Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • pr nikasemɔ 1 bf. 4-6
  • Ani Yiŋtoo Ko Yɛ Shihilɛ Sɛɛ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Yiŋtoo Ko Yɛ Shihilɛ Sɛɛ?
  • Mɛni Ji Yiŋtoo Ni Yɔɔ Shihilɛ Sɛɛ? Te Ooofee Tɛŋŋ Ole Hu?
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Shihilɛi Amli Ewa Babaoo
  • Nɔ ni Amɛkɛɔ
  • Nɔ ni Ejɛ Mli Eba
  • Yehowa Nyɔŋmɔ ni Yɔɔ Yiŋtoo
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Yiŋtoo Ni Haa Anáa Miishɛɛ Yɛ Shihilɛ Mli Lɛ Taomɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
  • Mɛɛ Shihilɛ Nyɔŋmɔ Sumɔɔ Ni Wɔná?
    Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ!—Biblia Kasemɔ Ni Baafee Sanegbaa
  • Mɛni Haa Shihilɛ Feɔ Nɔ Ni Sɛɛnamɔ Diɛŋtsɛ Yɔɔ He?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2004
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Mɛni Ji Yiŋtoo Ni Yɔɔ Shihilɛ Sɛɛ? Te Ooofee Tɛŋŋ Ole Hu?
pr nikasemɔ 1 bf. 4-6

Nikasemɔ 1

Ani Yiŋtoo Ko Yɛ Shihilɛ Sɛɛ?

1. Mɛni afɔɔ bimɔ yɛ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he, ni te mɔ ko wie he eha tɛŋŋ?

Etsɛɛɛ, ni efeɔ tamɔ nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ biɔ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ. Ani no ji akɛ wɔtsu nii waa ni wɔha wɔshihilɛ aya hiɛ, ni wɔna nibii wɔha wɔwekui, ni wɔgboi, ekolɛ yɛ afii 70 loo 80 sɛɛ, ni wɔlaaje ni wɔbɛ shihilɛ mli kwraa kɛmiiya naanɔ? Obalanyo ko ni nu he nɛkɛ lɛ kɛɛ akɛ yiŋtoo kroko ko kwraa bɛ shihilɛ mli fe akɛ “ahi shi, afɔ bii, ana miishɛɛ, ni no sɛɛ lɛ agboi.” Shi ani eji anɔkwale? Ni ani gbele foɔ nɔ fɛɛ nɔ sɛɛ?

2, 3. Mɛni hewɔ heloo naa ninamɔ babaoo jeee nɔ ni fa kɛha yiŋtoo ni yɔɔ wala sɛɛ lɛ namɔ lɛ?

2 Mɛi pii yɛ Bokagbɛ kɛ Anaigbɛ shikpɔji fɛɛ nɔ ni nuɔ he akɛ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ mli ji ni abua heloo naa nibii anaa. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ enɛ baanyɛ eha amɛna shihilɛ ni miishɛɛ kɛ shishinumɔ yɔɔ mli. Shi gbɔmɛi ni yɔɔ heloo naa nii babaoo momo lɛ hu? Canadanyo niŋmalɔ Harry Bruce wie akɛ: “Ewa akɛ aaahe aye akɛ niiatsɛmɛi pii wieɔ akɛ amɛbɛ miishɛɛ.” Ekɛfata he akɛ: “Nii amli taomɔ tsɔɔ akɛ gbɛkpamɔ kpakpa ni abɛ kɛha wɔsɛɛ egbɛ eshwa Amerika Kooyigbɛ fɛɛ . . . Ani mɔ ko yɛ miishɛɛ yɛ je nɛŋ? Kɛ nakai lɛ, mɛni kɛ nɛkɛ miishɛɛ nɛɛ baa?”

3 Tsutsu U.S. maŋ nɔkwɛlɔ Jimmy Carter wie akɛ: “Wɔyoo akɛ nibii ni mɔ yɔɔ kɛ emli ŋɔɔmɔ ni enaa lɛ haaa etsui anyɔ emli yɛ shishinumɔ ni etaoɔ ena lɛ he. . . . Heloo naa nibii babaoo anaabuamɔ nyɛŋ awo bɔ ni shihilɛi ni hiɛnɔkamɔ loo yiŋtoo ko bɛ sɛɛ lɛ efee shwɛm eha lɛ obɔ.” Ni maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔ kroko hu kɛɛ: “Mikɛ mihe ewo anɔkwalei ni kɔɔ mi diɛŋtsɛ mihe kɛ mishihilɛ he lɛ taomɔ mli vii afii babaoo nɛ; mile mɛi krokomɛi babaoo hu ni miifee nakai nɔŋŋ. Mɛi babaoo miibi fe bei fɛɛ ni eho dã, akɛ ‘Namɛi ji wɔ? Mɛni ji wɔyiŋtoo?’”

Shihilɛi Amli Ewa Babaoo

4. Mɛni hewɔ mɛi komɛi ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi akɛ yiŋtoo yɛ shihilɛ sɛɛ lɛ?

4 Mɛi pii ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he, kɛ́ amɛna akɛ shihilɛ mli ewa waa lɛ. Yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ, gbɔmɛi fe akpekpei akpe kome he miiye waa aloo amɛnaaa niyenii kpakpa amɛye, ni enɛ haa gbekɛbii aaafee akpekpei nyɔŋma gboiɔ daa afi yɛ Afrika pɛ. Gbɔmɛi ayifalɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ, ni miihe ashɛ akpekpei akpei 6 lɛ miiya nɔ eefa kɛ mɛi aaafee akpekpei 90 daa afi, ni nɛkɛ yifalɛ nɛɛ mli oha mlijaa 90 baa yɛ maji ni kpaako amɛyaa amɛhiɛ lɛ amli. Nɛkɛ gbɔmɛi ayifalɛ ni yaa hiɛ daa nɛɛ haa niyenii, wɔɔhei, kɛ nitsumɔ hei he bahiaa waa, ni no hu yaa nɔ efiteɔ shikpɔŋ, nu, kɛ kɔɔyɔɔ mli kɛtsɔ muji ni jɛɔ nitsumɔ hei kɛ hei krokomɛi lɛ anɔ.

5. Mɛni baa tsei kɛ kwɛ̃ɛnii ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ anɔ?

5 Wolo ko ni gbɛi ji World Military and Social Expenditures 1991 lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Daa afi lɛ, koo dalɛ ni akpataa hiɛ lɛ miihe ashɛ [Great Britain] shikpɔŋ lɛ dalɛ pɛpɛɛpɛ. Bɔ ni ayaa nɔ (akpataa hiɛ) oyayaayai amrɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ, beni aaashɛ afi 2000 lɛ, no mli lɛ wɔkpata kooi ni yɔɔ hulu liamɔ shikpɔji anɔ, ni nugbɔnɛmɔ fa yɛ jɛmɛ lɛ mli oha mlijaa 65 hiɛ.” Taakɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ nitsumɔ he ko tsɔɔ lɛ, afolɔɔ tsei 10, yɛ 1 ni aduɔ atoɔ najiaŋ lɛ mli, yɛ nɛkɛ hei nɛɛ; yɛ Afrika lɛ afolɔɔ tsei fe 20 ni aduɔ 1 atoɔ najiaŋ. No hewɔ lɛ shia ŋa shikpɔŋ miiya nɔ eelɛɛ, ni daa afi lɛ, shikpɔŋ ni dalɛ shɛɔ Belgium laajeɔ ni anyɛɛɛ ahu nɔ dɔŋŋ.

6, 7. Mɛni ji naagbai ni adesai ahiɛnyiɛlɔi nyɛɛɛ atsu he nii lɛ ekomɛi, no hewɔ lɛ mɛɛ sanebimɔi esa akɛ aha hetoo?

6 Agbɛnɛ, gbɔmɛi ni egboi yɛ afii ohai 20 nɛɛ pɛ mli yɛ tawuu hewɔ lɛ fe afii ohai ejwɛ ni tsɔ hiɛ lɛ fɛɛ mli nɔ̃ ni abua naa lɛ toi ejwɛ. Efɔŋ feemɔ, titri lɛ awuiyeli miiya nɔ waa yɛ he fɛɛ he. Wekui ni fiteɔ, tsofai kɛ nitsumɔ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, AIDS, bɔlɛnamɔ mli helai, kɛ nibii krokomɛi ni fata he ni ehiii lɛ fɛɛ miiha shihilɛ lɛ mli miiwa waa diɛŋtsɛ. Ni je lɛŋ hiɛnyiɛlɔi nako naagbai babaoo ni haoɔ adesai aweku lɛ anaa tsabaa lolo. Enɛ hewɔ lɛ, anuɔ nɔ hewɔ ni gbɔmɛi biɔ akɛ, Mɛni ji yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ mli? lɛ shishi.

7 Te woloŋlelɔi kɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi eha nakai sanebimɔ lɛ hetoo amɛha tɛŋŋ? Yɛ afii ohai babaoo nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ani amɛkɛ hetoo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli eha?

Nɔ ni Amɛkɛɔ

8, 9. (a) Mɛni Chinanyo woloŋlelɔ ko wie yɛ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he? (b) Mɛni mɔ ko ni yi ná wala yɛ Nazi gbele ŋsara mli lɛ wie?

8 Konfushio jamɔ mli woloŋlelɔ Tu Wei-Ming kɛɛ akɛ: “Anaa shishinumɔ diɛŋtsɛ ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ yɛ wɔ adesai ashihilɛ folo nɛɛ mli.” Taakɛ susumɔ nɛɛ tsɔɔ lɛ, abaaya nɔ afɔ adesai, ni amɛbaapele aahu kɛha shihilɛ, kɛkɛ lɛ amɛgboi. Hiɛnɔkamɔ bibioo pɛ yɔɔ nɛkɛ susumɔ nɛɛ mli. Ni ani eji anɔkwale po?

9 Elie Wiesel, ni yi ná wala yɛ Nazi gbele ŋsarai amli yɛ Jeŋ Ta II mli lɛ wie akɛ: “‘Mɛni hewɔ wɔyɔɔ biɛ?’ ji sanebimɔ ni he hiaa fe fɛɛ ni esa akɛ gbɔmɔ adesa anyɛ aha hetoo. . . . Miheɔ miyeɔ akɛ, yɛ gbele ni shishinumɔ bɛ he ni mina lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, shishinumɔ ko yɛ shihilɛ sɛɛ.” Shi enyɛɛɛ etsɔɔ nɔ ni shishinumɔ ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ nɛɛ ji.

10, 11. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ niŋmalɔ ko tsɔɔ yɛ akɛ gbɔmɛi bɛ saji nɛɛ ahetooi? (b) Mɛni hewɔ susumɔ ni sutsakemɔ he nilelɔ ko hiɛ lɛ haaa mɔ tsui anyɔ emli lɛ?

10 Niŋmalɔ Vermont Royster wie akɛ: “Yɛ gbɔmɔ diɛŋtsɛ he susumɔ mli, . . . kɛ egbɛhe yɛ jeŋ muu nɛɛ fɛɛ mli lɛ, wɔtee hiɛ bibioo pɛ fe be mli ni be kanemɔ je shishi. Sanebimɔi ni kɔɔ mɛi ni wɔji kɛ nɔ hewɔ ni wɔyɔɔ biɛ kɛ nɔ ni yɔɔ wɔsɛɛ shihilɛ mli kɛha wɔ lɛ ahe lɛ yɛ lolo ni ahako hetoo.”

11 Sutsakemɔ he nilelɔ Stephen Jay Gould wie akɛ: “Ekolɛ wɔmiishwe ni wɔna hetoo ni ‘nɔ kwɔ’—shi eko kwraa bɛ.” Kɛha sutsakemɔ tsɔɔlɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ, shihilɛ bafeɔ hepelemɔ koni mɔ ni sa fe fɛɛ lɛ ahi shi, ni gbele muɔ fɛɛ naa. Hiɛnɔkamɔ ko bɛ nakai susumɔ lɛ hu mli. Ni shikome ekoŋŋ lɛ, ani eji anɔkwale?

12, 13. Mɛɛ susumɔi jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi hiɛ, ni ani amɛhaa mɔ tsui nyɔɔ emli fe susumɔi ni je lɛŋ bii kɛhaa lɛ?

12 Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi pii kɛɔ akɛ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ mli ji ni aba jeŋ kpakpa koni yɛ gbele mli lɛ, mɔ lɛ susuma anyɛ aya ŋwɛi ni eyahi shi kɛya naanɔ yɛ jɛmɛ. Gbɛfaŋnɔ kroko ni akɛhaa gbɔmɛi fɔji ji naanɔ piŋmɔ yɛ hɛl la mli. Ni kɛlɛ, taakɛ hemɔkɛyeli nɛɛ tsɔɔ lɛ, shihilɛ ni haaa mɔ tsui anyɔ emli nɛɛ baaya nɔ yɛ shikpɔŋ nɔ babaoo taakɛ etee nɔ aahu yɛ yinɔsane be fɛɛ mli lɛ. Shi kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo ji ni eha gbɔmɛi ahi ŋwɛi tamɔ ŋwɛibɔfoi lɛ, mɛni hewɔ etsɔɔɔ hiɛ ebɔɔɔ amɛ nakai kɛkɛ, taakɛ efee ŋwɛibɔfoi lɛ?

13 Ewa ha osɔfoi po akɛ amɛaanu susumɔi ni tamɔ nɛkɛ shishi. Dr. W. R. Inge, tsutsu St. Paul Sɔlemɔtsu Wulu ni yɔɔ London lɛ osɔfo lɛ kɛɛ be ko akɛ: “Mibɔ mɔdɛŋ yɛ mishihilɛ be fɛɛ mli akɛ mana yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ mli. Mibɔ mɔdɛŋ aahu akɛ maha saji etɛ ni misusuɔ daa akɛ nomɛi ji shishijee nɔ kwraa lɛ ahetoo: naanɔ shihilɛ he sane lɛ; adesa su lɛ he sane lɛ; kɛ sane ni kɔɔ nɔ ni ji efɔŋ he lɛ. Minine enyɛ shi. Mihako ekome folo po hetoo.”

Nɔ ni Ejɛ Mli Eba

14, 15. Mɛɛ hewalɛ susumɔi ni kɛ amɛhe kpaaa gbee lɛ naa yɛ gbɔmɛi anɔ?

14 Mɛni ejɛ nɛkɛ susumɔi babaoo ni woloŋlelɔi kɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi kɛba yɛ sane ni kɔɔ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ mli nɛɛ he lɛ mli eba? Mɛi pii haa hetoo, tamɔ nuu onukpa ni ha hetoo nɛkɛ lɛ, akɛ: “Mibiɔ nɔ hewɔ ni miyɔɔ biɛ lɛ yɛ mishihilɛ be babaoo mli. Kɛ yiŋtoo ko yɛ sɛɛ po lɛ, ejeee mihe sane dɔŋŋ.”

15 Mɛi ni naa susumɔi sɔrɔtoi pii ni jeɔ kpo yɛ je lɛŋ jamɔi amli lɛ ateŋ mɛi babaoo muɔ sane naa akɛ nɔ ni mɔ ko heɔ eyeɔ lɛ he ehiaaa tsɔ ko. Amɛnuɔ he akɛ jamɔ ji nɔ ko ni akɛgbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nɔ ko nɔ kɛkɛ, nɔ ko ni akɛhaa mɔ naa jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ kɛ miishɛjemɔ fioo ko, koni mɔ lɛ anyɛ akpee shihilɛ mli naagbai anaa. Mɛi krokomɛi hu nuɔ he akɛ jamɔ jeee nɔ ko nɔ kɔ akɛ apasa hemɔkɛyeli ko kɛkɛ. Amɛnuɔ he akɛ afii ohai abɔ ni akɛpɛi jamɔi amli akwɛ lɛ hako sanebimɔ ni kɔɔ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he lɛ hetoo, ni ehako gbɔmɛi foji lɛ ashihilɛ aya hiɛ hu. Lɛlɛŋ, yinɔsane tsɔɔ akɛ je nɛŋ jamɔi lɛ etsĩ adesai ashweremɔ naa yɛ bei babaoo mli, ni no kɛ nyɛɛ kɛ tai ni awuu lɛ fɛɛ ba.

16. Te yiŋtoo ni yɔɔ wala sɛɛ lɛ taomɔ he hiaa ha tɛŋŋ?

16 Shi, ani ehe miihia po akɛ aaale anɔkwale ni kɔɔ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he lɛ? Jwɛŋmɔŋ hewalɛnamɔ he nitsulɔ Viktor Frankl ha hetoo akɛ: “Mɔdɛŋ ni mɔ ko bɔɔ akɛ eeele yiŋtoo ni yɔɔ eshihilɛ mli lɛ ji klɛŋklɛŋ hewalɛ ni kanyaa mɔ yɛ gbɔmɔ mli. . . . Miikɛɛ akɛ, nɔ ko nɔ ko bɛ je nɛɛ mli, ni baanyɛ aye abua mɔ ko jogbaŋŋ ni eje shihilɛi ni ehiii kwraa lɛ amli, tamɔ nilee ni mɔ lɛ aaana akɛ shishinumɔ yɛ eshihilɛ mli.”

17. Mɛɛ saji ehe hiaa ni wɔbi?

17 Akɛni adesai ajeŋ nilee kɛ jamɔi nyɛko atsɔɔ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ mli, bɔ ni aaaha mɔ tsui anyɔ emli hewɔ lɛ, nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔya ni wɔyatao nɔ ni eji? Ani nilee ni nɔ kwɔ jɛɛhe ko yɛ ni baanyɛ akɛɛ wɔ anɔkwale ni kɔɔ sane nɛɛ he?

[[Mfoniri ni yɔɔ yɔɔ baafa 4]

“Daa afi lɛ, koo dalɛ ni akpataa hiɛ lɛ miihe ashɛ [Great Britain] shikpɔŋ lɛ dalɛ pɛpɛɛpɛ”

[Mfoniri ni yɔɔ yɔɔ baafa 5]

“Mibiɔ nɔ hewɔ ni miyɔɔ biɛ lɛ yɛ mishihilɛ be babaoo mli”

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje