Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w15 3/1 bf. 13-15
  • Nikeenii Ko Ni Sa Kɛhã Maŋtsɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nikeenii Ko Ni Sa Kɛhã Maŋtsɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2015
  • Saneyitsei Bibii
  • AKƐFOƆ ARABIA SHIA ŊA LƐ
  • “AKƐ JARAYELI MLI SANE ETEKO NƐKƐ DÔ
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2015
w15 3/1 bf. 13-15
Tsofa ni jeɔ ŋma srɔtoi

Nikeenii Ko Ni Sa Kɛhã Maŋtsɛ

‘Ŋulamiiaŋkwɛlɔi ni jɛ Boka lɛ jie amɛjwetrii lɛ akpo, ni amɛkekee lɛ nii​—shika tsuru kɛ ohɛ́ ni jeɔ ŋma kɛ mire.’​—Mateo 2:1, 11.

KƐ́ OYAAKE gbɔmɔ wulu ko nii lɛ, mɛni obaasumɔ ni okɛke lɛ? Yɛ blema lɛ, abuɔ tsofai ni jeɔ ŋma komɛi akɛ amɛjara wa waa tamɔ abuɔ shika tsuru​—amɛjara wa aahu akɛ abuɔ amɛ akɛ nɔ ko ni abaanyɛ akɛke maŋtsɛmɛi. Enɛ hewɔ lɛ, nikeenii ni ŋulamiiaŋkwɛlɔi lɛ kɛke “Yudafoi lɛ amaŋtsɛ” lɛ ateŋ enyɔ ji tsofai ni jeɔ ŋma.​—Mateo 2:1, 2, 11.

Balsam mu

Balsam mu

Biblia lɛ wie hu akɛ, be ni Sheba maŋnyɛ lɛ basara Solomon lɛ, ‘ehã lɛ shika talentai oha kɛ nyɔŋmai enyɔ kɛ tsofai-kɛ-ŋmai loo balsam mu pii diɛŋtsɛ kɛ tɛi ní jara wa; ni tsofa-kɛ-ŋma ko bɛ ní tamɔ nɔ ni Sheba maŋnyɛ lɛ bahã maŋtsɛ Solomon lɛ.’a (2 Kronika 9:9) Maŋtsɛmɛi hu ke Solomon tsofa-kɛ-ŋma loo balsam mu kɛtsɔɔ naanyobɔɔ ni kã amɛkɛ lɛ teŋ lɛ.​—2 Kronika 9:23, 24.

Mɛni hewɔ tsofai nɛɛ kɛ nibii krokomɛi ni anáa kɛjɛɔ mli lɛ ajara wa waa yɛ blema lɛ? Ejaakɛ akɛtsuɔ yiŋtoi babaoo ni he hiaa waa ahe nii, tamɔ hesaamɔ, jamɔŋ nifeemɔi, kɛ gbonyofuu. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Bɔ ni akɛ Tsofai ni Jeɔ Ŋma Tsu nii yɛ Blema.”) Yɛ bɔ ni aheɔ tsofai ni jeɔ ŋma nɛɛ waa lɛ sɛɛ lɛ, shɔŋŋ ni akɛjɛɔ kɛ nyɔmɔ babaoo ni abɔɔ dani akɛbaa lɛ hu hãa amɛjara waa.

AKƐFOƆ ARABIA SHIA ŊA LƐ

Kashia

Kashia

Yɛ blema lɛ, tsofai ni jeɔ ŋma tsei komɛi kwɛ̃ɔ yɛ Yordan Jɔɔ lɛ mli. Ni ashɛɔ ekrokomɛi hu kɛjɛɔ maŋsɛɛ. Atsĩ tsofai ni jeɔ ŋma nɛɛ srɔtoi atã yɛ Biblia lɛ mli. Ekomɛi ni ale waa ji Sharon fɔfɔi, aloe, balsam, sinamon, ohɛ́, kɛ mire. Yɛ enɛɛmɛi asɛɛ lɛ, ayɛ bai krokomɛi ni jeɔ ŋma ni akɛhoɔ niyenii tamɔ, kumin, kowɛ, kɛ anetom.

Nɛgbɛ aná tsofai ni jeɔ ŋma nɛɛ yɛ? Aná aloe, kashia, kɛ sinamon, yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ China, India, kɛ Sri Lanka. Ni aná mire kɛ ohɛ́ hu kɛjɛ tsei kɛ jwɛi ni kwɛ̃ɔ yɛ Arabia anaigbɛ kɛmiimɔ Somalia ni yɔɔ Afrika lɛ shia ŋa lɛ nɔ mli. Ni he titri ni aná nardo mu yɛ ji Himalayas ni yɔɔ India lɛ.

Sharon fɔfɔi

Sharon fɔfɔi

Bɔ ni afee ni akɛ tsofai nɛɛ aya Israel lɛ, esa akɛ akɛtsɔ Arabia. Wolo ko (The Book of Spices) wie akɛ, enɛ hewɔ ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Arabia batsɔ “he titri ni atsɔɔ akɛ jatsui fãa gbɛ kɛjɛɔ Boka kɛyaa Anai” yɛ afi 2000 kɛmiimɔ afi 1000 D.Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ. Blema maji, mɔji, kɛ hei ni jarayelɔi kɛ amɛkooloi ni tere jatsui toɔ shi yɛ ni yɔɔ Negev yɛ Israel wuoyi lɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ, tsofa ni jeɔ ŋma jarayelɔi lɛ tsɔɔ jɛmɛ. Kuu ko ni atsɛɔ amɛ “World Heritage Centre of UNESCO” lɛ hu tsɔɔ mli akɛ, hei ni tamɔ nɛkɛ lɛ “hãa anaa akɛ, akɛ . . . jarayeli nibii ni shika babaoo yɔɔ mli nɛɛ tsɔ Arabia wuoyi kɛtee Mediteranea.”

“Tsofai ni jeɔ ŋma ji nibii titri ni asumɔɔ ní akɛye jara, ejaakɛ afimɔɔ amɛ bibiibii, ahɔ̃ɔ kɛ jara ni wa, ni aheɔ waa.”—The Book of Spices

Jarayelɔi ni hiɛ tsofai ni jeɔ ŋma nɛɛ fɔɔ gbɛfãa aaafee kilomitai 1,800 kɛtsɔɔ Arabia. (Hiob 6:19) Biblia lɛ wie Ishmaelbii gbɛnyiɛlɔi ni tere “tsofai kɛ ŋmai kɛ gbonyowoo tsofa kɛ ohɛ ni jeɔ ŋma” kɛjɛ Gilead kɛmiiya Mizraim lɛ he. (1 Mose 37:25) Yakob bihii lɛ hɔ̃ɔ amɛnyɛmi nuu Yosef akɛ nyɔŋ amɛhã jarayelɔi nɛɛ.

“AKƐ JARAYELI MLI SANE ETEKO NƐKƐ DÔ

Anetom

Anetom

Arabia jarayelɔi lɛ ji mɛi titri ni ye tsofa ni jeɔ ŋma jara, ni amɛfee enɛ afii ohai abɔ. Amɛbafee mɛi titri ni hɔ̃ɔ tsofai ni jeɔ ŋma tamɔ kashia kɛ sinamon ni anáa kɛjɛɔ Asia lɛ. Bɔ ni afee ni maji ni bɔle Mediteranea ŋshɔ lɛ mli bii lɛ akaya hei ni anáa tsofa ni jeɔ ŋma lɛ yɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛyahe hewɔ lɛ, Arabiabii lɛ tãa adesãi gbeyei gbeyei ni tsɔɔ bɔ ni osharai yɔɔ tsofai ni jeɔ ŋma nɛɛ ataomɔ mli. Akɛni atsɔɔɔ hei ni anáa tsofai ni jeɔ ŋma lɛ kɛjɛɔ hewɔ lɛ, wolo ko (The Book of Spices) wie akɛ, “akɛ jarayeli mli sane eteko nɛkɛ dã.”

Kumin

Kumin

Mɛɛ adesãi nɛkɛ Arabiabii lɛ tã? Herodotus ni ji Hela yinɔsaneŋmalɔ ni hi shi yɛ afi 400 D.Ŋ.B. lɛ wie adesãi ni Arabiabii lɛ tãa ni kɔɔ loofɔji ni he yɔɔ gbeyei ni kɛ sinamon tso hetotoi feɔ tsui yɛ gɔji ni anyɛɛɛ nɔ aya lɛ nɔ lɛ he. Eŋma akɛ, bɔ ni afee ni nine ashɛ sinamon ni ashwɛɛɛ he kwraa nɛɛ nɔ lɛ, mɛi ni taoɔ tsofa nɛɛ kɛ loo ni afɔlɔ lɛ agboi agboi shwieɔ gɔji lɛ ashishi. Ni loofɔji lɛ bakɔlɔɔ loi lɛ babaoo kɛyaa amɛtsui lɛ amli, ni no hãa amɛtsui lɛ kumɔɔ kɛbashwieɔ shikpɔŋ. Kɛkɛ lɛ, mɛi ni taoɔ lɛ kɛ oyaiyeli yaloɔ sinamon hetotoi lɛ ni amɛhɔ̃ɔ amɛhãa jarayelɔi lɛ. Adesãi nɛɛ gbɛ eshwã waa. Wolo ko (The Book of Spices) wie akɛ, “akɛni asusuɔ akɛ oshara yɛ enámɔ mli hewɔ lɛ, ahɔ̃ɔ [sinamon] kɛ jara ni wa.”

Kowɛ

Kowɛ

Naagbee mli lɛ, abayoo Arabiabii lɛ, ni no hã abɔi tsofai ni jeɔ ŋma lɛ eko hɔ̃ɔmɔ yɛ hei krokomɛi hu. Be ni shɛɔ klɛŋklɛŋ afii 100 D.Ŋ.B. lɛ, Alexandria, ni yɔɔ Ejipt lɛ batsɔ lɛjiadaamɔhe wulu ko kɛ he ni mɛi bayeɔ tsofa ni jeɔ ŋma jara yɛ. Romabii ameelei lɛ fãa kɛjɛɔ Ejipt lɛjiadaamɔ hei lɛ kɛyaa India, kɛ́ amlakumɛi lɛ yɔse akɛ kɔɔyɔɔ ni tswaa yɛ India Ŋshɔ lɛ hiɛ lɛ baahã gbɛfãa lɛ afee mlɛo lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, tsofai ni jeɔ ŋma ni jara wa waa nɛɛ babu ni no hã amɛjara ba shi.

Ŋmɛnɛ lɛ, tsofai ni jeɔ ŋma ajara waaa kwraa kɛ akɛto shika tsuru he. Ni ebaawa akɛ mɔ ko baana tsofai ni jeɔ ŋma akɛ nɔ ko ni abaanyɛ akɛke maŋtsɛ. Kɛ̃lɛ, mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ kɛ tsofai ni jeɔ ŋma tsuɔ nii; akɛfeɔ ojeŋmai, tsofai ni akɛtsaa hela, ni akɛwoɔ niyenii amli hu koni ehã niyenii lɛ aje ŋma ni eŋɔɔ. Anɔkwa, bɔ ni tsofai nɛɛ jeɔ ŋma waa hewɔ lɛ, asumɔɔ taakɛ eji yɛ afii akpei abɔ ni eho lɛ amli lɛ.

Sinamon tsei ni afĩ lɛ ke

Sinamon

a “Tsofa-kɛ-ŋma [loo balsam mu]” lɛ kɔɔ mui ni jeɔ ŋma loo mu ni anáa yɛ tsei kɛ jwɛi komɛi amli lɛ he.

Bɔ ni akɛ Tsofai ni Jeɔ Ŋma Tsu nii yɛ Blema

Mu ni akɛfɔɔ mɔ mu kɛ tsofa kɛ ŋma krɔŋkrɔŋ ni ashãa. Yehowa tsɔɔ Mose bɔ ni efutu mu ni akɛfɔɔ mɔ mu lɛ, kɛ tsofa kɛ ŋma krɔŋkrɔŋ ni ashãa lɛ. Eko fɛɛ eko lɛ afutuɔ tsofa ni jeɔ ŋma srɔtoi ejwɛ kɛfeɔ. (2 Mose 30:22-25, 34-38) Akɛ mu ni akɛfɔɔ mɔ mu lɛ futumɔ wo osɔfoi komɛi ni he esa kɛ futumɔ lɛ adɛŋ, ni amɛkwɛɔ hu akɛ be fɛɛ be lɛ nibii ni akɛfutuɔ lɛ eko yɛ.​—4 Mose 4:16; 1 Kronika 9:30.

Ojeŋmai kɛ mui. Mɛi ni yɔɔ shika lɛ heɔ paadai ni jeɔ ŋma kɛwoɔ amɛshĩai amli, amɛtadei amli, amɛsaai amli, ni amɛkpaa eko hu. (Ester 2:12; Abɛi 7:17; Lalai amli Lala 3:6, 7; 4:13, 14) Lazaro nyɛmi yoo Maria fɔse “mu ni jeɔ ŋma, nardo mu krɔŋŋ” ni jara wa waa lɛ eshwie Yesu yiteŋ kɛ enaji ahe. “Nardo mu krɔŋŋ” ni yɔɔ tɔ bibioo lɛ mli lɛ jara shɛɔ afi kome nitsumɔ nyɔmɔwoo.​—Marko 14:3-5; Yohane 12:3-5.

Akɛwoɔ gbonyo kɛhã fũu. Nikodemo kɛ “mire kɛ aloe ni afutu” hã koni akɛwo Yesu gbonyo lɛ kɛhã fũu. (Yohane 19:39, 40) Ni Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ekomɛi futu “tsofai ni jeɔ ŋma kɛ mui ni jeɔ ŋma” ni amɛkɛtee gbonyobu lɛ he.​—Luka 23:56–24:1.

Akɛwoɔ niyenii amli. Eeenyɛ efee akɛ Israelbii lɛ ekomɛi hu kɛ tsofai ni jeɔ ŋma wo niyenii amli koni ehã eje ŋma ni eŋɔɔ. Akɛ tsofai ni jeɔ ŋma krokomɛi hu wo wein mli koni ehã enaa awa.​—Lalai amli Lala 8:2.

Bɔ ni akɛ Tsofai ni Jeɔ Ŋma Srɔtoi Enyɔ ni Akɛke Yesu lɛ Tsu Nii

Kɛ́ afolɔ tsei bibii loo ŋmei tsei ahe lɛ, nu ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ mli anáa ohɛ kɛ mire yɛ.

Ohɛ tsei kwɛɔ yɛ Arabia wouyi ŋshɔnaa maji amli, ni ŋmei tsei ni anáa mire yɛ mli lɛ hu kwɛɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ Somalia kɛ Yemen. Abuɔ tsofai nɛɛ akɛ amɛhe hiaa waa yɛ amɛŋma lɛ hewɔ. Yehowa hã akɛ nibii nɛɛ tsu nii yɛ ejamɔ mli​—mire fata nibii ni akɛfee mu krɔŋkrɔŋ ni akɛfɔɔ mɔ mu lɛ he, ni ohɛ ni jeɔ ŋma hu fata nibii ni akɛfee tsofa kɛ ŋma krɔŋkrɔŋ ni ashãa lɛ he. (2 Mose 30:23-25, 34-37) Shi soro bɔ ni akɛ eko fɛɛ eko tsu nii.

Afɔɔ ohɛ kɛnitsumɔ akɛ tsofa kɛ ŋma ni ashãa; ni ashãa bɔ ni afee ni enyɛ eje ŋma. Shi mire lɛ ashãaa, akɛtsuɔ nii bɔ ni eyɔɔ lɛ nɔŋŋ. Atsi mire tã shii etɛ yɛ saji ni aŋma ni kɔɔ Yesu he lɛ mli: ake lɛ mire be ni eji gbekɛ bibioo (Mateo 2:11), akɛ mire futu wein koni enu kɛba epiŋmɔ lɛ shi be ni asɛŋ lɛ lɛ (Marko 15:23), ni agbɛnɛ hu, mire fata tsofai ni jeɔ ŋma ni akɛwo egbonyo lɛ kɛhã fũu lɛ he (Yohane 19:39).

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje