Kõneplaani kasutamine

MÕTE kõneplaani alusel kõnelda heidutab paljusid. Nad tunnevad endid kindlamana, kui kõik, mida nad kavatsevad öelda, on paberil kirjas või pähe õpitud.

Kuid tegelikult ei kasuta igapäevastes kõnelustes keegi meist käsikirja. Me ei tee seda ei perekonnaliikmete ega sõpradega keskustledes, ei põlluteenistuses osaledes ega ka omaette või grupi nimel südamest palvetades.

Mis vahe sellel on, kas kasutada kõne esitamisel käsikirja või kõneplaani? Ehkki käsikirjast lugedes võib olla tagatud täpsus ja õige sõnavalik, pole sel teel kerge inimese südameni jõuda. Kui loed enam kui mõne lause, siis tavapäraselt hakkad sa seda tegema sellise tempo ja intonatsiooniga, mis erineb sinu vabast vestluslikust stiilist. Kui oled keskendunud pigem paberitele kui kuulajatele, ei kuula paljud sind ehk sellise hoolega nagu siis, kui nad tajuvad, et sa tõesti mõtled nendele ning kohandad oma materjali nende oludele. Et kõne ajendaks tõepoolest tegudele, oleks see kõige parem esitada vabakõnena.

Teokraatliku teenistuskooli eesmärk on aidata meid igapäevaelus. Me ei haara sõpradega kohtudes paberitüki järele, et sealt oma mõtteid neile ette lugeda, tagamaks parima sõnastuse. Põlluteenistuses olles ei ole meil hirmust, et võime unustada mõne mõtte, mida tahame inimestega jagada, kaasas neile ettelugemiseks käsikirja. Kui demonstreerid koolis, kuidas sellistes oludes tunnistust anda, harjuta end kõnelema nii loomulikul viisil kui võimalik. Hea ettevalmistuse korral leiad sa, et tavaliselt piisab kõneplaanist — olgu see siis mõttes või kirjas —, tuletamaks meelde peamisi mõtteid, mida tahad käsitleda. Kuidas saab omandada selle abil töötamiseks vajaliku kindluse?

Süstematiseeri oma mõtted. Et kõneldes kõneplaani kasutada, on sul tarvis oma mõtted süstematiseerida. See ei tähenda mitte seda, et sa valid välja sõnad, mida plaanid kasutada, vaid lihtsalt seda, et sa mõtled, enne kui ütled.

Tormakas inimene võib igapäevaelus paisata välja sõnu, mille ütlemist ta hiljem kahetseb. Mõni inimene võib rääkida kuidagi sihitult, hüpates ühelt mõttelt teisele. Mõlema tendentsi vastu saab tõhusalt võidelda, kui enne kõnelema asumist peatuda, et koostada mõttes lihtne kõneplaan. Kõigepealt tee endale selgeks oma eesmärk, siis vali välja vajalikud sammud selle saavutamiseks, seejärel hakka kõnelema.

Kas valmistud põlluteenistuseks? Lisaks kuulutustöökoti pakkimisele võta aega ka mõtete süstematiseerimiseks. Kui otsustad kasutada mõnda ”Meie Kuningriigiteenistuses” soovitatud esitlust, loe see mitu korda läbi, et peamised mõtted selgelt meelde jääksid. Pane tuum ühte-kahte lühikesse lausesse. Kohenda sõnastust vastavalt oma isikupärale ja territooriumil valitsevatele oludele. Selles aitab sind mõttes koostatud kõneplaan. Mida see võiks sisaldada? 1) Sissejuhatusena võiksid mainida midagi, mis pakub paljudele ümbruskonna inimestele huvi. Palu inimesel selle kohta oma mõtteid avaldada. 2) Mõtle millelegi konkreetsele, mida võiksid sel teemal öelda, kaasa arvatud üks-kaks kirjakohta, mis viitavad Jumala tõotusele tuua olukorda kergendust. Kui avaneb võimalus, rõhuta, et Jehoova teeb seda oma Kuningriigi, taevase valitsuse abil. 3) Julgusta inimest käsitletust lähtudes midagi tegema. Võiksid pakkuda kirjandust ja/või piibliuurimist ning leppida temaga konkreetselt kokku, millal arutelu jätkata.

Arvatavasti läheb sul selliseks esitluseks vaja vaid mõttes koostatud kõneplaani. Kui soovid enne esimest külastust heita pilku kirjapandud kõneplaanile, ei tohiks see sisaldada enamat kui vaid mõnda sõna sissejuhatuseks, ühte-kahte märgitud kirjakohta ning lühimärkust selle kohta, mida tahad lõppsõnas öelda. Kui valmistame sellise kõneplaani ette ning kasutame seda, siis me ei kaldu teemast kõrvale; nõnda saame anda edasi selge sõnumi, mis jääb kergesti meelde.

