Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • uw yitso 20 bf. 154-160
  • Wala kɛ La—Ani Obuɔ Amɛ Akɛ Krɔŋkrɔŋ Nii?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Wala kɛ La—Ani Obuɔ Amɛ Akɛ Krɔŋkrɔŋ Nii?
  • Ekome ni Afee Kɛmiija Anɔkwa Nyɔŋmɔ Kome Lɛ
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • NI LA NI AKƐTSUƆ NII YƐ TSOFAFEEMƆ MLI LƐ HU?
  • TE SANE LƐ JI HIƐDƆƆ NƆ HA TƐŊŊ?
  • Buu Wala Taakɛ Nyɔŋmɔ Buɔ lɛ Lɛ
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
  • Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Buu Owala Nikeenii Lɛ Yɛ Gbɛ Ni Ja Nɔ Akɛ Nɔ Ni Jara Wa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2004
  • La Ni Akɛhereɔ Mɔ Yiwala—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Ekome ni Afee Kɛmiija Anɔkwa Nyɔŋmɔ Kome Lɛ
uw yitso 20 bf. 154-160

Yitso 20

Wala kɛ La—Ani Obuɔ Amɛ Akɛ Krɔŋkrɔŋ Nii?

1. (a) Te Nyɔŋmɔ buɔ wala ehaa tɛŋŋ? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie lɛ kpo wɔtsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ Nyɔŋmɔ nikeenii ni ji wala lɛ?

ESAAA akɛ efeɔ wɔ naakpɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔ yɛ wala he lɛ yɛ sɔrɔto kwraa yɛ je lɛ nɔ he. Kɛha Nyɔŋmɔ lɛ, adesa wala yɛ krɔŋkrɔŋ. Ani obuɔ lɛ nakai? Nyɔŋmɔ ji mɔ ni wɔkpasa lɛ kwraa, ni lɛ “edɛŋ wala kɛ mumɔ kɛ nii fɛɛ jɛɔ haa gbɔmɛi fɛɛ.” (Bɔf. 17:25-28; Lala 36:10) Kɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ kpaa gbee lɛ, wɔbaabaa wɔwala yi. Shi wɔkuŋ ŋwɛi mla mli akɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ ni wɔhere wɔ diɛŋtsɛ wɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ wala nɛɛ yi. Wɔbuɔ naanɔ wala he shiwoo ni Nyɔŋmɔ kɛha mɛi ni tsɔɔ e-Bi lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ waa diɛŋtsɛ.—Mat. 16:25, 26; Yoh. 6:40; Yuda 21.

2. Namɔ su ni ehiɛ yɛ wala he je lɛ jieɔ no kpo lɛ, ni enɛ kɛ mɛɛ susumɔi baa yɛ bei komɛi amli?

2 Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ Satan Abonsam, ni ji je nɛɛ nɔyelɔ lɛ, “mɔgbelɔ ji lɛ kɛjɛ teteete.” (Yoh. 8:44; 12:31) Yɛ etuatsemɔ gbɛ lɛ shishijee beebe ni ekɛ gbele ba adesai anɔ. Je lɛ awuiyeli yinɔsane lɛ jieɔ emumɔ kpo. Shi Satan baanyɛ apue yɛ gbɛ kroko kwraa nɔ. No hewɔ lɛ gbɔmɛi ni esusumɔ naa amɛnɔ hewalɛ lɛ kɛɔ akɛ, yɛ be mli ni ehi akɛ mɔ ko aaafee Nyɔŋmɔ jalɔ lɛ, kɛ oshara ba wala he lɛ ehe baaba sɛɛnamɔ akɛ ooobo amɛŋaawoo “ni nɔ bɛ” lɛ toi fe ni oootsɛ ŋmalɛ kɛaajɛ Biblia lɛ mli. (Okɛto 2 Korintobii 11:14, 15 he.) Kɛ okɛ wala loo gbele shihilɛ ko miikpe lɛ, nɛgbɛ ji he ni otsui baaya? Nɔ ni wɔsumɔɔ moŋ ji ni wɔsa Yehowa hiɛ.

3. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔmii ashɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ la he lɛ he waa lɛ? (b) Kanemɔ 1 Mose 9:3-6 kɛ Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29 ni oha sanebimɔi ni ato naa kɛ ŋmalɛi ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ ahetoo.

3 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jieɔ wekukpaa ko ni mli wa ni ka wala kɛ la teŋ lɛ kpo akɛ: “Heloo lɛ wala yɛ ela lɛ mli.” Taakɛ bɔ ni wala yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, nakai nɔŋŋ hu, Nyɔŋmɔ efee la krɔŋkrɔŋ. Eji ekome enii, ni esa akɛ akɛtsu nii yɛ gbɛ ni etsɔɔ lɛ pɛ nɔ. (3 Mose 17:3, 4, 11; 5 Mose 12:23) No hewɔ lɛ wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔsusu nɔ ni etaoɔ yɛ wɔdɛŋ yɛ la he lɛ he.

Kanemɔ 1 Mose 9:3-6

Mɛɛ nifeemɔi yaa nɔ yɛ he ni oyɔɔ lɛ ni biɔ ni oha ohiɛ ahi ohe nɔ koni okaye kooloo ko la?

Yɛ nɔ ni awie yɛ kuku 4 ni kɔɔ kooloo la he lɛ hewɔ lɛ, te ooofee onii yɛ adesa la ni ooonu (taakɛ eyaa nɔ yɛ Romabii ashwɛmɔ hei) lɛ he oha tɛŋŋ?

Taakɛ atsɔɔ yɛ kukuji 5 kɛ 6 lɛ, mɔ ni fɔseɔ mɔ ko la eshwieɔ shi lɛ baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaabuu eha namɔ titri?

Kanemɔ Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29

Ani enɛ tsɔɔ akɛ taomɔ nii lɛ baahi shi yɛ be fioo ko pɛ mli? Ani ekɔɔ wɔhe?

Yɛ bɔ ni awie enɛ he yɛ biɛ lɛ hewɔ lɛ, ani adesa la fataaa he?

Ani ŋmalɛ lɛ tsɔɔ akɛ abaanyɛ aku hiɛ ashwie nibii komɛi anɔ kɛ oshara eba?

4. Taakɛ asusu he yɛ biɛ lɛ, mɛni Ŋmalɛi lɛ etsɔɔ akɛ ehe baahia ni mɔ ko afee koni ekaye la yi sɔ?

4 Yɛ adesai ala he lɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛɛ kɛkɛ akɛ akɛni wɔgbeee gbɔmɔ hewɔ lɛ wɔyeee fɔ. Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ akɛ kɛji akɛ wɔfata gbɛjiantɔoo ko ni eye la yi sɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he lɛ, esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ he kɛ wɔsumɔɔɔ ni wɔna ehe eshai lɛ eko. (Kpoj. 18:4, 24; Mika 4:3) Nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ biɔ ni wɔkɛ hiɛdɔɔ atsu he nii.

5. Mɔdɛŋ ni abɔɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ kɔɔ la yi sɔ ni aaaye he kɛaajɛ he lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Yɛ Nyɔŋmɔ tsuji ni ekɛ nitsumɔ ewo amɛdɛŋ ni amɛbɔ amanehulu kpeteŋkpele ni baa lɛ hiɛkpatamɔ lɛ he kɔkɔ lɛ agbɛfaŋ lɛ, la yi sɔ ni amɛyeŋ lɛ biɔ ni amɛkɛ anɔkwayeli ajaje sane lɛ amɛtsɔɔ. (Okɛto Ezekiel 3:17-21 he.) Bɔfo Paulo bu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ ehiɛ gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ nyɔmɔ yɛ sɔɔmɔ ni akɛwo edɛŋ lɛ hewɔ. Enu he akɛ eyeee amɛla yi sɔ yɛ be mli ni eye odase ni mɔɔ shi etsɔɔ amɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo kɛha yiwalaheremɔ he lɛ egbe naa lɛ. (Rom. 1:14, 15; Bɔf. 18:5, 6; 20:26, 27) Ani mɔdɛŋ ni obɔɔ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ ohiɛ yɛ gbɛnaa nii ni ka Yehowa Odasefoi fɛɛ anɔ lɛ nɔ?

6. Mɛɛ tsakpaa ka oshara ni aaanyɛ atsi naa kɛ bulɛ kɛha krɔŋkrɔŋ ni wala ji lɛ teŋ?

6 Esa akɛ osharai ni kɛ gbele baa lɛ hu afee hiɛdɔɔ sane aha wɔ. Yɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ, abuuu gbɔmɛi ni tsɔɔ oshara nɔ amɛkɛ gbele baa adesai anɔ lɛ akɛ amɛyeee fɔ. Agbalaa amɛtoi. (2 Mose 21:29, 30; 5 Mose 22:8; 4 Mose 35:22-25) Kɛ wɔkɛ shishitoo mla ni yɔɔ mli lɛ to wɔtsui mli lɛ, wɔbaakwɛ jogbaŋŋ koni wɔkaye wɔbua ni oshara ko kɛ gbele ba kɛtsɔ gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔkudɔɔ tsɔne, aloo kɛtsɔ buulufeemɔ ko ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkɛfee nii aloo ni wɔɔha shihilɛ ni bɛ shweshweeshwe ahi wɔshiai amli loo wɔnitsumɔ he lɛ nɔ. Ani su ni ojieɔ lɛ kpo yɛ nɛkɛ nibii nɛɛ ahe lɛ tsɔɔ akɛ ohiɛ sɔɔ bɔ ni wala ji nɔ krɔŋkrɔŋ lɛ jogbaŋŋ?

NI LA NI AKƐTSUƆ NII YƐ TSOFAFEEMƆ MLI LƐ HU?

7. (a) Ani adesa la ni agbalaa awoɔ adesa kroko mli lɛ kɛ krɔŋkrɔŋ ni la ji lɛ kpaa gbee? (b) Mɛni hewɔ jwɛŋmɔ bɛ mli akɛ aaatsi famɔ akɛ ‘atsi he kɛjɛ la he’ lɛ naa aha nifeemɔi ni tee nɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ pɛ lɛ?

7 Eyɛ mli akɛ nifeemɔ lɛ jeee ehee moŋ, shi titri lɛ yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli lɛ, akɛ la tsu nii babaoo akɛ nɔ ni agbalaa awoɔ mɛi amli kɛ yiŋtoo akɛ akɛmiibaa wala yi. Akɛ la kɛ la he nibii komɛi etsu nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Shi tsofafeemɔ mli nifeemɔ nɛɛ emaaa nɔ mi akɛ helatsɛ lɛ gboŋ. Yɛ bei komɛi amli lɛ, gbele moŋ nyiɛɔ sɛɛ baa yɛ la ni akɛtsu nii lɛ hewɔ. Shi nɔ ni he hiaa wɔ babaoo lɛ—Ani Biblia lɛ famɔ akɛ ‘wɔtsi wɔhe kɛjɛ la he’ lɛ kɔɔ bɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ tsofafeemɔ mli nɛɛ he? Hɛɛ ekɔɔ he! La ni mɔ ko aaagbala kɛaawo egbɔmɔtso mli kɛjɛ bɔɔ nɔ kroko, tamɔ gbɔmɔ loo kooloo ko mli lɛ kuɔ ŋwɛi mla lɛ mli. Etsɔɔ bulɛ ni abɛ kɛha krɔŋkrɔŋ ni la ji lɛ. (Bɔf. 15:19, 20) Nɔ ko bɛ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔtsi famɔ ni akɛha akɛ ‘atsi he kɛjɛ la he’ lɛ naa wɔha nifeemɔi ni tee nɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ pɛ mli ni ajie ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsofafeemɔ mli nifeemɔi kɛjɛ mli. Susumɔ sane lɛ he okwɛ: Ani obaakɛɛ akɛ Biblia mli famɔ akɛ akagbe gbɔmɔ lɛ fataaa adesa wala ni akɛ tũ aaakpata hiɛ lɛ he, akɛni aleee tũi aahu kɛbashi sɛɛ mli kwraa da lɛ hewɔ? Ani jwɛŋmɔ yɛ mli hu akɛ aaaje ŋwane akɛ daatɔɔ ni agu lɛ kɔɔ dãa ni wa ni ale yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ pɛ he shi ekɔɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ dãa ni wa ni anuɔ lɛ he? Kɛha mɛi ni miisumɔ ni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛlɛŋ lɛ, shɛɛ sane ni famɔ ni akɛha akɛ ‘atsi he kɛjɛ la he’ lɛ kɛhaa lɛ mli ka shi faŋŋ.

8. (a) Te ooofee tɛŋŋ ole kɛji akɛ tsofafeemɔ mli nifeemɔ ko hi kɛha Kristofonyo lɛ? (b) Kɛ datrɛfonyo ko miisumɔ ni ejie bo diɛŋtsɛ ola lɛ eko ni ekɛto, koni yɛ sɛɛ mli lɛ eku sɛɛ ekɛwo ogbɔmɔtso mli ekoŋŋ yɛ be mli ni afeɔ bo opireshɛn lɛ, mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua bo ni okpɛ oyiŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ? (d) Te mɔ ko aaafee tɛŋŋ akpɛ eyiŋ yɛ tsofafeemɔ ni biɔ ni ela abɔle shi kɛtsɔ tsɔne kroko mli yɛ egbɔmɔtso lɛ sɛɛ lɛ he?

8 Ni fɛɛ sɛɛ lɛ, bɔ ni tsofafeemɔ mli nifeemɔi komɛi yɔɔ hwanyaŋŋ ha lɛ baanyɛ atee sanebimɔi komɛi ashi. Te aaafee tɛŋŋ ana enɛɛmɛi anaa? Klɛŋklɛŋ lɛ, bi odatrɛfonyo lɛ ni etsɔɔ gbɛ ni ebaatsɔ nɔ etsa bo lɛ mli faŋŋ etsɔɔ bo. Agbɛnɛ susumɔ he yɛ sɔlemɔ mli yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa. Datrɛfonyo lɛ baawo ŋaa akɛ abaanyɛ ajie bo diɛŋtsɛ ola lɛ eko ni akɛto koni sɛɛ mli ni akɛtsu nii kɛ ehe miihia yɛ be mli ni afeɔ bo tsofa lɛ. Ani obaakpɛlɛ nɔ? Kaimɔ akɛ, taakɛ Nyɔŋmɔ Mla ni etsɔ Mose nɔ ekɛha lɛ tsɔɔ lɛ, afɔseɔ la ni ajieɔ kɛjɛɔ bɔɔ nɔ ko mli lɛ ashwieɔ shikpɔŋ. (5 Mose 12:24) Ŋmɛnɛ, wɔbɛ Mla lɛ shishi moŋ, shi sane ni yɔɔ mli lɛ tsɔɔ akɛ la yɛ krɔŋkrɔŋ, ni kɛ ajie kɛjɛ bɔɔ nɔ ko gbɔmɔtso mli lɛ, esa akɛ aku sɛɛ akɛha Nyɔŋmɔ ekoŋŋ kɛtsɔ shikpɔŋ ni ji enaneshi maaŋoo ni aaatsɔ ashwie nɔ lɛ nɔ. (Okɛto Mateo 5:34, 35 he.) No hewɔ lɛ te eeefee tɛŋŋ efee nɔ ni ja gbɛ akɛ okɛ bo diɛŋtsɛ ola aaato (yɛ be kukuoo po mli) ni oku sɛɛ okɛwo ogbɔmɔtso mli ekoŋŋ hu? Shi kɛji akɛ datrɛfonyo lɛ tsɔɔ mli akɛ yɛ be mli ni afeɔ bo opireshɛn loo afeɔ bo tsofa yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, akɛ ola lɛ baatsɔ tsɔne ko ni yɔɔ ogbɔmɔtso lɛ sɛɛ lɛ mli ni akɛwo ogbɔmɔtso lɛ mli ekoŋŋ hu? Ani obaakpɛlɛ nɔ? Mɛi komɛi enu he akɛ amɛbaanyɛ amɛŋmɛ enɛ gbɛ kɛ henilee ni mli ka shi faŋŋ kɛ amɛbaaha nui ni la bɛ mli atsɔ hiɛ aho yɛ nakai tsɔne lɛ mli lɛ. Amɛbuɔ nɛkɛ tsɔne ni yɔɔ amɛgbɔmɔtso lɛ sɛɛ lɛ akɛ amɛgbɔmɔtso lɛ mli la faji lɛ fa. Shi shihilɛi nɛɛ yɛ sɔrɔto yɛ hei sɔrɔtoi ni bo ji mɔ ni baakpɛ oyiŋ. Shi esa akɛ oyiŋkpɛɛ lɛ ashio akɛ mɔ ni ehenilee mli tse keŋkeŋ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.—1 Pet. 3:16; 1 Tim. 1:19.

9. (a) Bɔni afee ni ona nɔmimaa akɛ abaatsɔɔ bulɛ yɛ oyiŋkpɛɛ akɛ ‘atsi he kɛjɛ la he’ lɛ mli lɛ, mɛni obaakwɛ koni ofee? (b) Kɛ ebi ni akɛ oyaiyeli afee nɔ ko trukaa po lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ atsɔ atsi bei loo ŋwanejee ni esaaa lɛ naa yɛ? (d) Kɛ datrɛfonyo loo saneyeli he lɛ bɔ mɔdɛŋ ni anyɛ onɔ ni ohe la lɛ, mɛni obaafee?

9 Bɔni afee ni ona nɔmimaa akɛ datrɛfonyo lɛ kɛ bulɛ baaha oyiŋkpɛɛ akɛ ‘atsi he kɛjɛ la he’ lɛ, okɛ lɛ awie dani tsofafeemɔ ko ni baabi ni afee nɔ ko trukaa ate shi. Kɛ ehe miihia ni oya helatsamɔ he ko kɛha tsofafeemɔ lɛ, too gbɛjianɔ ni oŋma ofɔ shi akɛ akɛ la ko akɛtsu nii, agbɛnɛ bo diɛŋtsɛ wiemɔ he otsɔɔ datrɛfonyo ni baatsu ohela lɛ he nii lɛ. Shi kɛji nɔ ko ni akpaaa gbɛ ba trukaa hu? Abaanyɛ akwa bei ni esaaa lɛ yɛ be babaoo mli kɛtsɔ bulɛ, kɛ sane shishinumɔ gbɛ ni oootsɔ nɔ okɛ datrɛfonyo lɛ awie he lɛ nɔ, ni owo lɛ hewalɛ ni ekɛ hesaa atsu nii ni ekɛye ebua, shi kɛlɛ kɛ bulɛ kɛha o-Kristofoi ahenilee lɛ. (Abɛi 15:1; 16:21, 23) Shi, kɛji akɛ ekolɛ tsofafeelɔi ni hiɛ jwɛŋmɔ kpakpa nɛɛ miima nɔ mi doo akɛ la ni oookpoo lɛ kɛ owala baawo oshara mli, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ amɛbaabɔ mɔdɛŋ ni amɛnyɛ wɔnɔ lɛ, mɛni wɔbaafee? Esa akɛ hemɔkɛyeli yɛ Yehowa gbɛi ni ja lɛ amli lɛ aha wɔfi shi shiŋŋ. Esa akɛ anɔkwayeli kɛha Yehowa aha wɔte shi wɔwo enɛ kɛ ekaa, ejaakɛ wɔhala akɛ wɔbaabo Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.—Bɔf. 5:29; okɛto Hiob 2:4; Abɛi 27:11 he.

TE SANE LƐ JI HIƐDƆƆ NƆ HA TƐŊŊ?

10. Mɛni hewɔ nɔ ni akɛɔ akɛ ehe miihia ni agbala la awo mɔ ko mli koni akɛhere eyiwala lɛ tsakeee jwɛŋmɔ ni wɔhiɛ yɛ sane lɛ he lɛ?

10 Kɛha gbɔmɛi ni nako ale Yehowa lɛ, bei komɛi lɛ, wiemɔi ni awieɔ akɛfiɔ la ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ sɛɛ lɛ baanyɛ afee tamɔ nɔ ni etsɔɔ bulɛ ni mli kwɔ ni ayɔɔ kɛha krɔŋkrɔŋ ni wala ji lɛ. Shi wɔhiɛ kpaaa nɔ akɛ amɛteŋ mɛi pii ni jeɔ ŋwane yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ hu kpɛlɛɔ wala hiɛ ni akpataa kɛtsɔɔ hɔ ni ajieɔ ashwieɔ lɛ nɔ. Yehowa le babaoo yɛ wala kɛ la he fe datrɛfonyo “ni nɔ bɛ.” E-kitai lɛ fɛɛ efee nɔ ni hi kɛha wɔ, ebuɔ wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ wala nɛɛ kɛ wɔgbɛkpamɔ kɛha wɔsɛɛ be he. (Yes. 48:17; 1 Tim. 4:8) Ani famɔ akɛ ‘atsi he kɛjɛ la he’ lɛ yɛ sɔrɔto?

11. (a) Mɛni pɛ Yehowa ŋmɛ gbɛ koni Israelbii lɛ kɛ la afee? (b) Mɛni hewɔ enɛ he hiaa waa kɛha wɔ ni ji Kristofoi lɛ?

11 Ama bɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ bulɛ ni akɛaaha krɔŋkrɔŋ ni la ji lɛ nɔ mi kɛtsɔ nɔ ni Yehowa kɛɛ yɛ gbɛ kome pɛ ni aaatsɔ nɔ akɛ la atsu nii lɛ nɔ lɛ mli. “Heloo lɛ wala yɛ ela lɛ mli, ni mi lɛ miŋɔha nyɛ yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, koni aŋɔkpata aha nyɛsusumai lɛ, ejaakɛ la akɛkpataa ahaa susuma. No hewɔ ni mikɛɛ Israelbii lɛ akɛ: ‘Nyɛteŋ mɔ ko mɔ ko akaye la ko.’” (3 Mose 17:11, 12) Kooloi ala ni afɔse ashwie Yehowa afɔleshaa latɛ lɛ nɔ yɛ nakai taomɔ nii lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ fɛɛ feɔ Yesu Kristo la ni jara wa lɛ he mfoniri. (Heb. 9:11, 12; 1 Pet. 1:18, 19) No hewɔ lɛ ama krɔŋkrɔŋ ni Yesu diɛŋtsɛ la lɛ ji lɛ nɔ mi kɛtsɔ Nyɔŋmɔ mla ni guɔ gbɛ kroko ni aaatsɔ nɔ akɛtsu nii lɛ nɔ. Anaa kɛjɛɔ enɛ mli akɛ la ni akɛtsuuu nii yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ tsɔɔ bulɛ ni abɛ kɛha Yehowa gbɛjianɔtoo kɛha yiwalaheremɔ kɛtsɔ e-Bi lɛ nɔ lɛ.

12. Kɛ gbele ji nɔ ni ka wɔhiɛ lɛ, mɛni hewɔ anɔkwa Kristofonyo kɛ ehe haŋ la ko ni akɛaatsu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ koni ekɛbɔ mɔdɛŋ akɛ no aaaha ehi wala mli lɛ?

12 Kɛ gbele kɛ wala shihilɛ ko ebaka shi lɛ, kwɛ bɔ ni mɔ ko aaafee mɔ ni kwɛɛɛ nii kɛyaaa shɔŋŋ akɛ eeetsɔ esɛɛ eha Nyɔŋmɔ! Eyɛ mli akɛ wɔhiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni datrɛfoi ni yɔɔ henilee kpakpa lɛ bɔɔ lɛ moŋ, shi wɔkɛ hiɛdɔɔ ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔbaa wɔ diɛŋtsɛ kɛ wɔsuɔlɔi awala yi, yɛ gbii loo afii fioo ko mli kɛtsɔ Nyɔŋmɔ mla mlikuu nɔ, tamɔ oookɛɛ wala ni yɔɔ nɛɛ ji nɔ fɛɛ nɔ. Wɔyɛ hemɔkɛyeli yɛ Yesu la ni efɔse eshwie shi lɛ jara lɛ kɛ naanɔ wala ni ehaa ebaa lɛ mli. Wɔkɛ wɔtsui muu fɛɛ heɔ yeɔ akɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi—kɛ mɛi ni egboi lɛ po—baana nyɔmɔwoo ni ji naanɔ wala.—Yoh. 11:25; 1 Tim. 4:10.

Sanegbaa Ni Akɛtiɔ Mli

● Mɛni haa wala kɛ la feɔ krɔŋkrɔŋ nii lɛ? Mɛni hewɔ je lɛ kɛ jwɛŋmɔ kroko jeɔ ŋwane lɛ?

● Yɛ kooloi ahe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔjieɔ bulɛ kpo yɛ krɔŋkrɔŋ ni amɛla ji lɛ he yɛ?

● Mɛɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ esa akɛ wɔ fɛɛ wɔtsɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔbuɔ adesa wala akɛ nɔ krɔŋkrɔŋ? Te nakai feemɔ he hiaa ha tɛŋŋ?

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje