Mɛni Hewɔ Teemɔŋ Nifeemɔi Efa Nɛkɛ?
“NƆ KO bɛ ni tsii waa tamɔ teemɔŋ sane.” Aloo kɛ hoo kwraa lɛ, nakai ji bɔ ni French abɛbua ko kɛɔ. Ani eeenyɛ efee akɛ enɛ hewɔ ni wɔnáa miishɛɛ waa kɛji wɔle teemɔŋ sane ko, shi bei komɛi lɛ, wɔnijiaŋ jeɔ wui kɛji wɔnyɛɛɛ wɔwie he lɛ? Ni kɛlɛ, gbɔmɛi babaoo ená teemɔŋ nifeemɔi ahe miishɛɛ waa yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ fɛɛ mli, ni amɛkɛ amɛhe yabɔɔ teemɔŋ kui ahe kɛtiuɔ yiŋtoo loo oti kome lɛ nɔŋŋ sɛɛ.
Teemɔŋ kui ni etsɛ waa fe fɛɛ nɛɛ ateŋ ekomɛi ji teemɔŋ jamɔ kui ni anaa yɛ Mizraim, Hela, kɛ Roma lɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, nɛkɛ kui nɛɛ ekomɛi gbá afã kɛjɛ jamɔ mli hewalɛ ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ he, ni amɛbɔi maŋkwramɔ, shika gbɛfaŋ, loo adesai ashihilɛ gbɛjianɔtoi amli hewalɛi kɛ nitsumɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni atse jarayelɔi akui yɛ teŋgbɛ afii lɛ amli yɛ Europa lɛ, amɛmli bii lɛ kɛ amɛhe wo teemɔŋ nifeemɔi amli kɛha amɛhebuu yɛ shika gbɛfaŋ titri.
Bei pii lɛ, atseɔ teemɔŋ kui ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ kɛ yiŋtoi ni sa woo babaoo diɛŋtsɛ, ekolɛ yɛ “adesai ashihilɛi kpakpai namɔ kɛ mlihilɛ kpojiemɔ yiŋtoi” ahewɔ, taakɛ Encyclopædia Britannica lɛ wie lɛ, “koni akɛtsu ejurɔfeemɔ kɛ tsɔsemɔ gbɛjianɔtoi ahe nii.” Naanyobɔɔ kui komɛi, obalahii kɛ obalayei akui, hiɛtserɛjiemɔ kui, kɛ kui krokomɛi hu feɔ amɛnii yɛ teemɔŋ, aloo kɛ hoo lɛ, yɛ teemɔŋ fã-kɛ-fã. Efɔɔ kaa akɛ yiŋtoi ni nɛkɛ kui nɛɛ hiɛ lɛ yeee awui ko, fe akɛ, amɛmli bii lɛ náa teemɔŋ nifeemɔi ahe miishɛɛ kɛkɛ. Teemɔŋ kusumii ni afeɔ ni akɛkpɛlɛɔ mɛi heei anɔ awoɔ kuu lɛ mli lɛ náa mɛi lɛ anɔ hewalɛ waa, ni ewoɔ naanyobɔɔ kɛ ekomefeemɔ mumɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli hewalɛ. Emli bii lɛ nuɔ he akɛ asumɔɔ amɛ, ni oti pɔtɛɛ ko mã amɛhiɛ. Bei pii lɛ, teemɔŋ kui ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ oshara ko baaa mɛi ni jeee emli bii lɛ anɔ. Mɛi ni jeee emli bii lɛ elaajeee nɔ ko kwraa yɛ emli teemɔŋ saji lɛ ni amɛleee lɛ hewɔ.
Be Mli ni Teemɔŋ Nifeemɔ Feɔ Oshara he Okadi
Jeee teemɔŋ kui lɛ fɛɛ feɔ amɛnii yɛ teemɔŋ pɛpɛɛpɛ. Shi mɛi ni yɔɔ “teemɔŋ saji yɛ teemɔŋ saji amli,” taakɛ Encyclopædia Britannica lɛ wie he lɛ, kɛ oshara krɛdɛɛ ko baa. Etsɔɔ mli akɛ, “gbɛii krɛdɛɛi, kaai ni mli wa waa loo kpojiemɔi ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ hewɔ lɛ,” emli bii ni hiɛ gbɛhei ni nɔ kwɔlɔ lɛ tsɔɔ ŋaa gbɛ nɔ “amɛtsiɔ amɛhe kwraa kɛjɛɔ mɛi ni baa shi lɛ ahe,” ni amɛkɛ nakai feemɔ kanyaa “kuu lɛ mli bii ni baa shi lɛ koni amɛ hu amɛbɔ mɔdɛŋ waa ni amɛshɛ gbɛhei ni nɔ kwɔlɔ lɛ amli.” Oshara ni yɔɔ kui ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ yɛ faŋŋ. Ekolɛ kuu lɛ mli bii ni baa shi lɛ leee otii diɛŋtsɛ ni kuu lɛ kɛmamɔ ehiɛ, akɛni amɛyako hiɛ kɛyashɛko nakai kpojiemɔ loo nilee lɛ he lɛ hewɔ. Eyɛ mlɛo akɛ okɛ ohe aaabɔ kuu ko ni okpɛlɛɔ otii ni ekɛmamɔ ehiɛ, kɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ eshɛɔ nakai otii lɛ ahe lɛ nɔ fã-kɛ-fã, ní yɛ anɔkwale mli lɛ, ekolɛ atsɔ̃ɔko bo otii lɛ fɛɛ mli fitsofitso lɛ he. Shi mɔ ko ni afee kusumii ni akɛkpɛlɛ enɔ awo kuu ni tamɔ nakai mli lɛ baana yɛ sɛɛ mli akɛ, ewa kɛha lɛ akɛ eeejie ehe kɛjɛ mli; kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, kuu lɛ mli teemɔŋ nifeemɔ kpãai lɛ efimɔ lɛ.
Shi kɛlɛ, teemɔŋ nifeemɔi feɔ oshara kpele he okadi, kɛji kuu lɛ diɔ otii ni mla ekpɛlɛɛɛ nɔ, loo awuiyeli yiŋtoi asɛɛ, ni no hewɔ lɛ ebɔɔ mɔdɛŋ ni akale akɛ kuu ni tamɔ nakai po yɛ lɛ. Aloo kɛji ale akɛ teemɔŋ kuu ni tamɔ nakai yɛ, ni ale eyiŋtoi fɛɛ lɛ, ekolɛ ebaabɔ mɔdɛŋ ni ehã mɛi ni ji emli bii, kɛ otii ni etsuɔ he nii amrɔ nɔŋŋ lɛ afee teemɔŋ sane. Enɛ ji anɔkwale yɛ awuiyeli kui ni yɔɔ hewalɛ waa, ni amɛkɛ amɛ awuiyeli tutuamɔi lɛ hãa je lɛ he jɔ̃ɔ ehe yɛ be kɛ bei amli lɛ ahe.
Hɛɛ, teemɔŋ nifeemɔ baanyɛ afee oshara, kɛha aŋkroaŋkroi kɛ adesai ashihilɛ gbɛjianɔtoo muu fɛɛ. Susumɔ gbekɛbii ateemɔŋ kui ni kɛ yiwalɛ yatutuaa mɛi ni amɛnine shɛɔ amɛnɔ, kɛ awuiyeli gbɛjianɔtoi tamɔ Mafia kuu ni yɔɔ teemɔŋ lɛ, kɛ blɔfomɛi akui ni kɛɔ akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe gbɔmɛi krokomɛi fɛɛ, tamɔ Ku Klux Klan,a kɛfata awuiyeli kui babaoo ni yɔɔ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ he, ni amɛyaa nɔ amɛteɔ shi amɛwoɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni abɔɔ koni aná jeŋ fɛɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ lɛ ahe okwɛ.
Mɛni Ji Oti ni Mã Amɛhiɛ Amrɔ Nɛɛ?
Ato teemɔŋ kui ahe gbɛjianɔ yɛ Europa Anaigbɛ maji pii amli yɛ 1950 afii lɛ amli, ákɛ nɔ ni jɛ Jeŋ Hewalɛi lɛ Ateŋ Akaŋshii lɛ mli, koni amɛtsu nii akɛ nɔdaamɔ nɔ kɛha shitee-kɛ-woo kui, kɛji eeeba akɛ Sovietbii lɛ baaka gbi ko akɛ amɛaaye Europa Anaigbɛ nɔ kunim. Taakɛ German adafitswaa wolo tɛtrɛɛ ni atsɛɔ lɛ Focus lɛ tsɔɔ lɛ, akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ato “teemɔŋ tawuu nii atoohei 79” shishi yɛ Austria yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli. Jeee Europa maji lɛ fɛɛ po le akɛ kui ni tamɔ nɛkɛ yɛ. Adafitswaa wolo tɛtrɛɛ ko tswa bɔ ni kui nɛɛ hi shi diɛŋtsɛ amɛha lɛ he amaniɛ yɛ 1990 afii lɛ shishijee gbɛ akɛ: “Nɔ ni aleee lolo ji nɛkɛ gbɛjianɔtoi nɛɛ ayifalɛ ni tsuɔ nii ŋmɛnɛ, kɛ oti ni mã amɛhiɛ amrɔ nɛɛ.”
Hɛɛ, eji anɔkwale. Namɔ baanyɛ ale teemɔŋ kui ayifalɛ, ní amrɔ nɛɛ ekolɛ amɛhe yɛ oshara kpele diɛŋtsɛ fe bɔ ni wɔteŋ mɔ ko susuɔ?
[Shishigbɛ niŋmai]
a Nɛkɛ U.S. kuu nɛɛ tee nɔ ehiɛ teemɔŋ kui ni ehi shi kɛtsɔ hiɛ lɛ ajamɔ mli nifeemɔi lɛ ekomɛi amli, kɛtsɔ krɔɔs ni miitso, ni ekɛfee okadi lɛ nɔ. Tsutsu lɛ, kulɛ amɛtutuaa mɛi yɛ nyɔɔŋ mli, ni emli bii lɛ woɔ atade yuu kɛ nɔhaanii yɛji, ni amɛjieɔ amɛmlifu kpo yɛ mɛidiji, Katolikbii, Yudafoi, gbɔi, kɛ nitsulɔi akui ni ato amɛhe gbɛjianɔ lɛ anɔ.