Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w87 2/1 bf. 14-19
  • Bulɛ ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli Ni Aaana yɛ La He

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Bulɛ ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli Ni Aaana yɛ La He
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1987
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Kristo La Lɛ
  • La​—Jeŋba He Sane Ko Ni
  • Yɛ Kristofoi Asafo lɛ Mli
  • “Miyeee Nyɛteŋ Mɔ Ko La Yi Sɔ”
  • Buu Owala Nikeenii Lɛ Yɛ Gbɛ Ni Ja Nɔ Akɛ Nɔ Ni Jara Wa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2004
  • La Ni Akɛhereɔ Mɔ Yiwala—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Buu Wala Taakɛ Nyɔŋmɔ Buɔ lɛ Lɛ
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
  • Wala kɛ La—Ani Obuɔ Amɛ Akɛ Krɔŋkrɔŋ Nii?
    Ekome ni Afee Kɛmiija Anɔkwa Nyɔŋmɔ Kome Lɛ
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1987
w87 2/1 bf. 14-19

Bulɛ ni Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Yɔɔ Mli Ni Aaana yɛ La He

“No hewɔ Iɛ ŋmɛnɛ gbi nɛɛ miiye odase miitsɔɔ nyɛ akɛ, miyeee nyɛteŋ mɔ ko mɔ ko lá yi sɔ.”​—BƆFOI LƐ ASAJI 20:⁠26.

1. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Paulo wiemɔi ni yɔɔ Bɔfɔi lɛ Asaji 20:26 lɛ tsɔɔ jwɛŋmɔ ni Yehowa hiɛ yɛ lá he?

AKƐ Kristofonyo lɛ, nɛkɛ bɔfo Paulo wiemɔi nɛɛ tsɔɔ bulɛ kpakpa ni eyɔɔ kɛha la, ni ji wala nu lɛ. Yɛ be mli ni wɔyaa nɔ yɛ nɛkɛ saji nɛɛ ahe susumɔ mli lɛ, wɔbaapɛi nɔ ni Paulo kɛ nakai wiemɔi lɛ tsɔɔ lɛ mli. Shi klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua nɔ ni kooloi kɛ adesai asusumai a-Bɔlɔ lɛ kɛɔ yɛ lá he lɛ he. Wɔyoɔ momo akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ buɔ lá akɛ edamɔ shi kɛha wala ni esa akɛ efee krɔŋkrɔŋ. Mɛi fɛɛ ni shwieɔ lá shi yaka ni sɛɛnamɔ bɛ he, titri lɛ adesa lá lɛ, bayeɔ lá he fɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Shi, ani gbɛi komɛi bɛ ni aaanyɛ atsɔ nɔ akɛ lá atsu nii ni ehe aba sɛɛnamɔ aha adesai?

2. (a) Mɛni hewɔ mɛi ni yɔɔ Israel ni yeɔ lá lɛ tɔɔ tɔmɔ ni kɛ gbele baa lɛ? (b) Nakai mla lɛ nɔ yeli kɛ mɛɛ sɛɛnamɔ ba Israelbii lɛ anɔ?

2 Nyɔŋmɔ mla ni ekɛha Israel yɛ lá he lɛ kɛɔ kɛ nɔmimaa akɛ: “Nyɛkayea loo ko loo ko la, ejaakɛ heloo fɛɛ heloo wala ji elá lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni yeɔ lɛ, aaafɔ lɛ ashɛ afɔ.” Kɛ́ Israelnyo loo gbɔ ko ni yɔɔ amɛteŋ ye lá, aloo po ekɛfee nɔ ko ni ekɛwaje egbɔmɔtso lɛ, agbeɔ lɛ. Dani amɛaaye loo lɛ, esa akɛ amɛfɔse lá lɛ amɛshwie shi ni amɛkɛ su aha nɔ, yɛ Okadi gbɛ nɔ lɛ, belɛ, amɛkɛ wala lɛ miiha Nyɔŋmɔ. (3 Mose 17 :​13, 14) Eji ŋwɛi mla. Kɛ nakai Israelbii lɛ ye nɔ lɛ, mumɔŋ wekukpaa kpakpa bakaa amɛ kɛ Yehowa, wala jɛɛhe lɛ teŋ. Ni amɛ hu amɛnaa sɛɛnamɔi krokomɛi amli ŋɔɔmɔ, yɛ amɛgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ yi ni abaa lɛ hewɔ.

