„Minge ja õpetage inimesi ..., et nad saaksid mu jüngriteks”

1.–3. a) Mida teeb põllumees, kui saak on nii suur, et ta ei jõua seda üksinda koristada? b) Millist väljakutset kohtab Jeesus 33. aasta kevadel ja millise lahenduse ta leiab?

PÕLLUMEHE ees seisab tõeline väljakutse. Mõne kuu eest kündis ta oma põlde ja külvas seemet. Ta jälgis hoolega, kuidas ilmusid esimesed idud, ja tundis rõõmu taimede kasvu üle. Nüüd on tema kõva töö andnud hea tulemuse ja käes on aeg saaki koguda. Kuid saak on nii suur, et üksi ta seda koristada ei suuda. Seepärast otsustab ta oma põldudele töölisi palgata. Pealegi on aeg piiratud, et väärtuslik saak kokku koguda.

² Ülesäratatud Jeesus kohtab samasugust väljakutset kevadel aastal 33 m.a.j. Oma maise teenistuse jooksul külvas ta tõeseemneid. Nüüd on aeg vilja lõigata, kusjuures saak on rikkalik. Paljud tõejanused inimesed tuleb kokku koguda, aidates neil jüngriteks saada. (Johannese 4:35–38.) Kuidas Jeesus selle olukorra lahendab? Veidi enne taevasse minekut annab ta Galileas ühel mäel oma jüngritele ülesande otsida rohkem töötegijaid, öeldes: „Minge ja õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks. Ristige neid ... ning õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (Matteuse 28:19, 20.)

³ See ülesanne on Kristuse tõeliseks järelkäijaks olemise tuum. Uurigem seega kolme küsimust. Miks andis Jeesus ülesande otsida rohkem töötegijaid? Kuidas ta oma jüngreid selleks tööks välja õpetas? Kuidas see ülesanne meid puudutab?

Miks oli vaja rohkem töötegijaid

4., 5. Kes pidid Jeesuse alustatud tööd pärast tema taevasse minekut jätkama ja miks?

⁴ Kui Jeesus aastal 29 oma teenistust alustas, teadis ta, et teeb algust tööga, mida ta ise ei jõua lõpetada. Selle lühikese aja jooksul, mis tal oli veel jäänud maa peal olla, suutis ta läbi käia vaid suhteliselt väikese maa-ala ja jõuda kuningriigisõnumiga vaid piiratud hulga inimesteni. Tõsi küll, tema kuulutustöö piirdus peamiselt juutide ja proselüütidega – Iisraeli soo eksinud lammastega. (Matteuse 15:24.) Kuid need eksinud lambad olid laiali üle kogu Iisraeli territooriumi, tuhandetel ruutkilomeetritel. Pealegi pidi hea sõnum lõpuks jõudma ülemaailmse põllu igasse nurka. (Matteuse 13:38; 24:14.)

⁵ Jeesus mõistis, et pärast tema surma on veel palju tööd teha. Ta ütles 11-le ustavale apostlile: „Ma kinnitan teile ja see on tõsi: kes usub minusse, teeb ka neid tegusid, mida mina teen, ja ta teeb veel suuremaid tegusid kui need, sest mina lähen Isa juurde.” (Johannese 14:12.) Kuna Jeesus läks taevasse tagasi, pidid tema järelkäijad – mitte üksnes apostlid, vaid ka kõik tulevased jüngrid – jätkama hea sõnumi kuulutamise ja õpetamise tööd. (Johannese 17:20.) Jeesus tunnistas alandlikult, et nemad teevad suuremaid tegusid kui tema. Kuid mis mõttes suuremaid tegusid?

6., 7. a) Mis mõttes on Jeesuse järelkäijate teod suuremad kui tema enda omad? b) Kuidas me saame tõendada, et oleme Jeesuse usalduse väärilised?

⁶ Esiteks pidid Jeesuse järelkäijad töötama suuremal territooriumil. Tänapäeval on nad jõudnud tunnistust andes maailma äärteni, palju kaugemale selle maa piiridest, kus Jeesus ise kuulutas. Teiseks pidid nad jõudma suurema hulga inimesteni. Väike grupp jüngreid, kes Jeesusest maha jäi, kasvas kiiresti tuhandetesse. (Apostlite teod 2:41; 4:4.) Nüüd ulatub nende arv miljonitesse, kusjuures igal aastal ristitakse sadu tuhandeid uusi jüngreid. Kolmandaks pidid nad kuulutama pikema aja jooksul – kuni meie päevini, mil Jeesuse kolm ja pool aastat kestnud teenistusest on möödas ligi 2000 aastat.

