Küsimuste kast

◼ Mida tuleks meeles pidada, kui soovime, et pärast meie surma läheks osa meie varast või kogu meie vara Jehoova organisatsioonile?

Kui inimesed surevad, kaotavad nad kontrolli oma materiaalse omandi üle (Kog. 9:5, 6). Seepärast teevad paljud enne oma surma testamendi, milles väljendavad oma tahet pärandi jagamise suhtes (2. Kun. 20:1). Seadus annab võimaluse määrata kedagi ka testamenditäitjaks. Juhul kui testamenti pole eelnevalt koostatud, otsustavad võimuesindajad, kuidas jagada lahkunu vara. Niisiis, kui meil on oma vara asjus konkreetseid soove, näiteks, et osa või kõik sellest läheks Jehoova organisatsioonile, on oluline, et me koostaksime seda kinnitava õigusliku dokumendi.

Keeruliste pärimisprotsesside puhul on praktiline määrata testamenditäitja. Sel puhul lasub testamenditäitjal tõsine vastutus. Olenevalt omandi suurusest võib varade kokkuarvamise ja seejärel jaotamisega kaasneda hulgaliselt üksikasju ning selleks võib tal kuluda palju aega. Sugugi mitte iga koguduseliige pole automaatselt hea testamenditäitja. Meie määratud isik peaks olema selline, keda teame olevat tubli ja usaldusväärse ning kes on valmis meie soovide kohaselt toimima. (Vaata 1998. aasta 8. detsembri „Ärgake!” artiklit „Pärandit planeerida on tark ja kasulik”.)

Kui sul palutakse olla testamenditäitja. Juhul, kui sinult küsitakse nõusolekut kellegi omandi haldamiseks pärast tema surma, siis kindlasti arva kõigepealt kokku kulud ja otsusta palvemeeles, kas sa oled võimeline seda kohustust täitma (Luuka 14:28—32). Pärast inimese surma on sul tarvis informeerida kõiki, kes on nimetatud pärijateks. Kui sa oled määratud seda tegema, on sinu kohustuseks jagada vara vastavalt seadusele ja täpselt nii, nagu testamendis või pärimislepingus on ette nähtud. Testamenditäitja peaks pidama silmas seda, et olgu vara suur või väike, ei saa sellega omavoliliselt ümber käia. Kõik Jehoova tunnistajate juriidilisele isikule pärandatu on pühendatud vara, mis kuulub Jehoova organisatsioonile (Luuka 16:10; 21:1—4).