Yitso Nɛɛhu
Fɔlɔ-Kome Wekui Baanyɛ Aye Omanye!
1-3. Mɛni kɛ fɔlɔ-kome wekui ni etee nɔ efa babaoo lɛ ba, ni te esaa mɛi ni yɔɔ mli lɛ ahe ehaa tɛŋŋ?
AWIEƆ fɔlɔ-kome wekui ahe yɛ United States akɛ “weku shihilɛ ni yaa nɔ efaa oyayaayai fe fɛɛ.” Shihilɛ lɛ tamɔ nakai yɛ shikpɔji krokomɛi babaoo nɔ. Gbalamlitsemɔ, foi ni ajeɔ ashiɔ weku, gbalashihilɛ mli hefatalɔi amligbalamɔ, kɛ bii ni afɔɔ ni tsɛmɛi bɛ he, ní efa babaoo fe bei fɛɛ ni eho dã lɛ, esa fɔlɔi kɛ gbekɛbii akpekpei abɔ he yɛ gbɛ ni mli wa waa nɔ.
2 “Yoo okulafo ni eye afii 28, ni hiɛ bii enyɔ ji mi,” taakɛ yoo ko ni ji fɔlɔ kome ŋma lɛ. “Mihao waa, ejaakɛ misumɔɔɔ ni mibii lɛ adara ni amɛbɛ tsɛ. Etamɔ nɔ ni mɔ ko mɔ ko susuuu mihe po. Mibii lɛ naa akɛ mifoɔ yɛ bei babaoo mli, ni egbaa amɛnaa waa.” Kɛfata henumɔi tamɔ mlifu, fɔyeli, kɛ he ni feɔ shoo ni awuɔ ashiɔ lɛ he lɛ, mɛi ni ji fɔlɔi komekomei lɛ ateŋ mɛi pii lɛ kɛ jaramɔ shihilɛ ni ji nitsumɔ ni amɛaana yɛ he kroko amɛtsu, kɛ shia nitsumɔi ahe kaai kpeɔ. Amɛteŋ mɔ ko wie akɛ: “Ni aaahi shi akɛ fɔlɔ kome lɛ tamɔ mɔ ni fɔ̃ɔ bɔɔl kɛyaa ŋwɛi ni emɔmɔɔ. Kɛ ofee aahu nyɔji ekpaa sɛɛ lɛ, yɛ naagbee lɛ onyɛɔ ofɔ̃ɔ bɔɔl ejwɛ kɛtsaraa nɔ shikome ni omɔmɔɔ fɛɛ. Shi kɛ ohe sa jogbaŋŋ kɛ nakai feemɔ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ lɛ, mɔ ko efɔ̃ bɔɔl hee eha bo!”
3 Bei pii lɛ, gbekɛbii ni yɔɔ fɔlɔ-kome wekui amli lɛ kɛ amɛ hu amɛ jaramɔ shihilɛi kpeɔ. Ekolɛ ehe baahia ni amɛkpee henumɔi komɛi ni mli wa waa, ni fɔlɔ kome ni shiɔ shia loo egbele trukaa kɛbaa lɛ naa. Yɛ gbekɛbii pii agbɛfaŋ lɛ, etamɔ nɔ ni fɔlɔ kome ni bɛ lɛ saa amɛhe yɛ gbɛ ni ehiii nɔ waa diɛŋtsɛ.
4. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yehowa susuɔ fɔlɔ-kome wekui ahe lɛ?
4 Fɔlɔ-kome wekui hi shi yɛ Biblia bei amli. Ŋmalɛi lɛ tsĩɔ “awusã” kɛ “yoo okulafo” tã shii abɔ. (2 Mose 22:22; 5 Mose 24:19-21; Hiob 31:16-22) Yehowa Nyɔŋmɔ jie henumɔ kpo yɛ amɛ jaramɔ shihilɛ nɛɛ he. Lalatsɛ lɛ tsɛ́ Nyɔŋmɔ akɛ “awusãi atsɛ kɛ okulafoi asaneyelɔ.” (Lala 68:6) Eka shi faŋŋ akɛ, Yehowa susuɔ fɔlɔ-kome wekui ahe waa nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ! Yɛ anɔkwale mli lɛ, e-Wiemɔ lɛ kɛ shishitoo mlai ni baanyɛ aye abua amɛ ni amɛye omanye haa.