Kristo La Lɛ

3. (a) Mɛni hewɔ Yesu lá lɛ ji nɔ ko ni “jata wa” waa yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ lɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa Yesu afɔleshaa lɛ nɔ?

3 Shi, Yehowa yɛ gbɛ kome ko ni ekaaa ni akɛ lá tsuɔ nii yɛ nɔ lɛ yɛ ejwɛŋmɔ mli. Enɛ ji adesai akpɔmɔ kɛmiijɛ esha kɛ gbele mli kɛtsɔ Kristo Yesu “la ni jara wa lɛ” nɔ. ‘Dani aaato je lɛ shishi’ (kɛtsɔ eshafeelɔ Adam kɛ Hawa fɔmɔ ni amɛaafɔ amɛshwiei ni aaanyɛ akpɔ amɛ lɛ nɔ) lɛ po lɛ, no mli lɛ, Yehowa etsɔ hiɛ ele bɔ ni eeefee ekpɔ adesai (1 Petro 1:​18-20; Romabii 6:​22, 23) “Ebi Yesu Kristo la Iɛ [ji nɔ ni] tsumɔɔ wɔhe kɛjɛɔ esha fɛɛ esha mli.” (1 Yohane 1:​7,) Akɛni bɔ ni akɛ lá tsuɔ nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ ahaa lɛ he hiaa waa hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ha aŋma enɛ kɛ mfonirii kɛ okadii sɔrɔtoi fɛɛ ni gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa afɔleshaa ni yeɔ emuu lɛ nɔ lɛ yɛ Hebri Gbalɛi lɛ amli​—Hebribii 8:​1, 4, 5; Romabii 15:⁠4.

4. Mɛni nibii ni baaba yɛ wɔsɛɛ be mli hɔlɔ nɔkwɛmɔ nii ni aŋma afɔ shi yɛ 1 Mose yitso 22 lɛ mli?

4 Afii ohai abɔ dani Yehowa kɛ Mla aaaha Israel lɛ, efa Abraham koni ekɛ Isak asha afɔle yɛ Moria Gɔŋ lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ tsɔ enɛ no efee bɔ ni ekɛ e-Bi koome, Yesu Kristo baasha afɔle lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ. Bɔ ni Isak jɛ esuɔmɔ mli ekɛ ehe ha yɛ nɛkɛ nɔkwɛmɔ nɔ nɛɛ mli lɛ feɔ toiboo ni Yesu fee kɛha e-Tsɛ lɛ sumɔnaa nii yɛ wala ni ji elá ni efɔse eshwie shi yɛ afɔleshaa mli lɛ he mfoniri.​—1 Mose 22:​1-3, 9-14; Hebribii 11:​17-19; Filipibii 2:⁠8.

5. Mose Mla lɛ mli afɔleshai lɛ hiɛ mumɔŋ Shishinumɔi ni mli kwɔlɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Mose mla lɛ kɛ “nii kpakpai ni baaba lɛ asusuma” ha, ni egbala jwɛŋmɔ kɛtee Yesu afɔleshaa kɛha adesai lɛ nɔ. Mla lɛ ŋmɛɔ gbɛ ni akɛ lá atsu nii yɛ gbɛ kome pɛ nɔ​—yɛ kooloi ni akɛ amɛ shaa afɔle ahaa Yehowa lɛ mli. Nakai afɔleshaa lɛ jeee kusum nifeemɔi komɛi kɛkɛ. Amɛshishinumɔ yɛ mumɔŋ lɛ mli kwɔlɔ. Amɛfeɔ Yesu afɔleshaa lɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni abaatsɔ enɛ nɔ atsu lɛ he mfoniri fitsofitso​—Hebribii 10:1; Kolosebii 2:​16, 17.

6. Kpatamɔ Gbi afɔleshai lɛ feɔ kpɔmɔ kɛmiiha mɛɛ kui enyɔ he mfoniri? Ní yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, gbɛ ni Aaron tsɔ nɔ etsu Kpatamɔ Gbi afɔleshai lɛ ahe nii eha lɛ feɔ bɔ ni Osɔfonukpa kpeteŋkpele, Yesu, kɛ lɛ diɛŋtsɛ elá ni jara wa lɛ tsuɔ nii ni ekɛnaa yiwalaheremɔ ehaa klɛŋklɛŋ lɛ, “ewe” ni ji osɔfoi ni feɔ Kristofoi 144,000 ni afɔ amɛ mu lɛ koni abu amɛ jalɔi ni amɛkɛ lɛ ana gbɛfaŋnɔ akɛ maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi yɛ ŋwɛi lɛ he mfoniri. Nɔ ni nyiɛ sɛɛ Iɛ, afɔle ni ashaa ni ji “maŋ lɛ nɔ” lɛ feɔ kpɔ ni Yesu kpoo adesai fɛɛ ni baana naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɛɛ no lɛ he mfoniri. Amrɔ nɛɛ po, abu mɛnɛɛmɛi ateŋ “asafo babaoo” ko jalɔi ni abaabaa amɛyi kɛjɛ amanehulu kpeteŋkpele ni baa lɛ mli. Ejaakɛ “amɛfɔ amɛtadei lɛ ahe ni amɛha eyɛ futaa yɛ Toobi lɛ la mli,” ni amɛjieɔ amɛhemɔkɛyeli kpo kɛtsɔɔ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ ni amɛkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ nɔ.​—3 Mose 16:​6, 15, 18-22; Hebribii 9:​11, 12; Kpojiemɔ 14:​1, 4; 7:​4, 9, 14, 15.

7. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔmli afili wɔ yɛ nakai blema mfonirii loo nɔkwɛmɔ nii lɛ amlibaa he lɛ?

7 ‘Wala lɛ yɛ lá lɛ mli.’ Yesu lá lɛ yeɔ emuu, no hewɔ lɛ nɔ ni jɛɔ efɔleshaa lɛ mli baa ji wala ni yeɔ emuu ni akɛbaa mɛi fɛɛ ni naa mli hemɔkɛyeli lɛ. Kwɛ bɔ ni wɔmli filiɔ wɔ akɛ nakai blema mfonirii lɛ fɛɛ eba mli yɛ Yesu suɔmɔ afɔleshaa lɛ mli!​—3 Mose 17:4; Bɔfoi lɛ Asaji 20:​28.

La​—Jeŋba He Sane Ko Ni

8, 9. (a) Mɛni ji la lɛ nitsumɔi komɛi ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ ekomɛi? (b) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔjie bulɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ kpo wɔha gbɛ ni atsɔ nɔ abɔ wɔ taakɛ David fee lɛ?

8 Abaanyɛ ana nilee ni yɔɔ naakpɛɛ yɛ gbɛ ni atsɔ nɔ afee lá lɛ mli. Sutsakelɔi, ni amɛnyɛko amɛtsɔɔ wala shishijee mli lolo lɛ aaabɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛɛ wɔ akɛ wɔ lá ni ji wɔwala lɛ tsake kɛjɛ nɔ ko mli. Namɔ po aaahe enɛ aye!

9 Wɔ lá ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ tsuɔ naakpɛɛ nii diɛŋtsɛ. Etereɔ kɔɔyɔɔ kpakpa ni haa wala kɛ niyenii kɛyaa gbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ mli. Ejieɔ nibii ni ehiii lɛ kɛjɛɔ gbɔmɔtso lɛ mli. Etereɔ la mli wala yibii yɛji kɛfoɔ shi koni nomɛi awu ashi helai ni baa gbɔmɔtso lɛ mli kɛ lá mli wala yibii tɛtrɛbii komɛi ni tsaa pilamɔi bibii kɛ ewuji. Eyeɔ ebuaa gbɔmɔtso lɛ dɔlɛ ŋwɛiyaa kɛ eshibaa. Esoro wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ la; jeŋ nilelɔi ni yɔɔ England lɛ po miiwie akɛ amɛkɛ “DNA waonaa kadimɔ nii” ni anaa kɛjɛɔ la mli baatsu nii ni amɛkɛkadi aloo amɛkɛyoo efɔŋfeelɔi La ji henii lɛ eko ni fata gbɔmɔtso lɛ henii sɔrɔtoi babaoo lɛ ahe ni ha Maŋtsɛ David jaje akɛ: “Yehowa, otaoɔ mimli ni ole mi. Miidao shi, ejaakɛ bɔ ni atsɔ afee mi lɛ yɛ gbeyei kɛ naakpɛɛ!”​—Lala 139:​1, 14.

10. (a) Namɔ esa akɛ etsɔɔ gbɛ ni esa akɛ atsɔ nɔ akɛ lá atsu nii? (b) Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔ ni ka shi faŋŋ Nyɔŋmɔ kɛha Noa kɛ Israel? (d) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ tsɔɔ akɛ lá yɛ krɔŋkrɔŋ kɛji akɛ oshara loo hehiamɔ ko po te shi?

10 Ani esaaa akɛ adesai a-Bɔlɔ jalɔ, wɔ lá lɛ he Gbɛjianɔtolɔ lɛ feɔ Mɔ ni esa akɛ etoɔ eyiŋ yɛ gbɛ ni esa akɛ atsɔ nɔ akɛ nakai walafaa lɛ atsu nii yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ he? (Hiob 36:⁠3) Efee nakai ni ŋwanejee ko bɛ enɛ he. Ekɛɛ wɔblematsɛ Noa akɛ: “Shi loo kɛ ela ni ji esusuma lɛ, nyɛkayea.” (1 Mose 9:⁠4) Ni yɛ be mli ni etiɔ e-Mla lɛ mli etsɔɔ Israel lɛ, ejaje yɛ faŋŋ mli akɛ: “Shi miamɔ ohiɛ ni okaye lá lɛ; ejaakɛ lá mli wala yɔɔ, no hewɔ lɛ kaaye wala lɛ kɛ loo lɛ fɛɛ. Kaaye, shi moŋ tsi oshwie shikpɔŋ tamɔ nu.” (5 Mose 12:​23, 24) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ David yɛ nɛkɛ kita nɛɛ yɛ ejwɛŋmɔ mli yɛ be mli ni etabilɔi etɛ kɛ amɛwala wo oshara mli bɔni afee ni amɛyɛ nu kɛjɛ nu bu ko ni yɔɔ Betlehem lɛ mli amɛbaha lɛ lɛ. “Efɔse eshwie shi eha Yehowa” akɛ nɔ ko ni damɔ shi kɛha amɛ lá loo wala. (2 Samuel 23:​15-17) Anyɛŋ aku hiɛ ashwie krɔŋkrɔŋ ni lá ji lɛ nɔ yɛ oshara loo fimɔ be mli po.​—Kwɛmɔ 1 Samuel 14:​31-34.

Yɛ Kristofoi Asafo lɛ Mli

11, 12. (a) Mɛɛ kuu ko ni mumɔ kudɔɔ amɛ kpɛ amɛyiŋ yɛ sanebimɔi komɛi ni kɔɔ tsɔɔmɔi ahe yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ? (b) Nɛkɛ kuu nɛɛ kɛ lá ni aaaye lɛ to mɛni he yɛ jamɔ mli? (d) Mɛni hewɔ lá ni agbalaa awɔɔ mɔ mli lɛ tamɔ ni aaye lá kɛmiitsɔ daaŋ nɔŋŋ?

11 Ani obaanyɛ osusu tsu agbo ko ni yɔɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yerusalem maŋ lɛ mli lɛ he? Mɛi ni amɛbua amɛhe naa yɛ jɛmɛ ji Yesu bɔfoi lɛ kɛ Kristofoi asafo lɛ mli onukpai krokomɛi. Mɛɛ sane amɛsusuɔ he lɛ? Paulo kɛ Barnaba ejɛ Antiokia amɛba koni amɛkɛ sane ko ni tamɔ naagba ni ete shi yɛ jɛmɛ ni kɔɔ ketiafoo he afɔ amɛhiɛ. Nakai gwabɔɔ lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ ehe ehiaaa ni Kristofoi ni atsake amɛ ehee lɛ afolɔ ketia yɛ heloo naa..​—Bɔfoi lɛ Asaji 15:​1, 2, 6, 13, 14, 19, 20.

12 Yɛ be mli ni amɛtsɔɔ yiŋkpɛɛ nɛɛ mli lɛ nɔyeli kuu lɛ ni yɔɔ no beaŋ lɛ mu taomɔ nii ni ka Kristofoi anɔ lolo lɛ naa. Amɛkɛɛ: “Ejaakɛ esa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hiɛ ni esa wɔ hu wɔhiɛ akɛ, wɔkɛ jatsu ko akafɔ nyɛnɔ dɔŋŋ, akɛ ja nii ni he hiaa nɛɛ nɔŋŋ: akɛ nyɛhi loi ni agbe aha wɔji kɛ lá kɛ kooloi ni ashɔtɔ [koni aha amɛlá ahi amɛ mli] kɛ ajwamaŋbɔɔ; kɛji nyɛhi enɛɛmɛi lɛ, nyɛfee jogbaŋŋ Nyɛhia shi jogbaŋŋ!” (Bɔfoi lɛ Asaji 15:​28, 29) No hewɔ lɛ, akɛ wɔŋjamɔ kɛ la ni ayeɔ kɛ ajwamaŋbɔɔ damɔ jamɔŋ ŋɛlɛ kome too lɛ nɔŋŋ nɔ. Esa akɛ Kristofoi atsi amɛhe kɛjɛ enɛɛmɛi fɛɛ he bɔni afee ni amɛna mumɔŋ hewalɛ kpakpa koni amɛna Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ amlibaa lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Yɛ lá gbɛfaŋ lɛ, ekɔɔɔ he eko akɛ ayeɔ enɛ kɛtsɔɔ daaŋ aloo akɛtsɔɔ faji amli. Yiŋtoo Iɛ ekomeŋ​—koni akɛ lɛ loo akɛwaje gbɔmɔtso lɛ. Taakɛ nɔyeli kuu lɛ tsɔɔ mli yɛ faŋŋ mli lɛ, mɔ ni tsiii ehe kɛjɛɛɛ lá he lɛ miiku Nyɔŋmɔ mla mli.

13. (a) La ni atsiɔ he kɛjɛɔ he lɛ kɛ mɛɛ hebuu ebaha Yehowa Odasefoi? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ ŋwɛi mlai krokomɛi ebu Nyɔŋmɔ webii ahe?

13 Bɔ ni amrɔ nɛɛ AIDS, la mli helai, kɛ helai krokomɛi gbɛɔ shwaa oyayaayai kɛtsɔɔ lá ni agbalaa awoɔ mɛi amli nɔ lɛ tsɔɔ akɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kpakpa hu kɔɔ Nyɔŋmɔ mlai ni aaaye nɔ lɛ he. Yɛ Biblia bei amli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ mlai pɔtɛɛ ni kɔɔ niyenii, mɛi ni ajieɔ amɛ kɛjɛɔ gbɔmɛi ateŋ yɛ tsɛŋemɔ hela hewɔ, falefale shihilɛ kɛ hetsemɔ ni hi jogbaŋŋ kɛha amɛ yɛ amɛ ŋa lɛ nɔ shihilɛ lɛ ha Israel. (3 Mose 11:​2-8; 13:​2-5; 5 Mose 23:​10-13) Jeee akɛ nakai akpɔi lɛ anɔ yeli ha Israel kɛ amɛ-Nyɔŋmɔ lɛ na mumɔŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa mli ŋɔɔmɔ kɛkɛ, shi moŋ, abaa amɛyi yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛjɛ helai ni haoɔ amɛ akutseiaŋbii lɛ ahe. Kɛje afii oha ni eho nɛɛ mli kɛbaa nɛɛ pɛ tsofafeelɔi eje shishi amɛyoo nilee diɛŋtsɛ ni yɔɔ nɛkɛ mlai nɛɛ ekomɛi asɛɛ lɛ. Amɛteŋ mɛi pii hu miiyoo akɛ jwɛŋmɔ yɛ Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ lá he lɛ mli agbɛnɛ

14. Kɛ Israel fee toiboo lɛ, mɛɛ tsamɔ kɛ jɔɔmɔi baa amɛnɔ?

14 Kɛ Israel fee toiboo lɛ, Nyɔŋmɔ haa shiwoo nɛɛ baa mli haa amɛ: “Kɛji ooobo Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ gbee toi, ni ooofee nɔ ni ja gbɛ yɛ ehiɛ, ni ooobo ekitai lɛ atoi; ni oooye ekpɔi lɛ fɛɛ nɔ lɛ, no lɛ helai lɛ ni ekɛba Mizraimbii anɔ lɛ, ekɛ ekome folo baŋ onɔ; ejaakɛ miji Yehowa otsalɔ lɛ.” Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, toiboo ha Israel hi hegbɛ ni kɛ mɔ yaa Maŋtsɛyeli jɔɔmɔi amli yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ mli.​—2 Mose 15:​26; 19:​5, 6.

15. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ ko ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ tsɔɔ bɔ ni abaajɔɔ Wo yɛ Nyɔŋmɔ mlai loo ekpɔi atoiboo mli?

15 Yehowa Odasefoi ahiɛ sɔɔ Sɛɛnamɔi babaoo ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsofafeemɔ kɛhaa lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, be mli ni atsɔ okpɛlɛm ko ni efɔŋfeelɔi efee nɔ afite Maŋtsɛyeli Asa ko ni bɛŋkɛ Sydney, Australia yɛ nyɛsɛɛ efii enyɔ lɛ mli ni epila Odasefoi fe 50 ni akɛ oyaiyeli loo amɛ kɛtee helatsamɔ he ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ, amɛhiɛ sɔ akɛ datrɛfoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ye tsofai ni tamɔ nui ni lá bɛ mli ni agbalaa awoɔ amɛgbɔmɔtsei amli lɛ babaoo. Mɛi ni pila lɛ fɛɛ ayi na wala. Amɛbaanyɛ amɛda shi yɛ nɛkɛ tsofa ni tamɔ nui ni agbalaa awoɔ gbɔmɔtso mli ni kɛ Yehowa mlai kpaa gbee lɛ he. Nɔ ni fata he lolo lɛ, amɛteŋ mɔ ko bɛ ni oshara baanyɛ aba ehe yɛ helai ni lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ kɛbaa lɛ hewɔ.

“Miyeee Nyɛteŋ Mɔ Ko La Yi Sɔ”

16. Mɛɛ su esa akɛ wɔjie lɛ kpo wɔtsɔɔ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ taakɛ Paulo fee lɛ?

16 Shi, nyɛhala wɔtsɔɔ wɔhe kɛyaa klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli ekoŋŋ. Aaafee afii kpawo eho kɛjɛ be mli ni Paulo kɛ Barnaba nu ni Yakobo miijaje akɛ agu wɔŋjamɔ, la kɛ ajwamaŋbɔɔ lɛ. No mli lɛ, Paulo efa gbɛ kɛtee maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔi anɔ shii enyɔ kɛtsɔ Asia Bibioo lɛ kɛtee Europa Bokagbɛ Agbɛnɛ yɛ be mli ni ekuɔ esɛɛ kɛtsɔɔ Mileto lɛ, enyɛ ekɛ Efeso onukpai ni amɛba koni amɛkɛ lɛ abakpe yɛ jɛmɛ lɛ wie. Ekai amɛ akɛ ekɛ deŋme kɛ tɔlɛ diɛŋtsɛ etsu nii yɛ amɛteŋ ni ekɛ “heshibaa jwɛŋmɔ fɛɛ kɛ yaafonui pii kɛ kaai sɔmɔ Nuŋtsɔ lɛ.” Ani wɔ hu ŋmɛnɛ, wɔkɛ wɔhe shaa afɔle yɛ wɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔkɛhaa yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ mli? Esa akɛ wɔfee nakai..​—Bɔfoi lɛ Asaji 20:​17-19.

17. Mɛɛ gbɔ nɔ esa akɛ wɔtsɔ wɔtsu wɔsɔɔmɔ lɛ he nii yɛ, taakɛ Paulo fee lɛ?

17 Te Paulo tsu nakai Sɔɔmɔ lɛ he nii eha tɛŋŋ? Eyeɔ odase yɛ he fɛɛ he ni eeena gbɔmɛi yɛ, titri lɛ, yɛ amɛshiai amli, ni jamɔ ni amɛjɛ mli lɛ kɔɔɔ he eko. Etsiii ehe kɛjɛɛɛ onukpai nɛɛ atsɔsemɔ he, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛfata ehe yɛ be mli ni ‘etsɔɔ amɛ nii yɛ faŋŋ kɛ shia kɛ shia hu’ lɛ. Jeee amɛ pɛ amɛna Paulo sɔɔmɔ yɛ ekaa naa lɛ he sɛɛ, ejaakɛ eye ‘tsuitsakemɔ kɛ Nyɔŋmɔ hamɔ kɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo mli hemɔkɛyeli he odase ni mɔɔ shi etsɔɔ Yudafoi kɛ Helabii fɛɛ.’ Kadimɔ nakai wiemɔ “ni mɔɔ shi” lɛ. Ani ŋmɛnɛ wɔkwɛɔ koni gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ ni jɛ jakui fɛɛ mli lɛ anine ashɛ odaseyeli lɛ nɔ yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ?​—Bɔfoi lɛ Asaji 20:​20, 21; Kpojiemɔ 14:​6, 7, NW.

18. (a) Esa akɛ wɔkɛ wɔsusuma awo Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli tamɔ Paulo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔha tɛŋŋ yɛ nɔnyɛɛ babaoo lɛ fɛɛ sɛɛ taakɛ Paulo fee lɛ?

18 Wiemɔ “kɛ mɔ shi” lɛ hu jeɔ kpo yɛ Paulo wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli: “Mibuuu misusuma akɛ ejara wa kɛhami, kɛ́ magbe migbɛnyiɛmɔ kɛ sɔɔmɔ ni minine shɛ nɔ kɛjɛ Nuŋtsɔ Yesu dɛŋ lɛ naa, akɛ miyɛ Nyɔŋmɔ duromɔ lɛ he sanekpakpa lɛ he odase kɛmɔ shi kɛkɛ lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:​24; NW.) Kɛji akɛ etsuuu esɔɔmɔ lɛ he nii lɛ, belɛ sɛɛnamɔ ko baŋ esusuma loo ewala he. Ani wɔnuɔ wɔsɔɔmɔ lɛ he nakai? Yɛ be mli ni naagbee gbii nɛɛ hiɛ foi ni etaa kwraa, ni nɔnyɛɛi, yiwaai, helai aloo afii ni yaa hiɛ naa wɔnɔ hewalɛ lɛ, ani wɔyaa nɔ wɔjieɔ mumɔ ni tamɔ Paulo nɔ lɛ pɛpɛɛpɛ kpo ni wɔkɛtaoɔ ‘mɛi ni sa’ yɛ shiai lɛ amli yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ?​—Mateo 10:​12, 13; 2 Timoteo 2:​3, 4; 4:​5, 7.

19. Mɛni hewɔ Paulo baanyɛ akɛɛ akɛ, “miyeee nyɛteŋ mɔ ko la yi sɔ”?

19 Paulo kpaaa gbɛ akɛ ebaana nakai Efeso onukpai lɛ ekoŋŋ. Shi ebaanyɛ ekɛ hekɛnɔfɔɔ ni yeɔ emuu akɛɛ amɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ gbi nɛɛ miiye odase miitsɔɔnyɛ, akɛ miyeee nyɛteŋ mɔ ko mɔ ko la yi sɔ.” Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Paulo fɔseko lá eshwieko shi yɛ tawuu mli. Eyeko lá. Shi moŋ nɔ ni enyaa he fe fɛɛ ji mɛi krokomɛi awala, ní amɛlá damɔ shi kɛha no lɛ. Esumɔɔɔ ni amɛlaaje amɛwala yɛ Nyɔŋmɔ Kojomɔ Gbi lɛ nɔ yɛ odase ni eyeee kɛmɔɔɔ shi lɛ hewɔ. Eshiuuu “Nyɔŋmɔ yiŋtoo muu lɛ fɛɛ” ni eeekɛɛ onukpai lɛ kɛ mɛi krokomɛi lɛ nɔ.​—Bɔfoi lɛ Asaji 20:​26, 27.

20. (a) Taakɛ Yehowa kɔkɔbɔɔ ni eti mli etsɔɔ Ezekiel lɛ ji lɛ, mɛɛ gbɛnaa nii esa akɛ wɔtsu he nii ŋmɛnɛ? (b) Mɛni baajɛ mli aba aha wɔ kɛ mɛi ni boɔ wɔ toi lɛ?

20 Yɛ be mli ni “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, Nyɔŋmɔ yiŋtoo muu lɛ fɛɛ ni esa akɛ ajaje lɛ bafeɔ nɔ ni ehe hiaa waa diɛŋtsɛ. Shihilɛ lɛ tamɔ nɔ ni ba aaafee afii 2,600 ni eho nɛ, yɛ be mli ni Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ miiba lɛ. Yehowa wiemɔ ba egbalɔ Ezekiel nɔ, akɛ: “Gbɔmɔbi, mitoo bulɔ miha Israel we lɛ no hewɔ lɛ bo midaaŋ wiemɔ lɛ toi, ni obɔ amɛ kɔkɔ oha mi. Kɛ mikɛɛ efɔŋfeelɔ akɛ: “Gbo ooogboo! ni obɔɔɔ Iɛ kɔkɔ ni osaa owieee otsɔɔɔ efɔŋ feelɔ lɛ ni eje egbɛ fɔŋ lɛ nɔ, ni akɛhere eyiwala lɛ: nakai efɔŋ feelɔ lɛ aaagbe yɛ enishaianii lɛ ahewɔ; shi ela lɛ, odɛŋ mabi shi kɛaajɛ.” (Ezekiel 3:​7-21; 33:7-9) Gbɛnaa nii ni tamɔ nakai nɔŋŋ ka Yehowa tsuji ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛnanemɛi “asafo babaoo” lɛ anɔ ŋmɛnɛ. Esa akɛ wɔ odaseyeli lɛ amɔ shi. Kɛ ebalɛ nɛkɛ lɛ, abaahere wɔ kɛ mɛi ni boɔ wɔ toi lɛ ayiwala yɛ Yehowa oweletɔɔ gbi lɛ nɔ.​—Yesaia 26:​20, 21; 1 Timoteo 4:​16; Kpojiemɔ 7:​9, 14, 15.

21. Mɛɛ gbɛi anɔ nɛkɛ wɔɔtsɔ wɔjie bulɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli kpo wɔha lá, ni mɛni baajɛ mli aba?

21 Nyɛhaa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ atswaa efai shi akɛ ebaabo Nyɔŋmɔ ŋaawoi fɛɛ ni kɔɔ Kristofoi ahe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli, lá ni amɛaatsi amɛhe kɛaajɛ he, odase ni mɔɔ shi ni amɛaaye, kɛ hemɔkɛyeli ni amɛaana yɛ Yesu afɔleshaa ni jara’ wa lɛ mli lɛ fɛɛ toi.Kɛ́ ebalɛ nɛkɛ lɛ, wɔbaana Lala 33:​10-12 mlibaa ni ŋɔɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ: “Yehowa baa majimaji ajina lɛ feɔ yaka, etswaa maji lɛ ajwɛŋmɔi efɔɔ. Yehowa ajina lɛ damɔɔ shi Shiŋŋ kɛyaa naanɔ . . . Ajɔɔ maŋ ni e-Nyɔŋmɔ ji Yehowa.”a

[Shishigbɛ niŋmai]

a Ajie kɛjɛ September 1, 1986 Watchtower lɛ mli.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

◻ Mɛɛ lá ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ kome pɛ nɔ kɛ naanɔ jɔɔmɔi baa?

◻ Kɛ wɔtsi Wɔhe kɛjɛ lá he lɛ, ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ Wɔfeɔ mɛi ni “yeee mɔ ko la yi sɔ”?

◻ Mɛɛ nifeemɔ ni mɔɔ shi he nɔkwɛmɔ nɔ esa akɛ wɔnyiɛ sɛɛ?

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 17]

The Wall Street Journal ni ji March 20, 1986 nɔ Iɛ hiɛ sane ko ni eyitso ji: ‘Latoo Hei Yeee Amɛhe Kɛjɛɛɛ AIDS He.’ Klɛŋklɛŋ kuku lɛ kaneɔ nɛkɛ: ‘U.S. Amerika latoo he lɛ bɛ shweshweeshwe taakɛ bɔ ni gbɛjianɔtoi ni toɔ la lɛ baasumɔ ni wɔhe wɔye lɛ. La ni agbalaa awoɔ mɛi amli Iɛ titiri ji nɔ ni gbaa gbɛ ni ehaa Acquired Immune Deficiency Syndrome ni ji AIDS lɛ shwereɔ ni egbɛɔ kɛboteɔ gbɔmɛi ateŋ lɛ. Nibii ni akɛkaa AIDS akwɛɔ akɛ aleenɔ eko yɛ lá ko ni mɔ ko kɛhaa lɛ mli lɛ nyɛŋ ama nɔ mi akɛ abaana lá ni hela nɛɛ yɔɔ mli lɛ fɛɛ. Nɔ ni ehiii kwraa Iɛ, mɛi ni kɛ lá toɔ lɛ sumɔɔɔ ni amɛtoɔ gbɛjianɔ ni baaha lá ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ afee nɔ ni hela ko bɛ mli.’

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje