Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 11/15 bf. 23-27
  • Shiɛmɔ Kɛjɛ Akrowa Kɛmiiya Akrowa yɛ Spain

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Shiɛmɔ Kɛjɛ Akrowa Kɛmiiya Akrowa yɛ Spain
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Mla Naa Hegbɛ Kanya Odaseyeli yɛ Akrowai Amli
  • ‘Nyɛtaoa Mɔ ni Sa’
  • Biblia Kanelɔi Tsuɔ he nii Amrɔ Nɔŋŋ
  • Aye Jwɛŋmɔ Fɔŋ ní Anaa nɔ Kunim
  • Biblia lɛ Mli Taomɔ Kɛha Anɔkwale Lɛ
  • Nikpamɔ Kpakpa
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 11/15 bf. 23-27

Shiɛmɔ Kɛjɛ Akrowa Kɛmiiya Akrowa yɛ Spain

YESU KRISTO fa gbɛ kɛtee “maji kɛ akrowai amli etsɔɔ nii, ni etse mli kɛ[tee] Yerusalem.” (Luka 13:22) Jeee ‘maji amli’ pɛ Yesu kɛ ekaselɔi lɛ yashiɛ yɛ shi moŋ yɛ ‘akrowai amli’ hu bɔni afee ni amɛgbe amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ naa. Eyɛ mli akɛ kulɛ eeefee mlɛo kɛha amɛ akɛ amɛaatsu enɛ yɛ maji lɛ amli pɛ moŋ, shi amɛhooo akrowai babaoo ni bɛŋkɛ maŋ wulu lɛ ahe.a

Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Spain lɛ kɛ naagba loo kaa ni tamɔ nɔ ni ba Yesu nɔ lɛ eko kpe. Sɛɛ mli kwraa yɛ afi 1970 lɛ, no mli lɛ shikpɔŋkukuji wuji ni ji akrowai ni ashiɛko yɛ mli lɛ yɛ ni amɛbe eshɛ kɛha nikpamɔ. (Mateo 9:​37, 38) Akɛ Maŋtsɛyeli he sane lɛ shɛko akrowai ohai abɔ ni anaa yɛ kooyigbɛ gɔji ni nugbɔ fɔɔ nɛmɔ yɛ jɛmɛ, kɛ shikpɔji ni nɔ gbiɔ fe fɛɛ lɛ lɛ ateŋ, ni akɛshɛko akrowai ni yɔɔ ŋshɔ lɛ naa lɛ hu mli.

Yehowa Odasefoi ni ji Spainbii lɛ tswa amɛ fai shi akɛ amɛbaabɔ mɔdɛŋ waa koni amɛkɛ: sanekpakpa lɛ aya kpokpai nɛɛ anɔ. Shi mɛni hewɔ ni eba lɛ akɛ esa ni mɛi ni yɔɔ shikpɔji nɛɛ anɔ lɛ amɛ be kakadaŋŋ dani amɛnu Maŋtsɛyeli lɛ he shɛɛ sane lɛ? Ni te amɛfee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ?

Mla Naa Hegbɛ Kanya Odaseyeli yɛ Akrowai Amli

Agu Yehowa Odasefoi anitsumɔ yɛ Spain kɛjɛ beni awuu maŋ ta lɛ agbe naa yɛ afi 1939 kɛbaa. Kɛjɛ afi 1951 kɛbashi afi 1969 lɛ, Odasefoi ni yɔɔ ekaa lɛ kɛ ŋaa shiɛ yɛ maji ni aleee amɛ tsɔ yɛ jɛi lɛ amli. Naagbee mli kwraa beni akɛ amɛnitsumɔ lɛ wo mla shishi yɛ afi 1970 lɛ, no mli lɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni amɛyifalɛ shɛɔ 10,000 yɔɔ Spain. Tamɔ nɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ maji kɛ maji wuji lɛ amli, shi esa akɛ akrowai ni yɔɔ Spain lɛ hu anu Maŋtsɛyeli he shɛɛ sane lɛ. Namɔ baanyɛ atsu nitsumɔ nɛɛ he nii?