HESAA YƐ DAA GBI SHIA NITSUMƆI AGBƐFAŊ
5. Mɛɛ naagba fɔlɔi komekomei kɛkpeɔ klɛŋklɛŋ kwraa?
5 Susumɔ nitsumɔ ni ji shia kwɛmɔ he okwɛ. “Eshɛɔ bei pii ni ona ni kulɛ nuu fata ohe yɛ shia lɛ mli,” taakɛ yoo ko ni kɛ ewu etse gbala kpɛlɛ nɔ lɛ, “akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, tamɔ be mli ni okar shishi ebɔi gbɛɛmɔ ni oleee nɔ ni efite ni haa egbɛɛɔ lɛ.” Nakai nɔŋŋ ekolɛ shia nitsumɔi babaoo ni esa akɛ hii ni etse gbala etsɛko loo amɛŋamɛi egboi eshi amɛ lɛ atsu agbɛnɛ lɛ feɔ haomɔ kpele kɛhaa amɛ. Yɛ gbekɛbii agbɛfaŋ lɛ, shia shihilɛ ni feɔ basabasa nɛɛ haa amɛnuɔ he waa akɛ amɛshihilɛ bɛ shiŋŋ kɛ shweshweeshwe.
Gbekɛbii, nyɛkɛ nyɛ fɔlɔ kome lɛ afea ekome
6, 7. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa “yoo kpakpa” ni yɔɔ Abɛi awolo lɛ mli lɛ fee? (b) Mɔdɛŋbɔɔ ni akɛaatsu shia nitsumɔi ahe nii lɛ yeɔ ebuaa yɛ fɔlɔ-kome shiai amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
6 Mɛni baanyɛ aye abua? Kadimɔ nɔkwɛmɔ nɔ ni “yoo kpakpa” ni awie ehe yɛ Abɛi 31:10-31 lɛ fee efɔ shi lɛ. He ni enitsumɔ kɛ emɔdɛŋbɔɔi yashɛɔ lɛ sa kadimɔ waa diɛŋtsɛ—nihemɔ, nihɔɔmɔ, nikpɛɛ, nihoomɔ, tsũi kɛ shikpɔji ahemɔ kɛ hɔɔmɔ, okwaayeli, kɛ jarayeli nibii ahe nitsumɔ. Mɛni ji nɔ titri ni haa eyeɔ omanye lɛ? Etsuɔ nii kɛ mɔdɛŋbɔɔ, ni etsuɔ nii aahu kɛyashiɔ nyɔɔŋ ni eteɔ shi mra hu ni ejeɔ enitsumɔi ashishi. Ni eto enɔ fɛɛ nɔ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ, ni ekɛ nitsumɔi komɛi ewo mɛi adɛŋ, ni ekɛ eniji tsuɔ ekrokomɛi ni eshwɛ lɛ. Ebɛ naakpɛɛ akɛ enɛ ha ena yijiemɔ babaoo!
7 Kɛ fɔlɔ kome ji bo lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ oshia nitsumɔi amli. Na nitsumɔi ni otsuɔ nɛɛ ahe miishɛɛ, ejaakɛ enɛ feɔ babaoo ni ehaa obii lɛ amiishɛɛnamɔ fáa. Shi kɛlɛ, nii ahesusumɔ kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa he miihia waa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔdɛŋbɔlɔ jwɛŋmɔi lɛ, nifalɛ sɔŋŋ ekɛbaa.” (Abɛi 21:5) Tsɛ ko ni ekome ekwɛɔ ebii, kpɛlɛ nɔ akɛ: “Kulɛ mifɔɔɔ niyenii hesusumɔ, ja hɔmɔ miiye mi dã.” Shi efɔɔ kaa akɛ niyenii ni ato he gbɛjianɔ lɛ feɔ nɔ ni hewalɛ yɔɔ mli, ni eŋɔɔ waa hu fe nɔ ni akɛ oyaiyeli fee lɛ jabejabe kɛkɛ. Ekolɛ ehe baahia hu ni okase bɔ ni okɛ oniji baatsu nitsumɔi heei komɛi. Yei ni ji fɔlɔi komekomei komɛi enyɛ amɛtsu nitsumɔi tamɔ nii ahe pɛntemɔ, paip saamɔ, kɛ tsɔnei ahe nibii bibii asaamɔ, kɛtsɔ nanemɛi ni he esa, kɛ woji ni akwɛɔ mli akaseɔ nibii komɛi afeemɔ, kɛ mɛi ni yeɔ buaa mɛi lɛ ayelikɛbuamɔ nɔ.
8. Fɔlɔi komekomei abii baanyɛ aye abua yɛ shia yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Ani eja gbɛ akɛ abi ni gbekɛbii aye abua? Yoo ko ni ji fɔlɔ kome tsɔɔ ejwɛŋmɔ akɛ: “Kɛ fee lɛ, osumɔɔ ni oha nibii afee mlɛo kɛha gbekɛbii lɛ, ni okɛto amɛ najiaŋ, yɛ fɔlɔ kome ni bɛ lɛ hewɔ.” Ekolɛ shishinumɔ yɛ he nakai, shi jeee be fɛɛ be ekɛ sɛɛnamɔi ni fe fɛɛ bahaa gbekɛ lɛ. Ahaa gbekɛbii ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, ni hi shi yɛ Biblia beaŋ lɛ shia nitsumɔi. (1 Mose 37:2; Salomo Lalai 1:6) No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ obaakwɛ jogbaŋŋ ni okɛ nitsumɔ babaoo akashwie gbekɛbii lɛ anɔ moŋ, shi ebaafee nilee gbɛ yɛ ogbɛfaŋ akɛ oooha amɛ nitsumɔi tamɔ niyeli tsɛŋsii amli-shamɔ kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛtsu mli saamɔ. Mɛni hewɔ okɛ amɛ fɛɛ tsuuu shia nitsumɔi komɛi kutuu? Amɛbaanyɛ amɛna he miishɛɛ waa.
SHIHILƐ MLI HIAMƆ NII NAMƆ LƐ HE KAA
Na be babaoo oha obii lɛ bɔ ni ooonyɛ
9. Mɛni hewɔ bei pii lɛ yei ni ji fɔlɔi komekomei kɛ shika gbɛfaŋ jaramɔ shihilɛi kpeɔ lɛ?
9 Ewa waa kɛha fɔlɔi komekomei pii akɛ amɛaatsu amɛ shika gbɛfaŋ hiamɔ nii ahe nii, ni bei pii lɛ, ewaa waa kɛhaa obalayei bibii ni hiɛ bii ni tsɛmɛi bɛ he lɛ titri.a Yɛ shikpɔji anɔ hei ni maŋbii akwɛmɔ he gbɛjianɔtoo yɔɔ lɛ, ebaafee nilee gbɛ kɛha amɛ akɛ amɛkɛaatsu nii, kɛ hoo lɛ, kɛyashi be mli ni amɛaana nitsumɔ amɛtsu. Biblia lɛ ŋmɛɔ gbɛ ni Kristofoi kɛ hegbɛi ni tamɔ nakai atsu nii kɛji ehe miihia. (Romabii 13:1, 6) Yei okulafoi kɛ mɛi ni wumɛi etse amɛ gbala kɛ kaai ni tamɔ nakai kpeɔ. Bei pii lɛ, mɛi babaoo, ní shihilɛ nɛɛ nyɛɔ amɛnɔ ni amɛsaa amɛyatsu nii ekoŋŋ, yɛ be mli ni amɛkɛ afii babaoo ehi shia aahu lɛ, nyɛɔ amɛnaa nitsumɔ ni emli nyɔmɔwoo faaa kwraa. Amɛteŋ mɛi komɛi kɛ amɛhe woɔ nitsumɔ kasemɔ gbɛjianɔtoi aloo skul ni akɛ be kuku kaseɔ nii yɛ mli lɛ amli, koni amɛkɛha amɛ nyɔmɔwoo aya hiɛ bɔ ni sa.
10. Yoo ni ji fɔlɔ kome baanyɛ atsɔɔ ebii nɔ hewɔ ni esa akɛ etao nitsumɔ ni etsu, yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Ohiɛ akafee bo yaa kɛji obii lɛ naaa nitsumɔ ni otaoɔ otsu lɛ he miishɛɛ, ni bo hu kaanu he akɛ oyeɔ fɔ. Shi moŋ, tsɔɔmɔ amɛ nɔ hewɔ ni esa akɛ otsu nii lɛ, ni oye obua amɛ ni amɛnu shishi akɛ Yehowa biɔ ni oha amɛ amɛhiamɔ nii. (1 Timoteo 5:8) Yɛ be ni sa mli lɛ, gbekɛbii lɛ ateŋ mɛi pii nuɔ shishi. Shi kɛlɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni ona be babaoo oha amɛ, bɔ ni deka ni obɛ lɛ baaŋmɛ gbɛ aha. Nɛkɛ amɛhe deka ni onaa yɛ suɔmɔ mli nɛɛ hu baanyɛ aye abua ni eba hewalɛ ni ekolɛ ohia shihilɛ ni weku lɛ kɛkpeɔ lɛ náa yɛ amɛnɔ lɛ shi.—Abɛi 15:16, 17.
NAMƆ KWƐƆ NAMƆ NƆ?
Asafo lɛ ekuuu ehiɛ efɔ̃ɔɔ “okulafoi” kɛ “awusãi” anɔ
11, 12. Mɛɛ husui esa akɛ fɔlɔi komekomei abaa yi, ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛaatsɔ amɛfee enɛ?
11 Eji adebɔɔ su akɛ fɔlɔi komekomei bɛŋkɛɔ amɛbii waa diɛŋtsɛ, shi kɛlɛ esa akɛ akwɛ jogbaŋŋ koni husui ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ efo yɛ fɔlɔi kɛ bii ateŋ lɛ akafite kwraa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli baanyɛ ate shi kɛji nyɛ lɛ kpa ebinuu gbɛ akɛ etsu nuu gbɛnaa nii ahe nii yɛ shia, aloo ekɛ ebiyoo fee mɔ ni ekɛyeɔ eyitsoŋ sane, ni ekɛ eteemɔŋ naagbai haoɔ gbekɛ yoo lɛ. Nakai feemɔ esaaa kwraa, ni ekɛ nɔnyɛɛ, kɛ ekolɛ yiŋfutumɔ po baa gbekɛ lɛ nɔ.
12 Ha obii lɛ ana nɔmimaa akɛ bo, akɛ fɔlɔ lɛ, bo ji mɔ ni obaakwɛ amɛ—shi jeee amɛ amɛbaakwɛ bo. (Okɛto 2 Korintobii 12:14 he.) Bei komɛi lɛ, ekolɛ ŋaawoo loo yelikɛbuamɔ he baahia bo. Taomɔ kɛjɛ Kristofoi onukpai loo ekolɛ kɛjɛ Kristofoi yei ni edara lɛ adɛŋ, shi jeee kɛmiijɛ obii bibii lɛ adɛŋ.—Tito 2:3.
TSƆSEMƆ MLIHIƐMƆ
13. Mɛɛ naagba ni kɔɔ tsɔsemɔ he ekolɛ yoo ni ji fɔlɔ kome lɛ kɛbaakpe?
13 Ekolɛ nuu naŋ naagba tsɔ̃ akɛ, akɛ hiɛdɔɔ aaabu lɛ akɛ mɔ ni tsɔseɔ ebii jogbaŋŋ, shi ekolɛ yoo baana naagbai yɛ enɛ he nitsumɔ gbɛfaŋ. Yoo ko ni ji fɔlɔ kome wie akɛ: “Mibihii lɛ hiɛ hii agbɔmɔtsei, ni amɛgbee kɛ wiemɔ po tamɔ hii onukpai agbee. Bei komɛi lɛ, ewaa kɛhaa mi akɛ mafee mɔ ni bɛ shiŋŋ loo mɔ ko ni egbɔjɔ kɛ akɛ mi to amɛhe.” Kɛfata he lɛ, ekolɛ okã he ooye ohefatalɔ ni osumɔɔ lɛ lɛ gbele he awerɛho lolo, aloo ekolɛ onuɔ fɔyeli loo mlifu he yɛ ogbalamlitsemɔ lɛ hewɔ. Kɛji mla haa ohefatalɔ ni okɛ lɛ etse gbala mli lɛ hegbɛ akɛ bii lɛ baanyɛ ayahi eŋɔɔ lɛ, no lɛ ekolɛ osheɔ gbeyei hu akɛ obi lɛ sumɔɔ otsutsu hefatalɔ lɛ ŋɔɔ hilɛ fe bo. Shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aha ewa akɛ, akɛ tsɔsemɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ aaaha.
