„Kristliku elu ja teenistuse” koosoleku allikmaterjal
3.–9. SEPTEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | JOHANNESE 1–2
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Joh 1:1 kommentaarid
Sõna. Võib tõlkida ka „Logos”. Kreeka keeles ho lógos. Siin esineb see nimena, nagu ka tekstides Joh 1:14 ja Ilm 19:13. Johannes osutas, et see nimetus käib Jeesuse kohta. See oli üks Jeesuse nimesid enne inimeseks saamist, kui ta oli vaimolend; tema maise teenistuse ajal, kui ta oli täiuslik inimene; ja ka pärast taevasse minekut. Jeesus oli Jumala sõnade edastaja, tema eesträäkija, ta edastas Loojalt informatsiooni ja juhiseid teistele vaimolenditele ja inimestele. Seega on mõistlik arvata, et enne Jeesuse tulemist maa peale suhtles Jehoova inimestega oma Sõna ehk oma inglist eestkõneleja kaudu. (1Mo 16:7–11; 22:11; 31:11; 2Mo 3:2–5; Koh 2:1–4; 6:11, 12; 13:3.)
juures. Selles kontekstis näitab kreeka eessõna pros lähedust ja sõprust. See osutab ka eri isikutele, antud juhul Sõnale ja ainsale tõelisele Jumalale.
Sõna oli jumal. Võib tõlkida ka „jumalasarnane”, „jumalik”. Need Johannese sõnad kirjeldavad ja iseloomustavad Sõna (kreeka keeles ho lógos; vt selle salmi kommentaari Sõna) ehk Jeesus Kristust. Sõna eriline seisus Jumala esmasündinud pojana, kelle kaudu Jumal lõi kõik teised asjad, annab alust kirjeldada teda kui jumalat, jumalasarnast või jumalikku olendit. Paljud tõlkijad pooldavad tõlkevastet „Sõna oli Jumal”, võrdsustades ta kõikvõimsa Jumalaga. Ent on mõjuvaid põhjusi, miks võib väita, et Johannes ei mõelnud nagu oleks Sõna sama isik kui kõikvõimas Jumal. Esiteks ütleb nii sellele eelnev osalause kui ka järgnev lause selgesti, et Sõna oli „Jumala juures”. Lisaks esineb salmides 1 ja 2 kreeka sõna theós kolm korda. Esimesel ja kolmandal korral on sõna theós ees määrav artikkel, teisel korral aga artiklit pole. Paljud õpetlased nõustuvad sellega, et määrava artikli puudumine sõna theós ees, on olulise tähtsusega. Artikli kasutamine selles kontekstis sõna theós ees viitab kõikvõimsale Jumalale. Teisalt, artikli puudumine selles grammatilises konstruktsioonis muudab sõna theós tähendust, nii et see kirjeldab, milline Sõna on. Seega tõlgivad paljud Piibli inglis-, prantsus- ja saksakeelsed tõlked seda samamoodi kui „Uue maailma tõlge”, andes edasi mõtte, et Sõna oli „jumal; jumalik; jumalasarnane”. Seda seisukohta toetavad Johannese evangeeliumi arvatavasti 3. ja 4. sajandist pärit tõlked kopti keele sahiidi ja bohairi murdesse. Nendes muistsetes tõlgetes on sõna theós tekstis Joh 1:1 esimesel korral tõlgitud teistmoodi kui teisel korral. Need tõlkevasted iseloomustavad Sõna, et ta on oma olemuselt jumalasarnane, kuid nad ei võrdsusta teda tema Isa, kõikvõimsa Jumalaga. Kooskõlas selle salmiga ütleb Kol 2:9 Kristuse kohta, et tema juures avalduvad „täiel määral kõik Jumala omadused”. Ja 2Pe 1:4 ütleb, et ka Kristuse kaaspärijad saavad „Jumala-sarnasteks vaimolenditeks”. Lisaks on Septuagintas kreeka sõna theós tavaliselt heebrea sõnade el ja elohim vasteks, mida tõlgitakse sõnaga „Jumal” ja mille peamiseks tähenduseks arvatakse olevat „vägev; tugev”. Nende heebrea sõnadega mõeldakse kõikvõimsat Jumalat, teisi jumalaid ja inimesi. (Vt Joh 10:34 kommentaari.) Sõna nimetamine „jumalaks” või „vägevaks” on kooskõlas ennustusega tekstis Jes 9:6, et messiat hakatakse hüüdma „Vägevaks Jumalaks” (mitte „kõikvõimsaks Jumalaks”) ja et ta on „Igavene Isa” kõigile neile, kel on au elada tema alluvuses. Tema enda isa, „vägede Jehoova” tuline ind, teeb selle võimalikuks. (Jes 9:7.)
nwtsty, Joh 1:29 kommentaar
Jumala Tall. Pärast seda, kui Jeesus oli ristitud ja Kurat oli püüdnud teda kiusatusse viia, tutvustas Ristija Johannes teda kui „Jumala Talle”. See väljend esineb vaid selles salmis ja tekstis Joh 1:36. (Vt lisa A7.) Jeesuse võrdlemine tallega on igati kohane. Piiblis on läbivalt räägitud lammaste ohverdamisest, tunnustamaks inimese patusust ning pöördumaks Jumala poole. See oli eelpilt ohvrist, mille pidi tooma Jeesus, et anda oma täiuslik inimelu inimkonna eest. Väljend „Jumala Tall” seostub paljude piiblikohtadega. Pidades silmas seda, kui hästi Ristija Johannes tundis Piibli heebreakeelset osa, võis ta selle väljendiga mõelda ühte või mitut järgnevast: jäära, kelle Aabraham ohverdas oma poja Iisaki eest (1Mo 22:13), paasatalle, kes tapeti Egiptuses, et vabastada orjastatud iisraellased (2Mo 12:1–13), või jäärtalle, kes ohverdati Jumala altaril Jeruusalemmas igal hommikul ja õhtul (2Mo 29:38–42). Johannes võis silmas pidada ka Jesaja ennustust, kus öeldi, et see, keda Jehoova nimetas oma teenijaks, „viidi tapale nagu lammas”. (Jes 52:13; 53:5, 7, 11.) Kui apostel Paulus kirjutas oma esimese kirja Korintlastele, osutas ta Jeesusele kui „meie paasatallele”. (1Ko 5:7.) Apostel Peetrus rääkis Kristuse kui „veatu ja puhta Talle kallist verest”. (1Pe 1:19.) Ja Ilmutusraamatus on ausse seatud Jeesust rohkem kui 25 korda nimetatud piltlikult Talleks. (Näiteks: Ilm 5:8; 6:1; 7:9; 12:11; 13:8; 14:1; 15:3; 17:14; 19:7; 21:9; 22:1.)
10.–16. SEPTEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | JOHANNESE 3–4
„Jeesus kuulutab Samaaria naisele”
nwtsty, Joh 4:6 kommentaar
väsinuna. See on ainus koht pühakirjas, kus öeldakse, et Jeesus oli väsinud. Oli umbes kell 12 päeval ja sel hommikul oli Jeesus ilmselt rännanud Juudamaalt Jordani orust Samaaria linna Sühharisse. See tähendas enam kui 900-meetrist järsku tõusu. (Joh 4:3–5; vt lisa A7.)
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Joh 3:29 kommentaar
peigmehe sõber. Piibliaegadel oli üks peigmehe lähedane sõber tema seaduslikuks esindajaks ja tal oli oluline roll pulmade korraldamisel. Tema oli üks nendest, kes viis pruudi ja peigmehe kokku. Pulmapäeval läks pulmarongkäik kas peigmehe või tema isa koju, kus toimus pulmapidu. Peo ajal oli peigmehe sõber rõõmus, kuuldes peigmehe häält, kui see rääkis oma pruudiga, sest sõber tundis siis, et on oma kohustuse hästi täitnud. Ristija Johannes võrdles end „peigmehe sõbraga”. Sel juhtumil oli Jeesus peigmees ja tema jüngrid tervikuna olid tema sümboolne pruut. Valmistades ette teed messiale, tutvustas Ristija Johannes esimesi pruudiklassi liikmeid Jeesus Kristusele. (Joh 1:29, 35; 2Ko 11:2; Ef 5:22–27; Ilm 21:2, 9.) „Peigmehe sõber” täitis oma ülesande pruut ja peigmees kokku viia ning jäi seejärel tagaplaanile. Niisamuti ütles Johannes Jeesuse ja enda kohta: „Tema peab kasvama, mina aga kahanema.” (Joh 3:30.)
nwtsty, Joh 4:10 kommentaar
eluvett. Võib tõlkida ka „elavat vett”, „elusat vett”. Vastavat kreeka väljendit on kasutatud otseses tähenduses, mõeldes selle all voolavat vett, allikavett või kaevuvett, mis lähtus mõnest allikast. See on vastandiks veemahutis hoitavale seisvale veele. Tekstis 3Mo 14:5 on heebrea väljend „allikavesi” sõna-sõnalt „elav vesi”. Tekstides Jer 2:13 ja 17:13 on Jehoovat kirjeldatud kui eluveeallikat, mis tähendab, et temast lähtub sümboolne eluandev vesi. Kui Jeesus rääkis Samaaria naisega, kasutas ta väljendit „eluvesi” piltlikus tähenduses, ent paistab, et algul arvas naine, et Jeesus mõtleb päris vett. (Joh 4:11; vt Joh 4:14 kommentaari.)
17.–23. SEPTEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | JOHANNESE 5–6
„Järgi Jeesust õigel motiivil”
nwtsty, Joh 6:10 kommentaar
inimesed istusidki maha, umbes 5000 meest. Üksnes Matteus lisab sellest imeteost kirjutades fraasi „peale nende veel naised ja lapsed”. (Mt 14:21.) Võimalik, et ime läbi toidetuid oli tublisti üle 15 000.
nwtsty, Joh 6:14 kommentaar
see prohvet. Paljud 1. sajandi juudid ootasid Moosese-sarnast prohvetit, keda mainitakse tekstides 5Mo 18:15, 18 ning kellest pidi saama messias. Selles kontekstis näib väljend pidi maailma tulema viitavat oodatud messia ilmumisele. Üksnes Johannes pani kirja selles salmis mainitud sündmused.
nwtsty, Joh 6:27, 54 kommentaarid
toidu nimel, mis rikneb, ... riknematu toidu nimel, mis annab igavese elu. Jeesus mõistis, et mõned inimesed suhtlesid tema ja ta jüngritega vaid selleks, et saada ainelisi hüvesid. Kuigi füüsiline toit hoiab inimesi elus päevast päeva, siis Jumala sõnast saadav toit võimaldab elada igavesti. Jeesus õhutab inimesi nägema vaeva „riknematu toidu nimel, mis annab igavese elu”. See tähendab, et neil tuleb hoolitseda oma suhete eest Jumalaga ja uskuda sellesse, mida nad on õppinud. (Mt 4:4; 5:3; Joh 6:28–39.)
sööb minu liha ja joob minu verd. Kaastekst näitab, et need, kes niimoodi söövad ja joovad, teevad seda piltlikult, uskudes Jeesus Kristusesse. (Joh 6:35, 40.) Jeesus ütles selle mõtte aastal 32, seega ei rääkinud ta Isanda õhtusöömaajast, mille ta seadis sisse aasta pärast. Ta ütles need sõnad vahetult enne „juutide paasapüha” (Joh 6:4), nii et tema kuulajatele võis ehk meenuda lähenev püha ja talle vere elupäästev roll sel ööl, kui iisraellased Egiptusest lahkusid. (2Mo 12:24–27.) Jeesus rõhutas, et tema verel on samamoodi oluline roll, tehes tema jüngritele võimalikuks saada igavene elu.
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Joh 6:44 kommentaar
tõmba. Kuigi kreeka verbi, mille vasteks on „tõmbama”, kasutatakse kalavõrgu tõmbamise kohta (Joh 21:6, 11), ei tähenda see seda, et Jumal tõmbaks inimesi vastu nende tahtmist. See verb võib tähendada ka „ligi tõmbama” ning Jeesus võis vihjata sõnadele, mis on tekstis Jer 31:3, kus Jehoova ütles oma muistsele rahvale: „Seepärast olen ma sind tõmmanud truu armastusega.” (Septuagintas on siin seesama kreeka verb.) Joh 12:32 näitab, et samal moel tõmbab Jeesus enda juurde kõiksuguseid inimesi. Pühakirjast selgub, et Jehoova on andnud inimestele tahtevabaduse. Igaüks saab ise valida, kas teenib Jumalat või mitte. (5Mo 30:19, 20.) Jumal tõmbab õrnalt enda juurde need, kelle süda on tõele vastuvõtlik. (L 11:5; Õp 21:2; Ap 13:48.) Jehoova teeb seda Piibli sõnumi ja oma püha vaimu kaudu. Prohvetiennustus tekstis Jes 54:13, mida tsiteeritakse salmis Joh 6:45, käib nende kohta, keda Isa tõmbab. (Vrd Joh 6:65.)
nwtsty, Joh 6:64 kommentaarid
Jeesus teadis ..., kes on see, kes ta ära annab. Jeesus vihjas Juudas Iskariotile. Enne 12 apostli väljavalimist veetis Jeesus terve öö oma isa poole palvetades. (Lu 6:12–16.) Seega oli Juudas algul Jumalale ustav. Ent Jeesus teadis pühakirjaennustuste põhjal, et üks lähedane kaaslane reedab ta. (L 41:9; 109:8; Joh 13:18, 19.) Jeesus, kes suutis näha inimese südamesse ja lugeda mõtteid, pani tähele Juudas toimunud muutust, kui algas selle jüngri allakäik. (Mt 9:4.) Kasutades oma etteteadmisvõimet, teadis Jumal, et ühest Jeesuse usaldusväärsest kaaslasest saab reetur. Kuid oleks vale arvata, et just Juudast pidi saama reetur ja et tema allakäik oli ette määratud, sest see läheks vastuollu Jumala omaduste ja sellega, kuidas ta on varasematel aegadel inimestega tegelenud.
algusest peale. See väljend ei viita Juuda sünnile või ajale, kui ta apostliks valiti, mis toimus pärast seda, kui Jeesus oli terve öö palvetanud. (Lu 6:12–16.) See viitab hoopis ajale, kui Juudas hakkas reeturlikult tegutsema, mida Jeesus kohe märkas. (Joh 2:24, 25; Ilm 1:1; 2:23; vt Joh 6:70; 13:11 kommentaari.) See näitab ka, et Juuda teod olid sihilikud ja ettekavatsetud, mitte äkilise meelemuutuse tulemus. Piibli kreekakeelses osas esineva mõiste „algus” (kr arkhé) tähendus on suhteline ja sõltub kaastekstist. Näiteks salmis 2Pe 3:4 mõeldakse loomise algust. Enamikul juhtudel on selle tähendus kitsam. Näiteks ütles Peetrus, et püha vaim langes mittejuutide peale, „just nagu see langes alguses ka meie peale”. (Ap 11:15.) Peetrus ei rääkinud oma sünniajast ega ajast, kui ta apostliks määrati. Ta rääkis hoopis 33. aasta nädalatepühast ehk ajast, kui algas püha vaimu väljavalamine teatud eesmärgil. (Ap 2:1–4.) Teisi näiteid, kuidas kaastekst mõjutab sõna „algus” tähendust, leiab tekstidest Lu 1:2; Joh 15:27 ja 1Jo 2:7.
24.–30. SEPTEMBER
AARDEID JUMALA SÕNAST | JOHANNESE 7–8
Otsi vaimseid vääriskive
nwtsty, Joh 8:12 kommentaar
maailma valgus. Metafoor, mida Jeesus kasutas enda kohta, võis tema kuulajatele meenutada naiste õues asuvat nelja hiiglaslikku lambijalga, mis süüdati lehtmajadepüha ajal. (Vt lisa B11.) Lampidest hoovavat valgust oli kaugele näha. Peale selle meenutab fraas „maailma valgus” Jesaja ennustusi, et „need, kes elavad süngete varjude maal”, näevad „suurt valgust” ja et see, keda nimetatakse Jehoova teenijaks, on „rahvastele valguseks”. (Jes 9:1, 2; 42:1, 6; 49:6.) Mäejutluses kasutas Jeesus sama metafoori, kui pöördus oma järelkäijate poole, öeldes: „Teie olete maailma valgus.” (Mt 5:14.) Väljend „maailma valgus” (kus kreeka sõna kósmos tähistab kogu inimkonda) sobib hästi kokku Jesaja sõnadega messia kohta, kes pidi olema „rahvastele valguseks”. Tekstis Ap 13:46, 47 näitavad Paulus ja Barnabas, et prohvetlikud sõnad tekstis Jes 49:6 sisaldavad käsku kõigile Kristuse järelkäijatele olla rahvastele valguseks. Nii Jeesuse kui ka tema järelkäijate teenistus valgustab inimesi vaimselt ja vabastab nad valereligiooni õpetuste orjusest.