Kɛjɛ afi 1973 kɛyashi 1979 lɛ afa sanekpakpa lɛ he ta bɔni afee ni akɛyashɛ shikpɔji ni nu miihe abɔle he lɛ anɔ. Aaafee nɔ ni shɛɔ daa nyɔŋ nɔ kɛjɛ afi 1973 kɛyashi 1979 lɛ, akadiɔ nibii pɔtɛɛi komɛi ni tsɔɔ bɔ ni hiamɔ lɛ yɔɔ kpokpai sɔrɔtoi ni yɔɔ maŋ wulu lɛ mli lɛ anɔ lɛ ji ha yɛ Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ, ni no ji daa nyɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he Wolo ni akɛhaa Yehowa Odasefoi asafoi lɛ mli. Wekui pii jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkpɛlɛ tsɛmɔ lɛ nɔ ni amɛkɛ amɛhe ha koni amɛsɔmɔ yɛ he ni hiamɔ lɛ da waa yɛ lɛ.

Enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ni sa kadimɔ waa ji Rosendo kɛ eŋa Luci. Akɛ amɛ tee wuoyaa akrowa ko ni yɔɔ Spain kooyi-anaigbɛ lɛ mli akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛ (be-fɛɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi), ni amɛkpɛ amɛyiŋ akɛ amɛaahi jɛmɛ kɛ amɛtsɔmɔ fɔlɔi. Rosendo kɛɛ, “Nɔ ni esa akɛ makpɛlɛ nɔ ji akɛ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe, ewa waa akɛ aaana nitsumɔ atsu moŋ, shi wɔŋɔ wɔhiɛ wɔfɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ, ni hɔmɔ yeee wɔ kɔkɔɔkɔ loo ni wɔnaaa he ko wɔhi. Wɔna he sɛɛ lɛlɛŋ.” Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ amɛye amɛbua ni ato asafoi ejwɛ yɛ Spain kpokpaa nɛɛ nɔ.

‘Nyɛtaoa Mɔ ni Sa’

Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ ni ‘amɛtao’ mɛi ni sa yɛ maŋ fɛɛ maŋ loo akrowa fɛɛ akrowa mli. (Mateo 10:11) Yɛ Spain akrowai amli lɛ, mɔ ni sa lɛ taomɔ nɛɛ biɔ ni ana ekaa ni anyiɛ hiɛ, taakɛ Angel, ni ji nyɛminuu ko ni jɛ Alcoy (Alicante) lɛ kpá shi ena lɛ. Beni egbe shiai komɛi amlibotemɔ naa yɛ Masias akrowa lɛ mli lɛ, etsɛɛɛ ni enu akɛ wuɔ ko miigbɛɛ. Ekɛ ehe wie akɛ, “Kɛ wuɔ ko yɛ biɛ lɛ, belɛ shia ko yɛ biɛ gbɛ​—shia ni wɔku wɔhiɛ wɔshwie nɔ lɛ.” Be mli ni ekwɛkwɛɛ ehewɔŋ kɛkpe sɛɛ lɛ, Angel na nanegbɛ ko ni ka shi ni tsɔɔ gɔŋ lɛ he kpɔikpɔi lɛ anɔ ni naagbee lɛ eyashɛ shia ko ni etse ehe banee lɛ mli.

Shikpɔŋ ni ayeɔ okwaa yɛ nɔ nɛɛ ji he ni José kɛ Doleres yɔɔ, ni amɛji helooŋ nyɛmimɛi ni amɛye aaafee afii 60 kɛyaa. Amɛfee dioo kɛbo nɔ ni awieɔ lɛ toi ni amrɔ nɔŋŋ lɛ amɛkpɛlɛ shia Biblia nikasemɔ nɔ. Shi kɛlɛ ebɛ mlɛo akɛ akɛ gbɔmɛi aŋkroaŋkroi heshibalɔi nɛɛ aaakase nii, akɛni amɛleee nikanemɔ kɛ niŋmaa hewɔ, ni nɔ ni ba ji akɛ esa ni atsɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ní awieɔ yɛ Spain wiemɔ lɛ mli lɛ shishi kɛba Valencia wiemɔ ni awieɔ yɛ jɛi ni nɔ ji wiemɔ pɛ ni amɛnuɔ lɛ mli. Kɛfata he lɛ, akutsoŋbii lɛ kɛ shitee-kɛ-woo ko ba amɛnɔ. Yɛ naatsii nii nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, José kɛ Doleres fɛɛ tee hiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli, eyɛ mli moŋ akɛ amɛfaa gbɛ kakadaŋŋ ni amɛkwɔlɔɔ gɔji kɛyaa kpeei. Yɛ naagbee lɛ, amɛhe basa kɛha nu mli baptisimɔ, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ yaa nɔ amɛsɔmɔɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli.

