Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • kl yitso 14 bf. 130-139
  • Namɔ Nɔyeli Hegbɛ Esa akɛ Wɔkpɛlɛ Nɔ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Namɔ Nɔyeli Hegbɛ Esa akɛ Wɔkpɛlɛ Nɔ?
  • Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • NƆYELI HEGBƐ NI FE FƐƐ
  • “HEGBƐI NI YEƆ NƆ LƐ”
  • NƆYELI HEGBƐ NI YƆƆ WEKU LƐ MLI
  • NƆYELI HEGBƐ YƐ ASAFO LƐ MLI
  • KPƐLƐMƆ BƆ NI YEHOWA KWƐƆ NƆYELI HEGBƐ EHAA LƐ NƆ
  • Bɔ ni Kristofonyo Buɔ Nɔyeli Hegbɛ Ehaa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Bulɛ Kɛha Nɔyeli Hegbɛ—Mɛni Hewɔ Ehe Hiaa?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Bɔ Ni Kristofonyo Lɛ Buɔ Hegbɛi Ni Yeɔ Nɔ Lɛ Ehaa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Mɛni Hewɔ Esa akɛ Wɔbu Mɛi ni Kwɛɔ Wɔnɔ Lɛ?
    ‘Nyɛhia Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli’
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli
kl yitso 14 bf. 130-139

Yitso 14

Namɔ Nɔyeli Hegbɛ Esa akɛ Wɔkpɛlɛ Nɔ?

1, 2. Ani nɔyeli hegbɛi fɛɛ yeɔ awui? Tsɔɔmɔ mli.

“NƆYELI hegbɛ” ji wiemɔ ko ni eŋɔɔɔ mɛi pii anaa. Anuɔ enɛ shishi, ejaakɛ mɛi kɛ nɔyeli hegbɛ tsuɔ nii yɛ bei pii amli yɛ gbɛ fɔŋ nɔ—yɛ nitsumɔ mli, yɛ weku mli, ni nɔyelii hu feɔ nakai nɔŋŋ. Biblia lɛ wieɔ yɛ anɔkwale mli akɛ: “Gbɔmɔ yeɔ enaanyo gbɔmɔ nɔ ni ekɛyeɔ ehe awui.” (Jajelɔ 8:9) Hɛɛ, mɛi pii eye mɛi krokomɛi anɔ kɛtsɔ nɔyelɔi yiwalɔi ni amɛfee kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe ni amɛsɔmɔ lɛ nɔ.

2 Shi jeee nɔyeli hegbɛi fɛɛ yeɔ awui. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ wɔ gbɔmɔtso lɛ yeɔ wɔnɔ. “Efaa” wɔ koni wɔmu kɔɔyɔɔ, wɔye nii, wɔnu nɔ ko, ni wɔwɔ. Ani nɔnyɛɛ nifeemɔ nɛ? Dabi. Nibii nɛɛ anɔyeli hi kɛha wɔ. Yɛ be mli ni wɔhe shi ni wɔbaa kɛhaa wɔgbɔmɔtsoŋ hiamɔ nibii lɛ jeee nɔ ni jɛ suɔmɔ mli lɛ, nɔyeli hegbɛi komɛi yɛ ni biɔ ni wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔba wɔhe shi. Susumɔ nɔkwɛmɔ nii komɛi ahe.

NƆYELI HEGBƐ NI FE FƐƐ

3. Mɛni hewɔ atsɛɔ Yehowa yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ “Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ” lɛ?

3 Atsɛɔ Yehowa akɛ “Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ” (NW) fe shii 300 yɛ Biblia lɛ mli. Maŋtsɛ ji mɔ ni yɔɔ nɔyeli hegbɛ ni fe fɛɛ. Mɛni haa Yehowa naa hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ? Kpojiemɔ 4:11 ha hetoo: “Nuntsɔ Yehowa, bo ji mɔ ni sa akɛ oŋɔ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ, ejaakɛ bo obɔ nii fɛɛ, ni osuɔmɔ naa amɛyɔɔ ni abɔ amɛ.”

