Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w91 6/15 bf. 8-13
  • La Ni Akɛhereɔ Mɔ Yiwala—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • La Ni Akɛhereɔ Mɔ Yiwala—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nyɔŋmɔ Shidaamɔ ni Yɔɔ Shiŋŋ yɛ La He
  • La ni Akɛfutu Tsofa loo ákɛ Tsofa
  • Ani Ehereɔ Mɔ Yiwala yɛ Tsofa-Feemɔ Mli?
  • Ani Abaanyɛ akɛ Nibii Krokomɛi Ato La Najiaŋ?
  • La ni Jara Wa Fe Fɛɛ
  • Bulɛ ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli Ni Aaana yɛ La He
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1987
  • Buu Owala Nikeenii Lɛ Yɛ Gbɛ Ni Ja Nɔ Akɛ Nɔ Ni Jara Wa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2004
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
w91 6/15 bf. 8-13

La Ni Akɛhereɔ Mɔ Yiwala​—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

“Kɔ wala, . . . ni obo [Nyɔŋmɔ] egbee toi, . . . ejaakɛ no aaaha oyi ana wala ni otsɛ yɛ jeŋ.”​—5 MOSE 30:​19, 20.

1. Anɔkwa Kristofoi yɛ sɔrɔto kwraa yɛ bulɛ ni amɛkɛhaa wala lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

GBƆMƐI pii kɛɔ akɛ amɛbuɔ wala, ni nɔ ni amɛkɛyeɔ enɛ he odase ji bɔ ni amɛsusuɔ gbele ni akɛgbalaa mɔ toi, musu ni afiteɔ, loo gbɔbimɔ he amɛhaa lɛ. Shi, gbɛ krɛdɛɛ ko yɛ ni anɔkwa Kristofoi tsɔɔ nɔ amɛjieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ wala. Lala 36:10 kɛɔ akɛ: “Ejaakɛ bo [Nyɔŋmɔ] oŋɔɔ wala nu bu yɔɔ.” Akɛni wala ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ hewɔ lɛ, Kristofoi kpɛlɛɔ bɔ ni esusuɔ la ni haa wala lɛ he ehaa lɛ nɔ.

2, 3. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu Nyɔŋmɔ he yɛ la hewɔ lɛ? (Bɔfoi lɛ Asaji 17:​25, 28)

2 Wɔwala damɔ la ni tereɔ kɔɔyɔɔ kpakpa kɛyaa wɔgbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ mli, ni ejieɔ kɔɔyɔɔ fɔŋ, ni ehaa wɔnyɛɔ wɔdamɔɔ kɔɔyɔŋ tsakemɔi anaa, ni eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔwuu wɔshi helai lɛ nɔ. Mɔ ni bɔ wɔwala lɛ hu to faji amli nu ni atsɛɔ lɛ la ni yɔɔ naakpɛɛ ni haa wala lɛ he gbɛjianɔ. Enɛ jieɔ bɔ ni eyaa nɔ enaa adesa wala yibaamɔ he miishɛɛ lɛ kpo etsɔɔ.​—1 Mose 45:5; 5 Mose 28:​66; 30:​15, 16.

3 Esa akɛ Kristofoi kɛ gbɔmɛi fɛɛ abi amɛ diɛŋtsɛ amɛhe akɛ: ‘Ani la baanyɛ ahere miyiwala kɛtsɔ enitsumɔi yɛ faji amli lɛ pɛ nɔ, aloo la baanyɛ ahere mɔ ko yiwala yɛ gbɛ ni yaa shɔŋŋ nɔ?’ Yɛ be mli ni mɛi pii yɔseɔ tsakpaa ni ka wala kɛ bɔ ni la tsuɔ nii ehaa lɛ teŋ lɛ, kɛlɛ babaoo yɛ ni kɔɔ enɛ he. Kristofoi, Muslimbii, kɛ Yudafoi ajeŋba he mlai fɛɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa Wala-Halɔ ni wie bɔ ni enuɔ wala kɛ la he ehaa lɛ nɔ. Hɛɛ, wɔ-Bɔlɔ Iɛ yɛ babaoo kɛɛmɔ yɛ la he.

Nyɔŋmɔ Shidaamɔ ni Yɔɔ Shiŋŋ yɛ La He

4. Mɛni Nyɔŋmɔ wie yɛ la he yɛ adesa yinɔsane shishijee mli?

4 Atsiɔ la ta fe shii 400 yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli. Nɔ ni fata klɛŋklɛŋ nɔ lɛ he ji Yehowa famɔ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni tsiɔ ehe ni ehiɛ ka lɛ afee nyɛniyenii. . . . Shi loo kɛ ela ni ji esusuma lɛ, nyɛkayea.” Ekɛfata he akɛ: “Shi anɔkwa mabi nyɛ la hu shi yɛ nyɛsusumai ahewɔ.” (1 Mose 9:​3-5) Yehowa kɛɛ Noa, adesa weku lɛ blematsɛ lɛ nɛkɛ. No hewɔ lɛ abɔ adesai fɛɛ kɔkɔ akɛ Bɔlɔ lɛ buɔ la akɛ edamɔ shi kɛha wala. Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni kɛɔ akɛ eyɔseɔ Nyɔŋmɔ akɛ Wala-Halɔ lɛ ayoo akɛ E-kɔɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ yɛ la ni akɛtsuɔ nii lɛ he.

5. Mɛni ji yiŋtoo titri hewɔ ni Israelbii lɛ yeŋ la lɛ?

5 Nyɔŋmɔ tsi la ta ekoŋŋ yɛ be mli ni ekɛ Mla kpaŋmɔ lɛ haa Israel lɛ. 3 Mose 17:​10, 11 kaneɔ yɛ Yudafoi a-Tanakh shishitsɔɔmɔ lɛ naa akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ Israel we lɛ, aloo mɔ ni batoɔ gbɔ yɛ amɛteŋ ni yeɔ la fɛɛ la lɛ, majie Mi-hiɛ maka nakai mɔ ni yeɔ la lɛ, ni mafo lɛ kɛjɛ enyɛmimɛi lɛ ateŋ mashɛ mafɔ. Ejaakɛ heloo lɛ wala yɛ ela lɛ mli.” Nakai mla lɛ baanyɛ ekɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli sɛɛnamɔi aba, shi babaoo yɛ ni kɔɔ he. Kɛ amɛbu la akɛ nɔ krɛdɛɛ ko lɛ, belɛ Israelbii lɛ miitsɔɔ akɛ amɛkɛ amɛhe fɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ kɛhaa wala. (5 Mose 30:​19, 20) Hɛɛ, yiŋtoo titri hewɔ ni esa akɛ amɛtsi amɛhe kɛjɛ la ni amɛaaye lɛ he lɛ jeee ha ni ehaŋ mɔ ko ana gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa lɛ, shi moŋ la hiɛ shishinumɔ krɛdɛɛ ko kɛha Nyɔŋmɔ.

6. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ Yesu fi Nyɔŋmɔ shidaamɔ yɛ la he lɛ sɛɛ lɛ?

6 Nɛgbɛ Kristo-jamɔ damɔ yɛ la ni akɛhereɔ adesa yiwala nɛɛ mli? Yesu le nɔ ni e-Tsɛ lɛ kɛɛ yɛ la ni akɛaatsu nii lɛ he. Yesu “efeee esha ni asaŋ anaaa apasa yɛ edaaŋ.” No tsɔɔ akɛ eye Mla lɛ nɔ pɛpɛɛpɛ kɛmɔ shi, ni mla ni kɔɔ la he lɛ fata he. (1 Petro 2:22) No hewɔ lɛ efee nɔkwɛmɔ nɔ eha esɛɛnyiɛlɔi lɛ, ni nɔ ni fata he ji bulɛ kɛha wala kɛ la he nɔkwɛmɔ nɔ lɛ.

7, 8. Te fee tɛŋŋ ni ebafee faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ la he lɛ kɔɔ Kristofoi ahe?

7 Yinɔsane tsɔɔ wɔ nɔ ni ba yɛ sɛɛ mli beni Kristofoi anɔyeli kuu lɛ gwabɔɔ ko kpɛ amɛyiŋ yɛ Israel mlai fɛɛ ni esa akɛ Kristofoi aye nɔ loo dabi lɛ he lɛ. Amɛwie yɛ ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔ shishi akɛ, gbɛnaa nii kaaa Kristofoi anɔ akɛ amɛye Mose mla kpaŋmɔ lɛ nɔ shi moŋ ‘ehe miihia’ ni “[amɛ]hi looi ni agbe aha wɔji kɛ la kɛ kooloi ni ashɔtɔ [loo ni afɔseee ela ashwieee shi] kɛ ajwamaŋbɔɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 15:​22-29) No hewɔ lɛ amɛfee lɛ faŋŋ akɛ la ni amɛaatsi amɛhe kɛaajɛ he lɛ he hiaa yɛ jeŋba mli tamɔ bɔ ni wɔŋjamɔ kɛ nyenyeŋtswibɔɔ ni aaatsi he kɛaajɛ he lɛ he hiaa lɛ pɛpɛɛpɛ.a

8 Mra be mli Kristofoi lɛ ye nii ni ajɛ ŋwɛi atsi naa nɛɛ nɔ. Ŋleshi woloŋlelɔ, Joseph Benson wie akɛ: “Ajieko la ni atsi eyeli naa, ni akɛha Noa kɛ eseshibii, ni ati mli aha Israelbii lɛ . . . kɛyako, shi moŋ, nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, ama nɔ mi moŋ yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ shishi, Bɔfoi lɛ Asaji xv.; no hewɔ lɛ ebafee naanɔ gbɛnaa nii.” Ni kɛlɛ, ani nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ la he lɛ jieɔ ekɛ nitsumɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsofa-feemɔ mli, tamɔ la ni agbalaa awoɔ mɛi amli, ni eka shi faŋŋ akɛ akɛtsuuu nii yɛ Noa gbii lɛ loo bɔfoi lɛ abei lɛ amli lɛ kɛjɛɔ mli?

La ni Akɛfutu Tsofa loo ákɛ Tsofa

9. Akɛ la tsu nii akɛ tsofa yɛ blema bei lɛ amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni enɛ kɛ mɛɛ Kristofoi ashidaamɔ kpaaa gbee?

9 La ni akɛtsuɔ nii akɛ tsofa lɛ jeee ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔ kwraa. Wolo, Flesh and Blood, ni Reay Tannahill ŋma lɛ tsɔɔ mli akɛ, “abu la akɛ tsabaa ni fe fɛɛ kɛha kpiti tsamɔ,” aaafee afii 2,000 sɔŋŋ, yɛ Mizraim kɛ hei krokomɛi. Romabii lɛ he ye akɛ kɛ mɔ ko ye adesa la lɛ eeenyɛ etsa gbiligbili. Tertullian ŋma yɛ la ni akɛtsuɔ nii yɛ “tsofa-feemɔ” mli lɛ he akɛ: “Susumɔ mɛi ni kɛ hiɛjoomɔ he kumai ni yeɔ amɛ yɛ shwɛmɔ he lɛ shishi lɛ looɔ efɔŋfeelɔi ni yi wa lɛ ala . . . kɛyaa koni amɛkɛyatsa amɛ gbiligbili hela lɛ ahe okwɛ.” Enɛ kɛ nɔ ni Kristofoi feɔ lɛ kpaaa gbee kwraa: “Wɔkɛ kooloi ala po wooo wɔniyenii amli . . . Kɛ nyɛmiika Kristofoi lɛ nyɛkɛ loo ni akɛ la efutu mli haa amɛ koni amɛye. Shi nyɛle jogbaŋŋ akɛ, amɛbɛ hegbɛ akɛ amɛaafee nakai.” Susumɔ nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ he okwɛ: Ni amɛaaye la, ni damɔ shi kɛha wala lɛ, mra be mli Kristofoi lɛ kɛ amɛhe wo gbele he oshara mli moŋ.​—Okɛto 2 Samuel 23:​15-17 he.

10, 11. Mɛni hewɔ abaanyɛ akpɛlɛ nɔ akɛ Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ la he lɛ tsiɔ la ni aaagbala awo mɔ ko mli ŋmɛnɛ lɛ gbɛ lɛ?

10 Shi agbalaaa la awooo mɛi amli yɛ nakai blema bei lɛ amli, ejaakɛ la ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ kaa-kɛ-kwɛmɔ je shishi yɛ afii ohai 16 lɛ pɛ mli. Ni kɛlɛ, yɛ afi ohai 17 lɛ mli lɛ, University of Copenhagen lɛ gbɔmɔ henii ahe nilelɔ kpanaa ko te shi wo enɛ feemɔ akɛ: ‘Etamɔ nɔ ni mɛi ni gbalaa adesa la amɛwoɔ amɛmli akɛ amɛkɛmiitsa helai lɛ kɛmiitsu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ ni amɛmiifee esha kpele. Abuɔ mɛi ni yeɔ gbɔmɔ loo lɛ gbele fɔ. Mɛni hewɔ wɔnyaŋeee mɛi ni kɛ adesa la kpaa amɛsɛŋ lɛ? Nakai nɔŋŋ hu ji la ni jɛ faji krokomɛi amli ni akɛhaa mɛi, ekolɛ kɛtsɔ daaŋ loo kɛtsɔ dadei ni akɛgbalaa la awoɔ mɛi amli lɛ anɔ. Mɛi ni kɛ opireshɛn nɛɛ ba lɛ sheɔ ŋwɛi mla lɛ gbeyei waa.’

11 Hɛɛ, gbɔmɛi na yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli po akɛ, Nyɔŋmɔ mla guɔ la ni aaagbala awo faji amli kɛ daaŋ hu ni akɛaatsɔ lɛ fɛɛ. Enɛ yɔsemɔ baaye abua gbɔmɛi ŋmɛnɛ ni amɛnu shidaamɔ ni Yehowa Odasefoi ekɔ lɛ shishi, nɔ ni kɛ Nyɔŋmɔ shidaamɔ yɛ he lɛ kpaa gbee lɛ. Yɛ be mli ni amɛbuɔ wala akɛ nɔ ko ni jara wa waa ni agbɛnɛ amɛhiɛ sɔɔ tsofa-feemɔ hu lɛ, anɔkwa Kristofoi buɔ wala akɛ nikeenii ni jɛ Bɔlɔ lɛ ŋɔɔ, no hewɔ lɛ amɛbɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsɔ la ni akɛwoɔ mɔ mli lɛ nɔ amɛbaa wala yi.​—1 Samuel 25:⁠29.

Ani Ehereɔ Mɔ Yiwala yɛ Tsofa-Feemɔ Mli?

12. Mɛni gbɔmɛi ni jwɛŋɔ nii ahe waa lɛ baanyɛ asusu yɛ la ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ he?

12 Afii pii nɛ ni mɛi ni yɔɔ enɛ he nilee lɛ ewie akɛ la hereɔ mɛi ayiwala. Datrɛfoi baagba akɛ agbala la awo mɔ ko ni la eta kwraa yɛ emli lɛ mli ni ehe wa lɛ. No hewɔ lɛ gbɔmɛi baasusu akɛ, ‘Ani nilee yɛ Kristofonyo lɛ shidaamɔ lɛ mli yɛ tsofa-feemɔ mli aloo nilee bɛ mli?’ Dani mɔ ni jwɛŋɔ nii ahe waa lɛ kɛ hiɛdɔɔ aaasusu tsofa-feemɔ mli nifeemɔ ko he lɛ, ebaasusu sɛɛnamɔi kɛ osharai ni yɔɔ mli lɛ fɛɛ he. Ni la ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ hu? Anɔkwale lɛ ji akɛ, osharai babaoo yɛ la ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ mli. Ekomɛi kɛ gbele tete po baa.

13, 14. (a) La ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ efee nɔ ni oshara yɔɔ he yɛ mɛɛ gbɛi komɛi anɔ? (b) Paapa lɛ niiashikpamɔ lɛ feɔ oshara ni yɔɔ la he yɛ hewalɛnamɔ he lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Nyɛsɛɛ nɛɛ Datrɛfoi, L. T. Goodnough kɛ J. M. Shuck wie akɛ: “Mɛi ni tsuɔ tsofa-feemɔ he nii lɛ le kɛjɛ jeeŋmɔ akɛ, yɛ be mli ni la falɛ lɛ feɔ shweshweeshwe bɔ ni wɔnyɛɔ wɔfeɔ lɛ lɛ, kɛlɛ oshara yɛ la ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ mli yɛ be fɛɛ mli. Nɔ ni kɛ la ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ mli naagbai baa yɛ be fɛɛ mli lɛ yaa nɔ efeɔ non-A, non-B (NANBH) mlɛbo mli hela; naagbai krokomɛi ni ebaanyɛ ekɛba ji atridii ni hiɔ la mli, tsakemɔi komɛi ni la ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ kɛbaa, wala yibii ni wuɔ shiɔ muawai lɛ ni abaa amɛ shi, kɛ la mli nu ni atsɛɔ lɛ iron, lɛ ni faa tsɔ.” Yɛ be mli ni asusuɔ nakai osharai ni yɔɔ gbeyei nɛɛ ekome pɛ he ‘yɛ gbɛ bibioo nɔ’ lɛ, amaniɛbɔɔ lɛ kɛfata he akɛ: “Aakpa gbɛ akɛ kɛ hoo lɛ gbɔmɛi 40,000 [ni yɔɔ U.S. Amerika pɛ] lɛ baana NANBH loo mlɛbo mli hela daa afi, ni agbɛnɛ amɛteŋ oha mli 10 amlɛbo baawa keketee loo ebaafuu [mlɛbo mli samee].”​—The American Journal of Surgery, June 1990.

14 Yɛ be mli ni helai ni jɛɔ la ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ ebafee nɔ ni ale yɛ he fɛɛ he lɛ, gbɔmɛi miijwɛŋ bɔ ni amɛsusuɔ la ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ he ekoŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni atswa paapa Iɛ tu yɛ 1981 mli lɛ, akɛ lɛ tee helatsamɔ he ko ni yɛ sɛɛ mli lɛ ajie lɛ kɛtee shia akɛ ehe ewa lɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ eku esɛɛ kɛtee jɛmɛ ekoŋŋ ni eyaye nyɔji enyɔ yɛ jɛmɛ, ni ehe baye waa akɛ ebafee tamɔ nɔ ni esa akɛ ekpa nitsumɔ akɛ helatsɛ. Mɛni hewɔ? Ena hela ko ni ji cytomegalovirus ni tamɔ fuumɔ hela kɛjɛ la ni agbala awo emli lɛ mli. Mɛi komɛi baasusu akɛ, ‘Kɛji akɛ la ni akɛha paapa lɛ po bɛ shweshweeshwe lɛ, belɛ la ni agbalaa awoɔ wɔ mɛi foji amli lɛ hu?’

15, 16. Mɛni hewɔ la ni akɛhaa mɛi lɛ bɛ shweshweeshwe kɛji ákwɛ la lɛ mli ajie helai ni yɔɔ mli po lɛ?

15 Shi mɔ ko baabi akɛ, ‘Ani amɛnyɛŋ amɛsɔŋ la nɔ loo atao mli ni amɛjie helai lɛ kɛjɛ mli?’ Ojogbaŋŋ, akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ susumɔ asra atridii ni hiɔ la mli lɛ nɛkɛ he okwɛ. Patient Care (February 28, 1990) lɛ tsɔɔ mli akɛ: “La ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ sɛɛ atridii ni jɛ mlɛbo mli hela ni anaa lɛ ba shi yɛ jeŋ fɛɛ yɛ la ni akwɛ mli koni ana hela nɛɛ lɛ hewɔ, shi mɛi ni agbala la awo amɛmli lɛ ateŋ oha fɛɛ mli mɛi 5 kɛyashi 10 naa mlɛbo mli hela ni jɛ la ni eko yɔɔ mli momo ni agbala awo amɛmli lɛ mli.”

16 Anaa bɔ ni nɛkɛ la nɔsɔŋmɔ loo emlikwɛmɔ nɛɛ yeee emuu ha lɛ yɛ hela kroko ni la kɛbaa​—AIDS, lɛ mli. AIDS hela ni kɛ oweletɔɔ egbɛ eshwa hei babaoo Iɛ ehɛle gbɔmɛi ashi yɛ oshara ni yɔɔ la ni hela nɛɛ yɔɔ mli lɛ he. Wɔbaanyɛ wɔkpɛlɛ nɔ moŋ akɛ akwɛɔ la lɛ mli bianɛ koni akɛtao muawai ni kɛ hela nɛɛ baa lɛ. Shi jeee he fɛɛ he akwɛɔ la lɛ mli yɛ, ni etamɔ nɔ ni AIDS muawai nɛɛ baahi mɛi ala mli afi pii ni la mlikwɛmɔ ni yaa nɔ bianɛ lɛ enaŋ. No hewɔ lɛ helatsɛmɛi baanyɛ ana AIDS​—ni amɛna AIDS hu​—kɛjɛ la ni akwɛ mli ni akɛɛ hela ko bɛ mli lɛ mli!

17. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ la ni akɛhaa mɛi lɛ baanyɛ aye awui ni anaŋ amrɔ nɔŋŋ?

17 Dtf. Goodnough kɛ Shuck hu tsi ‘nibii ni baa helai ni anyɛɔ adamɔɔ naa lɛ shi’ lɛ hu ta. Hɛɛ, odaseyelii babaoo miije kpo akɛ la ni je amɛhe loo etamɔ nɔ ni akɛhaa helatsɛ lɛ pɛpɛɛpɛ lɛ po baanyɛ afite helatsɛ lɛ gbɔmɔtso mli nibii ni nyɛɔ etsiɔ hela naa lɛ, ni ebaanyɛ egbele gbɛ kɛha heloo mli fala ni gbooo (kansa) kɛ gbele. No hewɔ lɛ Canada nikasemɔ ko ni afee ni kɔɔ “helatsɛmɛi ni miiye yitso kɛ kuɛ mli fala ni gbooo (loo kansa) hela lɛ he lɛ tsɔɔ akɛ mɛi ni aha amɛ la yɛ be mli ni ajieɔ fuumɔ ko kɛjɛɔ amɛgbɔmɔtsei amli lɛ amli wala yibii ni tsiɔ helai anaa lɛ baa shi yɛ sɛɛ mli.” (The Medical Post, July 10, 1990) Datrɛfoi ni yɔɔ University of Southern California lɛ ebɔ amaniɛ akɛ: “Mɛi ni afeɔ amɛ tsofa yɛ sɛŋ fala ni gbooo hewɔ ni ahaaa amɛ la ni amɛhela lɛ kuɔ sɛɛ ebaa lɛ ayifalɛ ji oha fɛɛ mli 14, kɛ oha fɛɛ mli 65 yɛ mɛi ni ahaa amɛ la lɛ ateŋ. Kɛha daaŋ fala ni gbooo, sɛŋ fala ni gbooo kɛ gugɔŋ fala ni gbooo lɛ agbɛfaŋ lɛ, mɛi ni amɛhela lɛ kuɔ sɛɛ baa lɛ ji oha fɛɛ mli 31 yɛ mɛi ni ahaaa amɛ la lɛ ateŋ, kɛ oha fɛɛ mli 71 yɛ mɛi ni ahaa amɛ la lɛ ateŋ.” (Annals of Otology, Rhinology & Laryngology, March 1989) Etamɔ nɔ ni gbɔmɔtso lɛ mli wala yibii ni wuɔ shiɔ helai ni baa shi lɛ hu jɛ anɔkwale ni eji akɛ mɛi ni akɛ la haa amɛ yɛ be mli ni afeɔ amɛ opireshɛn lɛ nyɛɔ amɛnaa helai krokomɛi yɛ no sɛɛ lɛ mli.​—Kwɛmɔ akrabatsa lɛ, yɛ baafa 10.

Ani Abaanyɛ akɛ Nibii Krokomɛi Ato La Najiaŋ?

18. (a) Osharai ni yɔɔ la ni akɛhaa mɛi lɛ amli lɛ miigbala tsofafeelɔi kɛmiiya mɛni he? (b) Mɛɛ saji loo amaniɛbɔɔ ni kɔɔ nibii ni abaanyɛ akɛto la najiaŋ lɛ ahe obaanyɛ okɛ odatrɛfonyo lɛ agba he sane?

18 Mɛi komɛi baakɛɛ akɛ, ‘Oshara yɛ la ni akɛhaa mɔ lɛ mli, shi ani nibii krokomɛi yɛ ni abaanyɛ akɛto najiaŋ?’ Eka shi faŋŋ akɛ wɔmiitao helatsamɔ ni hi jogbaŋŋ, no hewɔ lɛ ani mla naa hegbɛi ni mɔɔ shi jogbaŋŋ yɛ ni aaatsɔ nɔ atsu tsofa-feemɔ mli naagbai ahe nii ni la baaa mli? Hɛɛ, yɛ miishɛɛ mli lɛ eko yɛ. The New England Journal of Medicine (June 7, 1990) bɔ amaniɛ akɛ: “Tsofafeelɔi ni le osharai babaoo ni yɔɔ [AIDS] kɛ helai krokomɛi ni la ni akɛhaa mɛi lɛ kɛbaa lɛ he lɛ, miisusu osharai kɛ sɛɛnamɔi ni yɔɔ la ni akɛhaa mɛi lɛ ahe ekoŋŋ, ni amɛmiitsɔ amɛhe kɛmiiya nibii krokomɛi ni abaanyɛ akɛto najiaŋ lɛ ahe, kɛ la ni aaatsi he kɛaajɛ he kwraa lɛ hu he.”b

19. Mɛni hewɔ obaanyɛ ona nɔmimaa akɛ obaanyɛ okpoo la ni kɛlɛ abaanyɛ atsa bo yɛ omanyeyeli mli lɛ?

19 Jeeŋmɔ beebe Yehowa Odasefoi jɛ amɛkpoo la ni agbalaa awoɔ mɛi amli, jeee yɛ helai ni yɔɔ mli lɛ titri hewɔ, shi moŋ yɛ Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ la he lɛ toiboo hewɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:​28, 29) Ni kɛlɛ, datrɛfoi ni he esa lɛ ekwɛ Odasefoi ni he yeɔ ni amɛkɛ la kɛ ehe osharai ni yɔɔ mli lɛ tsuuu nii. Taakɛ abɔ babaoo ni afee lɛ ekome he amaniɛ yɛ tsofa-feemɔ he wolo ko mli lɛ, Archives of Surgery (November 1990) wieɔ tsui kroko ni atɛoɔ awoɔ Odasefoi helatsɛmɛi ni amɛhenilee ŋmɛɔ opireshɛn ni tamɔ nɛkɛ gbɛ ni akɛ la tsuuu nii yɛ mli lɛ he. Amaniɛbɔɔ lɛ kɛɛ: “Nɔ ni ejɛ afii fe 25 niiashikpamɔ ni akɛfee Yehowa Odasefoi atsuii opireshɛn lɛ mli eba ji tsui kroko ni atɛoɔ awoɔ mɛi amli yɛ omanyeyeli mli ni la fataaa he . . . Mɔ ko gbooo yɛ be mli ni eyɔɔ helatsamɔ he lɛ yɛ be mli ni afeko lɛ opireshɛn lɛ loo beni afee lɛ lɛ sɛɛ, ni mɛi ni afee amɛ opireshɛn nɛɛ ahe nii ni akase yɛ no sɛɛ lɛ etsɔɔ akɛ nɛkɛ helatsɛmɛi nɛɛ agbɔmɔtsei lɛ kpooo henɔ hee ni atɛo awo amɛmli lɛ.”

La ni Jara Wa Fe Fɛɛ

20, 21. Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi akwɛ jogbaŋŋ ni amɛkana su ni ji “La lɛ Tsofa Gbonyo Ni lɛ?

20 Shi sanebimɔ ko yɛ ni pɛiɔ susuma mli ni ehe miihia ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe. ‘Kɛji akɛ mikpɛ miyiŋ akɛ miheŋ la lɛ, mɛni hewɔ? Yɛ anɔkwayeli mli lɛ, mɛni ji mishishijee yiŋtoo titri?’

21 Wɔtsɔ hiɛ wɔtsi ta akɛ nibii yɛ ni hi jogbaŋŋ ni anyɛɔ akɛtoɔ la najiaŋ ni osharai ni yɔɔ la ni akɛhaa mɛi lɛ amli lɛ eko bɛ mli. Osharai tamɔ mlɛbo mli hela loo AIDS eha mɛi pii ekpoo la ni jeee yɛ jamɔ mli yiŋtoi ahewɔ. Mɛi komɛi wieɔ kpookpoo yɛ enɛ he, tamɔ nɔ ni amɛmiishi ako yɛ aflaŋaa ko ni aŋma yɛ mli akɛ, “La lɛ Tsofa Gbonyo Ni” lɛ shishi. Ni eeenyɛ ebalɛ akɛ abaanyɛ agbala Kristofonyo lɛ awo nakai akoshimɔ lɛ mli. Shi eji ako ni ashiɔ yɛ gbɛ ni eyaaa he ko he ko nɔ. Mɛni hewɔ eyɔɔ nakai lɛ?

22. Mɛɛ jwɛŋmɔ ni ja esa akɛ wɔna yɛ wala kɛ gbele he? (Jajelɔ 7:⁠2)

22 Anɔkwa Kristofoi yɔseɔ akɛ, gbɔmɛi gboiɔ kɛ̃ yɛ bei komɛi amli, yɛ tsofa-feemɔ kɛ kwɛmɔ kpakpa shishi, yɛ helatsamɔ hei ni hi fe fɛɛ lɛ po amli. Kɛ la yɛ mli jio, la bɛ mli jio, gbɔmɛi gboiɔ. Nakai ni akɛɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ ahiɛ gbele jwɛŋmɔ. Etsɔɔ bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ naa ni adamɔɔ. Gbele ji shihilɛ mli anɔkwa sane ŋmɛnɛ. Yɛ be babaoo mli lɛ la yeɔ gbɔmɛi ni kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ la he lɛ nɔ lɛ awui amrɔ nɔŋŋ loo yɛ sɛɛ mli. Mɛi komɛi po gboiɔ kɛjɛɔ la ni akɛhaa amɛ lɛ hewɔ. Shi taakɛ esa akɛ wɔ fɛɛ wɔyɔse lɛ, mɛi ni jeɔ la ni akɛhaa amɛ lɛ mli shweshweeshwe lɛ anine shɛko naanɔ wala nɔ, no hewɔ lɛ la ebafeee nɔ ni ehere amɛyiwala kɛmiiya naanɔ. Ni kɛlɛ, yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi ni kpooɔ la lɛ ateŋ mɛi pii, yɛ jamɔ kɛ tsofa-feemɔ hewɔ, ni kɛlɛ amɛkpɛlɛɔ tsofa-feemɔi krokomɛi anɔ lɛ bafeɔ mɛi ni ehiɔ kɛhaa amɛ yɛ tsofa-feemɔ mli. Ekolɛ enɛ baanyɛ aha amɛwala sɛɛ atsɛ afii pii​—shi jeee kɛmiiya naanɔ.

23. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ la he lɛ kɔɔ eshafelɔi ni wɔji kɛ bɔ ni kpɔmɔ nɔ lɛ he hiaa wɔ lɛ he?

23 Ákɛ, adesai fɛɛ ni yɔɔ wala mli bianɛ lɛ yeee emuu ni amɛmiigboi fiofio lɛ kɛ wɔ baa nɔ titri ni Biblia lɛ wieɔ yɛ la he lɛ he. Nyɔŋmɔ kɛɛ adesai fɛɛ akɛ amɛkaye la. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ edamɔ shi kɛha wala. (1 Mose 9:​3-6) Ekɛ mlai mamɔ shi yɛ Mla kpaŋmɔ lɛ mli ni tsɔɔ anɔkwale ni eji akɛ adesai fɛɛ ji eshafeelɔi lɛ mli. Nyɔŋmɔ kɛɛ Israelbii lɛ akɛ kɛ amɛkɛ kooloi sha afɔle lɛ, no baatsɔɔ akɛ ehe miihia ni aha loo atsimɔ amɛhe eshai lɛ anɔ. (3 Mose 4:​4-7, 13-18, 22-30) Eyɛ mli akɛ jeee enɛ ebiɔ yɛ wɔdɛŋ ŋmɛnɛ moŋ, shi etsɔɔ nɔ ko bianɛ. Nyɔŋmɔ to eyiŋ akɛ ekɛ afɔleshaa ko ni baakpata heyelilɔi fɛɛ ahe esha kɛmɔ shi kwraa lɛ baaha: kpɔmɔ nɔ lɛ. (Mateo 20:28) Enɛ hewɔ ni ehe hiaa ni wɔna Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔ yɛ la he lɛ.

24. (a) Mɛni hewɔ ebaafee tɔmɔ akɛ wɔɔsusu osharai ni yɔɔ gbɔmɔtso hewalɛnamɔ he lɛ akɛ nɔ titri ni kɔɔ la he lɛ? (b) Mɛɛ yiŋtoo diɛŋtsɛ esa akɛ efee klɛŋklɛŋ nɔ yɛ bɔ ni wɔsusuɔ la kɛ nitsumɔ he lɛ he?

24 Ebaafee tɔmɔ akɛ aaajwɛŋ helai ni yɔɔ la mli lɛ moŋ he, ejaakɛ jeee enɛ Nyɔŋmɔ gbala ejwɛŋmɔ kɛba nɔ. Ekolɛ Israelbii lɛ na gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli sɛɛnamɔi komɛi yɛ la ni amɛyeee lɛ hewɔ, taakɛ bɔ ni ekolɛ amɛna kpolokoi kɛ kooloi ni yeɔ tumu nɔ nii ni amɛyeee lɛ ahe sɛɛ lɛ. (5 Mose 12:​15, 16; 14:​7, 8, 11, 12) Shi kaimɔ akɛ, beni Nyɔŋmɔ ŋmɛ Noa gbɛ koni eye loo lɛ, etsiii kooloi nɛɛ aloo ni amɛaaye lɛ he gbɛ. Shi ewo akpɔ akɛ gbɔmɛi adesai akaye la. Nyɔŋmɔ gbalaaa jwɛŋmɔ kɛyaaa gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli osharai anɔ. Jeee no ji nɔ titri yɛ akpɔ ni ewo yɛ la he lɛ mli. Esa akɛ ejalɔi lɛ akpoo la ni amɛaaye ni aaaha amɛhi wala mli lɛ, jeee akɛ titri lɛ nakai feemɔ kɛ helai baa lɛ hewɔ, shi moŋ akɛni etsɔɔɔ krɔŋkrɔŋ-feemɔ lɛ hewɔ. Amɛkpoo la, jeee akɛ muji yɛ mli hewɔ, shi moŋ akɛni ejara wa lɛ hewɔ. La ni akɛshaa afɔle nɔ pɛ amɛaatsɔ ni amɛna eshaifaa.

25. La baanyɛ ahere gbɔmɔ yiwala kɛya naanɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

25 Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale yɛ wɔhe. Bɔfo Paulo tsɔɔ mli yɛ Efesobii 1:7 akɛ: “Lɛ [Kristo] emli nɔŋŋ wɔna kpɔmɔ lɛ yɛ, ni ji nɔtɔmɔi afaa lɛ, yɛ ela lɛ hewɔ, yɛ eduromɔ falɛ lɛ naa.” Kɛ Nyɔŋmɔ kɛ mɔ ko he eshai kɛ lɛ ni ebuɔ nakai mɔ lɛ akɛ jalɔ lɛ, nakai mɔ lɛ yɛ naanɔ wala gbɛkpamɔ. No hewɔ lɛ Yesu kpɔmɔ la lɛ nyɛɔ ehereɔ mɔ yiwala​—daa, yɛ anɔkwale mli, kɛmiiya naanɔ.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Akɛ akpɔ ni awo lɛ ba naagbee akɛ: “Kɛji nyɛhi enɛɛmɛi fɛɛ lɛ nyɛfee jogbaŋŋ. Nyɛhia shi jogbaŋŋ!” (Bɔfoi lɛ Asaji 15:29) Wiemɔ akɛ “Nyɛhia shi jogbaŋŋ” lɛ jeee shiwoo ni tsɔɔ akɛ, ‘Kɛji nyɛtsi nyɛhe kɛjɛ la loo ajwamaŋbɔɔ he lɛ, nyɛbaahi shi jogbaŋŋ loo nyɛaana gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa.’ Etsɔɔ wolo lɛ naamuu kɛkɛ, tamɔ akɛɔ akɛ, ‘Nyɛyabaa’ lɛ.

b Atsɔɔ nibii pii ni hi ni abaanyɛ akɛto la ni akɛhaa mɛi lɛ najiaŋ yɛ wolo bibioo, How Can Blood Sane Your Life?, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, lnc. fee yɛ 1990 lɛ mli.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

◻ Mɛni ji yiŋtoo titri hewɔ ni Yehowa Odasefoi kpooɔ Ia ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ?

◻ Mɛɛ odaseyeli maa nɔ mi akɛ Biblia Iɛ shidaamɔ yɛ la he lɛ jeee nɔ ni shishinumɔ bɛ mli yɛ tsofa-feemɔ mli?

◻ Kpɔmɔ nɔ lɛ kɔɔ Biblia mli mla ni kɔɔ la he lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

◻ Mɛni ji gbɛ kome pɛ ni Ia baanya ahere mɛi ayiwala kɛya naanɔ?

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 10]

LA NI AKƐHAA MƐI KƐ EMLI HELAI

Yɛ be mli ni Dr. Neil Blumberg esusu kɛji akɛ la ni akɛhaa mɛi lɛ baanyɛ aha helatsɛmɛi ana helai krokomɛi lɛ he babaoo sɛɛ lɛ, emu sane naa akɛ: “Yɛ nikasemɔi 12 [ni afee yɛ enɛ he] lɛ mli lɛ, ana yɛ 10 mli akɛ la ni akɛhaa mɛi lɛ haa muawai ni kɛ helai baa lɛ hiɛ. . . Kɛfata he lɛ, la ni akɛha mɔ ko jeeŋmɔ dani afeɔ lɛ opireshɛn lɛ baanyɛ asa helatsɛ lɛ nyɛmɔ ni ekɛtsiɔ muawai ni egbɔmɔtso lɛ wuɔ shiɔ lɛ naa lɛ he, kɛji akɛ la ni akɛha mɛi lɛ esa hela naa ni egbɔmɔtso lɛ nyɛɔ edamɔɔ lɛ he, yɛ be kakadaŋŋ mli taakɛ nikasemɔi komɛi tsɔɔ lɛ’ . . . Kɛji abaanyɛ akpã nikasemɔ nɛɛ mli ni ama nɔ mi lɛ, belɛ etamɔ nɔ ni opireshɛn sɛɛ helai ni anaa lɛ baanyɛ afee nɔ titri ni ale jogbaŋŋ ni kɛ naagbai ni baa yɛ Ia ni je amɛhe ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ baa.”​—Transfusion Medicine Reviews, October 1990.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

La mli wala yibii tsuji ni afee lɛ agboi “La mli wala yibii tsuji Iɛ kɛjɛ akpekpei 4 kɛmiiya akpekpei 6 yɔɔ la susumɔ kome fɛɛ kome (0.00003 ounce) mli.”​—“The World Book Encyclopedia”

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Kunkel-CNRI/PHOTOTAKE NYC

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje