Yitso 18
Ebiɔ ni Wɔkɛ Nyɔŋmɔ Jamɔ Hetuu-Kɛhamɔ Atsu Nii yɛ Shia
1. (a) Mɛɛ tsakemɔi mɛi pii efee yɛ be mli ni amɛbakase Yehowa taomɔ nii kɛha gbalashihilɛ lɛ? (b) Shi mɛni hu kɔɔ Kristofoi aweku shihilɛ he?
NƆ NI fata anɔkwalei ni haa mɔ tsui nyaa ni wɔ kase beni wɔje Biblia lɛ kasemɔ shishi klɛŋklɛŋ lɛ ji nɔ ni kɔɔ gbalashihilɛ loo weku shihilɛ he lɛ. Wɔbayoo Yehowa akɛ gbalashihilɛ shishijelɔ ni wɔna yɛ Biblia lɛ mli akɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni hi fe fɛɛ kɛha wekui eha. Yɛ nakai gbɛtsɔɔmɔ lɛ hewɔ lɛ, gbɔmɛi pii eshi bɔlɛnamɔ jeŋba shara shihilɛ lɛ ni amɛkɛ amɛgbalashihilɛ ewo mla shishi yɛ gbɛ ni sa nɔ. Shi babaoo yɛ ni kɔɔ Kristofoi aweku shihilɛ he fe nakai. Ekɔɔ subaŋ ni wɔhiɛ yɛ gbalashihilɛ ekomefeemɔ lɛ ni aaahi shi daa, gbɛnaa nii ni ka wɔnɔ yɛ weku lɛ mli lɛ he nitsumɔ, kɛ bɔ ni wɔkɛ weku lɛ mlibii krokomɛi yeɔ haa lɛ he.—Efes. 5:33–6:4.
2. (a) Ani mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni ele yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsuɔ nii yɛ shia? (b) Yesu kɛ Paulo ma bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔfee nakai lɛ nɔ mi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
2 Gbɔmɛi akpekpei abɔ le nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ saji nɛɛ ahe. Shi kɛ amɛkɛ naagbai kpe yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshiai amli lɛ, amɛkɛtsuuu nii. Ni wɔ diɛŋtsɛ hu? Eka shi faŋŋ akɛ wɔteŋ mɔ ko sumɔɔɔ ni etamɔ mɛi ni Yesu bu amɛ fɔ akɛni amɛkɛ Nyɔŋmɔ kitai ni biɔ ni gbekɛbii kɛ woo aha amɛfɔlɔi lɛ maa afa akɛni amɛsusuɔ akɛ kwa ni amɛaakwa amɛfee amɛhe mɛi ni amɛtuu amɛhe amɛha Nyɔŋmɔ jamɔ lɛ kɛkɛ fa lɛ. (Mat. 15:4-9) Wɔsumɔɔɔ ni wɔtamɔ gbɔmɛi ni hiɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ shi amɛsumɔɔɔ ni amɛtsu he nii “yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwe” lɛ. Shi moŋ, esa akɛ wɔsumɔ akɛ wɔɔjie anɔkwa Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ, ni ji “ninamɔ kpeteŋkpele” lɛ kpo.—1 Tim. 5:4; 6:6; 2 Tim. 3:5.
MƐƐ BE GBALASHIHILƐ LƐ BAAHI SHI KƐYASHI?
3. (a) Mɛni baa gbalashihilɛi pii anɔ, shi mɛni esa akɛ efee wɔfaishitswaa? (b) Okɛ o-Biblia lɛ atsu nii ni okɛha sanebimɔi ni ato naa yɛ yiteŋgbɛ ni kɔɔ gbalashihilɛ ni tsɛɔ lɛ he lɛ hetoo.
3 Gbalashihilɛ tsakpaa lɛ miifee nɔ ni waaa kwraa ni enɛ miiya nɔ oyayaayai yɛ be fɛɛ mli. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni amɛhi shi aaafee afii 20, 30, loo 40 lɛ miisusu “shihilɛ hee” shishijee kɛ mɔ kroko he agbɛnɛ. Agbɛnɛ hu ejeee nɔ ko ni ekaaa dɔŋŋ akɛ aaanu he akɛ obalahii kɛ obalayei gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi etse gbala mli yɛ be mli ni amɛhi shi nyɔji fioo ko pɛ lɛ. Yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni mɛi krokomɛi feɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, akɛ Yehowa jalɔi lɛ, esa akɛ wɔsumɔ akɛ wɔɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ. Mɛni ji nɔ ni e-Wiemɔ lɛ kɛɔ yɛ enɛ he?
Kɛ nuu kɛ yoo bote gbalashihilɛ mli lɛ, be enyiɛ esa akɛ amɛkpa gbɛ akɛ amɛaahi shi yɛ he kome? (Rom. 7:2, 3; Mar. 10:6-9)
Mɛni nɔ pɛ adamɔɔ afiteɔ gbala ni baaha Nyɔŋmɔ akpɛlɛ nɔ? (Mat. 19:3-9; 5:31, 32)
Te Yehowa nuɔ gbala mlitsemɔ ni e-Wiemɔ lɛ eŋmɛɛɛ gbɛ lɛ he ehaa tɛŋŋ? (Mal. 2:13-16)
Ani Biblia lɛ woɔ mligbalamɔ he hewalɛ akɛ nɔ ni abaatsɔ nɔ ana tsabaa aha gbalashihilɛ mli naagbai? (1 Kor. 7:10-13)
4. Yɛ sui ni yaa nɔ yɛ je lɛŋ diɛŋtsɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛni hewɔ gbalashihilɛi komɛi hiɔ shi nakai nɔŋŋ lɛ?
4 Mɛni hewɔ gbalashihilɛ komɛi tsɛɔ, yɛ be mli ni ekrokomɛi—yɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi ateŋ po lɛ—fiteɔ lɛ? Ni aaamɛ ni mɛi enyɔ lɛ fɛɛ adara bɔ ni sa dani amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ ji sane titri ni yɔɔ mli yɛ be babaoo mli. Ni aaana gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni yɔɔ mɔ lɛ nibii krokomɛi ahe miishɛɛ kɛ mɔ ni aaanyɛ akɛ lɛ agba saji yɛ faŋŋ mli lɛ hu he hiaa. Shi nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji ni mɔ lɛ aaafee mɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ diɛŋtsɛ tsuɔ nii. Kɛji akɛ mɔ ko sumɔɔ Yehowa ni eheɔ eyeɔ akɛ E-gbɛi ja lɛ, belɛ ayɛ nɔ kpakpa ni aaadamɔ nɔ atsu naagbai ni teɔ shi lɛ ahe nii. (Lala 119:97, 104; Abɛi 22:19) Su ni ji akɛ, kɛ wɔnyɛɛɛ wɔhi shi lɛ, wɔbaanyɛ wɔgbala mli aloo wɔtse gbala mli lɛ fiteee gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ gbalashihilɛ. Ekɛ ehefatalɔ lɛ fatɔi tsuŋ nii ni ekɛjie enaa akɛ no nɔ ebaadamɔ ni eku ehiɛ eshwie egbɛnaa nii anɔ. Shi moŋ, ebaakase bɔ ni eeefee ni edamɔ shihilɛ mli naagbai anaa ni etao amɛnaa tsabaa.
5. (a) Anɔkwayeli kɛha Yehowa lɛ kɔɔ enɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Kɛ akɛ shihilɛ ni mli wa po kpe lɛ, mɛɛ sɛɛnamɔi baanyɛ ajɛ tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi lɛ ahe ni akɛ he aaakpɛtɛ lɛ mli aba?
5 Wɔle jogbaŋŋ akɛ nɔ ni Abonsam kɛɔ ji akɛ kɛ wɔkɛ shihilɛ mli piŋmɔi kpe lɛ, wɔbaaku wɔhiɛ wɔshwie Yehowa gbɛi anɔ ni wɔmu sane naa akɛ ehi akɛ wɔɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii he wɔha wɔ diɛŋtsɛ wɔhe. Shi mɛi ni yeɔ Yehowa anɔkwale lɛ tamɔɔɔ nakai. (Hiob 2:4, 5; Abɛi 27:11) Yehowa Odasefoi ni amɛgbalashihilɛ mli hefatalɔi ni heee yeee lɛ ewa amɛ yi lɛ ateŋ mɛi ni fa ejoko amɛgbalashihilɛ mli shiwoi lɛ anaa foi. (Mat. 5:37) Mɛi komɛi po yɛ ni yɛ afii babaoo sɛɛ lɛ, amɛna miishɛɛ ejaakɛ amɛhefatalɔi lɛ ebafata amɛhe kɛmiisɔmɔ Yehowa. (1 Kor. 7:16; 1 Pet. 3:1, 2) Shi yɛ mɛi krokomɛi, ni amɛhefatalɔi lɛ ejieee okadi ko kpo akɛ amɛmiisumɔ ni amɛtsake aloo ni amɛhefatalɔi lɛ shiɔ amɛ akɛni amɛkɛ amɛhe ekpɛtɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ he kpɛŋŋ lɛ agbɛfaŋ lɛ—mɛnɛɛmɛi hu le akɛ ajɔɔ amɛ babaoo kɛtsɔ tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi lɛ ni amɛkɛ amɛhe kpɛtɛɔ he lɛ hewɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Shihilɛi amli ni amɛyɔɔ lɛ etsɔɔ amɛ akɛ amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa he kpaakpa. Amɛkase bɔ ni amɛaafee ni amɛjie sui ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ akpo yɛ amanehulu mli. Amɛji gbɔmɛi ni amɛshihilɛ yeɔ hewalɛ ni Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ yɔɔ lɛ he odase.—Lala 55:23; Yak. 1:2-4; 2 Pet. 1:5, 6.
MƆ FƐƐ MƆ MIIFEE EGBƐFAŊNƆ
6. Kɛ wɔɔye omanye yɛ gbalashihilɛ mli lɛ, mɛɛ gbɛjianɔtoo esa akɛ akɛ bulɛ aha?
6 Shi babaoo he miihia fe ni aaaye omanye diɛŋtsɛ yɛ gbalashihilɛ mli kɛ he kome kɛkɛ ni aaahi. Shishitoo hiamɔ nii ji bulɛ ni weku lɛ mli mɔ fɛɛ mɔ aaajie lɛ kpo atsɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo kɛha yitsoyeli lɛ. Enɛ kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa kɛ shweshweeshwe shihilɛ ni anuɔ he yɛ shia baa.—1 Kor. 11:3; Tito 2:4, 5; Abɛi 1:8, 9; 31:10, 28.
7. Te esa akɛ atsu yitsoyeli he nii yɛ weku lɛ mli aha tɛŋŋ?
7 Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ atsu nakai yitsoyeli lɛ he nii yɛ? Yɛ gbɛ ni jieɔ Yesu Kristo sui lɛ kpo lɛ nɔ. Yesu yɛ shiŋŋ yɛ Yehowa gbɛi lɛ kpojiemɔ mli; esumɔɔ jalɛ ni enyɛɔ nɔ fɔŋ feemɔ. (Heb. 1:8, 9) Esumɔɔ esafo lɛ hu waa, ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni he hiaa haa lɛ ni ekwɛɔ nɔ. Ejeee henɔwolɔ kɛ mɔ ni susuuu mɛi ahe, shi moŋ ‘ehe jɔ ni ebaa ehe shi kɛjɛɔ etsui mli,’ ni mɛi ni baa eyitsoyeli lɛ shishi lɛ ‘naa hejɔɔmɔ amɛhaa amɛsusumai.’ (Mat. 11:28, 29; Efes. 5:25-33) Kɛ wu kɛ tsɛ kɛ eshiabii lɛ yeɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, efeɔ faŋŋ akɛ eeba ehe shi eeha Kristo, mɔ ni to okadi ni yeɔ emuu yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ mli efɔ shi lɛ. Esa akɛ Kristofoi ni ji nyɛmɛi lɛ hu ajie sui ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ kpo yɛ be mli ni amɛkɛ amɛbii yeɔ lɛ mli.
8. (a) Mɛni hewɔ etamɔ nɔ ni Kristofoi agbɛi lɛ yeee omanye ni sa yɛ shiai komɛi amli lɛ? (b) Mɛni esa akɛ wɔfee kɛ wɔkɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ miikpe?
8 Shi, yɛ emuu ni adesa yeee hewɔ lɛ naagbai baanyɛ ate shi. Bɔ ni asumɔɔɔ gbɛtsɔɔmɔ ni jɛɔ mɛi krokomɛi aŋɔɔ baa lɛ efee nɔ ni eka mɛi komɛi ahe momo po dani weku lɛ mli mɔ ko je Biblia mli shishitoo mlai kɛ nitsumɔ shishi. Nibimɔ yɛ mlihilɛ mli kɛ suɔmɔ baanyɛ afee nɔ ni nɔ ko jɛɛɛ mli baaa. Wɔle akɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ wɔjie “mlijoomɔ kɛ mlila kɛ mlifu kɛ bolɔmɔ” wɔshwie. (Efes. 4:31) Shi kɛji akɛ etamɔ nɔ ni mɛi komɛi nuuu nɔ ko kwraa shishi lɛ, mɛni esa akɛ afee? Ojogbaŋŋ, te Yesu fee enii eha tɛŋŋ yɛ be mli ni eyɔɔ nɔnyɛɛ shishi lɛ? Ekaseee mɛi ni jɛɔ lɛ ni amɛbɔɔ lɛ ahora lɛ. Shi moŋ, ekɛ ehe ha e-Tsɛ, ni ekɛ ehe fɔ enɔ. (1 Pet. 2:22, 23) Nakai nɔŋŋ hu kɛ shihilɛ ni kaa mɔ te shi yɛ shia lɛ, wɔtsɔɔ akɛ wɔyɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ kɛ wɔtsɔ wɔhe wɔha Yehowa, ni wɔsɔle wɔbi eyelikɛbuamɔ, fe ni wɔɔdi je lɛ gbɛi lɛ asɛɛ.—Abɛi 3:5-7.
9. Ni wɔɔtao tɔmɔ moŋ lɛ, mɛɛ gbɛi ji nɔ ni wumɛi ni ji Kristofoi babaoo ekase akɛ amɛkɛaatsu nii?
9 Tsakemɔi baaa oyayaayai yɛ bei fɛɛ mli, shi Biblia mli ŋaawoo tsuɔ nii diɛŋtsɛ. Wumɛi pii ni tsutsu lɛ amɛwieɔ amɛshiɔ amɛŋamɛi atɔmɔi waa lɛ naa akɛ nɔyaa bɔi baa yɛ be mli ni amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛbayoo bɔ ni Kristo kɛ esafo lɛ yeɔ haa babaoo lɛ. Jeee adesai ni yeɔ emuu yɔɔ nakai asafo lɛ mli. Ni kɛlɛ, Yesu sumɔɔ asafo lɛ, eto okadi ni ja eha asafo lɛ, ni ekɛ ewala po fɔ shi ha asafo lɛ, ni ekɛ Ŋmalɛi lɛ tsuɔ nii akɛ nɔ ni ebaatsɔ nɔ ekɛye ebua ni eya ehiɛ ni esa ehiɛ kwraa. (Efes. 5:25-27; 1 Pet. 2:21) Enɔkwɛmɔ nɔ lɛ ewo wumɛi ni ji Kristofoi babaoo hewalɛ koni amɛya nɔ amɛkɛ okadi kpakpa afɔ shi ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛye amɛbua koni nɔyaa aba. Gbɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ yeɔ omanye babaoo fe tɔmɔ taomɔ aloo naahilɛ kɛkɛ.
10. (a) Yɛ mɛɛ gbɛi anɔ ekolɛ wu kɛ tsɛ—kɛ mɔ ni kɛɔ akɛ eji Kristofonyo po—baanyɛ aha shihilɛ afee nɔ ni wa aha mɛi krokomɛi ni yɔɔ shia lɛ? (b) Mɛni abaanyɛ afee ni aha shihilɛ lɛ ahi?
10 Ekolɛ ebaanyɛ ebalɛ akɛ wu kɛ tsɛ lɛ ji mɔ ni efatɔi kɛ naagbai baa shia lɛ mli. Shi kɛji akɛ enuuu eweku lɛ henumɔŋ hiamɔ nii ahe aloo etsɔɔɔ hiɛ etooo gbɛjianɔ ehaaa weku sanegbaa yɛ Biblia lɛ kɛ nitsumɔi krokomɛi amli hu? Shiai komɛi eye omanye yɛ be mli ni amɛtara shi amɛkɛ bulɛ susu naagba lɛ he yɛ faŋŋ mli lɛ. (Abɛi 15:22; 16:23; 31:26) Shi kɛji akɛ nɔ ni jɛ mli ba lɛ jeee nɔ ni hiɛ ka nɔ lɛ kwraa lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ aye abua koni shia lɛ mli hilɛ aya hiɛ kɛtsɔ mumɔ lɛ yibii ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baawo ni amɛjɛ suɔmɔ mli amɛsusu weku lɛ mli bii krokomɛi ahe lɛ nɔ. Nɔyaa baaba, jeee ni aamɛ ni mɔ kroko lɛ afee he nɔ ko da, shi moŋ, ni wɔɔfee wɔgbɛfaŋnɔ lɛ jogbaŋŋ, ni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔtsuɔ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ he nii yɛ shia.—Kol. 3:18-20, 23, 24.
HE NI ABAANA HETOOI LƐ YƐ
11, 12. (a) Mɛɛ gbɛjianɔ Yehowa eto koni ekɛye ebua wɔ yɛ weku mli naagbai amli? (b) Bɔni afee ni ehe aba sɛɛnamɔ kɛmɔ shi lɛ, mɛni ajieɔ yi akɛ wɔfee?
11 Jɛɛhei pii yɛ ni gbɔmɛi pii yaa jɛmɛ koni amɛyatao ŋaawoo yɛ amɛweku mli saji amli. Shi wɔle akɛ ŋaawoo ni fe fɛɛ lɛ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli, ni wɔdaa shi akɛ etsɔɔ egbɛjianɔtoo ni anaa lɛ nɔ eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔkɛtsu nii. Ani oona nakai yelikɛbuamɔ lɛ he sɛɛ babaoo?—Lala 119:129, 130; Mika 4:2.
12 Kɛfata asafoŋ kpeei ni oooya lɛ ahe lɛ, ani nyɛyɛ be ni nyɛto nyɛma shi daa kɛha weku Biblia mli nikasemɔ? Wekui ni feɔ enɛ daa otsi lɛ feɔ ekome yɛ amɛjamɔ mli. Amɛweku shihilɛ lɛ hiɔ yɛ be mli ni amɛsusuɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni amɛkɛaatsu nii yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛi amli lɛ he lɛ.—Okɛto 5 Mose 11:18-21 he.
13. (a) Kɛ wɔyɛ sanebimɔi komɛi ni kɔɔ gbalashihilɛ loo weku mli saji ahe pɔtɛɛ lɛ, nɛgbɛ ji he ni wɔbaana yelikɛbuamɔ ni he hiaa lɛ kɛjɛ? (b) Mɛni esa akɛ eje kpo yɛ yiŋkpɛi fɛɛ ni wɔfeɔ lɛ mli?
13 Ekolɛ sanebimɔi ni kɔɔ gbalashihilɛ he loo weku mli saji pɔtɛɛ komɛi ni kɔɔ ohe lɛ yɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, fɔmɔ naatsii lɛ hu? Ani Kristofonyo ni aaaje gbɛ afo lɛ fɔmɔ lɛ sa? Ani musufitemɔ ja kɛji akɛ eka shi faŋŋ akɛ abaafɔ fufɔoo lɛ akɛ mɔ ni eje kpa? Ani husu ko yɛ nɔ bɔlɛnamɔ ni sa ni esa akɛ eka wu kɛ ŋa lɛ teŋ lɛ mli? Kɛ obalanyo loo obalayoo fioo ko ejieee miishɛɛ tsɔ kpo yɛ mumɔŋ saji ahe lɛ, ani esa akɛ aha ena weku jamɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ oyɛ ojwɛŋmɔ yɛ nɛkɛ saji nɛɛ ahe. Shi ani obaanyɛ odamɔ Biblia mli shishitoo mlai anɔ oha hetoo? Awie nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ eko fɛɛ eko he yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli. Kasemɔ bɔ ni ooofee ni okɛ emli wiemɔi komekomei ni ato naa lɛ atsu nii ni okɛtao saji nɛɛ. Kɛ obɛ woji ni index nɛɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nɔ lɛ ekolɛ, kwɛmɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ wojiatoo he lɛ. Kaakpa hetoo ni ji Hɛɛ loo Dabi gbɛ oha sanebimɔ fɛɛ sanebimɔ. Yɛ bei komɛi amli lɛ, bo obaato oyiŋ—aŋkroaŋkroi aloo akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi. Shi nyɛkasea bɔ ni akpɛɔ yiŋ ni tsɔɔ suɔmɔ ni nyɛyɔɔ kɛha Yehowa kɛ agbɛnɛ nyɛweku lɛ mlibii lɛ. Nyɛkpɛa yiŋ ni baaye odase akɛ nyɛmiisumɔ waa ni nyɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ. Kɛ nyɛfee nakai lɛ, ebaaje kpo faŋŋ yɛ Yehowa kɛ mɛi krokomɛi ni le nyɛ jogbaŋŋ lɛ ahiɛ akɛ nyɛkɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ tsuɔ nii, ni jeee yɛ mɛi ahiɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ, yɛ nyɛ diɛŋtsɛ nyɛshia.—Efes. 5:10; Rom. 14:19.
Sanegbaa Ni Akɛtiɔ Mli
● Anɔkwayeli kɛha Yehowa lɛ kɔɔ anɔkwale ni aaaye gbalashihilɛ mli shiwoo lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
● Kɛ weku mli naagbai miihao wɔ lɛ, mɛni baaye abua wɔ ni wɔfee nɔ ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ?
● Kɛ weku lɛ mli bii krokomɛi lɛ tɔɔ fa po lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee ni wɔha shihilɛ lɛ aya hiɛ?