4. Mɛɛ gbɛ Yehowa ehala akɛ eeetsɔ nɔ ekɛ enɔyeli hegbɛ lɛ atsu nii?

4 Akɛ wɔ-Bɔlɔ lɛ, Yehowa yɛ hegbɛ akɛ ekɛ enɔyeli hegbɛ lɛ tsuɔ nii bɔ ni esumɔɔ. Enɛ baatamɔ nɔ ko ni yɔɔ gbeyei, titri lɛ kɛ wɔsusu he akɛ Nyɔŋmɔ yɛ ‘nyɛmɔ ni fa kɛ hewalɛ kpele’ lɛ. Atsɛɔ lɛ akɛ “Mawu Ofe”—Hebri wiemɔ ni hiɛ jwɛŋmɔ ni ji akɛ ehewalɛ fe nine. (Yesaia 40:26; 1 Mose 17:1) Ni kɛlɛ, Yehowa jieɔ ehewalɛ lɛ kpo yɛ mlihilɛ gbɛ nɔ, ejaakɛ esu ni fe fɛɛ ji suɔmɔ.—1 Yohane 4:16.

5. Mɛni hewɔ ewaaa akɛ aaaba he shi aha Yehowa nɔyeli hegbɛ lɛ?

5 Eyɛ mli akɛ Yehowa bɔ kɔkɔ akɛ ekɛ toigbalamɔ baaba efɔŋ feelɔi ni tsakeee amɛtsui lɛ anɔ moŋ, shi Mose le lɛ titri akɛ “Mawu anɔkwafo, ni toɔ kpaŋmɔ kɛ mɔbɔnalɛ ehaa mɛi ni sumɔɔ lɛ kɛ mɛi ni yeɔ ekitai lɛ anɔ.” (5 Mose 7:9) Bo lɛ susumɔ he okwɛ! Jeŋ Muu Fɛɛ Nɔyeli Hegbɛ ni Fe Fɛɛ lɛ enyɛɛɛ wɔnɔ koni wɔsɔmɔ lɛ. Shi moŋ, esuɔmɔ lɛ gbalaa wɔ kɛbɛŋkɛɔ lɛ. (Romabii 2:4; 5:8) Ni wɔɔba wɔhe shi wɔha Yehowa nɔyeli hegbɛ lɛ yɛ miishɛɛ, ejaakɛ emlai tsuɔ nii kɛhaa wɔ sɛɛnamɔ be fɛɛ be.—Lala 19:8, 9.

6. Mɛɛ gbɛ nɔ nɔyeli hegbɛ he sane lɛ te shi yɛ Eden trom lɛ mli, ni mɛni jɛ mli ba?

6 Wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ kpoo Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli. Amɛmiisumɔ ni amɛhala nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe. (1 Mose 3:4-6) Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, ashwie amɛ kɛjɛ amɛ Paradeiso shia lɛ mli. Yɛ no sɛɛ lɛ Yehowa ŋmɛ adesai agbɛ koni amɛná nɔyeli gbɛjianɔtoi ni baaha amɛhi shi yɛ gbɛjianɔtoo kpakpa naa amɛha amɛhe, eyɛ mli akɛ amɛyeee emuu. Mɛni ji nɛkɛ nɔyeli hegbɛi nɛɛ ekomɛi, ni Nyɔŋmɔ miikpa gbɛ akɛ wɔbaaba wɔhe shi wɔha amɛ kɛyashi nɛgbɛ?

“HEGBƐI NI YEƆ NƆ LƐ”

7. Namɛi ji “hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ,” ni amɛ gbɛhe lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ nɔyeli hegbɛ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aba ehe shi aha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ. Ejaakɛ hegbɛ ko bɛ ni jɛɛɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ.” Namɛi ji “hegbɛi ni yeɔ nɔ” lɛ? Paulo wiemɔi ni yɔɔ kukuji ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ tsɔɔ akɛ amɛji adesa nɔyeli hegbɛi. (Romabii 13:1-7; Tito 3:1) Jeee Yehowa ji mɔ ni to adesai anɔyeli hegbɛi lɛ ashishi, shi egbɛŋmɛɛ naa amɛyɔɔ shihilɛ mli. No hewɔ lɛ Paulo nyɛ eŋma akɛ: ‘Nyɔŋmɔ to hegbɛi ni yɔɔ lɛ emamɔ shi yɛ gbɛ ni husu yɔɔ mli lɛ nɔ.’ Mɛni enɛ tsɔɔ yɛ shikpɔŋ nɔ nɔyeli hegbɛ ni tamɔ nɛkɛ he? Ebaa shi, loo eshɛɛɛ Nyɔŋmɔ nɔyeli hegbɛ. (Yohane 19:10, 11) No hewɔ lɛ, kɛ béi ba gbɔmɔ mla kɛ Nyɔŋmɔ mla teŋ lɛ, esa akɛ Kristofoi ahenilee ni Biblia etsɔse lɛ lɛ akudɔ amɛ. “Esa akɛ [amɛ]boɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29.

