Wala Shihilɛ He Sane
Mihiɛ Esɔ Nibii ni Mikaiɔ ni Jara Wa Lɛ!
TAAKƐ DRUSILLA CAINE GBA
Afi lɛ ji afi 1933, ni etsɛko tsɔ ni mikɛ Zanoah Caine ni eji gbɛgbalɔ—be-fɛɛ sanekpakpa jajelɔ taakɛ miji lɛ bote gbalashihilɛ mli. Akɛni mimii shɛ mihe waa hewɔ lɛ, mito gbɛjianɔ koni mayafata miwu he yɛ enitsumɔ lɛ mli, shi bɔni afee ni manyɛ mafee nakai lɛ, baisikel he miihia mi—nɔ ko ni jara wa waa ni minyɛko mahe akɛni shika helɛtemɔ shihilɛ lɛ mli wa yɛ nɔnyɛɛ lɛ mli lɛ hewɔ. Mɛni manyɛ mafee?
BENI miwu nyɛmimɛi hii lɛ nu mishihilɛ ni mli wa lɛ he lɛ, amɛyanyiɛ tumoi ni yɔɔ he ni amɛyɔɔ lɛ anɔ kɛmiibɔ mɔdɛŋ koni amɛná baisikel fãi memeji koni amɛkɛfee baisikel amɛha mi. Amɛnine shɛ fãi lɛ anɔ ni amɛtsara, ni baisikel lɛ tsu nii! Beni mikase bɔ ni ataa lɛ ahaa nɔŋŋ pɛ lɛ, mikɛ Zanoah nyiɛ gbɛ nɔ, wɔkɛ miishɛɛ miita kɛmiinyiɛ Ŋleshi maji ni ji Worcester kɛ Hereford mli, ni wɔmiiye mɛi fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ odase.
Misusuuu he akɛ nɛkɛ hemɔkɛyeli gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɛɛ baaha minine ashɛ shihilɛ ni mli eyi obɔ kɛ nibii kpakpai babaoo ni makai nɔ. Shi kɛlɛ, mifɔlɔi ni misumɔɔ amɛ lɛ eto mumɔŋ shishitoo nɔ kɛha mishihilɛ lɛ he gbɛjianɔ momo.
Afii ni Mli Wawai yɛ Ta Kpeteŋkpele lɛ Mli
Afɔ́ mi yɛ December 1909. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ minyɛ nine shɛ The Divine Plan of the Ages lɛ eko nɔ, ni yɛ afi 1914 mli lɛ mifɔlɔi kɛ mi tee koni wɔyakwɛ “Photo-Drama of Creation” yɛ Oldham, Lancashire. (Mɛi ni fee enyɔ lɛ fɛɛ ji mɛi ni ale amrɔ nɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ.) Eyɛ mli akɛ midako moŋ, shi mikaiɔ jogbaŋŋ beni mihuru kɛ miishɛɛ beni wɔnyiɛ gbɛ nɔ kɛyaa shia yɛ nɔ ni mina lɛ hewɔ! Kɛkɛ ni Frank Heeley je Biblia nikasemɔ kuu shishi yɛ Rochdale, yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ. Kpee nɛɛ ni wɔyaa lɛ ye ebua wɔ akɛ weku koni wɔnu Ŋmalɛi lɛ ashishi jogbaŋŋ.
Afite wɔshihilɛi ni yɔɔ kpoo yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli kɛtsɔ Ta Kpeteŋkpele—Jeŋ Ta I, taakɛ wɔtsɛɔ lɛ amrɔ nɛɛ ni fɛ lɛ nɔ. Agbala mitsɛ kɛwo asraafoi anitsumɔ lɛ mli, shi ekɛ ehe wooo mli. Maŋ lɛ mli adafitswaa wolo lɛ bɔ amaniɛ akɛ, awie ehe yɛ saneyelihe lɛ akɛ “eji nuu ni he tse waa,” ni woji srɔtoi ni aŋma ni jɛ “owulai aŋɔɔ kɛba lɛ tsɔɔ akɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ eewie anɔkwale yɛ shi ni eteɔ ewoɔ tu kɔmɔ lɛ he.”
Shi kɛlɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni abaaha eye ehe kwraa lɛ, aŋma mitsɛ gbɛi akɛ eye ehe “kɛjɛ Tawuu Sɔɔmɔ pɛ mli.” Amrɔ nɔŋŋ lɛ, ebatsɔ mɔ ni ayeɔ ehe fɛo, ni nakai nɔŋŋ hu aye mi kɛ minyɛ he fɛo. Yɛ naagbee lɛ, asusu nitsumɔ kuu mli ni akɛ lɛ baawo lɛ he ekoŋŋ, ni akɛ lɛ wo okwaayeli nitsumɔ mli, shi okwaafoi komɛi kɛ shihilɛ lɛ tsu nii kɛha amɛ sɛɛnamɔ ni amɛwoɔ lɛ nyɔmɔ fioo ko pɛ loo amɛhaaa lɛ kwraa. Bɔni afee ni awo anyɛ akwɛ weku lɛ, etsu nii—kɛha nyɔmɔwoo fioo—ni etsuɔ nitsumɔ ni wa yɛ mɔ ko nibii ahe fɔmɔ nitsumɔhe ko mli. Ni kɛlɛ, amrɔ nɛɛ minaa bɔ ni eji kanyamɔ nɔ kɛha mi akɛ mikɛ miblayeiaŋ afii lɛ tsu nii ni mikɛmiito mitsui shi yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ shishi; eye ebua mi ni miná hiɛsɔɔ babaoo kɛha mumɔŋ nibii ni he hiaa titri lɛ.
Aje Shishi Bibioo
Etsɛɛɛ ni Daniel Hughes, ni ji mɔ ni kɛ miishɛɛ kaseɔ Biblia lɛ batsɔ wɔ shihilɛ lɛ fã. Eji ŋãishalɔ yɛ Ruabon, ni ji akrowa ko ni ji kilomitai 20 jɛkɛmɔ kɛjɛ Oswestry, he ni wɔfã kɛtee lɛ. Tsɛkwɛ̃ Dan, taakɛ mitsɛɔ lɛ lɛ, kɛ wɔweku lɛ sharaa shi daa, ni be fɛɛ be ni ebaaba akɛ eeba ni ebana wɔ lɛ, saji ni egbaa lɛ damɔ Ŋmalɛ mli saji lɛ anɔ. Ekɛ ehe wooo oshekuyeli mli kɔkɔɔkɔ. Aje Biblia kasemɔ klas shishi yɛ Oswestry yɛ afi 1920 mli, ni Tsɛkwɛ̃ Dan ha mi The Harp of God lɛ eko yɛ afi 1921 lɛ mli. Miná enɛ he miishɛɛ waa ejaakɛ eha Biblia tsɔɔmɔi lɛ fee nɔ ni waaa kwraa kɛha mi akɛ manu shishi.
Agbɛnɛ Pryce Hughesa hu, mɔ ni sɛɛ mli lɛ ebatsɔ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ London lɛ nɔkwɛlɔ lɛ yɛ jɛmɛ. Ekɛ eweku lɛ yɛ he ko ni bɛŋkɛ yɛ Bronygarth, yɛ Welsh husu lɛ naa, ni enyɛmi yoo Cissie, batsɔ minyɛ naanyo ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa.
Mikaiɔ miishɛɛ ni ana yɛ afi 1922 lɛ mli beni akɛ ninefɔɔ ha koni ‘atswa Maŋtsɛ lɛ kɛ emaŋtsɛyeli lɛ he adafi’ lɛ. Yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, eyɛ mli akɛ no mli lɛ miyɛ skul lolo moŋ, shi mikɛ ekãa yafata dɛhiɛmɔ woji krɛdɛɛ ni ajaa lɛ he, titri lɛ Ecclesiastics Indicted (Abu Osɔfoi lɛ Fɔ) yɛ afi 1924 lɛ mli. Kɛ miku misɛɛ mikwɛ nakai afii nyɔŋma lɛ, mɛɛ hegbɛ mina akɛ mikɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei anɔkwafoi babaoo aaabɔ nɛkɛ—mɛi ni fata he ji Maud Clarkb kɛ ehefatalɔ Mary Grant,c Edgar Clay,d Robert Hadlington, Katy Roberts, Edwin Skinner,e kɛ agbɛnɛ Percy Chapman kɛ Jack Nathan,f ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ tee Canada koni amɛyaye amɛbua kɛ nitsumɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ.
Biblia mli wiemɔ ni ji “Gbɔmɛi Akpekpei Abɔ ni Yɔɔ Bianɛ lɛ Gboiŋ Gbi ko Gbi Ko” lɛ bafee odaseyeli nɔ̃ ni ba yɛ ebe naa yɛ wɔshikpɔŋkuku agbo lɛ mli. Yɛ May 14, 1922 lɛ, Stanley Rogers ni eji Pryce Hughes wekunyo lɛ, jɛ Liver-pool eba koni ebaha nɛkɛ wiemɔ nɛɛ yɛ Chirk, ni ji akrowa ni yɔɔ wɔmaŋ lɛ kooyigbɛ lɛ, ni sɛɛ mli nakai gbi lɛ gbɛkɛ lɛ, ayaha wiemɔ lɛ yɛ The Picture Playhouse (Sini Jiemɔhe) lɛ yɛ Oswestry. Miyɛ dɛhiɛmɔ woji krɛdɛɛ ni akala kɛha nakai nifeemɔ lɛ ekome lolo. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli fɛɛ lɛ, wɔkuu bibioo lɛ tee nɔ ená hewalɛwoo kɛtsɔ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi etɛ asaramɔi lɛ anɔ—jamɔ he gbɛfalɔi taakɛ wɔfɔɔ amɛ tsɛmɔ lɛ—Herbert Senior, Albert Lloyd, kɛ John Blaney.
Be Kɛha Yiŋkpɛɛ Feemɔ
Yɛ afi 1929 mli lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ maha abaptisi mi. Miye afii 19, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, mikɛ mi klɛŋklɛŋ kaa diɛŋtsɛ kpe. Mikɛ oblanyo ko ni tsɛ ji maŋkwralɔ lɛ kpe. Wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔná wɔhe miishɛɛ ni ebi ni wɔbote gbalashihilɛ mli. Afi ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, ajie wolo ni ji Government lɛ kpo, no hewɔ lɛ miha lɛ eko. Shi etsɛɛɛ ni ebafee faŋŋ akɛ ebɛ ŋwɛi nɔyeli, ni ji wolo nɛɛ saneyitso lɛ he miishɛɛ. Mile kɛjɛ minikasemɔ lɛ mli akɛ afã blema Israelbii lɛ ni amɛkɛ mɛi ni heee yeee lɛ akaba gbeekpamɔ kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ mli, ni akɛ, nɛkɛ shishitoo mla nɛɛ kɔɔ Kristofoi ahe. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ efeemɔ wa moŋ, shi mikpoo enibimɔ lɛ.—5 Mose 7:3; 2 Korintobii 6:14.
Miná hewalɛwoo kɛjɛ bɔfo Paulo wiemɔi lɛ amli akɛ: “Nyɛkahaa ekpakpafeemɔ miitɔa wɔ, ejaakɛ kɛ wɔnijiaŋ ejeee wui lɛ, wɔbaakpa hu yɛ be ni sa mli.” (Galatabii 6:9) Tsɛkwɛ̃ Dan ni misumɔɔ esane lɛ hu ye ebua mi beni eŋma akɛ: “Yɛ kaai ni mli waaa kɛ kaai ni mli wawai ashishi lɛ, okɛ Romabii yitso 8, kuku 28 lɛ atsu nii,” nɔ ni kɛɔ akɛ: “Shi wɔle akɛ, mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛ, nibii fiaa yeɔ buaa amɛ ni ahi aha amɛ, amɛ mɛi ni atsɛ́ amɛ yɛ yiŋtoo naa lɛ.” Ebɛ mlɛo, shi mile akɛ mikpɛ yiŋ ni ja. Nakai afi lɛ mikɛ mihe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli.
Kaa lɛ Naa ni Midamɔ
Yɛ afi 1931 mli lɛ wɔnine shɛ wɔgbɛi hee, ni ji Yehowa Odasefoi lɛ nɔ, ni nakai afi lɛ mli lɛ wɔkɛ wɔhe wo tafãa ni ekãa yɔɔ mli lɛ mli beni wɔkɛ wolo bibioo ni ji The Kingdom, the Hope of the World (Maŋtsɛyeli lɛ, Je lɛ Hiɛnɔkamɔ Lɛ) tsuɔ nii lɛ. Aha maŋkwralɔ fɛɛ maŋkwralɔ, osɔfo fɛɛ osɔfo, kɛ jarayelɔ fɛɛ jarayelɔ eko. Mishikpɔŋkuku lɛ jeɔ shishi kɛjɛ Oswestry kɛyashi Wrexham, ni eshɛɔ kilomitai 25 jɛkɛmɔ kɛmiiya kooyigbɛ. Eji nitsumɔ ni wa akɛ abaagbe fɛɛ naa.
Afɔ̃ nine atsɛ mɛi 24 ni baasumɔ ni amɛye amɛbua yɛ kpee ko ni afee yɛ Birmingham yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Wɔteŋ mɛi 24 jɛ miishɛɛ mli wɔkɛ wɔgbɛi ha kɛha sɔmɔɔ hegbɛ hee nɛɛ ní wɔle bɔ ni eji eha. Susumɔ bɔ ni wɔnaa baakpɛ wɔhe aha, beni aha wɔ nitsumɔ mɛi enyɔnyɔɔnyɔ koni wɔkɛ wolo bibioo lɛ nɔŋŋ ni ji The Kingdom, the Hope of the World lɛ ayaha, be mli ni wɔwo woji ni tsii ni aŋmala hiɛ kɛ sɛɛ ni miitswa Maŋtsɛyeli lɛ he adafi he okwɛ.
Beni mitsuɔ nii yɛ sɔlemɔtsu wulu lɛ husu lɛ mli lɛ, mihiɛ gbo waa, shi mishɛje mimii akɛ mɔ ko bɛ nakai maŋ lɛ mli ni le mi. Ni kɛlɛ, mɔ klɛŋklɛŋ ni banina mi lɛ ji tsutsu skul naanyo ko, mɔ ni kwɛ mi gãa ni ekɛɛ akɛ: “Mɛni kwraa ofeɔ ni osaa ohe nɛkɛ nɛɛ?” Nakai niiashikpamɔ lɛ ye ebua mi ni miye gbɔmɔ gbeyeishemɔi fɛɛ ni mikɛ aaakpe lɛ nɔ kunim!
Mitee Hiɛ Kɛtee Shɔŋŋ
Yɛ afi 1933 mli lɛ, mikɛ Zanoah, ni ji nuu okulafo ni ye mi onukpa kɛ afii 25 lɛ bote gbalashihilɛ mli. Eklɛŋklɛŋ ŋa lɛ ji Biblia Kaselɔ ni yɔɔ ekãa, ni Zanoah ehi shi akɛ anɔkwafo aahu yɛ enitsumɔ lɛ mli yɛ yoo lɛ gbele sɛɛ. Etsɛɛɛ ni wɔfã kɛjɛ England kɛtee wɔshikpɔŋkuku hee ni yɔɔ Wales Kooyigbɛ, aaafee kilomitai 50 jɛkɛmɔ lɛ mli. Adekai, gbɛfaa baagii, kɛ wɔhe nibii krokomɛi ni jara wa lɛ tsotsoro he ni bɛ shweshweeshwe yɛ wɔ baisikel lɛ niji lɛ ahe kɛ dadei kakadaji lɛ ateŋ, ni ato awo kɛntɛŋi ni tsotsoro he lɛ mli, shi wɔyashɛ wɔyaa he lɛ shweshweeshwe! Wɔ baisikel lɛ ahe miihia waa yɛ nakai nitsumɔ lɛ mli—amɛkɛ wɔ yaa he fɛɛ he, kɛmiibɛŋkɛ Cader Idris, ni ji Welsh gɔŋ ni miihe ashɛ mitai 900 nɔkwɔlɛ lɛ yiteŋ. Eji nɔ ni nyɔmɔwoo yɔɔ mli waa akɛ wɔɔna gbɔmɛi ni miishwe ni amɛnu “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ.”—Mateo 24:14.
Wɔtsɛko tsɔ yɛ jɛmɛ beni mɛi kɛɛ wɔ akɛ Tom Pryce ko bashiɛɔ ehaa amɛ, taakɛ bɔ ni wɔfeɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. Yɛ naagbee lɛ wɔyana Tom ni eyɛ Gɔŋ Kakadaŋŋ lɛ nɔ, kɛbɛŋkɛ Welshpool—ni kwɛ bɔ ni wɔnaa kpɛ wɔhe ha! Yɛ mi mra beaŋ odaseyeli gbii lɛ amli lɛ, mikɛ Biblia kasemɔ wolo ni ji Reconciliation lɛ eko ha lɛ. Lɛ diɛŋtsɛ ekase, ni eŋma wolo kɛtee London kɛha woji babaoo, ni kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa lɛ, ekɛ ekãa miigba mɛi krokomɛi ehemɔkɛyeli hee ni ená he lɛ sane. Wɔkɛ ŋmɛlɛtswai babaoo ná henaabuamɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli mli ŋɔɔmɔ, ni bei pii lɛ wɔyi etɛ lɛ feɔ ekome kɛkaseɔ nii koni wɔkɛwowoo wɔhe hewalɛ.
Oshara ko kɛ Jɔɔmɔi Ba
Yɛ afi 1934 mli lɛ, afɔ̃ nine atsɛ gbɛgbalɔi fɛɛ ni bɛŋkɛ Wales Kooyigbɛ lɛ koni amɛya maŋ ni ji Wrexham lɛ mli koni amɛyaye amɛbua woji bibii ni ji Righteous Ruler (Jalɔ Nɔyelɔ) lɛ jaa. Gbi ni tsɔ hiɛ dani wɔbɔi nɛkɛ tafãa krɛdɛɛ nɛɛ, no mli lɛ maŋ oshara ko eba. Nɔ ko ni fɛ yɛ Gresford ŋãitsaa nitsumɔhe, ni ji Wrexham kooyigbɛ kilomitai 3 lɛ, egbe shitsalɔi 266. Ashi gbekɛbii ni fa fe 200 ni bɛ tsɛmɛi, ni yei 160 etsɔmɔ okulafoi.
Esa akɛ wɔŋmala mɛi ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ agbɛii, ni wɔyasara amɛ aŋkroaŋkroi, ni wɔshi wolo bibioo ko wɔha amɛ. Gbɛi ni akɛha mi lɛ ekome ji Awula Chadwick, mɔ ni binuu ni eye afii 19 lɛ egbo lɛ. Beni miyasara amɛ lɛ, ebinuu onukpa Jack eba koni ebasara enyɛ koni eshɛje emii. Oblanyo nɛɛ yoo mi shi ewieee. Yɛ no sɛɛ lɛ, ekane wolo bibioo lɛ kɛkɛ ni eyatao The Final War (Naagbee Ta Lɛ), ni ji wolo bibioo kroko ni mishi miha lɛ afii babaoo kɛtsɔ hiɛ.
Jack kɛ eŋa May, na he ni miyɔɔ ni amɛba kɛha woji babaoo. Yɛ afi 1936 lɛ, amɛkpɛlɛ nɔ akɛ afee kpeei yɛ amɛshia ni yɔɔ Wrexham lɛ mli. Yɛ Albert Lloyd saramɔ lɛ nyɔji ekpaa sɛɛ lɛ, ato asafo shishi, ni Jack Chadwick ji onukpai asɛinɔtalɔ. Amrɔ nɛɛ asafoi etɛ yɛ Wrexham.
Shihilɛ yɛ Gbɛfalɔi Ashwiili ko Mli
Kɛbashi amrɔ nɛɛ, wɔwɔɔ he fɛɛ he ni wɔbaaná be mli ni wɔfaa kɛjɛɔ he kome kɛyaa he kroko lɛ, shi Zanoah kpɛ eyiŋ akɛ be eshɛ ni esa akɛ wɔná wɔ diɛŋtsɛ wɔshia, nɔ ni abaanyɛ agbala kɛjɛ he kome kɛya he kroko. Miwu ji kapintɛfonyo ni he esa ni jɛ Gbɛfalɔi awekukpaa lɛ mli, ni ekpɛ Gbɛfalɔi ashwiili kɛha wɔ. Wɔtsɛ lɛ Elizabeth, ni ji Biblia mli gbɛi ni shishi ji “Nyɔŋmɔ ni Haa Babaoo.”
Mikaiɔ he kome ko ni wɔhi lɛ waa—eyɛ yelitsei ni yɔɔ faa masɛi. Etamɔ Paradeiso pɛpɛɛpɛ kɛha mi! Nɔ ko fiteee miishɛɛ afii ni wɔfee ekome kɛná yɛ nakai shwiili lɛ mli lɛ, eyɛ mli akɛ emli edaaa ni emli sɛii hu faaa. Yɛ kɔɔyɔɔ ni mli ejɔ lɛ mli lɛ, bei pii lɛ saa nɔ bo lɛ tsɔɔ ais ni ekpɛtɛɔ shwiili lɛ mli gbogboi lɛ, ni eseremɔ bafeɔ naagba daa. Esa akɛ ayatere nu hu, bei komɛi lɛ yɛ he ko ni jɛkɛ, shi wɔye shihilɛi ni mli wawai nɛɛ anɔ kunim.
Fɛi be ko lɛ, hela mɔ mi ni niyenii fioo pɛ wɔyɔɔ ni shika bɛ. Zanoah ta saatso lɛ nɔ, ni emɔ minine mli, ni ekane Lala 37:25 etsɔɔ mi akɛ: “Sá lɛ gbekɛ ji mi ni agbɛnɛ mitsɔ nuumo, shi minako jalɔ ko ni akwa lɛ loo ni eseshibii miisisɛ̃ aboloo pɛŋ.” Beni ekwɛɔ mi gãa lɛ ekɛɛ: “Kɛji nɔ ko baaa amrɔ nɔŋŋ lɛ, wɔbaayaba nii, ni misusuuu akɛ Nyɔŋmɔ baaŋmɛ gbɛ ni eba lɛ nakai!” Kɛkɛ ni eje kpo etee koni eyaye wɔkutsoŋbii lɛ odase.
Beni Zanoah ku esɛɛ shwane mli koni ebafee nɔ ko eha mi manu lɛ, wolo kotoku ko miimɛ lɛ. Shika Pound 50 ni jɛ etsɛ ŋɔɔ yɔɔ mli. Afii komɛi ni eho lɛ, afolɔ Zanoah naa yɛ amale gbɛ nɔ akɛ eye shika, shi etsɛɛɛ ni ana akɛ eyeee fɔ. Akɛ nikeenii nɛɛ ha koni akɛto lɛ najiaŋ. Kwɛ bɔ ni eba yɛ ebe naa!
Nikasemɔ ni Sɛɛnamɔ Yɔɔ He
Bei komɛi lɛ wɔkaseɔ nibii babaoo beni afii komɛi eho sɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Dani makpa skulyaa yɛ afi 1927 mli lɛ, miye miklasbii fɛɛ kɛ tsɔɔlɔi lɛ fɛɛ odase—ja mɔ kome pɛ, Lavinia Fairclough. Akɛni mɔ ko mɔ ko bɛ nɔ ni mikpɛ miyiŋ akɛ mikɛ miwala baafee lɛ he miishɛɛ, ni agbɛnɛ akɛni hiŋtihiŋti hu yɛ mi kɛ Awula Fairclough teŋ hewɔ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mikɛɛɛ lɛ. Susumɔ nɔ ni ha minaa kpɛ mihe—kɛ miishɛɛ—afii 20 komɛi asɛɛ beni minyɛ kɛɛ mi akɛ tsɔɔlɔ nɛɛ ku esɛɛ eba koni ebasara etsutsu nanemɛi kɛ mɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ koni ekɛɛ amɛ akɛ amrɔ nɛɛ eji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ!
Beni wɔkpe lɛ migbála nɔ hewɔ ni mikɛɛɛ lɛ nɔ ni mihemɔkɛyeli ji mra kɛ nitsumɔ ni mikpɛ miyiŋ akɛ matsu lɛ mli mitsɔɔ lɛ. Ebo toi dioo kɛkɛ ni ekɛɛ akɛ: “Mitao anɔkwale lɛ aahu. No ji nɔ ni mitao yɛ mishihilɛ mli!” Nɛkɛ niiashikpamɔ nɛɛ ji nikasemɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he kɛha mi—akɛ migbalaŋ mihe shi kɔkɔɔkɔ kɛjɛŋ odase ni maye mɛi fɛɛ ni mikɛkpeɔ lɛ ni mitsɔŋ hiɛ mikojoŋ mɔ ko mɔ ko.
Ta Kroko—Kɛ Nɔ ni Ba yɛ No Sɛɛ
Nibii ni kɛ ta baa bɔi shitee ekoŋŋ be mli ni afi 1930 afii lɛ bɛŋkɛɔ enaagbee lɛ. Ajie Dennis, minyɛminuu ni miye lɛ onukpa afii nyɔŋma lɛ, kɛjɛ asraafoi anitsumɔ mli kɛ naashiwoo lɛ akɛ ebaatsu nii yɛ he ni etsuɔ nii yɛ momo sa lɛ. Ejieko miishɛɛ ni mli wa kpo yɛ anɔkwale lɛ he pɛŋ, no hewɔ lɛ mikɛ miwu bi asafo lɛ mli gbɛgbalɔi komɛi, ni ji Rupert Bradbury kɛ enyɛmi nuu fioo David kɛji amɛbaaya amɛyasara lɛ. Amɛtee ni amɛkɛ lɛ kase Biblia lɛ. Abaptisi Dennis yɛ afi 1942 mli, ni sɛɛ mli lɛ ekɛ ehe wo gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli, ni ahala lɛ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ yɛ afi 1957 mli.
Wɔfɔ́ wɔbiyoo Elizabeth, yɛ afi 1938 mli, ni bɔni afee ni wɔtsu weku lɛ hiamɔ nii ahe nii lɛ, Zanoah lɛɛ wɔshwiili lɛ mli. Beni wɔfɔ wɔbiyoo ni ji enyɔ, Eunice yɛ afi 1942 mli lɛ, ebafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔtao shia ko ni wɔbaahi mli daa. Yiŋtoo nɛɛ hewɔ lɛ, Zanoah kpa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ afii fioo ko, ni wɔfã kɛtee shia bibioo ko ni bɛŋkɛ Wrexham lɛ mli. Sɛɛ mli lɛ, wɔyahi Middlewich ni tsa Cheshire kpokpaa lɛ nɔ lɛ. Jɛmɛ ji he ni miwu ni misumɔɔ waa lɛ gbo yɛ, yɛ afi 1956 mli.
Wɔbiyei enyɔ lɛ batsɔmɔ be-fɛɛ sanekpakpa jajelɔi, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ yɛ miishɛɛ yɛ amɛgbalashihilɛ mli. Eunice kɛ ewu, ni ji asafoŋ onukpa lɛ, kã he amɛmiisɔmɔ lolo akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi yɛ London. Elizabeth wu lɛ hu ji asafoŋ onukpa, ni eji miishɛɛ kɛha mi akɛ miyɛ amɛ, amɛbii, kɛ mi nanakaŋsowai ejwɛ ni bɛŋkɛ mi yɛ Preston, Lancashire.
Midaa shi akɛ manyɛ manyiɛ kɛjɛ mitsũ lɛ shinaa lɛ naa kɛya Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ gbɛ lɛ sɛɛ lɛ nɔ. Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, mikɛ kuu ni wieɔ Gujarati, ni amɛ hu amɛkpeɔ yɛ jɛmɛ lɛ bɔɔ. Wiemɔ lɛ kasemɔ efeko nɔ ni yɔɔ mlɛo ejaakɛ minuuu nii jogbaŋŋ amrɔ nɛɛ. Bei komɛi lɛ ewa akɛ manu ni manu gbee ni bɛ faŋŋ tsɔ lɛ babaoo ashishi, taakɛ oblahii kɛ oblayei baanyɛ anu shishi lɛ. Shi eji kaa ko ni miishɛɛ yɔɔ mli.
Minyɛɔ mishiɛɔ lolo kɛjɛɔ shia kɛyaa shia ni mifeɔ shia Biblia mli nikasemɔi yɛ mishia lɛ mli. Kɛji nanemɛi ba ni amɛbasara mi lɛ, ebafeɔ miishɛɛ sane kɛhaa mi be fɛɛ be akɛ magba amɛ mra beaŋ niiashikpamɔi ni miná lɛ ekomɛi. Mihiɛ esɔ nibii ni mikaiɔ ni jara wa ni minine shɛ nɔ be mli ni mikɛ Yehowa webii bɔɔ nɔ ni miihe ashɛ afii 90 nɛ lɛ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a “Gbɛjianɔtoo ni Yeɔ Anɔkwa lɛ kɛ Nyiɛmɔ,” ni ji Pryce Hughes wala shihilɛ he sane lɛ je kpo yɛ April 1, 1963 The Watchtower lɛ mli.
b Yehowa tsuji anɔkwafoi nɛɛ awala shihilɛ he saji lɛ eje kpo yɛ Buu-Mɔɔ srɔtoi ni etsɔ hiɛ lɛ amli.
c Yehowa tsuji anɔkwafoi nɛɛ awala shihilɛ he saji lɛ eje kpo yɛ Buu-Mɔɔ srɔtoi ni etsɔ hiɛ lɛ amli.
d Yehowa tsuji anɔkwafoi nɛɛ awala shihilɛ he saji lɛ eje kpo yɛ Buu-Mɔɔ srɔtoi ni etsɔ hiɛ lɛ amli.
e Yehowa tsuji anɔkwafoi nɛɛ awala shihilɛ he saji lɛ eje kpo yɛ Buu-Mɔɔ srɔtoi ni etsɔ hiɛ lɛ amli.
f Yehowa tsuji anɔkwafoi nɛɛ awala shihilɛ he saji lɛ eje kpo yɛ Buu-Mɔɔ srɔtoi ni etsɔ hiɛ lɛ amli.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Dɛhiɛmɔ wolo ni tswaa Biblia mli wiemɔ ni ji “Gbɔmɛi Akpekpei Abɔ ni Yɔɔ Bianɛ lɛ Gboiŋ Gbi ko Gbi Ko” lɛ he adafi, nɔ ni mibo toi yɛ May 14, 1922 lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Mi kɛ Zanoah yɛ afi 1933 beni wɔbote gbalashihilɛ mli etsɛko
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Midamɔ “Elizabeth” ni ji wɔshwiili ni miwu kpɛ lɛ masɛi