Kui su territooriumil esitatakse tihti mingi küsimus või vastuväide, oleks sul ehk kasulik ainet põhjalikumalt uurida. Tavaliselt vajad sa vaid kahte-kolme peamist punkti koos kirjakohtadega, mis on nende aluseks. Brošüüris ”Piiblilised vestlusteemad” või raamatus ”Arutlusi Pühakirja põhjal” toodud rasvases kirjas alapealkirjad võivad anda sulle just vajaliku kõneplaani. Ehk leiad mõnest teisestki allikast hea tsitaadi, mida tahad lisada. Koosta lühike kirjalik kõneplaan ja lisa sellele tsitaat ning säilita need oma põlluteenistusvarustuse hulgas. Kui siis korterivaldaja selle küsimuse või vastuväite esitab, anna talle teada, et sa kasutad hea meelega võimalust põhjendada seda, mida sa usud (1. Peetr. 3:15, 16a). Kasuta vastamisel kõneplaani.

Hea on oma mõtted süstematiseerida ka siis, kui sul tuleb palvet tehes esindada kas oma perekonda, raamatu-uurimisgruppi või kogudust. Nagu see on kirjas Luuka 11:2—4, andis Jeesus oma jüngritele sisuka palve jaoks lihtsa plaani. Jeruusalemma templi pühitsemise puhul palvetas Saalomon pikalt. Kahtlemata mõtles ta käsitletavale teemale eelnevalt. Kõigepealt võttis ta tähelepanu keskmesse Jehoova ja tema tõotuse Taavetile, seejärel templi ning siis kordamööda iga konkreetse olukorra ja inimgrupi (1. Kun. 8:22—53). Nendest näidetest saame meiegi ammutada kasu.

Koosta lihtne kõneplaan. Kas sinu kõneplaan on mõeldud ettekande tegemiseks? Kui palju infot see peaks sisaldama?

Pea meeles, et kõneplaani eesmärk on tuletada sulle meelde mõtteid. Ehk pead sa kasulikuks panna kirja paar lauset sissejuhatuseks. Kuid pärast seda keskendu mõtetele, mitte sõnadele. Kui paned need mõtted lausetena kirja, eelista lühikesi lauseid. Need vähesed peamised punktid, mida kavatsed arendada, peaksid kõneplaanis selgelt silma paistma. Seda võib teha kas suurtähti kasutades, alla kriipsutades või värviga märgistades. Iga peamise punkti all loetle mõtted, mida tahad selle arendamiseks kasutada. Märgi ära kirjakohad, mida kavatsed ette lugeda. Tavaliselt oleks kõige parem neid otse Piiblist lugeda. Märgi üles näited, mida soovid tuua. Sul võib olla ka mõni tähelepanuväärne asjakohane tsitaat ilmalikust allikast. Tee piisavalt ulatuslikke märkmeid, et saaksid esitada konkreetseid fakte. Kui kõneplaan on puhas ja korralik, on seda hõlpsam kasutada.

Mõned kasutavad äärmiselt lihtsat kõneplaani. See võib sisaldada vaid üksikuid võtmesõnu, märget kirjakoha kohta, mida kõneleja peast tsiteerib, ning skeeme või pilte, mis aitavad tal mõtteid meelde tuletada. Nende lihtsate märkmete abil suudab kõneleja esitada oma materjali loogilises järjestuses ja vestluslikus stiilis. See ongi selle õppetunni eesmärk.

Selle raamatu lehekülgedelt 39—42 leiad õppetüki ”Kõneplaani koostamine”. Kui töötad selle õppetunni ”Kõneplaani kasutamine” kallal, tuleb selle materjali lugemine sulle suureks kasuks.

Kuidas kõneplaani kasutada. Konkreetselt siin pole sinu sihiks mitte kõneplaani vormis ettekande koostamine, vaid kõneplaani tõhus kasutamine.

Kõneplaani kasutamise esimene samm on ettekandeks valmistumine. Heida pilk teemale, loe läbi kõik peamised punktid ning sõnasta endale iga sellise punkti ja teema vaheline seos. Märgi ära, kui palju aega saab igale punktile pühendada. Nüüd asu uurima esimest peamist punkti. Vaata läbi väited, kirjakohad ja näited, mida plaanid punkti arendamisel kasutada. Võta selle kõneosa materjal mitu korda läbi, kuni see on sulle täiesti selgeks saanud. Sedasama tee ka kõigi teiste peamiste punktidega. Et saaksid ajast kinni pidada, kaalu vajaduse korral, mida võiksid välja jätta. Seejärel vaata kogu kõne uuesti läbi. Keskendu mõtetele, mitte sõnadele. Ära õpi kõnet pähe.

Ettekannet tehes peaksid sa suutma kuulajatega korralikku silmsidet hoida. Üldjuhul peaksid sa pärast kirjakoha lugemist olema suuteline seda Piiblit kasutades arutama, ilma et sul tuleks oma märkmetesse pilku heita. Samuti näidet tuues räägi sellest otsekui sõprade keskel olles, selle asemel et see oma märkmetest maha lugeda. Kõneldes ära vaata iga lause puhul märkmeid. Räägi südamest ning sa jõuad oma kuulajate südameteni.

Kui omandad kunsti kõnelda kõneplaani järgi, oled teinud äärmiselt olulise sammu, et saada tõhusaks avalikkuse ees kõnelejaks.