8. Onáa hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ ahe sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ojie heshibaa ni ofeɔ kɛhaa amɛ lɛ kpo yɛ?

8 Shi yɛ bei pii amli lɛ, nɔyeli hegbɛi lɛ tsuɔ nii akɛ ‘Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi kɛhaa wɔ hilɛ-kɛhamɔ.’ (Romabii 13:4) Yɛ mɛɛ gbɛi anɔ? Ojogbaŋŋ, susumɔ sɔɔmɔi sɔrɔtoi ni hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ kɛhaa wɔ lɛ he, tamɔ post ɔfis nitsumɔ, polisi kɛ la hebuu, falefale-feemɔ, kɛ wolo-kasemɔ nɛkɛ. Paulo ŋma akɛ: “Enɛ hewɔ nyɛtsuɔ onia hu lɛ; ejaakɛ Nyɔŋmɔ tsuji ji amɛ, ni nɛkɛ sɔɔmɔ nɛɛ nɔŋŋ he amɛyɔɔ.” (Romabii 13:6) Yɛ too-woo loo mla naa gbɛnaa nii krokomɛi ahe lɛ, esa akɛ “wɔba wɔjeŋ fɛfɛo.”—Hebribii 13:18.

9, 10. (a) Hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ baa Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni hewɔ ebaafee nɔ ni ejaaa akɛ ooote shi owo hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ?

9 Yɛ bei komɛi amli lɛ, hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ kɛ amɛ hewalɛ lɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Ani enɛ haa wɔyeɔ wɔhe yɛ gbɛnaa nii ni ka wɔnɔ akɛ wɔba wɔhe shi wɔha amɛ lɛ mli? Dabi, efeee nakai. Yehowa naa nibii ni ejaaa gbɛ ni nɔyeli hegbɛi nɛɛ feɔ lɛ. (Abɛi 15:3) Gbɔmɔ nɔyeli gbɛ ni eŋmɛ lɛ etsɔɔɔ akɛ ekuɔ ehiɛ eshwieɔ efɔŋ nɔ; ni asaŋ ekpaaa gbɛ akɛ wɔɔfee nakai. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ ‘baajwara nɛkɛ maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ ni eeekpata amɛhiɛ,’ ni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ ejalɛ nɔyeli baato najiaŋ. (Daniel 2:44) Shi dani enɛ aaaba lɛ, hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ tsuɔ yiŋtoo ko ni sɛɛnamɔ yɔɔ he lɛ he nii.

10 Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni kuɔ hegbɛ lɛ naa lɛ, Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ eteɔ shi ewoɔ” lɛ. (Romabii 13:2) Hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ ji Nyɔŋmɔ “gbɛjianɔtoo” kɛ yiŋtoo akɛ amɛhaa gbɛjianɔtoo kpakpa ko hiɔ shi, ni kɛ enɛ bɛ lɛ basabasa-feemɔ kɛ mla nɔ ni ayeee baahe shi. Ŋmalɛ fiii sɛɛ ni jwɛŋmɔ hu bɛ mli akɛ aaate shi awo amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: Susumɔ akɛ afee bo opireshɛn ni akɛ kpãa ekpɛ pilamɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ kpãai lɛ fataaa gbɔmɔtso lɛ he moŋ, shi amɛtsuɔ yiŋtoo ko he nii yɛ be kuku ko mli. Amɛjiemɔ mra tsɔ baaye awui. Nakai nɔŋŋ hu adesa nɔyeli hegbɛi lɛ jeee Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo lɛ fã. Shi dani e-Maŋtsɛyeli lɛ aaaye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ kwraa lɛ, esa akɛ adesa nɔyelii aha gbɔmɛi ahi shi yɛ ekomefeemɔ mli, ni amɛtsu nitsumɔi ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpaa gbee kɛha ŋmɛnɛŋmɛnɛ be nɛɛ. No hewɔ lɛ esa akɛ wɔya nɔ wɔba wɔhe shi wɔha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ, yɛ be mli ni wɔkɛ Nyɔŋmɔ mla kɛ enɔyeli hegbɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ.

NƆYELI HEGBƐ NI YƆƆ WEKU LƐ MLI

11. Mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ otsɔɔ yitsoyeli he shishitoo mla lɛ mli yɛ?

11 Weku lɛ ji adesai asafo lɛ shishijee. Emli wu kɛ ŋa fɛɛ baanyɛ ana naanyobɔɔ ni nyɔmɔwoo yɔɔ mli lɛ kɛjɛ, ni abaanyɛ abaa gbekɛbii ayi ni atsɔse amɛ ni amɛtsɔmɔ onukpai. (Abɛi 5:15-21; Efesobii 6:1-4) Ehe miihia ni ato gbɛjianɔtoo ni yɔɔ nyam nɛɛ he gbɛjianɔ, yɛ gbɛ ni baaha weku lɛ mli bii ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ kɛ gbeekpamɔ mli lɛ nɔ. Gbɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ etsuɔ enɛ he nii ji kɛtsɔ yitsoyeli he shishitoo mla, ni afo lɛ kuku yɛ wiemɔi ni anaa yɛ 1 Korintobii 11:3 lɛ nɔ, akɛ: “Nuu fɛɛ nuu yitso ji Kristo, ni yoo fɛɛ yoo yitso ji nuu, ni Kristo yitso ji Nyɔŋmɔ.”

12, 13. Namɔ ji weku yitso lɛ, ni mɛni abaanyɛ akase kɛjɛ gbɛ ni Yesu tsɔ nɔ ekɛ yitsoyeli lɛ tsu nii lɛ mli?

12 Wu lɛ ji weku yitso. Shi kɛlɛ, lɛ hu eyɛ yitso—Yesu Kristo. Paulo ŋma akɛ: “Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ.” (Efesobii 5:25) Wu lɛ jieɔ bɔ ni ebaa ehe shi ehaa Kristo lɛ kpo kɛ ekɛ eŋa ye yɛ gbɛ ni Yesu kɛ asafo lɛ yeɔ be fɛɛ be lɛ nɔ. (1 Yohane 2:6) Akɛ nɔyeli hegbɛ babaoo eha Yesu, shi ekɛtsuɔ nii yɛ mlihilɛ, suɔmɔ kɛ shishinumɔ naa diɛŋtsɛ. (Mateo 20:25-28) Akɛ nuu lɛ, Yesu kɛ enɔyeli gbɛhe lɛ tsuuu nii yɛ gbɛ ni esaaa nɔ. ‘Ehe jɔ ni ebaa ehe shi kɛjɛɔ etsui mli,’ ni etsɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ “shieŋtsɛmɛi” moŋ fe “tsuji.” Ewo amɛ shi akɛ, “maha nyɛ hejɔɔmɔ,” ni nakai pɛpɛɛpɛ efee.—Mateo 11:28, 29; Yohane 15:15.

13 Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ tsɔɔ wumɛi akɛ Kristofoi ayitsoyeli lɛ jeee gbɛhe ni haa ayeɔ mɔ nɔ keketee. Shi moŋ, eji nɔ ni bulɛ kɛ he-kɛ-afɔleshaa suɔmɔ yɔɔ mli. Enɛ haŋ afee hefatalɔ lɛ niseniianii yɛ gbɔmɔtsoŋ loo wiemɔ mli. (Efesobii 4:29, 31, 32; 5:28, 29; Kolosebii 3:19) Kɛji akɛ Kristofonyo nuu aaafee eŋa efɔŋ nɛkɛ lɛ, sɛɛnamɔ baŋ enitsumɔi kpakpai krokomɛi lɛ ahe, ni abaatsi esɔlemɔi agbɛ.—1 Korintobii 13:1-3; 1 Petro 3:7.

14, 15. Nyɔŋmɔ he nilee yeɔ ebuaa ŋa koni eba ehe shi eha ewu yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

14 Kɛ wu lɛ kase Kristo nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ehaa efeɔ mlɛo kɛhaa eŋa lɛ akɛ ekɛ wiemɔi ni yɔɔ Efesobii 5:22, 23 lɛ aaatsu nii: “Nyɛ yeigbayei lɛ, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛwumɛi lɛ, tamɔ bɔ ni nyɛfeɔ nyɛhaa Nuntsɔ lɛ, ejaakɛ wu lɛ ji ŋa lɛ yitso, taakɛ bɔ ni Kristo hu ji asafo lɛ yitso.” Taakɛ bɔ ni esa akɛ wu aba ehe shi aha Kristo lɛ, esa akɛ ŋa hu aba ehe shi aha ewu. Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ ŋamɛi kpakpai lɛ naa woo kɛ yijiemɔ yɛ amɛnilee kɛ nitsumɔ ni damɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ nɔ lɛ hewɔ.—Abɛi 31:10-31.

15 Kristofonyo ŋa lɛ heshibaa kɛha ewu lɛ yashɛɔ he ko. Enɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ moŋ esa akɛ abo lɛ toi fe gbɔmɔ kɛji akɛ nɔ ni baajɛ ehe shi ni ebaa yɛ sane ko mli lɛ mli aba ji ŋwɛi mla mlikuu. Ni yɛ no po mli lɛ, esa akɛ ŋa lɛ shiŋŋ-feemɔ shidaamɔ lɛ afee nɔ ni efeɔ “yɛ mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo” mli. Esa akɛ eje kpo akɛ Nyɔŋmɔ he nilee lɛ efee lɛ ŋa kpakpa. (1 Petro 3:1-4) Nakai nɔŋŋ ebaafee anɔkwale yɛ Kristofonyo nuu ni eŋa jeee heyelilɔ lɛ gbɛfaŋ. Esa akɛ Biblia shishitoo mlai kɛ nitsumɔ aha efee wu kpakpa.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ gbekɛbii aaatsɔ akase nɔkwɛmɔ nɔ ni Yesu fee beni eji gbekɛ lɛ?

16 Efesobii 6:1 tsɔɔ bii lɛ anitsumɔ, akɛ: “Nyɛboa nyɛ fɔlɔi lɛ atoi yɛ Nuntsɔ lɛ mli; ejaakɛ enɛ ja.” Gbekɛbii Kristofoi nyiɛɔ Yesu, ni tee nɔ eba ehe shi eha efɔlɔi yɛ be mli ni edaa lɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ. Akɛ gbekɛ toibolɔ lɛ, “etee ehiɛ yɛ nilee kɛ dalɛ kɛ duromɔ mli yɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ahiɛ.”—Luka 2:51, 52.

17. Gbɛ ni fɔlɔi kɛ amɛ nɔyeli hegbɛ tsuɔ nii lɛ baanyɛ ana gbekɛbii lɛ anɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

17 Gbɛ ni fɔlɔi tsɔɔ nɔ amɛtsuɔ amɛ gbɛnaa nii ahe nii lɛ baanyɛ ana hewalɛ yɛ bɔ ni amɛbii baajie bulɛ kpo aha nɔyeli hegbɛ loo amɛbaatse hiɛ atua lɛ nɔ. (Abɛi 22:6) No hewɔ lɛ fɔlɔi baanyɛ abi amɛ diɛŋtsɛ amɛhe akɛ, ‘Ani mikɛ nɔyeli hegbɛ ni miyɔɔ lɛ tsuɔ nii yɛ suɔmɔ mli loo yɛ gbɛ ni yɔɔ keketee nɔ? Ani miŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ?’ Aakpa gbɛ akɛ fɔlɔ ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ aaafee mɔ ni yɔɔ suɔmɔ kɛ mɔ ni susuɔ mɔ he, shi kɛlɛ eyɛ shiŋŋ yɛ shishitoo mlai ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ kɛ nitsumɔ mli. Paulo ŋma yɛ gbɛ ni sa jogbaŋŋ nɔ akɛ: “Ni nyɛ tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ nyɛlɛa amɛ yɛ Nuntsɔ [Yehowa] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.”—Efesobii 6:4; Kolosebii 3:21.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ atsɔ atsu fɔlɔi atsɔsemɔ he nii?

18 Esa akɛ fɔlɔi apɛi amɛtsɔsemɔ gbɛjianɔtoi lɛ amli amɛkwɛ, titri lɛ kɛ amɛmiisumɔ ni amɛbii afee toibolɔi ni amɛha amɛna miishɛɛ lɛ. (Abɛi 23:24, 25) Yɛ Biblia mli lɛ, tsɔsemɔ baa yɛ wiemɔ-kɛ-tsɔɔmɔ mli titri. (Abɛi 4:1; 8:33) Akɛtsa suɔmɔ kɛ mlijɔlɛ, jeee mlifu kɛ yiwalɛ nifeemɔ. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni fɔlɔi Kristofoi kɛ nilee afee nii ni amɛye amɛhe nɔ beni amɛkɛ tsɔsemɔ haa amɛbii.—Abɛi 1:7.

NƆYELI HEGBƐ YƐ ASAFO LƐ MLI

19. Nyɔŋmɔ eto gbɛjianɔ kpakpa yɛ Kristofoi asafo lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Akɛni Yehowa ji Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtolɔ hewɔ lɛ, shishinumɔ yɛ mli akɛ ekɛ nɔyeli hegbɛ kɛ hiɛnyiɛmɔ ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ baaha ewebii. No hewɔ lɛ, ehala Yesu akɛ Kristofoi asafo lɛ Yitso. (1 Korintobii 14:33, 40; Efesobii 1:20-23) Nyɔŋmɔ eto gbɛjianɔ ni abaatsɔ onukpai ni ahala amɛ ni yɔɔ asafo fɛɛ asafo mli lɛ nɔ alɛ tooku lɛ yɛ miishɛɛ mli, tsuijurɔ naa, kɛ suɔmɔ mli yɛ Kristo hiɛnyiɛmɔ ni anaaa lɛ shishi. (1 Petro 5:2, 3) Asafoŋ sɔɔlɔi yeɔ buaa amɛ yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ ni amɛkɛ sɔɔmɔ ni yɔɔ sɛɛnamɔ haa yɛ asafo lɛ mli.—Filipibii 1:1.

20. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔba wɔhe shi wɔha Kristofoi onukpai ni ahala amɛ lɛ, ni mɛni hewɔ sɛɛnamɔ yɔɔ enɛ mli lɛ?

20 Paulo ŋma yɛ Kristofoi onukpai ahe akɛ: “Nyɛboa nyɛtsɔɔlɔi lɛ atoi ni nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa amɛ; ejaakɛ amɛ amɛbuɔ nyɛ susumai lɛ ahe akɛ mɛi ni baabu he akɔntaa, koni amɛkɛ miishɛɛ afee nii nɛɛ, shi jeee ŋtsɔidɔɔmɔ; ejaakɛ no ehiii haaa nyɛ.” (Hebribii 13:17) Nyɔŋmɔ ejɛ nilee mli ekɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe gbɛnaa nii ewo nɔkwɛlɔi Kristofoi adɛŋ. Nɛkɛ onukpai nɛɛ jeee osɔfoi akuu. Amɛji Nyɔŋmɔ tsuji kɛ nyɔji, ni miisɔmɔ yɛ amɛnanemɛi jálɔi lɛ ahiamɔ nii ahe, taakɛ bɔ ni wɔ-Nuntsɔ, Yesu Kristo fee lɛ. (Yohane 10:14, 15) Ni wɔɔle akɛ hii ni he esa yɛ Ŋmalɛ naa nyãa wɔ nɔyaa kɛ mumɔŋ dalɛ he lɛ woɔ wɔ hewalɛ koni wɔkɛ amɛ afee ekome ni wɔba wɔhe shi.—1 Korintobii 16:16.

21. Onukpai ni ahala amɛ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛye amɛbua nanemɛi Kristofoi yɛ mumɔŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

21 Yɛ bei komɛi amli lɛ, tooi baanyɛ alaaje loo je lɛŋ nibii ni yeɔ awui kɛ amɛ aaawo oshara mli. Onukpai kɛ tookwɛlɔi bibii ni yɔɔ Tookwɛlɔ Nukpa lɛ shishi lɛ ahiɛ hiɔ mɛi ni akɛ amɛ ewo amɛdɛŋ lɛ ahiamɔ nii anɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛyaa amɛyakwɛɔ amɛ jogbaŋŋ. (1 Petro 5:4) Amɛsaraa asafo lɛ mli bii ni amɛkɛ hewalɛwoo wiemɔi haa amɛ. Akɛni amɛle akɛ Abonsam miisumɔ ni efite Nyɔŋmɔ webii atoiŋjɔlɛ hewɔ lɛ, onukpai kɛ nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ tsuɔ nii yɛ naagba fɛɛ naagba he nitsumɔ mli. (Yakobo 3:17, 18) Amɛtsuɔ nii waa koni amɛha ekomefeemɔ kɛ hemɔkɛyeli kome, nɔ ko ni Yesu diɛŋtsɛ sɔle yɛ he lɛ ahi shi.—Yohane 17:20-22; 1 Korintobii 1:10.

22. Mɛɛ yelikɛbuamɔ onukpai lɛ kɛhaa beni efɔŋ feemɔ ko eba lɛ?

22 Shi kɛji akɛ efɔŋ ko ba Kristofonyo ko nɔ loo enijiaŋ je wui yɛ esha ko ni efee hewɔ hu? Biblia mli ŋaawoo ni haa mɔ he jɔɔ lɛ kɛ onukpai lɛ asɔlemɔ ni jɛ tsuiŋ yɛ egbɛfaŋ lɛ baanyɛ aye abua lɛ ni eha ena mumɔŋ hewalɛ ekoŋŋ. (Yakobo 5:13-15) Nɛkɛ hii, ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ehala amɛ nɛɛ hu yɛ nɔyeli hegbɛ akɛ amɛkɛ toigbalamɔ kɛ kãmɔ baa mɔ fɛɛ mɔ ni diɔ efɔŋ feemɔ gbɛ sɛɛ loo amɛbafeɔ mumɔŋ oshara kɛ jeŋba mli mujiwoo kɛhaa asafo lɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:28; Tito 1:9; 2:15) Bɔni afee ni asafo lɛ he atse lɛ, ehe baahia ni aŋkroaŋkroi abɔ efɔŋ feemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ he amaniɛ. (3 Mose 5:1) Kɛji akɛ Kristofonyo ni efee esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli kpɛlɛ Ŋmalɛ mli tsɔsemɔ kɛ kãmɔ nɔ, ni ejie ehe kpo akɛ etsake etsui lɛlɛŋ lɛ, abaaye abua lɛ. Shi kɛlɛ, ashwieɔ mɛi ni kaa he amɛyaa nɔ amɛkuɔ Nyɔŋmɔ mla mli ni amɛtsakeee amɛtsui lɛ kɛjɛɔ asafo lɛ mli.—1 Korintobii 5:9-13.

23. Mɛni Kristofoi nɔkwɛlɔi lɛ kɛhaa koni ahi aha asafo lɛ?

23 Biblia lɛ gba fɔ shi akɛ, abaahala hii ni amɛdara yɛ mumɔŋ koni amɛkɛ miishɛjemɔ, hebuu, kɛ hejɔɔmɔ aha Nyɔŋmɔ webii yɛ Yesu Kristo akɛ Maŋtsɛ lɛ shishi. (Yesaia 32:1, 2) Amɛbaanyiɛ hiɛ akɛ sanekpakpa jajelɔi, tookwɛlɔi, kɛ tsɔɔlɔi, bɔni afee ni amɛha mumɔŋ dalɛ ashwere. (Efesobii 4:11, 12, 16) Eyɛ mli akɛ Kristofoi nɔkwɛlɔi lɛ baanyɛ akã nanemɛi heyelilɔi lɛ ahiɛ, awo amɛ ŋaa, abɔ amɛ kɔkɔ yɛ bei komɛi amli moŋ, shi onukpai lɛ atsamɔ tsɔɔmɔ ni damɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ lɛ kɛ nitsumɔ yeɔ buaa ni ehaa mɔ fɛɛ mɔ hiɔ wala gbɛ lɛ nɔ.—Abɛi 3:11, 12; 6:23; Tito 2:1.

KPƐLƐMƆ BƆ NI YEHOWA KWƐƆ NƆYELI HEGBƐ EHAA LƐ NƆ

24. Mɛɛ sane oti akaa wɔ yɛ he daa gbi?

24 Aka klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ akwɛ yɛ nɔyeli hegbɛ ni abaa he shi ahaa lɛ mli. Ebɛ naakpɛɛ akɛ wɔkɛ kaa ni tamɔ nɛkɛ kpeɔ daa gbi. Satan Abonsam eha atuatsemɔ mumɔ egbɛ eshwa adesai ateŋ. (Efesobii 2:2) Ahaa heyeli gbɛ lɛ feɔ nɔ ni nɔ kwɔ ni lakaa mɔ fe heshibaa nɔ̃.

25. Mɛni ji je lɛ atuatsemɔ mumɔ lɛ ni wɔkpoɔ lɛ, kɛ wɔhe shi ni wɔbaa wɔhaa nɔyeli hegbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ nii loo eŋmɛɔ gbɛ lɛ mli sɛɛnamɔi?

25 Shi, esa akɛ wɔkpoo je lɛ atuatsemɔ mumɔ lɛ. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, wɔbaana akɛ heshibaa yɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ nɔ lɛ kɛ nyɔmɔwoo babaoo baa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, wɔbaajo yeyeeye-feemɔ kɛ nijiaŋwujee ni anaa yɛ mɛi ni yadiɔ naagba ni baa amɛ kɛ je lɛŋ nɔyeli hegbɛi ateŋ lɛ sɛɛ lɛ naa foi. Wɔbaaba béi ni fa yɛ wekui babaoo mli lɛ ashi. Ni wɔbaana sɛɛnamɔi ni miishɛɛ yɔɔ mli ni baa kɛjɛɔ wɔkɛ wɔnanemɛi heyelilɔi Kristofoi lɛ anaanyobɔɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔ heshibaa ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ baaha wekukpaa kpakpa aba wɔkɛ Yehowa, Nɔyeli Hegbɛ ni Fe Fɛɛ, lɛ teŋ.

KAA ONILEE OKWƐ

Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ ekɛ nɔyeli hegbɛ tsuɔ nii?

Namɛi ji “hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ,” ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔbaa wɔhe shi wɔhaa amɛ?

Mɛɛ gbɛnaa nii yitsoyeli he shishitoo mla lɛ kɛfɔɔ weku lɛ mli bii fɛɛ nɔ?

Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie heshibaa kpo yɛ Kristofoi asafo lɛ mli?

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 134]

AMƐBAA AMƐHE SHI, AMƐTUTUAAA MAŊ

Yehowa Odasefoi tsɔɔ amɛ maŋshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ amɛgbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ akɛ adesai ahiɛnɔkamɔ kome pɛ kɛha anɔkwa toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ. Shi nɛkɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he shiɛlɔi ni yɔɔ ekãa nɛɛ jeee mɛi ni tutuaa nɔyelii ni amɛhiɔ amɛshishi lɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Odasefoi lɛ ji maŋbii ni buɔ mɔ ni yeɔ mla nɔ fe fɛɛ. Afrika maŋ ko nɔyeli lɛ mli onukpa ko kɛɛ: “Eji jamɔi sɔrɔtoi lɛ fɛɛ tamɔ Yehowa Odasefoi kulɛ, wɔnaŋ gbɔmɔgbelɔi, julɔi, efɔŋ feelɔi, gbokɛlɛfoi kɛ atɔmik okpɛlɛmii. Aŋamɔŋ shinaai jenamɔ kɛ jetsɛremɔ.” Akɛni nɔyelii amli onukpai ni yɔɔ shikpɔji pii anɔ lɛ eyoo enɛ hewɔ lɛ, amɛŋmɛ gbɛ koni Odasefoi lɛ ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ aya nɔ ni amɛtsiii amɛ gbɛ. Ajie naatsii loo gu ni aguɔ nitsumɔ lɛ yɛ shikpɔji krokomɛi anɔ beni nɔyeli lɛ mli onukpai lɛ yoo akɛ Yehowa Odasefoi naa mɛi anɔ hewalɛ kpakpa lɛ. Etamɔ bɔ ni bɔfo Paulo ŋma yɛ toiboo ni aaafee aha hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ ahe lɛ pɛpɛɛpɛ: “Feemɔ ekpakpa, ni ooona yijiemɔ yɛ edɛŋ.”—Romabii 13:1, 3.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje