LISA
Ärivaidluste lahendamine
Kirjakohas 1. Korintlastele 6:1–8 rääkis Paulus kohtuasjadest usukaaslaste vahel. Teda jahmatas see, et mõni Korintose kristlane „söandab minna kohtusse uskmatute ette”. (Salm 1.) Paulus esitas Jumala vaimu mõjutusel kaalukaid põhjusi, miks kristlased ei peaks üksteisega kohut käima, vaid pigem lahendama tüliküsimused koguduse piires. Vaatame mõnda põhjust, miks see nõuanne anti, ning seejärel käsitleme mõnda olukorda, mille kohta see ei käi.
Kui meil on ärivaidlus usukaaslasega, peaksime esmalt püüdma lahendada asja Jehoova, mitte meie enda viisil. (Õpetussõnad 14:12.) Nagu Jeesus näitas, on kõige parem lahkheli kiiresti lahendada, enne kui sellest saab suur probleem. (Matteuse 5:23–26.) Paraku on mõni kristlane muutunud üleliia vaidlushimuliseks ning koguni viinud tüliküsimuse kohtusse. Paulus ütles: „See on teile häbiks, et te üksteisega kohut käite.” Mispärast? Peamine põhjus on see, et sellised kohtuasjad võivad rikkuda koguduse head mainet ja heita halba valgust meie Jumala nimele. Seepärast peaksime suhtuma tõsiselt Pauluse küsimusse „Miks te pigem ei lepi sellega, et teid on petetud?”. (Salm 7.)
Paulus rääkis ka Jumala seatud korrast, kuidas tuleks koguduses enamik vaidlusi lahendada. Kogudusevanemate kui kristlike meeste tarkus põhineb pühakirja tõdede tundmisel ning Pauluse sõnul suudavad nad „selle elu asjades ... mõista kohut oma vendade vahel”. (Salmid 3–5.) Jeesus näitas, et raskete väärtegudega, näiteks laimu ja pettusega seotud vaidlused tuleks lahendada kolmes järgus: 1) püüda lahendada asi privaatselt asjaga seotute vahel; 2) kui esimese sammuga olukord ei lahene, võtta endaga kaasa üks või kaks tunnistajat; 3) kui eelnevad sammud ei too tulemusi, rääkida sellest kogudusevanematele. (Matteuse 18:15–17.)
Muidugi ei pruugi kogudusevanemad olla juristid või ärimehed ega pea nad ka vastavalt tegutsema. Nad ei tee ettekirjutusi, kuidas peaksid vennad omavahel ärivaidlusi lahendama. Nad püüavad hoopis aidata kõigil osalistel järgida Piibli põhimõtteid ja jõuda rahumeelsele otsusele. Keerulistel juhtumitel soovivad nad ehk pidada nõu ringkonnaülevaataja või Jehoova tunnistajate harubürooga. Ent on olukordi, mille kohta Pauluse nõuanne ei käi. Millised on neist mõned?
Vahel on kohtuasi lihtsalt vormikohane või juriidiliselt vajalik toiming, et jõuda omakasupüüdmatu ja rahumeelse lõpptulemuseni. Näiteks võib vaid kohtu teel olla võimalik abielu lahutada, lapsele eestkostjat määrata, elatist nõuda, kindlustushüvitist saada ja pankrotimenetluse korral end võlausaldajate hulka arvata. Samuti võib ette tulla olukordi, kui vend tunneb, et tal tuleb kohtuasjas enda kaitsmiseks esitada vastuhagi.a
Kui selliste kohtuasjade ajendiks pole võitlusvaim, ei lähe need vastuollu Pauluse nõuandega.b Sellegipoolest peaks kristlase prioriteediks olema Jehoova nime pühitsemine ning koguduse rahu ja ühtsus. Kristuse järelkäijaid iseloomustab ennekõike armastus ning „armastus ... ei taotle omakasu”. (1. Korintlastele 13:4, 5; Johannese 13:34, 35.)
a Haruharva võib juhtuda, et mõni kristlane sooritab teise vastu raske kuriteo, nagu vägistamine, kallaletung, mõrv või suures ulatuses vargus. Sellisel juhul pole sellest võimuorganitele teatamine ebakristlik, isegi kui selle tagajärjeks on kohtuasi või kriminaalmenetlus.
b Lisateavet leiad ajakirjadest Vahitorn 15. märts 1997, lk 17–22 ja Vahitorn 15. oktoober 1991, lk 25–28.