„Selleks on mind läkitatud”

1.–4. a) Kuidas õpetab Jeesus Samaaria naist ja mis on selle tulemus? b) Kuidas reageerivad tema apostlid?

NAD ON kõndinud juba tunde. Jeesus ja tema apostlid rändavad põhja poole, Juudamaalt Galilea suunas. Lühim tee, mille läbimiseks kulub umbes kolm päeva, viib neid läbi Samaaria. Kui päike hakkab seniidile lähenema, jõuavad nad väikse linna juurde, mille nimi on Sühhar. Seal teevad nad peatuse, et hinge tõmmata.

² Sel ajal, kui apostlid lähevad toitu ostma, puhkab Jeesus linna lähedal asuva kaevu ääres. Üks Samaaria naine tuleb sinna vett võtma. Jeesus võiks vabalt temast mitte välja teha. Ta on teekonnast väsinud. (Johannese 4:6.) Oleks igati mõistetav, kui ta paneks lihtsalt silmad kinni ja laseks naisel tulla ja minna, pööramata talle mingit tähelepanu. Nagu nägime selle raamatu 4. peatükist, oleks Samaaria naise meelest ootuspärane, et iga juut kohtleb teda põlgusega. Kuid Jeesus hakkab temaga vestlema.

³ Ta alustab millestki, mis on seotud naise igapäevase eluga – lausa sellesama hetkega. Naine on tulnud vett võtma, ja Jeesus räägib eluandvast veest, mis kustutaks tema vaimse janu. Mitu korda väljendab naine mõtteid, mis võiksid kergesti vaidlust tekitada.a Jeesus väldib taktitundeliselt selliseid vaidlusküsimusi ega lase vestlusel teemast kõrvale kalduda. Ta keskendub vaimsetele asjadele – õigele jumalateenimisele ja Jehoovale. Tema sõnad avaldavad kaugeleulatuvat mõju, sest naine räägib need edasi linna meestele ja ka nemad tahavad Jeesust kuulata. (Johannese 4:3–42.)

⁴ Kuidas suhtuvad tagasi jõudnud apostlid sellesse, et Jeesus Samaaria naisele tunnistust annab? See ei paista neid sugugi vaimustavat. Nad on üllatunud, et Jeesus samaarlannaga üldse räägib, ja ilmselt ei ütle nemad naisele midagi. Kui naine lahkub, käivad nad Jeesusele peale, et ta sööks nende toodud toitu. Kuid Jeesus ütleb neile: „Mul on süüa toitu, millest teie ei tea.” Apostlid on segaduses ja võtavad esialgu tema sõnu otseses tähenduses. Siis ta selgitab: „Minu toit on see, et ma täidan selle tahet, kes on mu läkitanud, ja viin lõpule tema töö.” (Johannese 4:32, 34.) Sellega õpetab Jeesus neile, et tema peamine töö on talle tähtsam kui söömine. Ta soovib, et ka nemad suhtuksid sellesse nagu tema. Mis töö see on?

5. Mis oli Jeesuse elutöö ja mida me saame teada sellest peatükist?

⁵ Jeesus ütles kord: „Ma pean ... kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist, sest selleks on mind läkitatud.” (Luuka 4:43.) Jah, Jeesus oli saadetud kuulutama ja õpetama head sõnumit Jumala kuningriigist.b Jeesuse järelkäijatel on tänapäeval teha seesama töö. Seega on meil oluline teada, miks Jeesus kuulutas, mida ta kuulutas ja kuidas ta oma ülesandesse suhtus.

Miks Jeesus kuulutas

6., 7. Kuidas peaks iga õpetaja Jeesuse sõnul hea sõnumi jagamisse suhtuma? Too näide.

⁶ Vaadelgem, kuidas Jeesus suhtus tõdedesse, mida ta õpetas, ja inimestesse, keda ta õpetas. Jeesus rääkis mõistujutu selle kohta, kuidas ta suhtus võimalusse jagada teistega tõdesid, mida Jehoova oli talle õpetanud. Ta ütles: „Iga õpetaja, kes on saanud õpetust taeva kuningriigi kohta, on majaisanda sarnane, kes toob oma varakambrist välja uut ja vana.” (Matteuse 13:52.) Miks toob majaisand selles mõistujutus oma varakambrist asju välja?

⁷ Majaisand ei uhkelda oma varaga, nagu tegi kord kuningas Hiskija, kelle teol olid kurvad tagajärjed. (2. Kuningate 20:13–20.) Mis on siis majaisanda motiiv? Mõtle järgmisele näitele. Sa oled külas oma lemmikõpetajal. Ta avab lauasahtli ja võtab välja kaks kirja – üks neist on aja jooksul kolletunud, teine uuem. Õpetaja on saanud need kirjad oma isalt – ühe aastakümneid tagasi, kui ta oli alles poisike, teise üsna hiljuti. Ta jutustab sulle, silmad heameelest säramas, kui väärtuslikuks ta neid kirju peab ja kuidas neis sisalduvad nõuanded on muutnud tema elu ja võiksid aidata ka sind. On selgelt näha, et need kirjad on õpetajale kallid, neil on tema südames tähtis koht. (Luuka 6:45.) Ta ei näita neid sulle mitte selleks, et kiidelda või mingil viisil kasu saada, vaid et sulle head teha ja aidata sul mõista nende väärtust.

8. Miks on meil põhjust tunda, et piibli tõed on aarded?

⁸ Suurel õpetajal Jeesusel olid sarnased motiivid, kui ta jagas teistega Jumala tõdesid. Tema jaoks olid need tõed hindamatu väärtusega aarded. Ta armastas neid ja oli innukas neid jagama. Ta tahtis, et „iga õpetaja”, kõik tema järelkäijad, tunneks sedasama. Kas meie tunneme? Meil on põhjust armastada igat tõde, mille piiblist teada saame. Me peame tõepärleid aardeks, olgu siis tegemist pikka aega kalliks peetud uskumustega või hiljutiste täpsustustega. Kui armastame Jumala tõdesid ja räägime neist entusiasmiga, saame Jeesuse sarnaselt aidata teistelgi neid tõdesid armastama hakata.

9. a) Mida tundis Jeesus inimeste vastu, keda ta õpetas? b) Kuidas meil tuleks inimestesse suhtuda?

⁹ Jeesus armastas ka inimesi, keda ta õpetas, nagu on üksikasjalikumalt juttu selle raamatu 3. osas. Prohvetikuulutus andis teada, et messial „on kahju viletsast ja vaesest”. (Laul 72:13.) Jeesus tõesti hoolis inimestest. Ta oli huvitatud nende mõtetest ja ajenditest, talle läks korda, mis neid koormas ja mis takistas neid mõistmast tõde. (Matteuse 11:28; 16:13; 23:13, 15.) Meenuta näiteks Samaaria naist. Kahtlemata avaldas talle sügavat muljet see, et Jeesus tema vastu huvi tundis. Kuna Jeesus teadis kõike naise eraelust, mõistis naine, et Jeesus on prohvet, ja rääkis temast ka teistele. (Johannese 4:16–19, 39.) Muidugi ei suuda meie näha nende inimeste südamesse, kellele me kuulutame. Kuid me võime tunda inimeste vastu huvi, nagu seda tegi Jeesus; me võime näidata, et hoolime neist; ja me võime kohandada oma sõnu vastavalt nende huvidele, probleemidele ja vajadustele.

Mida Jeesus kuulutas

10., 11. a) Mida Jeesus kuulutas? b) Kuidas tekkis vajadus Jumala kuningriigi järele?

¹⁰ Mida Jeesus kuulutas? Kui sa püüaksid leida sellele vastust, uurides, mida õpetavad paljud kirikud, jõuaksid tõenäoliselt järeldusele, et ta propageeris sotsiaalseid ja poliitilisi reforme. Või ehk jääks sulle mulje, et ta rõhutas inimeste päästet rohkem kui midagi muud. Kuid nagu varem mainitud, ütles Jeesus selgelt: „Ma pean ... kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist.” Aga mida see täpsemalt tähendas?

¹¹ Tuleta meelde, et Jeesus oli taevas, kui Saatan esmakordselt mustas Jehoova püha nime ja tema valitsemisõiguse kahtluse alla seadis. Kui valus võis küll olla Jeesusel näha, kuidas tema isa süüdistati, et ta on ebaõiglane valitseja, kes keelab oma loodutele head! Kuidas see võis küll Jumala poega kurvastada, kui inimkonna esivanemad Aadam ja Eeva Saatana laimu uskuma jäid! Jeesus nägi, kuidas mässu tõttu sattus inimpere patu ja surma võimusesse. (Roomlastele 5:12.) Ent kui vaimustatud võis ta olla, saades teada, et tema isa seab ühel päeval asjad korda!

12., 13. Millised ebaõiglased olukorrad kaotab Jumala kuningriik ja millest on näha, et see kuningriik oli Jeesuse kuulutustöös kesksel kohal?

¹² Mis tuli eelkõige korda seada? Jehoova püha nimi pidi saama pühitsetud, täiesti puhtaks igasugusest teotusest, millega seda on mustanud Saatan ja tema poolehoidjad. Kuna Jehoova nimega on seotud tema kui valitseja maine, oli vaja tõestada, et tema valitsemisviis on parim. Kõige selle tähtsust mõistis Jeesus paremini kui ükski teine inimene. Eeskujupalves õpetas ta oma järelkäijaid paluma esmalt Isa nime pühitsemise pärast, seejärel tema kuningriigi tulemise pärast ja siis tema tahte täitumise pärast maa peal. (Matteuse 6:9, 10.) Jumala kuningriik, mida valitseb Kristus Jeesus, teeb peagi lõpu Saatana maailmale ja paneb Jehoova õiguspärase valitsusvõimu kehtima kõigiks aegadeks. (Taaniel 2:44.)

¹³ See kuningriik oli Jeesuse kuulutustöö teema. Kõik tema sõnad ja teod heitsid valgust sellele, mis see kuningriik on ja kuidas see teenib Jehoova eesmärki. Jeesus ei lasknud mitte millelgi end kõrvale kallutada oma missioonist kuulutada head sõnumit Jumala kuningriigist. Tema päevil oli suuri ühiskondlikke probleeme ja lokkas ebaõiglus, kuid ta hoidis tähelepanu keskpunktis oma sõnumit ja tööd. Kas see tähendab, et Jeesus oli kitsarinnalise suhtumisega, igav ja korrutas sama asja tüütuseni? Kaugel sellest!

14., 15. a) Kuidas ilmnes, et Jeesus oli „enam kui Saalomon”? b) Kuidas me saame kuulutades Jeesuse eeskuju järgida?

¹⁴ Nagu näeme terves selles osas, esitas Jeesus oma õpetusi huvitavalt ja värvikalt. Ta soovis, et need puudutaksid inimeste südant. Meile võib seejuures meenuda kuningas Saalomon, kes püüdis leida meeldivaid sõnu ja tõesõnu, et Jehoovalt saadud mõtteid täpselt kirja panna. (Koguja 12:10.) Jehoova andis sellele ebatäiuslikule mehele „südame täis arusaamist”, mis võimaldas tal rääkida paljudest asjadest: puudest, lindudest, loomadest ja kaladest. Inimesed tulid kohale kaugelt, et Saalomoni kuulata. (1. Kuningate 4:29–34.) Ent Jeesus oli „enam kui Saalomon”, tal oli palju rohkem tarkust ja arusaamist. (Matteuse 12:42.) Kui Jeesus inimesi õpetas, kasutas ta oma erakordseid teadmisi, mis tal olid nii pühakirja kui ka lindude, loomade, kalade, põllumajanduse, ilma, päevakajaliste sündmuste, ajaloo ja ühiskondliku olukorra kohta. Samas ei uhkeldanud Jeesus kunagi oma teadmistega. Ta hoidis oma sõnumi lihtsa ja selgena. Pole midagi imestada, et inimestele meeldis teda kuulata! (Markuse 12:37; Luuka 19:48.)

¹⁵ Me püüame kuulutades Jeesuse eeskuju järgida. Meil pole küll tema tohutut tarkust, kuid meil kõigil on mingil määral teadmisi ja kogemusi, mida kasutada, kui jagame teistega piibli tõdesid. Lapsevanemad näiteks võivad kasutada lastekasvatamisel omandatud kogemusi, et näitlikustada Jehoova armastust inimeste vastu. Teised võivad tuua näiteid tööst, koolist, inimsuhetest ja päevasündmustest. Samal ajal oleme hoolikad, et miski ei tõmbaks tähelepanu eemale meie sõnumilt – Jumala kuningriigi healt sõnumilt. (1. Timoteosele 4:16.)

Jeesuse suhtumine kuulutustöösse

16., 17. a) Kuidas Jeesus kuulutustöösse suhtus? b) Millest oli näha, et Jeesus pidas kuulutustööd oma eluülesandeks?

¹⁶ Jeesus pidas kuulutustööd hinnaliseks aardeks. Ta oli rõõmus, kui sai luua oma taevasest isast õige pildi – pildi, mida ei ähmasta inimeste õpetused ja pärimused. Jeesus aitas inimesi meeleldi, et nad saavutaksid Jehoovaga head suhted ja leiaksid igavese elu lootuse. Talle meeldis lohutada ja rõõmustada inimesi hea sõnumiga. Millest oli näha, et tal on sellised tunded?

