Saji Ni Atsɛ Yisɛɛ Yɛ Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Kpee Nifeemɔ Wolo Lɛ Mli
JUNE 1-7
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | 1 MOSE 44-45
“Yosef Kɛ Enyɛmimɛi Hii Lɛ Ahe Ke Amɛ”
“Ani Miji Nyɔŋmɔ?”
Yosef tsɔ ŋaa ko. Ehã atiu enyɛmimɛi hii lɛ, amɔmɔ amɛ, ni akɛ sane fɔ̃ amɛnɔ akɛ amɛju kɔɔpoo lɛ. Ana kɔɔpoo lɛ yɛ Benyamin kotoku lɛ mli, kɛkɛ ni akɛ amɛ fɛɛ ku sɛɛ kɛtee Yosef ŋɔɔ ekoŋŋ. Amrɔ nɛɛ, Yosef ená hegbɛ ni ekɛbaale nɔ gbɔmɛi ni enyɛmimɛi hii lɛ ji. Yuda wie ehã amɛ. Ekpa fai ni ana amɛ mɔbɔ, ni kɛ́ ebaahi lɛ, ahã amɛyi 11 lɛ fɛɛ atsɔmɔ nyɔji yɛ Ejipt. Yosef hu kɛɛ Benyamin pɛ baahi Ejipt akɛ nyɔŋ, shi mɛi ni eshwɛ lɛ fɛɛ baaya shĩa.—1 Mose 44:2-17.
Enɛ hã Yuda kɛ ekãa ko wie. Ekɛɛ akɛ: “Lɛ pɛ ji emami bi ní eshwɛ, ni epapa sumɔɔ lɛ.” Eeenyɛ efee akɛ, wiemɔi nɛɛ ta Yosef tsuiŋ, ejaakɛ lɛ ji Yakob ŋa Rahel ni esumɔɔ waa lɛ kromɔ bi. Rahel gbo be ni efɔɔ Benyamin lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, Yosef kaiɔ Rahel waa tamɔ etsɛ Yakob feɔ lɛ nɔŋŋ. Ekolɛ enɛ hã Yosef sumɔ Benyamin sane waa.—1 Mose 35:18-20; 44:20.
Yuda tee nɔ ekpa Yosef fai ni ekahã Benyamin tsɔ nyɔŋ. Ekpa fai ni kɛ́ ebaahi lɛ, afee lɛ moŋ nyɔŋ yɛ Benyamin najiaŋ. Kɛkɛ ni emu ewiemɔ lɛ naa kɛ sane ni taa mɔ tsuiŋ waa nɛɛ, akɛ: “Te mafee tɛŋŋ maku misɛɛ kɛya mitsɛ ŋɔɔ ní gbekɛ lɛ fataaa mihe? Minyɛŋ makwɛ mipapa ní eena amanehulu tamɔ nɛkɛ!” (1 Mose 44:18-34) Nɔ fɛɛ nɔ miitsɔɔ faŋŋ akɛ, Yuda etsake. Jeee etsui pɛ kɛkɛ etsake, moŋ lɛ, ehã ana akɛ enuɔ he ehãa mɔ, efooo lɛ pɛ enɔ mli, ni emusuŋ tsɔɔ lɛ.
Agbɛnɛ, Yosef nyɛɛɛ ehe nɔ eye dɔŋŋ. Eshɛ be ni esa akɛ ehã amɛna bɔ ni enuɔ he ehãa. Ehã etsuji lɛ fɛɛ shi emasɛi, ni efó waa aahu akɛ, anu he yɛ Farao maŋtsɛ shĩa lɛ. Kɛkɛ ni agbɛnɛ lɛ, ejie ehe shi etsɔɔ enyɛmimɛi lɛ akɛ: “Miji nyɛnyɛmi Yosef.” Efua enyɛmimɛi ni naa ekpɛ amɛhe lɛ, ni ejɛ mlihilɛ mli ekɛ nɔ ni amɛfee lɛ lɛ fɛɛ ke amɛ. (1 Mose 45:1-15) No hewɔ lɛ, efee enii tamɔ Yehowa, mɔ ni sumɔɔ waa akɛ ekɛ eshai ake lɛ. (Lala 86:5) Ani wɔ hu nakai wɔfeɔ?
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
it-2 813
Atadegbálamɔ
Nɔ ko ni Yudafoi, kɛ agbɛnɛ hu, Bokãgbɛbii komɛi feɔ kɛ́ amɛmiiye awerɛho, titri lɛ, kɛ́ amɛwekunyo kpaakpa ko gbo. Bei pii lɛ, amɛgbáa amɛtade lɛ hiɛgbɛ bɔ ni baahã amɛtsitsi nɔ akã, ni no hewɔ lɛ, ejeee doo akɛ amɛgbálaa lɛ bɔ ni anyɛŋ awo dɔŋŋ.
Mɔ klɛŋklɛŋ ni awie ehe yɛ Biblia lɛ mli akɛ egbála etade ji Ruben, Yakob binuu onukpa lɛ; efee nakai be ni eku esɛɛ kɛba bu ni akɛtoɔ nu lɛ he ni ebanaaa Yosef yɛ mli lɛ. Ewie akɛ: “Gbekɛ lɛ etee! Ni mi lɛ—mɛni mafee?” Akɛni Ruben ji kromɔbi hewɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni sɔ̃ kã enɔ akɛ ekwɛ enyɛmi nuu fioo lɛ nɔ. Be ni akɛɛ epapa Yakob akɛ ebinuu lɛ egbo lɛ, lɛ hu egbála ehe atadei ni ebu kpekpe, ni eye ebinuu lɛ he awerɛho (1Mo 37:29, 30, 34), ni be ni Yosef nyɛmimɛi hii lɛ yɔɔ Ejipt ni akɛ sane fɔ Benyamin nɔ akɛ eju lɛ, amɛ hu amɛgbálagbalaa amɛhe atadei kɛtsɔɔ akɛ sane lɛ edɔ amɛ.—1Mo 44:13.
JUNE 8-14
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | 1 MOSE 46-47
“Abaa Amɛyi Yɛ Hɔmɔ Beiaŋ”
Wala Yibaamɔ Yɛ Hɔmɔ Be Mli
2 Afii kpawo ní niyenii bu lɛ ba naagbee, kɛkɛ ni hɔmɔyeli afii lɛ je shishi taakɛ Yehowa egba lɛ—hɔmɔ ni “ba yɛ shikpɔji lɛ fɛɛ anɔ,” shi jeee yɛ Ejipt pɛ lɛ. Akɛni hɔmɔ miiye Ejiptbii lɛ hewɔ lɛ, amɛbolɔ amɛtsɛ Farao koni ehã amɛ niyenii. Ni Farao kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛyaa Yosef ŋɔɔ, ni nɔ fɛɛ nɔ ni ebaakɛɛ nyɛ lɛ, nyɛfea.” Yosef hɔ̃ɔ ŋmaa ehã Ejiptbii lɛ aahu kɛyashi amɛshika fɛɛ tã. Kɛkɛ ni ehã amɛkɛ kooloi ni amɛlɛɔ lɛ wo niyenii lɛ he nyɔmɔ. Naagbee lɛ, maŋbii lɛ ba Yosef ŋɔɔ amɛbakɛɛ: “Hemɔ wɔ kɛ wɔshikpɔŋ lɛ kɛtsake niyenii, ni wɔbaatsɔmɔ Farao nyɔji, ni wɔshikpɔŋ lɛ hu baatsɔ enɔ.” No hewɔ lɛ, Yosef hé Ejiptbii lɛ ashikpɔŋ lɛ fɛɛ ehã Farao.—1 Mose 41:53-57; 47:13-20.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
it-1 220 kk. 1
Bɔ Ni Mɛi Feɔ Amɛnii Amɛhãa
Nine ni akɛkpalaa mɔ ko ni egbo hiŋmɛii ashwieɔ nɔ. Yehowa kɛɛ Yakob akɛ, “Yosef kɛ enine baakpala ohiŋmɛii ashwie nɔ” (1Mo 46:4), ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ eekɛɛ akɛ, kɛ́ Yakob gbo lɛ, Yosef ji mɔ ni baaŋamɔ ehiŋmɛii. Ni enɛ ji sɔ̃ ko ni bei pii lɛ kromɔ binuu tsuɔ he nii. Hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni Yehowa hã Yakob na yɛ sane nɛɛ mli akɛ, esa akɛ akɛ kromɔbi gbɛnaa lɛ ahã Yosef.—1Kr 5:2.
nwtsty mli sane ni kɔɔ Bɔf 7:14 lɛ he
Amɛyibɔ ji mɛi 75: Be ni Stefano tsɔɔ akɛ Yakob weku lɛ ni tee Ejipt lɛ yibɔ ji 75 lɛ, ekolɛ no mli lɛ, jeee Hebri Ŋmalɛ lɛ mli ŋmalɛ pɔtɛɛ ko yisɛɛ etsɛɔ lɛ. Yibɔ nɛɛ bɛ Hebri Ŋmalɛ ni Masoretbii lɛ kwɛ wolokpoi lɛ anɔ amɛŋma lɛ mli. Biblia lɛ kɛɔ yɛ 1Mo 46:26 lɛ akɛ: “Mɛi fɛɛ ni ji Yakob seshibii ní kɛ lɛ tee Ejipt, ní Yakob bihii lɛ aŋamɛi lɛ fataaa he lɛ feɔ mɛi 66.” Kuku 27 lɛ tsa nɔ akɛ: “Mɛi fɛɛ ní jɛ Yakob shĩa lɛ ní amɛba Ejipt lɛ feɔ mɛi 70.” Akane mɛi lɛ yɛ gbɛi srɔtoi enyɔ nɔ yɛ ŋmalɛi nɛɛ amli. Eeenyɛ efee akɛ, klɛŋklɛŋ yibɔ lɛ kɔɔ Yakob seshibii diɛŋtsɛ lɛ ahe, ni yibɔ ni ji enyɔ lɛ kɔɔ mɛi fɛɛ ni tee Ejipt lɛ ahe. Atsĩ Yakob seshibii lɛ ayibɔ lɛ tã yɛ 2Mo 1:5 kɛ 5Mo 10:22 lɛ hu, ni akɛɛ amɛyibɔ lɛ ji “70.” Eeenyɛ efee akɛ, Yakob wekumɛi krokomɛi fata yibɔ ni ji etɛ ni Stefano tsĩ tã lɛ he. Mɛi komɛi susuɔ akɛ, bihii kɛ nabii hii ni Yosef bihii Manase kɛ Efraim fɔ, ní atsĩ amɛtã yɛ 1Mo 46:20 lɛ yɛ Septuagint lɛ mli lɛ fata he. Mɛi komɛi hu susuɔ akɛ, Yakob bihii lɛ aŋamɛi ni akɛ amɛ fataaa yibɔ ni yɔɔ 1Mo 46:26 lɛ he lɛ fata he. Hewɔ lɛ, ekolɛ yibɔ ni ji “75” lɛ miitsɔɔ mɛi lɛ fɛɛ ayifalɛ. Shi eeenyɛ efee akɛ, atsĩ yibɔ nɛɛ tã yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ wolokpoi ni mɛi hiɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 Ŋ.B. lɛ amli. Afii pii ni eho lɛ amli lɛ, woloŋlelɔi le akɛ atsĩ yibɔ ni ji “75” lɛ tã yɛ 1Mo 46:27 kɛ 2Mo 1:5 lɛ yɛ Greek Septuagint lɛ mli. Kɛfata he lɛ, aaafee afi 1940 kɛmiimɔ 1960 lɛ, ana Ŋshɔ Ni Egbo Wolokpoi lɛ, ni aŋma 2Mo 1:5 lɛ yɛ Hebri mli yɛ amɛteŋ enyɔ komɛi anɔ, ni atsĩ yibɔ ni ji “75” lɛ tã yɛ eko fɛɛ eko mli. Ekolɛ blema niŋmai nɛɛ ateŋ eko nɔ Stefano damɔ etsĩ yibɔ nɛɛ tã lɛ. Ekɔɔɔ he eko susumɔi nɛɛ ateŋ nɔ ni ja lɛ, yibɔ ni Stefano tsĩ tã lɛ ji gbɛ kroko ni atsɔ nɔ akane Yakob seshibii lɛ ayifalɛ.
JUNE 15-21
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | 1 MOSE 48-50
“Mɛi Ni Egbɔlɔ Lɛ Baanyɛ Atsɔɔ Wɔ Nibii Pii”
it-1 1246 kk. 8
Yakob
Be ni eshwɛ fioo ni Yakob baagbo lɛ, ejɔɔ enabii lɛ, ni ji Yosef bihii lɛ, ni Nyɔŋmɔ hã ekɛ Efraim ni ji gbekɛ lɛ moŋ ye Manase ni ji onukpa lɛ hiɛ. Kɛkɛ ni Yakob kɛɛ Yosef, mɔ ni nine baashɛ egboshinii lɛ amlijai toi enyɔ nɔ lɛ, akɛ: “Mikɛ shikpɔŋkuku kome miifata he miihã bo fe nɔ ni mihã onyɛmimɛi lɛ, shikpɔŋ ní mikɛ miklante kɛ migãi shɔ̃ yɛ Amorbii lɛ adɛŋ lɛ.” (1Mo 48:1-22; 1Kr 5:1) Akɛni Yakob hé shikpɔŋ ni bɛŋkɛ Shekem lɛ yɛ Hamor bihii lɛ adɛŋ, shi jeee ni ekɛ amɛ wu ta ni eshɔ̃ yɛ amɛdɛŋ hewɔ lɛ (1Mo 33:19, 20), etamɔ nɔ ni shi ni ewo Yosef lɛ tsɔɔ hemɔkɛyeli ni eyɔɔ, ni no hã egba akɛ wɔsɛɛ lɛ eseshibii lɛ baaye Kanaan nɔ kunim, ni ewie lɛ tamɔ nɔ ni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ eklante kɛ egãi eshɔ̃ shikpɔŋ lɛ momo. Shikpɔŋ ni aye nɔ kunim lɛ mlijai toi enyɔ ni ji Yosef nɔ lɛ ji shikpɔji enyɔ ni akɛhã Efraim kɛ Manase wekui lɛ.
it-2 206 kk. 1
Naagbee Gbii
Gbalɛ Ni Yakob Gba Be Ni Eshwɛ Fioo Ni Ebaagbo. Be ni Yakob kɛɛ ebihii lɛ akɛ, “Nyɛbuaa nyɛhe naa kutuu koni matsɔɔ nyɛ nɔ ni baaba nyɛnɔ yɛ gbii lɛ anaagbee lɛ mli” loo “wɔsɛɛ bei lɛ amli” lɛ (Ga Biblia momo), no mli lɛ, eetsɔɔ wɔsɛɛ be ni ewiemɔi lɛ baabɔi mli baa lɛ. (1Mo 49:1) Nɔ ni fe afii 200 ni tsɔ be nɛɛ hiɛ lɛ, Yehowa kɛɛ Yakob nii Abram (Abraham) akɛ, abaawa eseshibii lɛ ayi afii 400. (1Mo 15:13) No hewɔ lɛ, yɛ sane nɛɛ mli lɛ, wɔsɛɛ be ni Yakob wie he akɛ “gbii lɛ anaagbee lɛ,” baaje shishi be ni afii 400 ni akɛbaawa amɛ yi lɛ eba naagbee. Abaanyɛ akpa gbɛ akɛ, sɛɛ mli lɛ, gbalɛ nɛɛ baaba mli yɛ “Nyɔŋmɔ Israel” lɛ hu nɔ.—Gal 6:16; Ro 9:6.
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
it-1 289 kk. 2
Benyamin
Be ni eshwɛ fioo ni Yakob baagbo lɛ, egba bɔ ni Benyamin, ebinuu ni esumɔɔ lɛ lɛ, seshibii lɛ baawu ta amɛhã lɛ akɛ: “Benyamin baaya nɔ etserɛ kooloo ni emɔ lɛ mli tamɔ ŋa mli gbee feɔ lɛ. Leebi lɛ, ebaaye kooloo ni emɔ lɛ, ni gbɛkɛ lɛ, ebaaja ta mli nii.” (1Mo 49:27) Abale Benyamin tawulɔi lɛ akɛ mɛi ni he esa waa kɛ akromia fɔ̃ɔ, ni amɛnyɛɔ amɛkɛ amɛninejurɔ kɛ abɛku fɛɛ fɔ̃ɔ “yitsɔi kome ganee” akromia ni etsɔɔɔ afã. (Koj 20:16; 1Kr 12:2) Kojolɔ Ehud, abɛkulɔ lɛ ni gbe Maŋtsɛ Eglon lɛ, ji Benyaminnyo. (Koj 3:15-21) Nɔ ko ni sa kadimɔ hu ji akɛ, yɛ Israel maŋtsɛyeli lɛ “leebi” beiaŋ loo shishijee gbɛ lɛ, Benyamin weku lɛ, ni eji “Israel wekui lɛ ateŋ bibioo lɛ,” mli aná Israel klɛŋklɛŋ maŋtsɛ lɛ yɛ, lɛ ji Saul, Kish binuu lɛ, nuu kãkãlɔ ni wu ta eshi Filistibii lɛ. (1Sa 9:15-17, 21) Nakai nɔŋŋ yɛ Israel maŋ lɛ “gbɛkɛ” beiaŋ lɛ, Maŋnyɛ Ester kɛ Maŋsɔɔlɔ Nukpa Mordekai, ni amɛji Benyaminbii lɛ, here Israelbii lɛ ayiwala be ni aka akɛ abaabule amɛshishi yɛ Persia Nɔyeli lɛ shishi lɛ.—Est 2:5-7.
JUNE 22-28
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | 2 MOSE 1-3
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
g04 4/8 6 kk. 5
Mose—Ani Eji Mɔ Ko Ni Hi Shi Lɛɛlɛŋ?
Ani eji sane srɔto ko akɛ Ejiptnyo ni eji maŋtsɛ biyoo baaŋɔ gbekɛ ko ni tamɔ nakai efee ebi? Dabi, ejaakɛ blema Ejiptbii heɔ amɛyeɔ akɛ, ja mɔ ko feɔ ejurɔ dani ebaaya ŋwɛi. Be ni Joyce Tyldesley, ni eji blema nibii ahe nilelɔ lɛ wieɔ biŋɔɔ yɛ blema lɛ he lɛ, ewie akɛ: “Ejipt yei kɛ Ejipt hii fɛɛ yeɔ egbɔ. Kɛ́ hooo lɛ, maŋ lɛ hãa hii kɛ yei fɛɛ hegbɛ kome yɛ mla saji kɛ jarayeli saji amli, ni . . . yei baanyɛ aŋɔ gbekɛbii afee amɛbii.” Ana blema wolo ko (Adoption Papyrus) ni tsɔɔ akɛ, Ejipt yoo ko ŋɔ enyɔji akɛ ebii. Be ni The Anchor Bible Dictionary lɛ wieɔ haimɔ ni ahai Mose mami akɛ efufɔhalɔ lɛ he lɛ, ewie akɛ: “Nyɔmɔ ni awo Mose mami koni ehã lɛ fufɔ lɛ . . . tamɔ bɔ ni Mesopotamiabii lɛ feɔ kɛ́ amɛŋɔ gbekɛ ko amɛfee amɛbi lɛ nɔŋŋ.”
JUNE 29–JULY 5
NYƆŊMƆ WIEMƆ LƐ MLI JWETRII | 2 MOSE 4-5
Pɛimɔ Ŋmalɛi Lɛ Amli Jogbaŋŋ
it-2 12 kk. 5
Yehowa
Le ni wɔle akɛ mɔ ko loo nɔ ko yɛ lɛ kɛkɛ etsɔɔɔ akɛ wɔle mɔ lɛ loo nii lɛ. Nabal yakagbɔmɔ lɛ le David gbɛ́i nɔŋŋ, shi ebi akɛ, “Namɔ ji David?” ni tsɔɔ akɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ eekɛɛ akɛ, “David jeee mɔ ko.” (1Sa 25:9-11; okɛto 2Sa 8:13 lɛ he.) Nakai nɔŋŋ Farao hu bi Mose akɛ: “Namɔ ji Yehowa, ní mabo egbee toi ní mahã Israel aya? Mileee Yehowa ko kwraa, ni agbɛnɛ hu, mihãŋ Israel aya.” (2Mo 5:1, 2) Nɔ ni Farao wie lɛ tsɔɔ akɛ, eleee Yehowa akɛ lɛ ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, loo akɛ Yehowa yɛ hewalɛ yɛ Ejipt maŋtsɛ lɛ kɛ esaji anɔ, loo akɛ Yehowa yɛ hewalɛ ni ekɛaatsu nɔ ni etsɔ Mose kɛ Aaron nɔ etswa he adafi lɛ. Shi agbɛnɛ, be eshɛ ni Farao kɛ Ejipt fɛɛ, kɛ Israelbii lɛ hu baaná ale nɔ ni nakai gbɛ́i lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ, kɛ mɔ ni hiɛ nakai gbɛ́i lɛ. Taakɛ Yehowa hã Mose na lɛ, Nyɔŋmɔ baatsu yiŋ ni eto yɛ Israelbii lɛ ahe lɛ he nii—ebaakpɔ̃ amɛ ni ekɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ baahã amɛ, bɔ ni afee ni eye shi ni ewo amɛblematsɛmɛi lɛ nɔ, ni no baahã mɛi fɛɛ ale mɔ ni Yehowa ji. Tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ, nakai gbɛ nɔ ‘amɛbaaná amɛle akɛ lɛ ji Yehowa, amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ.’—2Mo 6:4-8.