Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli
OCTOBER 1-7
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | YOHANE 9-10
“Yesu Kwɛɔ Egwantɛŋi Lɛ”
nwtsty lɛ mli mfoniri
Toi Atsũ
Afee toi atsũi koni akɛbu toi ahe kɛjɛ julɔi kɛ kooloi awuiyelɔi ahe. Kɛ́ je na lɛ, tookwɛlɔi kɛ amɛtoi lɛ yawoɔ toi atsũ lɛ mli, koni amɛkɛbu amɛhe shweshweeshwe. Blema lɛ, awooo toi atsũi ayiteŋ, ni soro eko fɛɛ eko dalɛ kɛ bɔ ni eyɔɔ hã. Bei pii lɛ, akɛ tɛi mamɔɔ, ni shinaa kome pɛ mli atsɔɔ kɛboteɔ mli. (4Mo 32:16; 1Sa 24:3; Zef 2:6) Yohane wie toi atsũ ni aboteɔ mli ‘kɛtsɔɔ shinaa’ mli lɛ he, ni “shinaanaakwɛlɔ” ko buɔ shinaa nɛɛ naa. (Yoh 10:1, 3) Yɛ akutsei komɛi amli lɛ, bei komɛi lɛ, tookui ni fa fe ekome yawɔɔ toi atsũ kome mli, ni shinaanaakwɛlɔ lɛ shiɔ kpe kɛbuɔ amɛhe. Kɛ́ je tsɛre lɛ, shinaanaakwɛlɔ lɛ gbeleɔ shinaa lɛ ehãa tookwɛlɔi lɛ. Tookwɛlɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ tsɛɔ etoi lɛ, ni toi lɛ nuɔ amɛkwɛlɔ lɛ gbee ni amɛnyiɛɔ esɛɛ. (Yoh 10:3-5) Yesu kɛ enɛ fee nɔkwɛmɔnɔ kɛtsɔɔ akɛ, esusuɔ ekaselɔi lɛ ahe waa.—Yoh 10:7-14.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 10:16 lɛ he
aba mli: Loo “nyiɛ hiɛ.” Abaanyɛ atsɔɔ Greek feemɔwiemɔ ni ji aʹgo ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ shishi akɛ, “akɛba (mli),” loo “anyiɛ hiɛ,” yɛ sane ni awieɔ he lɛ naa. Greek ŋmalɛi ni akɛ niji ŋmala lɛ ateŋ ekome ni aŋma aaafee afi 200 Ŋ.B. lɛ kɛ Greek wiemɔ ko ni tamɔ nakai (sy·naʹgo), ní bei pii lɛ atsɔɔ shishi akɛ “abua naa” lɛ tsu nii. Akɛni Yesu ji Tookwɛlɔ Kpakpa lɛ hewɔ lɛ, ebuaa egwantɛŋi ni yɔɔ toi atsũ nɛɛ mli (ní atsɛ amɛ akɛ “tooku bibioo” yɛ Luk 12:32 lɛ) kɛ gwantɛŋi krokomɛi hu ni eyɔɔ lɛ anaa, etsɔɔ amɛ gbɛ, ebuɔ amɛhe, ni elɛɔ amɛ. Gwantɛŋi nɛɛ batsɔɔ tooku kome yɛ tookwɛlɔ kome shishi. Enɛ feɔ ekomefeemɔ ni baahi Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ lɛ he mfoniri.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 9:38 lɛ he
ekula shi ekɛ woo hã lɛ: Loo “ekoto lɛ; ekɛ ehiɛ bu shi yɛ ehiɛ; ekɛ woo hã lɛ.” Kɛ́ akɛ Greek feemɔwiemɔ ni ji pro·sky·neʹo lɛ tsu nii kɛhã jamɔ ni akɛhãa nyɔŋmɔ ko lɛ, atsɔɔ shishi akɛ “ajá.” (Mat 4:10; Luk 4:8) Shi yɛ sane nɛɛ mli lɛ, nuu ni afɔ lɛ shwilafo, ni amrɔ nɛɛ atsa lɛ lɛ na Yesu akɛ Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔ, ni no hewɔ lɛ, ekula shi ni ekɛ woo hã lɛ. Ena lɛ akɛ “gbɔmɔ Bi lɛ” ni agba akɛ ebaaba lɛ, ni ji Mesia ni Nyɔŋmɔ kɛ hegbɛ ewo edɛŋ lɛ, shi jeee akɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ loo nyɔŋmɔ ko. (Yoh 9:35) Be ni ekoto Yesu lɛ, eeenyɛ efee akɛ, efee lɛ tamɔ bɔ ni mɛi ni atsĩ amɛtã yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli lɛ fee lɛ lɛ. Amɛkotoɔ shi kɛji amɛkɛ gbalɔi, maŋtsɛmɛi, loo Nyɔŋmɔ najiaŋdamɔlɔi krokomɛi kpe. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4-7; 1Ma 1:16; 2Ma 4:36, 37) Bei babaoo lɛ, mɛi ni kulaa shi amɛkɛ woo hãa Yesu lɛ feɔ nakai kɛdaa Nyɔŋmɔ shi akɛni ejie nɔ ko kpo etsɔɔ amɛ, loo efee nɔ ko ehã amɛ lɛ hewɔ.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 10:22 lɛ he
Nɔjɔɔmɔ Gbi Jurɔ lɛ: Atsɛɔ gbi jurɔ nɛɛ yɛ Hebri mli akɛ Hanuka (chanuk·kahʹ), ni eshishi ji, “Naagbelemɔ; Nɔjɔɔmɔ.” Ayeɔ gbi jurɔ nɛɛ gbii kpaanyɔ, kɛjɛ Kislev nyɔɔŋ lɛ gbi ni ji 25 lɛ nɔ, be ni eshwɛ fioo ni fɛ̃i beiaŋ gbi ni hulu lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ baashɛ lɛ (kwɛmɔ Saji Krokomɛi B15 lɛ), koni akɛkai Yerusalem sɔlemɔ shĩa lɛ ni asaa ajɔɔ nɔ ekoŋŋ yɛ afi 165 D.Ŋ.B. lɛ. Siria Maŋtsɛ Antioko IV Epifane bule Yehowa, Yudafoi lɛ a-Nyɔŋmɔ lɛ, sɔlemɔ shĩa lɛ, ni ekɛtsɔɔ akɛ ebuuu Yehowa ehãaa nɔ ko. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ema afɔleshãa latɛ ko yɛ afɔleshãa latɛ wulu ni be ko ni eho lɛ ashãa daa gbi shãa afɔle lɛ yɛ nɔ lɛ nɔ. Bɔ ni afee ni ebule Yehowa sɔlemɔ shĩa lɛ kwraa lɛ, yɛ Kislev gbi ni ji 25 lɛ nɔ yɛ afi 168 D.Ŋ.B. lɛ, ekɛ kplotoo shã afɔle yɛ afɔleshãa latɛ lɛ nɔ, ni ekɛ ehe wonu lɛ shwã sɔlemɔ shĩa lɛ fɛɛ. Eshã sɔlemɔ shĩa lɛ agbói lɛ, ekumɔ osɔfoi lɛ atsũi lɛ, ni eloo shika tsuru afɔleshãa latɛ lɛ, okpɔlɔ ni akɛ hiɛmaa blodo lɛ maa nɔ lɛ, kɛ kanetso ni akɛ shika tsuru fee lɛ kɛtee. Kɛkɛ ni esaa ejɔɔ Yehowa sɔlemɔ shĩa lɛ nɔ ekoŋŋ ehã Olympus nyɔŋmɔ ni atsɛɔ lɛ Zeu lɛ. Afii enyɔ sɛɛ lɛ, Judas Maccabaeus saa eshɔ̃ maŋ lɛ kɛ sɔlemɔ shĩa lɛ ekoŋŋ. Be ni atsuu sɔlemɔ shĩa lɛ he agbe naa lɛ, asaa ajɔɔ nɔ ekoŋŋ yɛ Kislev gbi ni ji 25 lɛ nɔ, yɛ afi 165 D.Ŋ.B., ni ji be ni Antioko shã efɔle ni yɔɔ nyaŋemɔ lɛ ehã Zeu yɛ afɔleshãa latɛ lɛ nɔ lɛ sɛɛ afii etɛ pɛpɛɛpɛ. Kɛkɛ ni abɔi daa gbi shãa afɔle lɛ shãa kɛ Yehowa hãmɔ ekoŋŋ. Nɔ ko bɛ Ŋmalɛ lɛ mli tɛ̃ɛ ni tsɔɔ akɛ, Yehowa ji mɔ ni hã Judas Maccabaeus ye kunim, ni efã lɛ ní esaa ejɔɔ sɔlemɔ shĩa lɛ nɔ ekoŋŋ lɛ. Shi Yehowa kɛ mɛi ni jɛ maji krokomɛi anɔ, tamɔ Koresh ni jɛ Persia lɛ, etsu nii kɛtsu yiŋtoi komɛi ni kɔɔ ejamɔ lɛ he lɛ ahe nii dã. (Yes 45:1) No hewɔ lɛ, abaanyɛ amu sane naa akɛ, Yehowa baanyɛ ekɛ ewebii ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛhã lɛ lɛ ateŋ mɔ ko atsu nii kɛtsu eyiŋtoi ahe nii. Ŋmalɛ lɛ tsɔɔ akɛ, esa akɛ sɔlemɔ shĩa lɛ ama shi ni akɛtsu nii, bɔ ni afee ni gbalɛi ni kɔɔ Mesia lɛ, esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, kɛ afɔle ni ebaashã lɛ he lɛ aba mli. Agbɛnɛ hu, esa akɛ Levibii lɛ aya nɔ ashã afɔlei ni amɛshãa lɛ kɛyashi Mesia lɛ baabashã afɔle ni fe no, ni ji ewala ni ekɛbaahã yɛ adesai ahewɔ lɛ. (Dan 9:27; Yoh 2:17; Heb 9:11-14) Afãaa Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛye Nɔjɔɔmɔ Gbi Jurɔ lɛ. (Kol 2:16, 17) Shi nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Yesu, loo ekaselɔi lɛ wie amɛshi gbi jurɔ nɛɛ yeli.
OCTOBER 8-14
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | YOHANE 11-12
“Hã Omusuŋ Atsɔ Bo Tamɔ Yesu”
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 11:24, 25 lɛ he
Mile akɛ ebaate shi: Marta susu akɛ no mli lɛ, Yesu miiwie gbohiiashitee ni baaba wɔsɛɛ, yɛ naagbee gbi lɛ nɔ lɛ he. Hemɔkɛyeli ni Marta yɔɔ yɛ nakai tsɔɔmɔ lɛ mli lɛ sa kadimɔ waa. Jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi komɛi ni hi shi yɛ egbii lɛ amli ni atsɛɔ amɛ Sadukifoi lɛ kɛɛ gbohiiashitee ko baŋ, eyɛ mli akɛ Ŋmalɛ ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ etsɔɔ enɛ mli faŋŋ. (Dan 12:13; Mar 12:18) Ni mɛi krokomɛi hu ni atsɛɔ amɛ Farisifoi lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ, susuma lɛ gbooo. Shi Marta le akɛ, Yesu tsɔɔ mɛi akɛ abaatee gbohii ashi, ni akɛ, etee mɛi komɛi ashi momo po, eyɛ mli akɛ ni mɛi nɛɛ gboi lɛ, amɛteŋ mɔ ko etsɛɛɛ tamɔ Lazaro.
Miji gbohiiashitee lɛ kɛ wala lɛ: Yesu diɛŋtsɛ gbele kɛ eshitee lɛ gbele gbɛ kɛhã mɛi ni egboi lɛ, koni amɛba wala mli ekoŋŋ. Yesu shitee lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa hã lɛ hewalɛ ní ekɛtee gbohii ashi, ní agbɛnɛ hu, ehã mɛi aná naanɔ wala. Yɛ Kpo 1:18 lɛ, Yesu tsɛ ehe akɛ, “mɔ ni hiɛ kã” ni hiɛ “gbele kɛ Gbonyobu lɛ naa samfei lɛ.” No hewɔ lɛ, Yesu ji hiɛkãalɔi kɛ gbohii fɛɛ ahiɛnɔkamɔ. Ewo shi akɛ, ebaagbele gbohiiabui lɛ anaa ní ehã gbohii lɛ wala; amɛteŋ mɛi komɛi baafata ehe kɛye nɔ yɛ ŋwɛi, ni enɔyeli ni yɔɔ ŋwɛi lɛ baaye mɛi komɛi hu anɔ yɛ eshikpɔŋ hee lɛ nɔ.—Yoh 5:28, 29; 2Pe 3:13.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 11:33-35 lɛ he
eefó: Bei pii lɛ, Greek wiemɔ kɛhã “yaafo” lɛ kɔɔ fó ni afóɔ ni anuɔ mɔ gbee lɛ he. Akɛ feemɔwiemɔ nɛɛ nɔŋŋ tsu nii ahã Yesu be ni egba akɛ abaakpãtã Yerusalem hiɛ lɛ.—Luk 19:41.
ewerɛ ho ehe . . . ni ehao: Greek wiemɔi enyɔ ni akɛ fɛɛ tsu nii shi kome yɛ biɛ lɛ tsɔɔ henumɔi ni mli wa ni Yesu jie lɛ kpo yɛ shihilɛ nɛɛ mli lɛ. Bei pii lɛ, Greek feemɔwiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ, “ewerɛ ho ehe” (em·bri·maʹo·mai) lɛ tsɔɔ henumɔ ni mli wa, shi yɛ shihilɛ nɛɛ mli lɛ, etsɔɔ akɛ sane lɛ ta Yesu mli aahu akɛ, ewerɛ ho ehe. Greek wiemɔ kɛhã “ehao” (ta·rasʹso) lɛ shishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi lɛ tsɔɔ mɔ ko ni efee basaa. Woloŋlelɔ ko tsɔɔ mli akɛ, yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, nɔ ni etsɔɔ ji, “ní mɔ ko baafee basaa yɛ emligbɛ; ní mɔ ko baanu piŋmɔ he waa, loo ebaaye awerɛho waa.” Akɛ feemɔwiemɔ nɛɛ nɔŋŋ tsu nii yɛ Yoh 13:21 lɛ kɛtsɔɔ bɔ ni Yesu nu he ehã be ni ewie akɛ Yuda baatsɔɔ esɛɛ gbɛ lɛ.
yɛ emli: Greek sht. ŋm., “yɛ mumɔ lɛ mli.” Eeenyɛ efee akɛ, akɛ Greek wiemɔ ni ji pneuʹma lɛ tsu nii yɛ biɛ akɛ hewalɛ ko ni yɔɔ mɔ ko mfonirifeemɔŋ tsui lɛ mli ni kanyaa lɛ koni ewie loo efee nii yɛ gbɛ ko nɔ.—Kwɛmɔ Wiemɔi Titrii Amligbalamɔ, “Mumɔ.”
yaafonui jɛ . . . hiŋmɛiiaŋ: Wiemɔ (da·kryʹo) ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ ji Greek wiemɔ kɛhã “yaafonui” lɛ feemɔwiemɔ, ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛi tamɔ Luk 7:38; Bɔf 20:19, 31; Heb 5:7; Kpo 7:17; 21:4 lɛ amli. Etamɔ nɔ ni aagbala jwɛŋmɔ kɛmiiya yaafonui lɛ anɔ, moŋ fe yaafo lɛ ni abaanu lɛ. Biɛ pɛ ji he ni akɛ Greek feemɔwiemɔ nɛɛ tsu nii yɛ, yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli, ni esoro enɛ yɛ nɔ ni akɛtsu nii yɛ Yoh 11:33 lɛ (kwɛmɔ nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ kuku nɛɛ he lɛ) kɛtsɔɔ fó ni Maria kɛ Yudafoi lɛ fó lɛ he. No mli lɛ, Yesu le akɛ ebaatee Lazaro shi, shi be ni ena ni enanemɛi ni esumɔɔ amɛsane waa lɛ miiye awerɛho lɛ, edɔ lɛ waa. Suɔmɔ ni mli wa kɛ musuŋtsɔlɛ ni eyɔɔ kɛhã enanemɛi lɛ tsirɛ lɛ ni efó yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ. Sane nɛɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Yesu nuɔ he ehãa mɛi ni suɔlɔi gboiɔ lɛ.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 11:49 lɛ he
osɔfonukpa: Be ni Israel maŋ lɛ hiɛ ehe ni maŋ ko yeee amɛnɔ lɛ, osɔfonukpa lɛ sɔmɔɔ kɛyashiɔ egboɔ. (4Mo 35:25) Shi be ni Romabii lɛ baye amɛnɔ lɛ, mɛi ni amɛhalaa akɛ amɛkwɛ Israel nɔ lɛ yɛ hegbɛ akɛ amɛholeɔ osɔfonukpai, loo amɛkpaa amɛ. (Kwɛmɔ Wiemɔi Titrii Amligbalamɔ, “Osɔfonukpa.”) Kaiafa, mɔ ni Romabii lɛ hala lɛ lɛ, ji maŋ lɛ najiaŋdamɔlɔ ko ni le ŋaa waa, ni esɔmɔ be kplaŋŋ fe osɔfonukpai ni sɔmɔ etsɛɛɛ ni eba lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ. Awó lɛ osɔfonukpa aaafee afi 18 Ŋ.B., ni esɔmɔ kɛyashi aaafee afi 36 Ŋ.B. Be ni Yohane wie akɛ, Kaiafa ji osɔfonukpa yɛ nakai afi lɛ, ni ji afi 33 Ŋ.B. lɛ mli lɛ, ekolɛ nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, Kaiafa ji osɔfonukpa yɛ afi ni sa kadimɔ waa ni agbe Yesu yɛ mli lɛ mli.—Kwɛmɔ Saji Krokomɛi B12 lɛ koni ona he ni ekolɛ Kaiafa shĩa lɛ ma.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 12:42 lɛ he
nɔyelɔi lɛ: Eeenyɛ efee akɛ, Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “nɔyelɔi lɛ” kɔɔ Yudafoi lɛ asaneyelihe wulu, ni ji Sanhedrin lɛ, mli bii lɛ ahe. Akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii yɛ Yoh 3:1 lɛ be ni awieɔ Nikodemo, ni eji nakai saneyelihe lɛ mli nyo lɛ he lɛ.
akashwie amɛ kɛje kpeehe lɛ: Loo “akashwie amɛ kɛje jamɔ lɛ mli; akagu amɛ kpeehe lɛ yaa.” Ŋmalɛ nɛɛ mli kɛ Yoh 12:42 kɛ 16:2 lɛ pɛ ji hei ni akɛ Greek wiemɔ ni ji, a·po·sy·naʹgo·gos lɛ tsu nii yɛ. Kɛ́ ashwie mɔ ko lɛ, maŋbii lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko kɛ lɛ ebɔɔɔ, ni anyaŋeɔ lɛ. Shwiemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ tsɔɔ akɛ, Yudafoi krokomɛi lɛ kɛ nakai mɔ lɛ baafo tako mli, ni no baahã nibii amli awa waa ahã eweku lɛ. Nɔ titri ni akɛ kpeehei lɛ feɔ ji, atsɔɔ mɛi nii yɛ jɛmɛ, shi bei komɛi hu lɛ akɛtsuɔ nii akɛ saneyelihei bibii ni baanyɛ afã ni agwao mɛi, loo ashwie amɛ kɛje jamɔ lɛ mli.
OCTOBER 15-21
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | YOHANE 13-14
“Mifee Nɔkwɛmɔnɔ Mihã Nyɛ”
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 13:5 lɛ he
kaselɔi lɛ anaji ahe fɔmɔ: Yɛ blema Israel lɛ, tokota ni mɛi fɔɔ woo ji sandals. Kɛ́ okwɛ tokota nɛɛ, nɔ ni obaana nɔŋŋ ji, nɔ ni nane lɛ maa mli lɛ, kɛ kpãi ni akɛfĩɔ nanetokota kɛ nanetalɔ lɛ, no hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko fã gbɛ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, mulu loo ŋmɔtɔ ni yɔɔ gbɛjegbɛi lɛ kɛ ŋmɔji lɛ amli lɛ baahã enaji ahe awo muji. Enɛ hewɔ lɛ, bei pii lɛ, kɛ́ mɔ ko baabote shĩa ko mli lɛ, ejieɔ etokotai lɛ, ni kɛji mɔ ni eyaato lɛ le gbɔfeemɔ lɛ, ebaakwɛ ni afɔ egbɔ lɛ naji ahe ahã lɛ. Nifeemɔ nɛɛ he saji pii yɛ Biblia lɛ mli. (1Mo 18:4, 5; 24:32; 1Sa 25:41; Luk 7:37, 38, 44) Yesu hu fɔ ekaselɔi lɛ anaji ahe, ni ekɛtsɔɔ amɛ akɛ, esa akɛ amɛba amɛhe shi, ní amɛsɔmɔsɔmɔɔ amɛhe.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 13:12-14 lɛ he
esa akɛ: Loo “sɔ̃ kã nyɛnɔ akɛ.” Bei pii lɛ, akɛ Greek feemɔwiemɔ ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ tsuɔ nii yɛ shika saji amli, ni nɔ ni etsɔɔ kɛkɛ ji, “ni ahiɛ mɔ ko nyɔmɔ.” (Mat 18:28, 30, 34; Luk 16:5, 7) Shishinumɔ ni wiemɔ nɛɛ hiɛ yɛ ŋmalɛ nɛɛ kɛ ŋmalɛi krokomɛi amli lɛ yaa shɔŋŋ, ni etsɔɔ akɛ sɔ̃ kã mɔ ko nɔ akɛ efee nɔ ko.—1Yo 3:16; 4:11; 3Yo 8.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 14:6 lɛ he
Miji gbɛ lɛ kɛ anɔkwale lɛ kɛ wala lɛ: Yesu ji gbɛ lɛ, ejaakɛ lɛ pɛ enɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ yɛ sɔlemɔ mli. Agbɛnɛ hu, lɛ ji “gbɛ lɛ,” ejaakɛ lɛ enɔ abaatsɔ ni asaa adesai kɛ Nyɔŋmɔ teŋ. (Yoh 16:23; Ro 5:8) Yesu ji anɔkwale lɛ, ejaakɛ ewie anɔkwale, ni ehi shi yɛ naa. Agbɛnɛ hu, ehã gbalɛi babaoo ni tsɔɔ nɔ titri ni etsuɔ koni Nyɔŋmɔ yiŋtoo aba mli lɛ ba mli. (Yoh 1:14; Kpo 19:10) “Kɛtsɔ enɔ” lɛ, gbalɛi nɛɛ tsɔ “hɛɛ [loo amɛba mli].” (2Ko 1:20) Yesu ji wala lɛ, ejaakɛ kɛtsɔ kpɔmɔnɔ lɛ nɔ lɛ, ehã adesai ená hegbɛ akɛ amɛnine baashɛ “wala diɛŋtsɛ lɛ,” ni ji, “naanɔ wala” lɛ nɔ. (1Ti 6:12, 19; Efe 1:7; 1Yo 1:7) Agbɛnɛ hu, ebaatsɔ “wala” ehã mɛi akpekpei abɔ ni abaatee amɛ shi ni baaná hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso mli lɛ.—Yoh 5:28, 29.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 14:12 lɛ he
nitsumɔi ni fe nomɛi: Yesu etsɔɔɔ akɛ ekaselɔi lɛ baafee naakpɛɛ nii ni fe nɔ ni efee lɛ. Moŋ lɛ, ejɛ heshibaa mli ekpɛlɛ nɔ akɛ, ekaselɔi lɛ baashiɛ ni amɛbaatsɔɔ nii yɛ hei babaoo fe lɛ. Amɛbaashiɛ amɛhã mɛi babaoo, ni agbɛnɛ hu, amɛbaashiɛ be kplaŋŋ fe lɛ. Yesu wiemɔi lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, ekpa gbɛ akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ baatsa enitsumɔ lɛ nɔ.
OCTOBER 22-28
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | YOHANE 15-17
“Nyɛfataaa Je Lɛ He”
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 15:19 lɛ he
je: Yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, shishinumɔ ni Greek wiemɔ ni ji, koʹsmos lɛ hiɛ lɛ kɔɔ adesai fɛɛ, ni Nyɔŋmɔ webii fataaa he lɛ ahe—adesai ni efeee jalɛ nii ni amɛtse amɛhe kɛje Nyɔŋmɔ he lɛ. Yohane pɛ ji Sanekpakpa ŋmalɔ ni ŋma akɛ, Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ fataaa je lɛ he, loo amɛjeee je lɛ mli bii. Yesu wie sane nɛɛ he shii enyɔ ekoŋŋ yɛ naagbee sɔlemɔ ni ekɛ ebɔfoi anɔkwafoi lɛ sɔle lɛ mli.—Yoh 17:14, 16.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 15:21 lɛ he
migbɛ́i lɛ hewɔ: Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, bei komɛi lɛ akɛ wiemɔ ni ji “gbɛ́i” lɛ damɔɔ shi kɛhãa mɔ ni gbɛ́i ni lɛ, bɔ ni ale lɛ ahã, kɛ nibii krokomɛi fɛɛ ni kɔɔ ehe. Yesu gbɛ́i lɛ damɔ shi kɛhã hegbɛ kɛ gbɛhe ni e-Tsɛ lɛ kɛwo edɛŋ lɛ hu. (Mat 28:18; Fip 2:9, 10; Heb 1:3, 4) Yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, Yesu tsɔɔ nɔ hewɔ ni mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ baafee nibii amɛshi esɛɛnyiɛlɔi lɛ: ejaakɛ amɛleee mɔ ni tsu lɛ lɛ. Kɛ́ amɛná amɛle Nyɔŋmɔ lɛ, no baaye abua amɛ ni amɛnu nɔ ni Yesu gbɛ́i lɛ damɔ shi kɛhã lɛ shishi, ni amɛkpɛlɛ nɔ hu. (Bɔf 4:12) Nɔ ni fata enɛ he ji, gbɛhe ni Yesu yɔɔ akɛ Nɔyelɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ, maŋtsɛmɛi a-Maŋtsɛ lɛ, mɔ ni esa akɛ mɛi fɛɛ aba amɛhe shi amɛhã koni amɛná wala lɛ.—Yoh 17:3; Kpo 19:11-16; okɛto La 2:7-12 lɛ he.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 17:21-23 lɛ he
ekome: Loo “ekomefeemɔ.” Yesu sɔle koni enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ afee “ekome,” ni ekomefeemɔ ahi amɛteŋ kɛtsu yiŋtoo kome he nii, tamɔ bɔ ni ekɛ e-Tsɛ lɛ efee “ekome” lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ, amɛfeɔ ekome kɛtsuɔ nii, ni amɛhiɛ susumɔ kome. (Yoh 17:22) Yɛ 1Ko 3:6-9 lɛ, Paulo tsɔɔ akɛ anaa ekomefeemɔ nɛɛ kɛji Kristofoi fee ekome kɛtsu nii, ní amɛkɛ Nyɔŋmɔ hu fee ekome kɛtsu nii lɛ.—Kwɛmɔ 1Ko 3:8 lɛ.
amɛfee ekome kɛmɔ shi: Yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, Yesu tsɔɔ akɛ Tsɛ lɛ ‘sumɔɔ’ mɛi ni feɔ ekome kɛmɔɔ shi lɛ. Enɛ kɛ Kol 3:14 lɛ kpãa gbee. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Suɔmɔ . . . ji kpãa ni feɔ mɛi ekome yɛ gbɛ ni eye emuu nɔ.” Kɛ́ akɛɛ mɛi efee ekome kɛmɔ shi lɛ, no etsɔɔɔ akɛ amɛfee ekome yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli, ni akɛ, amɛyɛ nyɛmɔi kome, amɛfeɔ amɛnii yɛ gbɛ kome nɔ, ni amɛhiɛ henilee kome. Moŋ lɛ, nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ efee ekome yɛ nɔ ni amɛtsuɔ, nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ, kɛ nɔ ni amɛtsɔɔ lɛ mli.—Ro 15:5, 6; 1Ko 1:10; Efe 4:3; Fip 1:27.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 17:24 lɛ he
ato je lɛ shishi: Atsɔɔ Greek wiemɔ ni shishi ji, ‘ato shishi’ lɛ shishi yɛ Heb 11:11 lɛ akɛ, ‘ná musu.’ Eeenyɛ efee akɛ, bɔ ni akɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii yɛ biɛ akɛ, “ato je lɛ shishi” lɛ kɔɔ fɔmɔ ni Adam kɛ Hawa fɔ lɛ he. Yesu kɛ wiemɔ ni ji, “ato je lɛ shishi” lɛ tsu nii kɛkɔ Habel he, mɔ ni eeenyɛ efee akɛ, lɛ ji klɛŋklɛŋ adesa ni abaanyɛ akpɔ̃, kɛ mɔ klɛŋklɛŋ ni aŋma egbɛ́i yɛ “wala wolokpo lɛ mli kɛjɛ be ni ato je lɛ shishi lɛ.” (Luk 11:50, 51; Kpo 17:8) Wiemɔi nɛɛ ni Yesu kɛtsu nii yɛ sɔlemɔ mli ehã e-Tsɛ lɛ hãa wɔnaa hu akɛ, Nyɔŋmɔ ‘sumɔɔ’ e-Bi koome lɛ kɛjɛ teteete—kwraa dani Adam kɛ Hawa bɔi fɔmɔ.
OCTOBER 29–NOVEMBER 4
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | YOHANE 18-19
“Yesu Ye Anɔkwale Lɛ He Odase”
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 18:37 lɛ he
mibaye . . . he odase: Greek wiemɔi ni atsɔɔ shishi akɛ, “ye odase” (mar·ty·reʹo) kɛ “odase” (mar·ty·riʹa; marʹtys) yɛ Kristofoi A-Greek Ŋmalɛ lɛ mli lɛ ashishinumɔ yaa shɔŋŋ. Wiemɔi enyɔ lɛ fɛɛ tsɔɔ anɔkwa saji ni aaye he odase, ekolɛ mɔ lɛ nu kɛjɛ mɔ ni sane lɛ kɔɔ ehe lɛ diɛŋtsɛ naa, loo lɛ diɛŋtsɛ ele sane lɛ. Shi ebaanyɛ etsɔɔ hu akɛ, “aajaje sane ko; aama sane ko nɔ mi; aawie mɔ ko loo nɔ ko he ekpakpa.” Yesu ye anɔkwalei ni eyiŋ etsɔ yɛ he lɛ ahe odase, ni ejaje etsɔɔ hu, shi jeee no kɛkɛ efee, ehi shi bɔ ni hã ana faŋŋ akɛ, efĩɔ anɔkwalei ni yɔɔ e-Tsɛ lɛ gbalɛ wiemɔi lɛ kɛ eshiwoi lɛ amli lɛ asɛɛ. (2Ko 1:20) Agba Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛhã Maŋtsɛyeli lɛ kɛ Nɔyelɔ ni ji Mesia lɛ he sane fitsofitso afɔ̃ shi. Yesu wala shihilɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, aahu kɛyashi egbo kɛshã afɔle ehã adesai lɛ hã gbalɛi fɛɛ ni kɔɔ ehe lɛ ba mli, ni nibii ni baaba lɛ ahe mfonirii loo amɛhenɔi ni yɔɔ Mla kpaŋmɔ lɛ mli lɛ hu fata he. (Kol 2:16, 17; Heb 10:1) No hewɔ lɛ, abaanyɛ awie akɛ, Yesu tsɔ ewiemɔ kɛ enifeemɔ nɔ ‘eye anɔkwale lɛ he odase.’
anɔkwale lɛ: Jeee anɔkwale ko kɛkɛ he Yesu wieɔ lɛ, shi moŋ eewie anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoi ahe lɛ. Nɔ ko ni he hiaa waa yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ mli ji akɛ, Yesu, “David bi” lɛ, ji Osɔfonukpa kɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ. (Mat 1:1) Yesu tsɔɔ mli akɛ, yiŋtoo titri hewɔ ni eba je lɛ mli, ní ebahi adesai ateŋ, ní etsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ji, koni ejaje Maŋtsɛyeli lɛ he anɔkwale lɛ etsɔɔ. Ŋwɛibɔfoi lɛ jaje sane ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ dani afɔ Yesu, kɛ be ni afɔ lɛ yɛ Betlehem ni yɔɔ Yudea, ni ji maŋ ni afɔ David yɛ mli lɛ.—Luk 1:32, 33; 2:10-14.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 18:38a lɛ he
Mɛni ji anɔkwale?: Eeenyɛ efee akɛ, sane ni Pilato bi lɛ kɔɔ anɔkwale ni mɛi wieɔ lɛ he, shi jeee “anɔkwale lɛ” ni Yesu wie he lɛ. (Yoh 18:37) Eji sane ni ebi lɛ jɛ etsuiŋ kulɛ, ekã shi faŋŋ akɛ Yesu baahã lɛ hetoo. Shi etamɔ nɔ ni Pilato bi sane lɛ ní ekpaaa hetoo gbɛ, oookɛɛ eheee nɔ ni Yesu wie lɛ eyeee, ni eebi moŋ akɛ, “Anɔkwale? Mɛni ji anɔkwale? Anɔkwale ko bɛ!” Anɔkwa, Pilato emɛɛɛ po ni ahã lɛ hetoo, moŋ lɛ eshi ni eje kpo kɛtee Yudafoi lɛ aŋɔɔ.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 19:30 lɛ he
ekɛ emumɔ hã: Loo “egbo; ekpa muu.” Wiemɔ ni ji “mumɔ” (Greek mli lɛ, pneuʹma) ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ baanyɛ atsɔɔ “mumɔ ni amuɔ” loo “wala hewalɛ.” Greek feemɔwiemɔ ni ji, ek·pneʹo (sht. ŋm., “ni amu ni eje kpo”) ni akɛtsu nii yɛ sane nɛɛ nɔŋŋ he amaniɛ ni abɔ yɛ Mar 15:37 kɛ Luk 23:46 lɛ maa enɛ nɔ mi (atsɔɔ shishi yɛ jɛmɛ akɛ “egbo,” ni atsɔɔ shishi yɛ nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ ŋmalɛi nɛɛ ahe lɛ hu mli akɛ, “emu enaagbee mumɔ”). Mɛi komɛi kɛɛ Greek wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘ekɛhã’ ni akɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ, Yesu diɛŋtsɛ kpa nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ koni ehi wala mli lɛ feemɔ, ejaakɛ agbe nɔ fɛɛ nɔ naa. Ejɛ esuɔmɔ mli “efɔse ewala eshwie shi yɛ gbele mli po.”—Yes 53:12; Yoh 10:11.
nwtsty lɛ mli sane ni kɔɔ Yoh 19:31 lɛ he
nakai Hejɔɔmɔ Gbi lɛ, Hejɔɔmɔ Gbi wulu ni: Be fɛɛ be lɛ, Nisan 15, ni ji Hehoo gbi lɛ nɔ jetsɛremɔ lɛ ji hejɔɔmɔ gbi, ekɔɔɔ he eko gbi nɔ ni ebaagbee. (3Mo 23:5-7) Kɛ́ Hejɔɔmɔ Gbi krɛdɛɛ nɛɛ yagbee Hejɔɔmɔ Gbi ni ayeɔ daa otsi (ni ji otsi lɛ mli gbi ni ji kpawo yɛ Yudafoi lɛ akalanda lɛ nɔ, ní jeɔ shishi kɛjɛɔ Sohaa be ni hulu enyɔ shi kɛyashi Hɔɔ be ni hulu enyɔ shi) lɛ nɔ lɛ, abuɔ lɛ akɛ Hejɔɔmɔ Gbi “wulu.” Gbi ni Yesu gbo, ni ji Sohaa lɛ nɔ jetsɛremɔ lɛ, aná hejɔɔmɔ gbi ni tamɔ nakai. Kɛjɛ afi 29 kɛyashi 35 Ŋ.B. lɛ, afi 33 Ŋ.B. lɛ pɛ mli ni Nisan 14 lɛ yagbee Sohaa. No hewɔ lɛ, odaseyeli nɛɛ maa nɔ mi akɛ, bɔ ni asusuɔ akɛ Yesu gbo yɛ afi 33 Ŋ.B. Nisan 14 lɛ nɔ lɛ ja.