¹⁷ Esiteks, Jeesus hoidis kuulutustööd oma elu keskpunktis. Kuningriigist rääkimine oli tema kutsumus, tema elutöö, tema peamine huvi. See on põhjus, miks Jeesus hoidis oma elu lihtsana, nagu nägime 5. peatükist. Ta keskendus sellele, mis on peamine, ja innustas ka teisi seda tegema. Ta ei koormanud end tarbetute asjadega, mis oleks nõudnud väljaminekuid ja pidevat hooldust ning vajanud aja jooksul remonti või väljavahetamist. Ta elas lihtsat elu, et miski ei tõmbaks teda tema eluülesandest eemale. (Matteuse 6:22; 8:20.)

18. Kuidas väljendus Jeesuse ennastsalgavus kuulutustöös?

¹⁸ Teiseks, Jeesus tegi kuulutustööd ennastsalgavalt. Ta kulutas sellele tohutult energiat, kõndides sadu kilomeetreid läbi kogu Palestiina, otsides inimesi, kellega jagada head sõnumit. Ta rääkis inimestega nende kodus, väljakutel, turuplatsidel ja vabas looduses. Ta rääkis nendega koguni siis, kui ta vajas puhkust, kui tal oli janu või kõht tühi või kui ta oleks soovinud sõpradega omaette olla. Ta jagas head sõnumit Jumala kuningriigist isegi siis, kui ta oli suremas. (Luuka 23:39–43.)

19., 20. Millise võrdluse abil selgitas Jeesus kuulutustöö pakilisust?

¹⁹ Kolmandaks, Jeesus pidas kuulutustööd pakiliseks. Tuleta meelde tema vestlust Samaaria naisega Sühhari lähedal kaevu ääres. Ilmselt ei näinud Jeesuse apostlid selles olukorras mingit pakilist vajadust jagada head sõnumit. Jeesus ütles neile: „Te ütlete, et neli kuud veel ja siis tuleb lõikus. Kuid mina ütlen teile: vaadake põlde, need on valmis lõikuseks.” (Johannese 4:35.)

²⁰ Jeesus tõi selle võrdluse seoses parajasti käes oleva aastaajaga. Oli ilmselt kislevikuu (november/detsember). Odralõikus pidi algama alles nelja kuu pärast, paasapüha paiku, mida peeti 14. niisanil. Seetõttu polnud põllumeestel saagi kogumisega tol hetkel mingit kiiret. Selleni oli veel tükk aega. Aga kuidas oli lugu inimeste kogumisega, sümboolse lõikustööga? Kui palju oli küll neid, kes olid valmis kuulama, õppima, saama Kristuse jüngriteks ja võtma vastu imelise lootuse, mida Jehoova neile pakkus! Jeesus oleks justkui silmitsenud neid sümboolseid põlde ja näinud, et need on valged – nagu küps vili õrnalt õõtsumas vaikse tuule käes, andes märku, et on aeg asuda lõikama.c Aeg oli käes ja töö oli pakiline. Seega, kui ühe linna elanikud soovisid, et Jeesus jääks nende juurde, vastas ta: „Ma pean ka teistele linnadele kuulutama head sõnumit Jumala kuningriigist, sest selleks on mind läkitatud.” (Luuka 4:43.)

21. Kuidas me saame jäljendada Jeesust?

²¹ Kuidas Jeesusest eeskuju võtta? Ehkki meil võib olla perekondlikke ja ilmalikke kohustusi, saame hoida kristlikku teenistust oma elu keskpunktis, osaledes selles innukalt ja regulaarselt nagu Jeesus. (Matteuse 6:33; 1. Timoteosele 5:8.) Meil tuleks osaleda kuulutustöös ennastsalgavalt, andes selle toetamiseks heldekäeliselt oma aega, energiat ja vahendeid. (Luuka 13:24.) Ja hoidkem alati meeles, et meie töö on pakiline, ning kasutagem kuulutamiseks igat sobivat võimalust. (2. Timoteosele 4:2.)

22. Mida me hakkame arutama järgmises peatükis?

²² Jeesus hoolitses selle eest, et kuulutustööd tehtaks ka pärast tema surma. Ta andis oma järelkäijatele ülesande kuulutamist ja õpetamist jätkata. See ongi järgmise peatüki teema.