⁷ Öeldes, et tema järelkäijad teevad veel suuremaid tegusid kui tema, väljendas Jeesus nende vastu usaldust. Ta andis neile teha töö, mis oli talle endale ülimalt tähtis: kuulutada ja õpetada „head sõnumit Jumala kuningriigist”. (Luuka 4:43.) Ta oli veendunud, et nad täidavad seda ülesannet ustavalt. Mida tähendab see meile tänapäeval? Kui me osaleme kuulutustöös innukalt ja kogu südamest, tõendame, et oleme Jeesuse usalduse väärilised. Kas pole mitte suur au? (Luuka 13:24.)

Õpetatud andma tunnistust

8., 9. Millise suhtumisega tegi Jeesus kuulutustööd ja kuidas me saame tema eeskuju järgida?

⁸ Jeesus andis oma jüngritele kuulutustööks parima võimaliku väljaõppe. Eelkõige tegi ta seda oma täiusliku eeskujuga. (Luuka 6:40.) Eelmises peatükis rääkisime tema suhtumisest kuulutustöösse. Mõtle hetkeks jüngritele, kes rändasid koos Jeesusega. Nad panid tähele, et ta kuulutab igal pool, kus inimesi leidub – järvekallastel ja mäenõlvadel, linnades ja turgudel ning inimeste kodudes. (Matteuse 5:1, 2; Luuka 5:1–3; 8:1; 19:5, 6.) Nad nägid, et ta töötab usinalt varahommikust hilisõhtuni, mitte ei kuuluta vaid aeg-ajalt või pelgalt ajaviiteks. (Luuka 21:37, 38; Johannese 5:17.) Kahtlemata nad tajusid, et tema motiiviks on sügav armastus inimeste vastu. Nad võisid näha tema näos peegeldumas kaastunnet, mida ta tundis oma südames. (Markuse 6:34.) Mis sa arvad, millist mõju avaldas Jeesuse eeskuju tema jüngritele? Kuidas oleks see sind mõjutanud?

⁹ Kristuse järelkäijatena püüame meiegi „põhjalikult tunnistust anda”. (Apostlite teod 10:42.) Nagu Jeesus, nii külastame ka meie inimesi nende kodudes. (Apostlite teod 5:42.) Me kohandame vajadusel oma ajakava, et külastada neid sellisel ajal, kui nad on tõenäolisemalt kodus. Me otsime inimesi ja kuulutame neile taktitundeliselt ka avalikes kohtades – tänavatel, parkides, kauplustes ja töökohal. Me näeme vaeva ja pingutame, sest me võtame seda tööd tõsiselt. (1. Timoteosele 4:10.) Sügav, südamest tulev armastus teiste vastu ajendab meid otsima võimalusi, et kuulutada igal ajal ja igal pool, kus leidub inimesi. (1. Tessalooniklastele 2:8.)

10.–12. Mida tähtsat õpetas Jeesus oma jüngritele, enne kui ta nad kuulutama saatis?

¹⁰ Selle väljaõppe juurde, mida Jeesus oma jüngritele andis, kuulusid ka üksikasjalikud juhendid. Enne kui Jeesus saatis kuulutama 12 apostlit ja hiljem 70 jüngrit, korraldas ta neile õppekoosoleku. (Matteuse 10:1–15; Luuka 10:1–12.) Sel väljaõppel olid head tulemused, sest Luuka 10:17 annab teada, et need 70 jüngrit tulid kuulutustöölt tagasi rõõmsana. Vaadelgem kahte tähtsat nõuannet, mis Jeesus andis, pidades meeles, et tema sõnu tuleb mõista piibliaegsete juudi tavade kontekstis.

¹¹ Jeesus õpetas oma jüngreid Jehoovat usaldama. Ta ütles neile: „Ärge varuge oma vöökukrusse kulda, hõbedat ega vaske, ärge võtke teele kaasa toidupauna, lisarõivast, sandaale ega keppi, sest töötegija on oma toidu ära teeninud.” (Matteuse 10:9, 10.) Rändajatel oli tavaks võtta kaasa vöökukkur, toidupaun ja paar sandaale tagavaraks.a Õpetades oma jüngreid mitte muretsema selliste asjade pärast, ütles Jeesus sisuliselt: „Usaldage Jehoovat täielikult, sest tema hoolitseb teie vajaduste eest.” Jehoova kandis nende eest hoolt, ajendades neid, kes hea sõnumi vastu võtsid, osutama külalislahkust, mis oli Iisraelis levinud komme. (Luuka 22:35.)

¹² Samuti õpetas Jeesus oma jüngreid, et nad ei laseks oma tähelepanul hajuda. Ta ütles: „Ärge teel kedagi tervitage.” (Luuka 10:4.) Kas Jeesus käskis neil olla külmad ja ükskõiksed? Sugugi mitte. Piibliaegadel tähendas tervitamine palju rohkemat kui lihtsalt teretamist. Tavapäraste tervituste juurde käisid mitmesugused formaalsused ja pikad vestlused. Üks piibliõpetlane ütleb: „Idamaades ei piirdunud tervitamine üksnes kerge noogutuse või käeandmisega nagu meil, vaid selle juurde kuulus palju kallistusi ja kummardusi, isegi silmili maha heitmine. See kõik võttis palju aega.” Kui Jeesus käskis oma jüngritel hoiduda tavapärastest tervitustest, ütles ta põhimõtteliselt: „Te peate kasutama aega võimalikult hästi, sest teil on inimestele edasi anda pakiline sõnum.”b

13. Millest on näha, et võtame tõsiselt nõuandeid, mis Jeesus 1. sajandil oma jüngritele andis?

¹³ Me võtame tõsiselt Jeesuse nõuandeid, mis ta 1. sajandil oma jüngritele andis. Teenides Jehoovat, usaldame teda täielikult. (Õpetussõnad 3:5, 6.) Me teame, et meil ei puudu kunagi eluks hädavajalik, kui peame kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki. (Matteuse 6:33.) Täisajalised kuningriigikuulutajad kogu maailmas võivad tunnistada, et isegi rasketel aegadel pole Jehoova käsi mitte kunagi lühike. (Laul 37:25.) Me mõistame samuti, kui vajalik on hoiduda tegelemast tarbetute asjadega. Kui me pole hoolsad, võib see maailm meid õigelt teelt kergesti kõrvale meelitada. (Luuka 21:34–36.) Kuid me ei tohiks lasta ebaolulistel asjadel oma tähelepanu hõivata. Kuna kaalul on elud, on meie sõnum pakiline. (Roomlastele 10:13–15.) Ärgem siis laskem millelgi ebaolulisel ära neelata aega ja energiat, mida oleks parem kasutada kuulutustööks. Pidagem meeles, et vähe aega on järele jäänud ja lõikustööd on palju. (Matteuse 9:37, 38.)

Ülesanne ka meile

14. Mis näitab, et Matteuse 28:18–20 kirjas olevat ülesannet tuleb täita kõigil Kristuse järelkäijatel? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁴ Sõnadega „minge ja õpetage inimesi ..., et nad saaksid mu jüngriteks” pani ülesäratatud Jeesus oma järelkäijate õlgadele tõsise vastutuse. Ta ei pidanud silmas vaid neid jüngreid, kes viibisid tol kevadpäeval Galileas asuval mäel.c Tema antud ülesande täitmiseks tuli jõuda inimesteni kõigi rahvaste hulgas ja see töö kestab kuni selle ajastu viimsete päevade lõpuni. On selge, et seda ülesannet peavad täitma kõik Kristuse järelkäijad, ka meie tänapäeval. Vaadelgem lähemalt Jeesuse sõnu, mis on kirjas Matteuse 28:18–20.

15. Miks on meil tark Jeesuse käsule kuuletuda?

¹⁵ Enne selle ülesande andmist ütleb Jeesus: „Kogu võim taevas ja maa peal on antud minule.” (Salm 18.) Kas Jeesusel on tõesti nii suur võim? Jah, on küll. Ta on peaingel, kellele allub tohutu hulk ingleid. (1. Tessalooniklastele 4:16; Ilmutus 12:7.) Temal kui koguduse peal on võim oma järelkäijate üle maa peal. (Efeslastele 5:23.) Alates aastast 1914 on ta valitsenud taevas kui messias-kuningas. (Ilmutus 11:15.) Tal on võim koguni surnute üle, sest tal on vägi nad ellu äratada. (Johannese 5:26–28.) Mainides esmalt enda ulatuslikku võimu, näitab Jeesus, et järgnevad sõnad pole mitte soovitus, vaid käsk. Meil on tark talle kuuletuda, sest ta pole seda võimu endale ise haaranud, vaid on saanud selle Jumalalt. (1. Korintlastele 15:27.)

16. Mida käskis Jeesus meil teha, kui ta ütles „minge”, ja kuidas me seda teeme?

¹⁶ Nüüd toob Jeesus välja, milles see ülesanne seisneb, alustades sõnaga „Minge” (salm 19). Sellega käsib ta meil näidata initsiatiivi, et kuningriigisõnumiga teisteni jõuda. Seejuures võime kasutada mitmesuguseid meetodeid. Majast majja kuulutamine on kõige tõhusam viis saavutada inimestega isiklik kontakt. (Apostlite teod 20:20.) Samuti otsime võimalusi eraviisil tunnistust anda ja oleme igapäevaelus innukalt valmis alustama vestlust heast sõnumist kõikjal, kus kohane. Meie kuulutamismeetodid võivad erineda olenevalt kohalikest vajadustest ja oludest. Kuid üks asi jääb samaks: me läheme ja otsime väärilisi. (Matteuse 10:11.)

17. Kuidas aidata inimestel Jeesuse jüngriteks saada?

¹⁷ Edasi selgitab Jeesus oma käsu eesmärki, öeldes: „Õpetage inimesi kõigi rahvaste hulgast, et nad saaksid mu jüngriteks.” (Salm 19.) Jünger on põhimõtteliselt õpilane, õpetatu. Kuid ei piisa üksnes sellest, et jagame inimestele teadmisi. Kui me uurime huvilistega piiblit, on meie eesmärk aidata neil saada Kristuse järelkäijateks. Alati kui võimalik, tõstame esile Jeesuse eeskuju, et meie piibliõpilased õpiksid nägema temas oma õpetajat ja eeskuju, elaksid nii nagu tema ja teeksid tööd, mida tegi tema. (Johannese 13:15.)

18. Miks on ristimine jüngri elus kõige tähtsam verstapost?

¹⁸ Üht väga olulist osa meie ülesandest väljendas Jeesus järgmiste sõnadega: „Ristige neid Isa, Poja ja püha vaimu nimesse.” (Salm 19.) Ristimine on jüngri elus kõige tähtsam verstapost, sest see on kohane sümbol selle kohta, et ta on kogu südamest Jumalale pühendunud. Seega on see hädavajalik, et pääseda. (1. Peetruse 3:21.) Kui ristitud jünger teeb Jehoova teenistuses jätkuvalt oma parima, võib ta oodata lõputuid õnnistusi tulevases uues maailmas. Kas sina oled aidanud kellelgi saada ristitud jüngriks? Kristlikus teenistuses pole midagi, mis võiks tuua suuremat rõõmu. (3. Johannese 4.)

19. Mida me huvilistele õpetame ja miks võib olla vaja jätkata nende õpetamist ka pärast ristimist?

¹⁹ Jeesus räägib meie ülesande järgmisest tahust: „Õpetage neid pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.” (Salm 20.) Me õpetame huvilisi pidama Jeesuse käske, kaasa arvatud käske armastada Jumalat ja ligimest ning teha kuulutustööd. (Matteuse 22:37–39.) Me õpetame neile, kuidas selgitada piibli tõdesid ja kaitsta oma kasvavat usku. Kui nad on valmis osalema avalikus kuulutustegevuses, töötame koos nendega, õpetades oma sõnade ja eeskujuga, kuidas teha seda tööd tõhusalt. Uute jüngrite õpetamine ei pruugi lõppeda, kui nad on ristitud. Äsjaristitud võivad vajada lisaõpet, mis aitaks neil tulla toime raskustega, mis Kristuse järelkäijatele osaks saavad. (Luuka 9:23, 24.)

„Ma olen iga päev teie juures”

20., 21. a) Miks meil pole põhjust karta, kui täidame Jeesuse antud ülesannet? b) Miks pole praegu aeg hoogu maha võtta ja mis peaks olema meie kindel otsus?

²⁰ Jeesuse järgmised sõnad on eriti julgustavad: „Ma olen iga päev teie juures kuni selle ajastu viimsete päevade lõpuni.” (Matteuse 28:20.) Ta mõistab, et see ülesanne on kaalukas. Samuti teab ta, et selle täitmine kutsub mõnikord esile vastaste vaenulikkuse. (Luuka 21:12.) Kuid kartmiseks pole mingit põhjust. Jeesus ei oota, et me täidaksime seda ülesannet üksinda või ilma abita. Kas pole lohutav teada, et tema, kellele kuulub „kogu võim taevas ja maa peal”, on koos meiega ja aitab meil seda ülesannet täita?

²¹ Jeesus kinnitas oma jüngritele, et ta on nendega kõigi sajandite jooksul kuni „selle ajastu viimsete päevade lõpuni”. Meil tuleb jätkata Jeesuse antud ülesande täitmist, kuni tuleb lõpp. Praegu pole aeg hoogu maha võtta. Käimas on rikkaliku viljasaagi kogumine. Neid, kes sõnumi vastu võtavad, kogutakse suurte hulkadena. Täitkem Kristuse järelkäijatena kindlameelselt seda kaalukat ülesannet, mis meile on usaldatud. Olgem otsusekindlalt valmis kasutama oma aega, energiat ja vahendeid, et saaks täidetud Kristuse käsk „Minge ja õpetage inimesi ..., et nad saaksid mu jüngriteks”.