Ani Esa akɛ Oha Osusumɔi Amli Alɛɛ?
SHIKPƆŊ hosomɔ ko ni naa wa ba Kobe Maŋtiase ni yɔɔ Japan anaigbɛ lɛ mli, ni nitsulɔi ni amɛtuu amɛhe amɛha lɛ kɛ amɛhe sha afɔle oya amɛkɛye amɛbua mɛi ni yɔɔ jɛmɛ ni efite amɛnibii lɛ. Shi kɛlɛ, mɔ ko ni yɔɔ maŋtiase lɛ Health Bureau lɛ kpoo tsofai ni datrɛfoi akuu ko kɛbaa koni amɛkɛye amɛbua lɛ. Nakai maŋ onukpa lɛ ni eji mɔ ni kwɛɔ helatsamɔhe ni yɔɔ jɛmɛ lɛ nɔ lɛ miisumɔ ni mɛi ni oshara lɛ ebanina amɛ lɛ aya Kobe helatsamɔhei lɛ moŋ fe ni eeeha datrɛfoi lɛ aha amɛ tsofai kɛ nui ni akɛtsɔɔ fãji amli ni jara wawai yɛ yelikɛbuamɔhei nɛɛ. Yɛ naagbee lɛ, akpɛlɛ Datrɛfoi lɛ anɔ, shi awie ashi bɔ ni maŋ onukpa lɛ fee kpɛŋŋ, ni efee tamɔ nɔ ni enaaa mɛi lɛ mɔbɔ lɛ waa diɛŋtsɛ.
Ekolɛ, bo hu oná ekomefeemɔ ni mɔ ko ni yɔɔ hegbɛ ni nɔ kwɔ mli kɛ bo efeee nɛɛ mli niiashikpamɔ ni tamɔ nakai dã. Ekolɛ, oyeɔ mli fɔ́ po. Kɛji akɛ osusu saji ahe kɛtee shɔŋŋ lɛ, ani obaaná he sɛɛ?
Susumɔ Saji Ahe Fɛɛ Kɛkpe
Aŋkroaŋkroi fɔɔ saji ahe susumɔ yɛ gbɛ kome pɛ kɛkɛ nɔ, aloo yɛ amɛsusumɔ naa, ni yɛ nakai feemɔ mli lɛ, amɛkɛlɛɛɛ amɛsaji ahe susumɔ mli. Bei pii lɛ woloŋlee, shihilɛ mli niiashikpamɔ, kɛ shihilɛ mli ni mɔ ko jɛ lɛ ji nibii ni kɛ enɛɛmɛi baa. Abaanyɛ afee yiŋkpɛi ni nilee yɔɔ mli kɛji akɛ gbɔmɛi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛnuɔ sane lɛ fɛɛ shishi lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ oofo gbɛ ŋta ko mli ni deka bɛ jɛmɛ kwraa, ní kanei ni kudɔɔ tsɔji bɛ jɛmɛ hu lɛ, ani ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ oookwɛ ohiɛ tɛ̃ɛ kɛkɛ? Dabi kwraa! Yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, nii ahe ni wɔɔsusu kɛya shɔŋŋ lɛ, baanyɛ aye abua wɔ waa kɛha yiŋkpɛi afeemɔ, koni wɔfee nii yɛ gbɛ ni ja nɔ. Ebaanyɛ ebaa mɔ ko wala yi po.
Ekolɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔya hiɛ yɛ enɛ feemɔ mli. No hewɔ lɛ bi ohe akɛ, ‘Kɛ́ milɛɛ misusumɔi amli lɛ, mɛɛ hei nɛkɛ manyɛ maná he sɛɛ yɛ?’
Bɔ ni Osusuɔ Mɛi Krokomɛi Ahe Ohaa
Kɛji akɛ okwɛ mɛi krokomɛi lɛ, mɛni onaa? Ani osusuɔ nii ni mɛi feɔ aloo amɛkɛɔ lɛ ahe akɛ ediŋ loo eyɛŋ kɛkɛ, oookɛɛ benɛ sui srɔtoi krokomɛi bɛ dɔŋŋ? Ani onaa mɛi komɛi awiemɔ akɛ eji yijiemɔ aloo jɛmɔ? Ani mɔ ko sane ja kɛmɔ shi aloo ejaaa kwraa? Saji ahe ni aaasusu yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ tamɔ mfoniri shalɔ ko ni kpoɔ sui srɔtoi ni anaa yɛ hulutsoo be mli lɛ, oookɛɛ benɛ ediŋ kɛ eyɛŋ pɛ yɔɔ. Aloo gbɔmɛi ahe nibii gbohii pɛ ahe osusuɔ, tamɔ sraalɔ ko ni hãa jwɛi fioo ko ni gbɛfãlɔi krokomɛi ni susuuu nii ahe kɛshwã lɛ fiteɔ miishɛɛ ni eyɔɔ yɛ nibii fɛfɛji ni enaa lɛ he lɛ.—Okɛto Jajelɔ 7:16 he.
Abaanyɛ akase nii babaoo kɛjɛ bɔ ni Yehowa susuɔ adesai atɔ̃mɔ he ehaa lɛ mli. Eyɛ mli akɛ ele gbɔmɔ gbɔjɔmɔi kɛ efãtɔi babaoo moŋ, shi esumɔɔɔ akɛ egbalaa ejwɛŋmɔ kɛyaa nomɛi anɔ. Lalatsɛ lɛ ni jie shidaa kpo etsɔɔ lɛ yɔse akɛ: “Kɛji bo, Yehowa, okɛɛ ooodi nishaianii asɛɛ lɛ, kulɛ . . . namɔ po aaanyɛ shi adamɔ?” (Lala 130:3) Yehowa miisumɔ akɛ ejie tɔ̃mɔi kɛjɛ eshafeelɔi ni amɛtsake amɛtsui lɛ ahe kwraa, ejieɔ kwraa kɛjɛɔ ejwɛŋmɔ mli, bɔni afee ni ekafite wekukpaa ni kã wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ. (Lala 51:3 Ga Bible; 103:12) Yehowa nyɛ ekɛɛ yɛ Maŋtsɛ David ni be ko lɛ efee esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli yɛ ekɛ Batsheba gbɛfaŋ lɛ he akɛ eji nuu ‘ni nyiɛ misɛɛ kɛ etsui fɛɛ, ni efee nɔ ni sa mihiɛ sɔŋŋ.’ (1 Maŋtsɛmɛi 14:8) Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ nyɛ ewie David he nakai? Ejaakɛ egbala ejwɛŋmɔ kɛtee David ni eshwa ehe lɛ sui kpakpai lɛ anɔ. Esusu nibii srɔtoi lɛ fɛɛ ahe, ni ehala akɛ eeena etsulɔ lɛ mɔbɔ.
Nakai nɔŋŋ Kristo Yesu jie mɛi krokomɛi atɔ̃mɔi ahe ni asusuɔ kɛyaa shɔŋŋ lɛ kpo. (Yohane 5:19) Beni Yesu yɔse ebɔfoi lɛ afãtɔi lɛ, ejie mɔbɔnalɛ kɛ niiashishinumɔ kpo etsɔɔ. Eyɔse yɛ adesai ni yeee emuu lɛ ahe akɛ, kɛ “mumɔ lɛ miikpɛlɛ” po lɛ, “heloo lɛ egbede.” (Mateo 26:41) Akɛni enɛ yɛ Yesu jwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, enyɛ ekɛ ekaselɔi lɛ ye yɛ amɛfãtɔi kɛ tɔ̃mɔi lɛ anaa yɛ tsuishitoo kɛ shishinumɔ mli. Egbalaaa ejwɛŋmɔ kɛyaaa amɛtɔ̃mɔi anɔ, shi moŋ egbala kɛtee amɛsui kpakpai lɛ anɔ.
Gbi ko beni ejaje bɔfoi lɛ akɛni amɛmiije mɔ ni da fe fɛɛ he ŋwane hewɔ lɛ sɛɛ lɛ, Yesu kɛfata he akɛ: “Shi nyɛ ji mɛi ni kɛ mi ehi shi yɛ mikai lɛ amli; ni mi hu miito maŋtsɛyeli maha nyɛ taakɛ bɔ ni mitsɛ eto eha mi lɛ, koni nyɛye nii ni nyɛnu yɛ mikplɔ̃ lɛ he yɛ mimaŋtsɛyeli lɛ mli ni nyɛtara sɛii anɔ ni nyɛkojo Israel akutsei nyɔŋma kɛ enyɔ lɛ.” (Luka 22:24-30) Hɛɛ, yɛ bɔfoi lɛ afãtɔi pii lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yesu kai amɛ anɔkwayeli kɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha lɛ lɛ. (Abɛi 17:17) Akɛni Yesu yɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ amɛmli yɛ nɔ ni amɛbaanyɛ amɛfee kɛ nɔ ni amɛbaafee lɛ mli hewɔ lɛ, ekɛ amɛ fee kpaŋmɔ koni ekɛ amɛ aye Maŋtsɛ. Hɛɛ, ‘Yesu sumɔɔ ekaselɔi lɛ waa.’—Yohane 13:1.
No hewɔ lɛ, kɛ mɔ ko su ko ni eka ehe, kɛ tɔ̃mɔi woɔ omli la lɛ, feemɔ onii tamɔ Yehowa kɛ Yesu. Lɛɛmɔ osusumɔi amli, ni obɔ mɔdɛŋ ni osusu saji lɛ fɛɛ he. Kɛ okwɛ nii yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, no lɛ ebaafee mlɛo akɛ ooosumɔ onyɛmimɛi lɛ ni ojie hiɛsɔɔ kpo otsɔɔ amɛ.
Yɛ Heloonaa Nihamɔ Mli
Hegbɛ ni anáa ni akɛhaa nii lɛ, ji nibii ni haa Kristofoi náa miishɛɛ lɛ ateŋ ekome. Shi ani ehe miihia ni wɔha wɔ nihamɔ lɛ adamɔ nɔ kome pɛ nɔ, ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔhe ni wɔkɛaawo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ? (Mateo 24:14; 28:19, 20) Aloo olɛɛ osusumɔi amli ni okɛ heloonaa hiamɔ nii kɛ mɛi krokomɛi ahilɛ-kɛ-hamɔ hu efata he? Yɛ anɔkwale mli lɛ, Kristofoi ahiɛ sɔɔ mumɔŋ nii ni amɛkɛhaa lɛ akɛ eji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ. (Yohane 6:26, 27; Bɔfoi lɛ Asaji 1:8) Shi kɛlɛ, heloonaa nii ni akɛhaa lɛ he hiaa tamɔ mumɔŋ nii lɛ nɔŋŋ ni esaaa akɛ akuɔ hiɛ ashwieɔ nɔ.—Yakobo 2:15, 16.
Wɔbaanyɛ wɔna nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔkɛye wɔbua wɔmumɔŋ nyɛmimɛi ni yɔɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔ asafo lɛ mli kɛ je lɛŋ jogbaŋŋ kɛmɔ shi, kɛji akɛ wɔsusu nibii ni he hiaa amɛ titri lɛ ahe lɛ. Kɛ́ mɛi ni baanyɛ afee nakai lɛ jɛ mlihilɛ babaoo mli amɛtsu he nii lɛ, no lɛ ekɛ hegbɔyeli baa. Atsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ atsuɔ wɔnyɛmimɛi lɛ fɛɛ ahiamɔ nii ahe nii. Kristofonyo onukpa ko tsɔɔ mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “Kɛ́ hiamɔ ba yɛ je lɛŋ afã kome lɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ afã kroko lɛ baaba amɛbaye amɛbua amɛ. Kɛ amɛnyɛɛɛ amɛye amɛbua lɛ, no lɛ nyɛmimɛi ni jɛ he kroko baafee nakai. Nɛkɛ gbɛ nɔ atsɔɔ ni atsuɔ wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ahiamɔ nii ahe nii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeŋ fɛɛ nyɛmifeemɔ lɛ yɛ naakpɛɛ.”—2 Korintobii 8:13-15; 1 Petro 2:17.
Nyɛmi yoo ko ni miisumɔ akɛ eya majimaji ateŋ kpeei ni afee yɛ Europa Bokagbɛ lɛ ateŋ ekome lɛ bɛ nɔ ko kwraa ni ekɛaafee nakai. Shi kɛlɛ, ená ele akɛ Bibliai ahe ehia nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ waa diɛŋtsɛ, no hewɔ lɛ, etsu onia kɛha Bibliai ni tamɔ nakai, ni ekɛmaje mɔ ko ni tee eko. Enɛ hewɔ lɛ, ená miishɛɛ ni yɔɔ nihamɔ mli, akɛ ekɛ enyɛmimɛi ni yɔɔ maŋsɛɛ lɛ aja nɔ ni eyɔɔ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.
Ekolɛ kɛ osusu nii ahe kɛtee shɔŋŋ lɛ, obaanyɛ otsu onia ni fa fe nakai po kɛha Biblia kasemɔ nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, ni ebaaha bo kɛ mɛi krokomɛi aná miishɛɛ.—5 Mose 15:7; Abɛi 11:24; Filipibii 4:14-19.
Be Mli ni Akɛ Ŋaawoo Miiha
Kɛ abi ni okɛ ŋaawoo aha, aloo otsu sane ko he nii lɛ, niiahesusumɔ kɛ pɛpɛɛpɛ ŋmɛɛ yɛ sane nɔ jwɛŋmɔ mli baaye ebua wɔ koni wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ wɔmumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ, ni wɔkɛ yelikɛbuamɔ ni mɔɔ shi yɛ anɔkwale mli aha. Eyɛ mlɛo akɛ aaadamɔ saji fioo komɛi anɔ ni amu sane naa nɔŋŋ. Kɛjeee kpɛŋŋ tsɔ wɔyɔɔ taakɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni hi shi yɛ Yesu gbii lɛ amli, ni amɛkɛ mlai ni bɛ naagbee he jatsui tereɔ mɛi krokomɛi lɛ ji lɛ, belɛ ebaatsɔɔ akɛ, wɔsusuuu saji ahe kɛyaaa shɔŋŋ. (Mateo 23:2-4) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ wɔfeee kpɛŋŋ tsɔ, ni wɔkɛ ŋaawoo kpakpa ni damɔ shishitoo mlai ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ anɔ shiŋŋ, ni jieɔ Yehowa jalɛ tɛi ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ, shi kɛlɛ mɔbɔnalɛ yɔɔ mli lɛ kpo ha lɛ, no lɛ, ebaafee mlɛo kwraa kɛbaaha mɛi krokomɛi akɛ amɛaakpɛlɛ wɔŋaawoi anɔ ni amɛkɛtsu nii.
Afii komɛi ni eho lɛ nyɛmimɛi hii komɛi jɛ asafoi srɔtoi amli amɛfee ekome ni amɛkɛ amɛhe wo kpɔiaŋgbɔlemɔ nifeemɔi amli. Amɛhe ni eyabaaa nii lɛ, akaŋshii mumɔ te shi yɛ amɛteŋ, ni nɔ ni jɛ mli ba ji mlifu wiemɔi. Te onukpai ni yɔɔ jɛmɛ lɛ tsu naagba lɛ he nii amɛha tɛŋŋ? Akɛni amɛyɔse akɛ ehe hiaa ni oblahii ajie amɛhiɛtserɛ hewɔ lɛ, amɛkɛɛɛ amɛ akɛ, amɛkpa kwraa. (Efesobii 5:17; 1 Timoteo 4:8) Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛkɛ ŋaawoo ni mɔɔ shi ni kɛlɛ shishinumɔ yɔɔ mli he kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ akaŋshii mumɔ ni baanyɛ aba lɛ he lɛ ha amɛ. Agbɛnɛ hu amɛkɛ ŋaawoi ni yeɔ ebuaa mɔ ha, tamɔ ni amɛaaha onukpa ko afata amɛhe ni ekwɛ amɛnɔ. Oblahii lɛ ahiɛ sɔ nilee kɛ ŋaawoo ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ lɛ, ni amɛkpɛlɛ nɔ jogbaŋŋ. Kɛfata he lɛ, bulɛ kɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha onukpai lɛ bada.
Bɔɔ Mɔdɛŋ ni Olɛɛ Osusumɔi Amli
Eyɛ mli akɛ ojeŋ gbɛ aloo oleŋ ni obaaná mɔ ko he jwɛŋmɔ fɔŋ moŋ, shi faishitswaa ni akɛaalɛɛ susumɔi amli he baahia lolo. Yɛ be mli ni okaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, jwɛŋmɔ bɔ ni ooofee onyɛ oyɔse ni ohiɛ asɔ bɔ ni Yehowa susuɔ nii ahe ehaa lɛ he. (Lala 139:17) Bɔɔ mɔdɛŋ ni onu yiŋtoi ahewɔ ni awie wiemɔi komɛi yɛ Biblia lɛ mli lɛ shishi, kɛ shishitoo mlai ni yɔɔ sɛɛ lɛ, ni obɔ mɔdɛŋ ni otsu saji ahe nii taakɛ Yehowa feɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. Enɛ kɛ David sɔlemɔ lɛ baakpã gbee: “Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛ̀i lɛ, ha male otempɔŋi lɛ! Ha manyiɛ onɔkwale lɛ mli, ni otsɔɔ mi nii.”—Lala 25:4, 5.
Abaajɔɔ bo kɛji akɛ olɛɛ oniiahesusumɔ mli. Bulɛ ni oooná oha ohe akɛni oŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ni onuɔ sane shishi hewɔ lɛ baafee jɔɔmɔi lɛ ateŋ ekome. Kɛ okɛ yelikɛbuamɔ miiha yɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ, obaanyɛ okɛ sane shishinumɔ babaoo atsu he nii. Nɔ ni baajɛ enɛ mli aba ji, ekomefeemɔ ni yɔɔ naakpɛɛ kɛ gbeekpamɔ ni baahi Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ mli.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 12]
Mlihilɛ mli ni ajɛɔ ayeɔ abuaa mɛi krokomɛi lɛ, haa nihalɔ lɛ náa miishɛɛ, ni esaa wɔŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