Rosendo kɛ Luci, ni atsi amɛ ta kɛtsɔ hiɛ lɛ kai bɔ ni mɔ aŋkro ko ni ekumɔ ni yɔɔ shia ni bɛŋkɛ Moana lɛ mli yɛ Spain kooyi-anaigbɛ lɛ, kpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ ha lɛ. Egbɛi ji Maria. Klɛŋklɛŋ kwraa ni ekɛ Odasefoi lɛ gba sane lɛ, no mli lɛ enyɛɛɛ nikanemɔ kɛ niŋmaa ni afii babaoo nɛ ni ekumɔ akɛni eeye polio hela tamɔ gbekɛ hewɔ. Eshia lɛ kɛ gbɛjegbɛ ni bɛŋkɛ lɛ fe fɛɛ lɛ teŋ jɛkɛmɔ fe kolomitai enyɔ. Kɛlɛ, eesumɔ waa akɛ eeekase Biblia lɛ, ni etsɛɛɛ kwraa ni efai shi ni etswa akɛ eeesɔmɔ Yehowa lɛ bafee faŋŋ. Maria kase nikanemɔ kɛ niŋmaa ni ebɔi kpeei yaa, yɛ asafoŋ bii lɛ ahiɛmiamɔ kɛ mɔdɛŋbɔɔ naa hewɔ. Nyɛmimɛi lɛ woɔ lɛ kɛjɛɔ eshia kɛyaa aaafee mitai 200 gbɛnyiɛmɔ kɛnyiɛɔ gbɛ fiŋtɔŋŋ ko ni ejeee gbɛ ni aje gbɛ aje lɛ nɔ, ni amɛŋmɛɛɔ ehe bɛlɛoo amɛkɛ lɛ woɔ kar lɛ mli. Yɛ shitee-kɛ-woo ni eweku lɛ kɛba enɔ klɛŋklɛŋ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, etee hiɛ kɛyashi he ni abaanyɛ abaptisi lɛ. Yɛ nɔmimaa ni ena yɛ emumɔŋ nɔyaa lɛ he hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ ekase tsɔne ni afee yɛ bɔ ni egbɔmɔtso ji ha lɛ naa lɛ kudɔmɔ, ni egbe skul tsɔsemɔ ni kɛ hoo lɛ esa akɛ ana lɛ naa. Rosendo tsɔɔ mli akɛ, “Akɛni minyɛ miye mibua mɛi tamɔ Maria hewɔ lɛ, enɛ tsɔɔ sɛɛnamɔ ni baa afɔle fɛɛ ni ashaa lɛ he.”

Biblia Kanelɔi Tsuɔ he nii Amrɔ Nɔŋŋ

Enɛ ji klɛŋklɛŋ be ni maŋbii lɛ anine shɛ Biblia lɛ nɔ yɛ Spain yɛ 1970 afii lɛ amli. Spainbii pii he Biblia lɛ eko, ni amɛteŋ mɛi komɛi bɔi Ŋmalɛi lɛ kanemɔ. Pilar ni jɛ Medina del Campo (Valladolid) lɛ ebɔi Biblia lɛ kanemɔ jeeŋmɔ dani Yehowa Odasefoi ba eŋɔɔ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ emaŋ yɛ afi 1973. Akɛni eji Katoliknyo hewɔ lɛ, efee ehe mɔ ni miikwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ yɛ wolo ni eeehe yɛ Odasefoi lɛ adɛŋ lɛ hewɔ, shi eesumɔ ni enu Biblia lɛ shishi hu. No hewɔ lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ akɛ lɛ agba Biblia mli saji daa otsi ni akɛha e-Biblia mli sanebimɔi lɛ ahetoo.

Nyɛmiyoo gbɛgbalɔ ko ni tee Pilar ŋɔɔ lɛ nyɛ eha lɛ esanebimɔi lɛ babaoo hetoo yɛ wolo ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ fee lɛ ni ekɛmiitsu nii jogbaŋŋ lɛ hewɔ. Akɛni enya nɔ ni ekaseɔ lɛ he waa hewɔ lɛ, Pilar kpɛlɛ Biblia lɛ kasemɔ nɔ yɛ otsii babaoo komɛi asɛɛ kɛtsɔ Anɔkwale ni kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli wolo lɛ kɛ nitsumɔ nɔ. Dani eeegbe Anɔkwale wolo lɛ kasemɔ naa lɛ, no mli lɛ egbe Biblia muu lɛ fɛɛ kanemɔ naa ni ena ele akɛ ena anɔkwale lɛ. Lɛ ji mɔ ni bafee klɛŋklɛŋ Odasefonyo yɛ Medina del Campo ni ji he ko ni Maŋtsɛyeli Asa fɛfɛo kɛ asafo ni emli bii ayifalɛ shɛɔ shiɛlɔi 63 yɔɔ mli lɛ.

Spain Odasefoi lɛ naa mɛi ni “hiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ” lolo, ni kaneɔ Biblia lɛ daa kɛ mɔdɛŋbɔɔ bɔni afee ni amɛnu Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ shishi. (Mateo 5:​3, NW) Pepi, ni tsutsu ko lɛ eji Katoliknyo ni be ko ni eho lɛ etsɔɔ catechism yɛ sɔlemɔyalɔi ashihilɛ he ni yɔɔ Zumaia (Spain kooyigbɛ) lɛ miishiɛ yɛ akrowa ni bɛŋkɛ lɛ mli ni ekɛ osɔfo ni kwɛɔ shihilɛ he lɛ nɔ lɛ kpe.

Osɔfo lɛ kɛɛ lɛ akɛ, “Pepi, oofite obe. Mɛi enyɔ pɛ ni ji​—gbalashihilɛ mli hefatalɔi​—yɔɔ Itziar akrowa nɛɛ mli ni nyaa mumɔŋ nibii ahe. Mɛi ni eshwɛ lɛ yaa sɔlemɔ kɛkɛ akɛ su ko ni amɛhiɛ.”

Pepi to he eha lɛ akɛ, “Ojogbaŋŋ, kɛ mɛi enyɔ yɛ jɛi ni nyaa mumɔŋ nibii ahe waa lɛ, belɛ amɛbaatsɔmɔ Yehowa Odasefoi.”

Pepi tee nɔ ekɛ Odasefoi krokomɛi lɛ tsu eshia kɛ shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ aahu kɛyashi amɛtee he fɛɛ he yɛ akrowa lɛ mli. Ni taakɛ amɛkpaa gbɛ lɛ, nyɛmimɛi lɛ na gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni osɔfo lɛ tsi amɛ ta lɛ yɛ shia ko ni etse ehe banee lɛ mli. Amɛmiikane Biblia lɛ moŋ, shi amɛnuuu shishi. Oya nɔŋŋ kɛkɛ ni amɛkpɛlɛ Biblia mli nikasemɔ nɔ, amɛtee amɛhiɛ oyayaayai, ni abaptisi amɛ yɛ April 1991.

Mɛi komɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ ekase anɔkwale lɛ kɛtsɔ Biblia kasemɔ he woji ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ fee ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkaneɔ lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Odasefoi ni jɛ Almadén (Ciudad Real) lɛ miishiɛ yɛ Ciruelas (Badajoz) maŋ bibioo nɛɛ mli ni amɛna awula ko ni bo amɛshɛɛ sane lɛ toi jogbaŋŋ. Akɛni enɛ he miishɛɛ ni ena lɛ bafee faŋŋ hewɔ lɛ, amɛkɛ lɛ bɔi shia Biblia mli nikasemɔ. Shi kɛlɛ, efɔ̃ɔ, ejaakɛ ewie akɛ nuu onukpa ko kɛ lɛ kaseɔ Biblia lɛ. Mɛi krokomɛi babaoo hu ni yɔɔ akutso lɛ mli lɛ wie nakai nɔŋŋ. Akɛni amɛmiitao ni amɛnu enɛ shishi hewɔ lɛ, nyɛmimɛi lɛ bi nɛkɛ nuu onukpa nɛɛ shi. Amɛnine shɛ edrɛs nɔ ni amɛtee eŋɔɔ.’

Amɛnaa kpɛ amɛhe akɛ nuu ni atsɔɔ ni yɔɔ Madrid lɛ ni egbɛi ji Felipe lɛ, nine eshɛ Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ yɛ Paradeiso yɛ Shikpɔŋ Nɔ wolo lɛ nɔ. Beni ekane mli fɛɛ egbe naa lɛ, enu shishi akɛ eji egbɛnaa nii akɛ egba ekutsoŋ bii lɛ sanekpakpa lɛ. No hewɔ lɛ, ekɛ wolo lɛ miitsu nii ni ekɛmiitsɔɔ amɛ Biblia lɛ mli saji. Nyɛmimɛi lɛ to he gbɛjianɔ koni amɛkɛ lɛ akase nii. Awula ko ni ekɛ lɛ kaseɔ nii lɛ hu kpɛlɛ Biblia mli nikasemɔ nɔ. Eyɛ mli akɛ eye afii 80 sɔŋŋ ni ebɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa moŋ, shi Felipe miiya hiɛ waa yɛ anɔkwale lɛ mli.

Aye Jwɛŋmɔ Fɔŋ ní Anaa nɔ Kunim

Akrowai lɛ amlibii kɛ naagbai komɛi ni soro nomɛi kwraa baa. Jamɔŋ kusumii anifeemɔi kɛ apasa hemɔkɛyelii ehe shi waa yɛ nɛkɛ hei nɛɛ, ni akrowai nɛɛ amlibii babaoo yɛ su ko ni haa amɛyiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ “jamɔ hee” he. Akrowa lɛ mli bii komɛi kɛ hiɛdɔɔ susuɔ nɔ ni amɛkutsoŋ bii loo amɛwekumɛi baajwɛŋ lɛ he waa kɛ amɛtsake amɛjamɔ. Shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baanyɛ aye naagbai ni tamɔ enɛɛmɛi anɔ ni etsake mɔ lɛ shihilɛ. Enɛ ji nɔ ni ba yɛ Cangas de Morrazo, akrowa ko ni ayaa wuo yɛ mli ni yɔɔ Spain kooyi-anaigbɛ lɛ.

Roberto, ni ji akrowa nɛɛ mli nyo lɛ, tsu nii akɛ amlaku loo lɛlɛŋnyo beni eye afii 14, ejaakɛ ehe miitswa shi ni ena heyeli. Eshihilɛ akɛ amlaku ni kɛ jarayeli lɛji faa gbɛ lɛ ha ekɛ amlakui obalaŋtai ni tɔɔ daa ni kɛ tsofai fɔji tsuɔ nii koni amɛkɛye ŋmɛlɛtswai babaoo yɛ ŋshɔ hiɛ kɛ shoofeemɔ nɔ lɛ bɔi bɔɔ. Etsɛɛɛ ni Roberto hu batsɔ daatɔlɔ kɛ mɔ ni kɛ tsofa fɔji tsuɔ nii.

Roberto tee shia yɛ be ko mli, shi enyɛɛɛ loo esumɔɔɔ ni efɔ̃ɔ esui gbohii nɛɛ. Bɔni afee ni ena shika ni ekɛ ehe awo tsofai fɔji kɛ nitsumɔ nɛɛ mli lɛ, ebatsɔ julɔ ni awo lɛ tsuŋ shii ekpaa. Beni eye afii 18 lɛ, enu wein ni akɛ tsofa ni haa mɔ jɔɔ ejwɛŋmɔ he efutu mli ni shwɛ fioo ni no gbe lɛ kwraa. Datrɛfoi here eyiwala moŋ, shi enyɛɛɛ ekɛ eniji kɛ enaji atsu nii dɔŋŋ. Eshi helatsamɔ he lɛ akɛ obubuafo. Eyɛ mli akɛ helatsɛmɛi ashwiili nɔ sɔŋŋ etaa moŋ, shi no haaa ekpa tsofai fɔji kɛ nitsumɔ nɛɛ. Eheee jamɔ eyeee, ni etamɔ nɔ ni tsofai fɔji kɛ nitsumɔ ji nɔ ni kɛ sɛɛnamɔ baa shihilɛ mli​—kɛyashi beyinɔ ni Yehowa Odasefoi tee eŋɔɔ afii etɛ sɛɛ.

Biblia mli gbalɛi amlibaa he nikasemɔ ye ebua Roberto ni eye eyiŋkɔshikɔshi-feemɔ lɛ nɔ. Hiɛmɛɛ kɛ miishɛɛ ni akɛ here lɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ ha ena nɔmimaa akɛ anɔkwa jamɔ lɛ haa shishinumɔ babaoo baa mɔ shihilɛ mli. Roberto kɛ nyɔji nɛɛhu ye etsofai fɔji kɛ nitsumɔ lɛ nɔ kunim, ni abaptisi lɛ. Yɛ obubuafo ni eji lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, afii kpaanyɔ sɔŋŋ nɛ ni esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ. Afii enyɔ nɛ etsɔ asafoŋ onukpa. Francisco ni ji etsutsu nanemɛi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ nya tsakemɔ ni eba Roberto shihilɛ mli lɛ he waa akɛ lɛ hu ebatsɔ Odasefonyo ni amrɔ nɛɛ eji asafoŋ sɔɔlɔ. Tsakemɔ ni sa kadimɔ waa yɛ mɔ ni kɛ ehe wo tsofai fɔji kɛ nitsumɔ ni tamɔ nɔ ni ehiii tsamɔ nɛɛ mli lɛ ye ebua mɛi ni yɔɔ nakai akutso lɛ mli lɛ ni amɛhiɛ sɔ bɔ ni wɔtsuɔ nii wɔhaa lɛ babaoo. Yoo ko po kɛ ebinuu fioo ko ni kɛ tsofai fɔji tsuɔ nii lɛ ba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ ni ekwɛ kɛji Odasefoi lɛ aaanyɛ lɛ atsa lo.

Biblia lɛ Mli Taomɔ Kɛha Anɔkwale Lɛ

Titri lɛ, mɛi ni yɔɔ akrowai amli lɛ hiɛ sɔɔ anɔkwale lɛ waa aahu akɛ enɛ wo mɛi ni efeɔ amɛ akɛ amɛle nii yɛ je lɛŋ shishinumɔ naa lɛ hiɛgbele. (1 Korintobii 1:​26, 27) Adelina, ni ji yoo nukpa ko ni hiɛ gboɔ lɛ ji mɛi ni hiɛ sɔ enɛ lɛ ateŋ mɔ kome. No mli lɛ ekɛ hiɛdɔɔ tsuɔ e-Katolik hemɔkɛyeli lɛ he nii waa. Ekotoɔ shi daa leebi esɔleɔ ni eshashaooo shi, ni ekɛɔ Nuŋtsɔ lɛ Sɔlemɔ lɛ shii abɔ ni esɔleɔ ehaa Maria. Gbi fɛɛ gbi yɛ otsi lɛ mli lɛ esoro “mɔ krɔŋkrɔŋ” ni esɔleɔ ehaa​—bɔni afee ni ena nɔmimaa akɛ kɛ hoo kwraa lɛ aaabo esɔlemɔi lɛ ekomɛi atoi kɛ̃.

Beni Adelina bɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, etsu jamɔ mli ekaa nɛɛ nɔŋŋ he nii yɛ ehemɔkɛyeli hee ni ena lɛ mli. Ehiɛgbele lɛ tete etsiii enaa, eyɛ mli moŋ akɛ klɛŋklɛŋ be ni ekɛ ewu lɛ yaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, eŋɔ amɛ aaafee minitii nyɔŋma dani amɛkɛna ekaa kɛbote Asa lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, beni ebote jɛmɛ pɛ kɛkɛ ni efee dioo ekɛbo nɔ ni awieɔ lɛ toi jogbaŋŋ. Be ko lɛ, ekase Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ he nii. Enya nikasemɔ nɛɛ he waa, ni beni eku sɛɛ kɛtee shia lɛ, ebasumɔ akɛ eeekane nibii saŋŋ ni kɔɔ enɛ he lɛ yɛ e-Biblia lɛ mli. Shi lɛ loo ewu lɛ leee he ni abaana sane nɛɛ yɛ, eyɛ mli moŋ akɛ amɛsusu akɛ atsi ta yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli he ko. No hewɔ lɛ Adelina bɔi Kpojiemɔ wolo lɛ kanemɔ nakai gbɛkɛ lɛ ni etee nɔ ekane aahu kɛyashi beni eshɛ yitso 20 yɛ leebi maŋkɛ.

Be kroko lɛ, Adelina kase ni ele akɛ eji nɔ ni ja gbɛ akɛ wu lɛ afee mɔ ni damɔɔ eŋa najiaŋ esɔleɔ. Eyɛ mli akɛ ewu lɛ miisumɔ ni esɔle moŋ, shi eleee nɔ ni eeekɛɛ yɛ sɔlemɔ lɛ mli. Nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ lɛ, Adelina kpɛ eyiŋ akɛ eeetao ŋaawoi kɛaajɛ Biblia lɛ mli. Beni atswa nyɔɔŋteŋ ŋmɛji enyɔ lɛ, etsiɛ ewu lɛ hiɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ ena Mateo yitso 6 lɛ ni no tsɔɔ sane ni kɔɔ sɔlemɔ he lɛ mli fitsofitso lɛ. Beni ekane Yesu ŋaawoi lɛ egbe naa lɛ, ewu lɛ damɔ amɛnajiaŋ esɔle. Amrɔ nɛɛ Adelina kɛ ewu fɛɛ ji Yehowa Odasefoi.

Nikpamɔ Kpakpa

Beni Yehowa tsuji kɛ ekaa babaoo eshiɛ aaafee nɔ ni shɛɔ afii 25 sɔŋŋ yɛ akrowai lɛ amli sɛɛ lɛ, sanekpakpa lɛ gbɛ eshwa Spain maŋ lɛ mli fɛɛ. Taakɛ eji yɛ Asia Bibioo lɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, “Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ wiemɔ lɛ gbɛ shwa yɛ jɛi niiaŋ fɛɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 13:49) No hewɔ lɛ, akrowai lɛ amli bii akpei abɔ ekɔ shidaamɔ kpakpa yɛ anɔkwale lɛ he.

Taakɛ eji yɛ Spain lɛ, ni aaashiɛ kwraa kɛmɔ shi yɛ akrowai amli lɛ biɔ tsuishitoo kɛ he-kɛ-afɔleshaa yɛ he fɛɛ he. Shi akɛni Yehowa suɔmɔnaa nii ji akɛ “[a]here gbɔmɛi fɛɛ yiwala” hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi yɛ he miishɛɛ akɛ amɛaatao mɛi ni hiɛ sɔɔ nii lɛ. (1 Timoteo 2:⁠4) Ni taakɛ niiashikpamɔi ni tsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ lɛ, Yehowa ejɔɔ ekaa ni akɛshiɛ yɛ akrowai amli yɛ Spain lɛ nɔ waa diɛŋtsɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Josephus bu akɔntaa ni ena akɛ “maji kɛ akrowai” 240 yɔɔ Galilea, ni ewie nakai kpokpaa lɛ he akɛ nɔ ni “maji kɛ akrowai babaoo” yɔɔ nɔ.

[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

FRANCE

PORTUGAL

SPAIN

BALEARIC ISLANDS

CANARY ISLANDS

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 24 lɛ Jɛ]

Vilac, Lérida

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 24 lɛ Jɛ]

Puebla de Sanabria, Zamora

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 25 lɛ Jɛ]

Casarabonela, Málaga

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 25 lɛ Jɛ]

Sinués, Huesca

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 26 lɛ Jɛ]

Lekeitio, Vizcaya

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje