Biblia Lɛ—Gbɛtsɔɔmɔ Diɛŋtsɛ Kɛha Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Gbɔmɔ
“Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli, ni abaanyɛ akɛtsu nii ni ehe aba sɛɛnamɔ . . . kɛha gbɔmɛi ashihilɛ kudɔmɔ.”—2 Timoteo 3:16, “The Jerusalem Bible.”
NƐKƐ ŋmalɛ nɛɛ gbalaa klɛŋklɛŋ yiŋtoo hewɔ ni Biblia lɛ he hiaa waa kɛhaa wɔ gbii nɛɛ mli. Ejɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli. Akɛni Nyɔŋmɔ bɔ wɔ hewɔ lɛ, mɔ ko bɛ ni le wɔgbɔmɔtsei, wɔjwɛŋmɔi, henumɔi, kɛ hiamɔ nii ahe nii fe lɛ. Be ko lɛ, Israel maŋtsɛ David wie yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ he akɛ: “Beni miji lá kukuli kɛkɛ lɛ, ohiŋmɛii na; ni gbii ni atotoi ni amɛteŋ ekome folo shɛko lɛ, aŋma fɛɛ yɛ owolo lɛ mli.” (Lala 139:16) Kɛji wɔ-Bɔlɔ lɛ le wɔhe saji babaoo nɛkɛ lɛ, no lɛ nilee yɛ mli akɛ aaapɛi gbɛtsɔɔmɔ kɛ ŋaawoo ní ekɛhaa, ni kɔɔ bɔ ni wɔɔfee wɔna miishɛɛ ni wɔye omanye yɛ shihilɛ mli hu lɛ mli jogbaŋŋ.
Niiashikpamɔ etsɔɔ akɛ anyɛɔ akɛ Biblia mli shishitoo mlai tsuɔ nii ni amɛhe yɛ sɛɛnamɔ kɛha wɔgbii nɛɛ. Amɛyɛ tɛɛ hu. Nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ji nɔkwɛmɔ nii ejwɛ ni feɔ bɔ ni anyɛɔ akɛ Biblia lɛ tsuɔ nii ahaa daa gbi lɛ he mfoniri:
Adesai Ateŋ Wekukpaa kɛ Mɔ Aŋkro Subaŋ: Biblia lɛ woɔ aŋkroaŋkro subaŋi kpakpai ahe mlai ni baanyɛ aha wekukpaa kpakpa ahi mɔ aŋkro lɛ kɛ mɛi krokomɛi ateŋ lɛ he hewalɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, akɛ famɔ ha Israel maŋ lɛ akɛ: “Kaatɔ owele ni okabɛ omaŋbii lɛ eko owo omli . . . suɔmɔ onaanyo, taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.” (3 Mose 19:18) Eyɛ mli akɛ wɔbɛ lsraelbii amla shishi moŋ, shi emli shishitoo mlai ni jɛ Biblia lɛ mli lɛ asɛɛnyiɛmɔ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkɛ wɔnanemɛi ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, feemɔ naagbai abɔ ní abaanyɛ ana naa kɛji mɔ fɛɛ mɔ bɔ mɔdɛŋ akɛ eeewo mumɔŋ sui ni anaa yɛ Galatabii 5:22, 23 lɛ he mfoniri okwɛ: “Mumɔ lɛ yibii ji suɔmɔ, miishɛɛ, hejɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, hiɛshikamɔ; enɛɛmɛi lɛ mla ko eguuu.”—Okɛto Romabii 8:5, 6 he.
Dɔlɛ sane ji akɛ, kɛ shihilɛ mli nɔnyɛɛ lɛ fa waa lɛ, bei pii lɛ, mlifu kɛ béi teɔ shi. Yɛ shihilɛi ni tamɔ nakai mli lɛ, henɔkwɛmɔ wiemɔi ni anaa yɛ Abɛi 29:11 lɛ kɛ nitsumɔ baanyɛ ajie wɔ kɛjɛ haomɔi pii amli. “Kwashia jieɔ emlifu fɛɛ kpo; shi nilelɔ kɛtoɔ sɛɛ ni ejɔɔ he.”—Okɛto Abɛi 15:1; Mateo 7:12; Kolosebii 3:12-14 he.
Ŋaawoo kpakpa nɛ—shi ani etsuɔ nii yɛ shihilɛ diɛŋtsɛ mli? Okɛ nuu ko ni jɛ France, ni etsui gbaa enaa waa lɛ sane lɛ afee nɔkwɛmɔ nɔ okwɛ. Bei babaoo ji be ni eyaboteɔ naagba mli, bei komɛi po eyajeɔ tsuŋwoo mli, yɛ nɔmɔ ni ekɛ ehe woɔ mli lɛ hewɔ. Ehe ni esa yɛ atswɛrɛnɔmɔ mli lɛ fite sane lɛ moŋ kwraa. Be ko lɛ, béi ko bate shi yɛ nuu nɛɛ kɛ etsɛ teŋ. Trukaa, beni ehiɛ aaaba ehe nɔ lɛ, eka etsɛ atswɛrɛ wulu ni ekɛtsi lɛ egbee shi. Enɛ ha mligbalamɔ wulu ba wekukpaa ni ka amɛteŋ lɛ mli.
Yɛ be ko sɛɛ lɛ, nuu nɛɛ kɛ Yehowa Odasefoi bakpe, ni ebɔi Biblia shishitoo mlai kasemɔ. Enɛ tsirɛ lɛ ni ekɛ hiɛdɔɔ susu bɔ ni efeɔ enii ehaa, kɛji ekɛ mɛi krokomɛi miiye lɛ he waa. Etsɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo nɔ ni esubaŋ ni eyɔɔ lɛ bɔi tsakemɔ, ni ebatsɔ mɔ ni he jɔ waa. Kɛkɛ ni, gbi ko lɛ, nuu lɛ ku esɛɛ etee etsɛ ŋɔɔ koni eyakpa fai ni toiŋjɔlɛ aba amɛteŋ ekoŋŋ. Etsɛ ná tsakemɔi ni ebinuu lɛ efee lɛ he miishɛɛ aahu akɛ asaa amɛteŋ wekukpaa lɛ ekoŋŋ.
Enɛ feɔ nɔkwɛmɔ nii babaoo ni yeɔ anɔkwale ni bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ ji lɛ he odase lɛ ateŋ ekome pɛ: “Ejaakɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ hiɛ kã ni eyɛ hewalɛ ni enaa ba fe klante kɛ enaa ŋta fɛɛ . . . ni eji tsuiiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi lɛ akojolɔ.”—Hebribii 4:12.
Weku Shihilɛ: Ani oweku lɛ yɛ miishɛɛ? Wekui pii bɛ nakai. The Natal Witness, ni ji South Africa adafitswaa wolo lɛ wie akɛ: “Anaa faŋŋ agbɛnɛ akɛ, ákɛ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ lɛ, weku shihilɛ eyaje oshara mli,” ni ekɛfata he akɛ “aafɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ gbekɛbii lɛ aawo shihilɛ mli tsakemɔ be ko mli.
Shi, Biblia lɛ eyi obɔ kɛ ŋaawoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii, ni ato he gbɛjianɔ koni eye ebua wekui ni amɛye omanye kɛji naagbai te shi po. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Biblia lɛ wieɔ wumɛi agbɛhe he akɛ: “Sa akɛ wumɛi hu asumɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋamɛi, tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei.” Kɛ wu lɛ tsu nɛkɛ taomɔ nii nɛɛ he nii lɛ, ebafeɔ miishɛɛ kɛhaa eŋa lɛ hu akɛ ekɛ lɛ aaahi shi nakai “koni ŋa lɛ hu ashe ewu.” (Efesobii 5:25-29, 33) Awieɔ wekukpaa ni yɔɔ fɔlɔi kɛ amɛbii ateŋ lɛ hu he yɛ Efesobii 6:4 akɛ: “Ni nyɛ tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ nyɛlɛa amɛ yɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.” Kɛkɛ lɛ, nɔ ni enɛ hu kɛbaa ji weku shihilɛ ni haa efeɔ mlɛo kɛhaa gbekɛbii lɛ akɛ amɛaanyiɛ famɔ ni Biblia lɛ kɛha lɛ sɛɛ, koni amɛfee toiboo amɛha amɛfɔlɔi.—Efesobii 6:1.
Nɔ ni tsɔ hiɛ nɛɛ ji nibii ni Biblia lɛ wieɔ yɛ weku shihilɛ he lɛ mli bibioo pɛ ni wɔsusu he. Mɛi pii eye omanye ni amɛnaa miishɛɛ babaoo yɛ amɛshiai amli kɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ toiboo nɔ. Edward, ni yɔɔ bii enyɔ lɛ, tsɔɔ sɛɛnamɔi ni ena kɛtsɔ Biblia shishitoo mlai kɛ nitsumɔ nɔ. Ekaiɔ akɛ: “Kulɛ migbalashihilɛ miihe afite kwraa. Minaaa deka bibioo po ni mikɛ mibii lɛ ana wekukpaa ni baaha amɛna miishɛɛ. Nɔ pɛ ni fee wɔ ekome ekoŋŋ ji nɔ ni Biblia lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ weku shihilɛ he, ni wɔkɛtsu nii lɛ.”—Abɛi 13:24; 24:3; Kolosebii 3:18-21; 1 Petro 3:1-7.
Jwɛŋmɔŋ, Gbɔmɔtsoŋ, kɛ Henumɔŋ Hewalɛnamɔ: Niiamlipɛimɔ etsɔɔ akɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, bɔ ni mɔ ko gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ yɔɔ ha lɛ kɛ shihilɛ mli ni ejwɛŋmɔ kɛ henumɔŋ hewalɛnamɔ yɔɔ lɛ yɛ tsakpaa ko. The World Book Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Nɔnyɛɛ he okadii ni afɔɔ namɔ waa lɛ ekomɛi ji tsui ní tswaa waa, la falɛ ni yaa hiɛ, faji amli kpɛŋŋ-feemɔ, jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ, kɛ jwɛŋmɔ ni kãaa shi kɛhaaa niiahesusumɔ.” Shi kɛlɛ, mɛi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ yiwalɛ nifeemɔ ni akɛ he aaawo mli lɛ ji gbɛ ní atsɔɔ nɔ akɛjieɔ nɔnyɛɛ. South Africa adafitswaa wolo ni ji The Star lɛ wieɔ akɛ “atswɛrɛnɔmɔ baanyɛ afee nɔ ni baa nɔnyɛɛ shi waa diɛŋtsɛ.” Etsɛɔ kpɔiaŋ hewalɛnamɔ he nilelɔ Jannie Claasens wiemɔ ko sɛɛ akɛ: “Kɛji yoo ko kɛ nijiaŋwujee shihilɛ kpe yɛ gbi muu fɛɛ mli lɛ, ebaanyɛ eka shia kɛ kotoku atswɛrɛ shii abɔ ni ekɛba jwɛŋmɔŋ haomɔ ni ka enɔ lɛ shi.”
Shi, ani ebafeŋ nɔ ni hi fe fɛɛ moŋ akɛ aaakase bɔ ni afeɔ atsuɔ naagba ni kɛ nijiaŋwujee baa lɛ he nii? Dr. Michael Slutzkin kɛɔ yɛ wolo ni gbɛi ji Stress—The Modern Scourge lɛ mli akɛ “haomɔ lɛ yoomɔ . . . he miihia, ejaakɛ anyɛɔ anaa nibii ni kɛbaa lɛ pii anaa tsabaa.” Ekɛfata he akɛ “nɔnyɛɛ lɛ nɔ yeli . . . baanyɛ eha helatsamɔ aya hiɛ oyayaayai yɛ shihilɛi komɛi amli po.”
Biblia lɛ tsɔɔ gbɛ ko ni mɔɔ shi jogbaŋŋ, ni abaanyɛ atsɔ nɔ atsu nɔnyɛɛ he nii lɛ mli faŋŋ: “Nyɛkahaoa yɛ nɔ ko nɔ ko he, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ . . . [nyɛ]tsĩa nyɛtutɔmɔi lɛ atã yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ; ni Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ aaato nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli.’ (Filipibii 4: 6, 7) Nibii kpakpai pii nyɛɔ ejɛɔ nɔnyɛɛ he nitsumɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ mli baa—yɛ gbɔmɔtsoŋ po. Biblia mli abɛbua ko wie he nɛkɛ, akɛ: “Tsui ni mli jɔ lɛ, gbɔmɔtso lɛ yiwala ni.” (Abɛi 14: 30) Abɛbua kroko hu jajeɔ akɛ: “Tsuijurɔ lɛ, tsofa kpakpa ni; shi ŋkɔmɔyeli mumɔ lɛ, ehaa mɔ wuiaŋ gbĩɔ.”—Abɛi 17:22.
Mɛi pii kaa akɛ amɛaajo nɔnyɛɛ kɛ haomɔ naa foi, ni amɛkɛ amɛhe fɔ̃ɔ tawa-shɛremɔ, daanumɔ, kɛ tsofai kɛ nitsumɔ nɔ. Aŋmala awui ni kpamɔ ni anyɛɛɛ akpa ekɛ nitsumɔ lɛ yeɔ lɛ he saji babaoo. Ni kɛlɛ, Biblia lɛ ewo hewalɛ be fɛɛ be akɛ wɔhe atse keŋkeŋ kɛjɛ “heloo . . . muji mli.” (2 Korintobii 7:1; okɛto Abɛi 23:29-35 he.) Eyɛ faŋŋ akɛ, wɔhe ni wɔɔtsi kɛaajɛ nifeemɔi ni yeɔ mɔ awui nɛɛ ahe lɛ bafeɔ hebuu nɔ diɛŋtsɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je nɛɛ mli.
Nitsumɔ, Shika, kɛ Anɔkwayeli: Anihaofeemɔ he baaa sɛɛnamɔ kɛhaaa mɔ. Abɛi 20:4 kɛɔ akɛ: “Fɛ̃i hewɔ lɛ, anihaolɔ sumɔɔɔ humɔ; no hewɔ lɛ nikpamɔ be mli lɛ eeesisɛ̃, shi enaŋ nɔ ko.” Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, sɛɛnamɔ jɛɔ nitsumɔ kpakpa mli baa. Efesobii 4:28 jajeɔ akɛ: “Julɔ lɛ ekaju dɔŋŋ.” Nɛkɛ ŋmalɛ nɛɛ kɛfataa he hu akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa akɛ “ekɛ eniji atsu nitsumɔ kpakpa, koni ená nɔ ko ni ekɛha mɔ ni ehia lɛ lɛ.”—Okɛto Abɛi 13:4 he.
Ani ole akɛ abaanyɛ akɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii yɛ wekukpaa ni yɔɔ nitsumɔ he lɛ po mli? Taakɛ eji yɛ Biblia beaŋ “tsuji” agbɛfaŋ lɛ, nitsulɔi hu baafee jogbaŋŋ akɛ ‘amɛaabo amɛheloo naa nuŋtsɔmɛi lɛ atoi yɛ nibii fɛɛ mli.’ Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, esa akɛ nitsumɔ mli onukpai, loo “nuŋtsɔmɛi” lɛ hu aŋɔ “nɔ ni ja kɛ nɔ ni sa pɛ” amɛha amɛnitsulɔi lɛ.—Kolosebii 3:22-24; 4:1; okɛto 1 Petro 2:18-20 he.
Awie nibii babaoo yɛ nitsumɔ mli anɔkwayeli he yɛ Biblia lɛ mli. Eyɛ mli akɛ eji dɔlɛ sane akɛ akɛtsuuu nii ŋmɛnɛ moŋ, shi bei pii lɛ, akpɛlɛɔ anɔkwayeli nɔ akɛ eji su kpakpa, ni ajieɔ hiɛsɔɔ kpo yɛ he hu. Enɛ ji nɔ ni Biblia lɛ maa nɔ mi. Yesu wie be ko akɛ: “Mɔ ni yeɔ nɔ ko bibioo mli anɔkwa lɛ, eyeɔ babaoo hu mli anɔkwa; ni mɔ ni yeee nɔ ko bibioo mli anɔkwa lɛ, eyeee babaoo hu mli anɔkwa.”—Luka 16:10; okɛto Abɛi 20:10; 22:22, 23; Luka 6:31 he.
Yɛ Afrika maŋ ko mli lɛ, amɛ ojarawatɛ nitsumɔ he lɛ bafee he ko ni juu kɛ efɔŋfeemɔ yaa nɔ yɛ jɛmɛ waa. No hewɔ lɛ akpɛ yiŋ akɛ akɛ mɔ kroko baawo nakai nitsumɔ he lɛ koni ekwɛ nɔ. Kɛkɛ ni abi nɔyeli lɛ mli maŋ sɔɔlɔi lɛ ni amɛkɛ mɛi ni amɛsusuɔ akɛ amɛbaasa jogbaŋŋ kɛha nakai gbɛhe lɛ agbɛi aba. Beni nɔyeli ajinafoi akuu lɛ kpe koni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ he lɛ, amɛjie gbɛii lɛ ekomɛi kɛjɛ mli ekomekome, titri lɛ yɛ juu kɛ fɔ̃ nifeemɔi ahewɔ. Yɛ naagbee lɛ, amɛbashɛ gbɛi ni aŋmala kɛba lɛ mli naagbee nɔ̃ lɛ nɔ—ni ji gbɛi ni maŋ nɔkwɛlɔ lɛ ŋma lɛ.
Kɛkɛ ni maŋ sɔɔlɔi lɛ ateŋ mɔ kome wie eshi akɛ: “Shi bɛ ejeee wɔ maŋkwramɔŋ kuu lɛ mli nyo!”
Ni maŋ nɔkwɛlɔ lɛ to he akɛ gbɛhe ni akɛhaa lɛ lɛ jeee maŋkwramɔŋ nɔ.
Ni mɔ kroko hu kɛɛ: “Yehowa Odasefonyo ni.”
Ni maŋ nɔkwɛlɔ lɛ wie akɛ: “No hewɔ kwraa po ni akɛ nitsumɔ lɛ haa lɛ lɛ.” Ni ekɛfata he akɛ: “Wɔle akɛ amɛyeɔ anɔkwa, ni nakai gbɔmɔ wɔtao. Wɔle akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ enɔ.”
Hɛɛ, bei pii lɛ, Biblia shishitoo mlai lɛ ahe baa sɛɛnamɔ waa kɛhaa mɛi ni kɛtsuɔ nii lɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ je nɛɛ mli po.
Tĩamɔ Nilee ni Anyɛɔ Atsuɔ he Nii
Wɔsusu nɔ ni etsɔɔ diɛŋtsɛ akɛ “[aaa]ná Nyɔŋmɔ he nilee” lɛ mli fã bibioo ko pɛ he. (Abɛi 2:1-9) Ŋaawoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii, ni sa jogbaŋŋ babaoo yɛ Biblia lɛ mli. Shishitoo mlai ni kɔɔ hetsemɔ, nitsumɔ kɛ hiɛdɔɔ, sanegbaa ni aaahi shi, bɔlɛnamɔ, gbalamlitsemɔ, too woo, bɔ ni wɔɔtsu wɔkɛ mɛi krokomɛi ateŋ naagbai ahe nii wɔha, kɛ bɔ ni wɔɔfee wɔkpee ohia naa he lɛ ji shihilɛ mli nibii ni Biblia lɛ ewie he lɛ ateŋ ekomɛi. Mɛi akpekpei abɔ baaye he odase akɛ bɔ ni amɛnyɛ amɛye omanye loo amɛnine enyɛ shi yɛ amɛshihilɛ mli amɛha lɛ damɔ bɔ ni amɛkɛ Biblia mli shishitoo mlai etsu nii waa amɛha lɛ nɔ babaoo.
Eyɛ mli akɛ ama bɔ ni anyɛɔ akɛ Biblia tsuɔ nii ahaa lɛ nɔ mi moŋ, shi kɛlɛ ekɛ sɛɛnamɔi ni hiɔ shi daa he hiɛnɔkamɔ hu haa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Biblia lɛ woɔ shi akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ kɛ ehe baawo adesai asane mli ni ebaasaa shihilɛ diɛŋtsɛ ni kɛ piŋmɔ kɛ amanehulu baa, yɛ ŋmɛnɛ je nɛɛ mli lɛ.—Daniel 2:44; 2 Petro 3:11-13; Kpojiemɔ 21:1-5.
No hewɔ lɛ, wɔmiiwo bo hewalɛ ni okase Biblía lɛ he nii babaoo bɔ ni ooonyɛ. Kɛji obɛ eko lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ona eko. Mɛi ni ŋma wolo tɛtrɛɛ nɛɛ yɛ he miishɛɛ waa akɛ amɛaaye amɛbua bo. Bɔ ni mɛi babaoo kɛ Biblia mli ŋaawoi ni anyɛɔ atsuɔ he nii lɛ etsu nii ni ehe eba sɛɛnamɔ kɛha amɛ lɛ, nakai nɔŋŋ abaanyɛ aye abua bo hu koni obale sɛɛnamɔ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he, amrɔ nɛɛ kɛ agbɛnɛ wɔsɛɛ hu.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Biblia lɛ ji gbɛtsɔɔmɔ nɔ ni anyɛɔ akɛtsuɔ nii, ni haa miishɛɛ baa weku shihilɛ mli