Mõtle näiteks päevale pärast tema ülesäratamist, kui ta kohtus Emmause teel kahe oma jüngriga. Enne kui nad ta ära tundsid, rääkisid nad talle, kui kurvad ja segaduses nad on oma armastatud õpetaja surma tõttu. Mida Jeesus seepeale ette võttis? „Alustades Moosese seadusest ja kõigist prohvetiraamatutest, seletas ta neile ära kõik, mis pühakirjas tema kohta on kirjutatud.” Millist mõju see neile kahele jüngrile avaldas? Nad ütlesid hiljem: „Eks meie süda ju põlenud, kui ta meiega teel olles rääkis ja meile pühakirja selgitas?” (Luuka 24:15–32.)

¹⁹ Hiljem samal päeval sai Jeesus kokku oma apostlite ja teistega. Pane tähele, mida ta nende heaks tegi: „Ta [avas] täielikult nende mõistuse, nii et nad said pühakirjast aru.” (Luuka 24:45.) Kahtlemata tuletas see juhtum neile meelde need paljud korrad, kui Jeesus oli teinud midagi sarnast nende ja kõigi teiste heaks, kes olid valmis kuulama. Sageli oli ta selgitanud mõnd tuntud kirjakohta nii, et kuulajate mõtetes puhkes õitsele midagi imelist – uus ja sügavam arusaamine Jumala sõnast.

20., 21. Kuidas selgitas Jeesus sõnu, mis Jehoova oli öelnud Moosesele põleva põõsa juures?

²⁰ Ühel sellisel juhtumil rääkis Jeesus rühma saduseridega. See juudi preesterkonnaga seotud judaismi sekt ei uskunud ülestõusmist. Jeesus ütles neile: „Mis aga puutub surnute ülesäratamisse, siis kas te pole lugenud, mida Jumal teile on öelnud: „Mina olen Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal”? Tema pole mitte surnute, vaid elavate Jumal.” (Matteuse 22:31, 32.) See oli kirjakoht, mida nad teadsid hästi ja mille oli pannud kirja mees, keda saduserid austasid – Mooses. Kas panid aga tähele, kui mõjusalt ta seda selgitas?

²¹ Moosese vestlus Jehoovaga põleva põõsa juures toimus umbes aastal 1514 e.m.a. (2. Moosese 3:2, 6.) Tolleks ajaks oli Aabraham olnud surnud juba 329 aastat, Iisak 224 aastat ja Jaakob 197 aastat. Sellegipoolest ütles Jehoova, et ta on nende Jumal. Saduserid teadsid, et Jehoova pole nagu mõni paganlik surnute jumal, kes valitseb mingis mütoloogilises allmaailmas. Ei, tema on elavate Jumal, nagu Jeesus ütles. Mida see tähendab? Jeesus tegi jõulise järelduse: „Nad kõik on tema silmis elavad.” (Luuka 20:38.) Jehoova teenijad, kes on surnud, püsivad turvaliselt tema piiritus ja täiuslikus mälus. Jehoova eesmärk nad ellu äratada on nii kindel, et neist võib rääkida otsekui elavatest. (Roomlastele 4:16, 17.) Kas polnud see suurepärane viis selgitada Jumala sõna? Pole midagi imestada, et rahvahulgad hämmastusid. (Matteuse 22:33.)

22., 23. a) Kuidas Jeesuse eeskujul Jumala sõna selgitada? b) Millest tuleb juttu järgmises peatükis?

²² Kristlastena püüame selgitada Jumala sõna nii, nagu Jeesus seda tegi. Tõsi küll, meil pole täiuslikku mõistust. Sellegipoolest saame tihtilugu juhtida teiste tähelepanu mõnele piiblisalmile, mida nad juba teavad, ja selgitada neile selle juures aspekte, mille üle nad pole ehk varem mõelnud. Näiteks on nad võib-olla kogu elu korrutanud fraase „pühitsetud olgu sinu nimi” ja „sinu riik tulgu”, ilma et neile oleks kunagi räägitud, mis on Jumala nimi või mida kujutab endast tema riik. (Matteuse 6:9, 10, 1997. a tõlge.) Milline imeline võimalus meile küll avaneb, kui saame kellelegi selliste piibli tõdede kohta selgeid ja lihtsaid selgitusi anda!

²³ Jumala sõna tsiteerimine, kaitsmine ja selgitamine on peamised viisid, kuidas me saame Jeesuse eeskujul teistele tõde teatavaks teha. Järgmiseks vaadelgem mõningaid tõhusaid meetodeid, mida Jeesus kasutas, et piibli tõdedega oma kuulajate südant puudutada.