14. Fɔlɔi komekomei baanyɛ ahiɛ tsɔsemɔ he jwɛŋmɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
14 Biblia lɛ kɛɔ akɛ “gbekɛ ni akpoo ejeŋ afɔ̃ enɔ lɛ, ewoɔ enyɛ hiɛgbele.” (Abɛi 29:15) Oyɛ Yehowa Nyɔŋmɔ sɛɛfimɔ yɛ weku mlai ni ooofee ni okwɛ ni aye nɔ hu lɛ mli, no hewɔ lɛ kaaŋmɛɛ ohe ohã fɔyeli, dɔlɛ, loo gbeyeishemɔ. (Abɛi 1:8) Kaaŋmɛɛ Biblia shishitoo mlai ahe ni okɛsaa kɔkɔɔkɔ. (Abɛi 13:24) Bɔɔ mɔdɛŋ ni ofee mɔ ni yɔɔ shishinumɔ, ni etsakeee, ni eyɔɔ shiŋŋ. Yɛ be ni sa mli lɛ, gbekɛbii lɛ ateŋ mɛi pii baanu bo shishi. Shi kɛlɛ, obaasumɔ ni osusu obii lɛ ahenumɔi ahe hu. Tsɛ ko ni ji fɔlɔ kome wie akɛ: “Ehe bahia ni mikɛ shishinumɔ atsu tsɔsemɔ ni mikɛhaa amɛ lɛ he nii, yɛ haomɔ ni amɛ nyɛ gbele kɛ amɛ ewo mli lɛ hewɔ. Be fɛɛ be ni minaa hegbɛ lɛ, mikɛ amɛ gbaa sane. ‘Wɔgbaa wɔ teemɔŋ saji kɛ miishɛɛ’ yɛ be mli ni wɔhoɔ wɔ gbɛkɛ niyenii. Nakai beaŋ ji be ni amɛnyɛɔ amɛgbaa mi amɛ teemɔŋ saji fɛɛ fitsofitso.”
15. Mɛni esa akɛ fɔlɔ ni etse gbala mli lɛ atsi ehe kɛjɛ he, kɛji eewie etsutsu hefatalɔ lɛ he?
15 Kɛji otse gbala mli lɛ, nɔ kpakpa ko kwraa jɛŋ bulɛ kɛha otsutsu hefatalɔ lɛ ni ooofite lɛ lɛ mli kɛbaŋ. Fɔlɔi ateŋ béi gbaa gbekɛbii anaa waa, ni yɛ naagbee lɛ, ebaafite bulɛ ni amɛyɔɔ kɛha nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ. No hewɔ lɛ, okɛ obii lɛ akawie jɛmɔ wiemɔi kwraa, tamɔ: “Ohiɛ otsɛ subaŋ fɔŋ lɛ pɛpɛɛpɛ!” Bɔ fɛɛ bɔ ni otsutsu hefatalɔ efee bo dɔlɛ nii eha lɛ, ekã he eji fɔlɔ kɛha obi ni suɔmɔ, kɛ mɔ hesusumɔ, kɛ tsɔsemɔ ni jɛ fɔlɔi enyɔ lɛ fɛɛ aŋɔɔ lɛ he hiaa lɛ lɛ lolo.b
16. Mɛɛ mumɔŋ nibii ahe gbɛjianɔtoi esa akɛ efata tsɔsemɔ ni akɛhaa lɛ he daa, yɛ fɔlɔ-kome shia mli?
16 Taakɛ wɔsusu he yɛ yitsei ni etsɔ hiɛ lɛ amli lɛ, nitsɔɔmɔ kɛ famɔi kɛhamɔ fata tsɔsemɔ he, shi jeee toigbalamɔ pɛ kɛkɛ. Naagbai pii yɛ ni abaanyɛ atsi naa kɛtsɔ mumɔŋ nitsɔɔmɔ he gbɛjianɔtoo kpakpa nɔ. (Filipibii 3:16) Kristofoi akpeei ni aaaya daa he miihia. (Hebribii 10:24, 25) Nakai nɔŋŋ eji yɛ weku Biblia mli nikasemɔ ni aaafee daa lɛ hu gbɛfaŋ. Eji anɔkwale, ebɛ mlɛo akɛ aaahiɛ nikasemɔ ni tamɔ nɛkɛ mli daa. “Yɛ gbi lɛ mli nitsumɔ sɛɛ lɛ, obaasumɔ waa ni ojɔɔ ohe fioo,” taakɛ yoo ko ni hiɛ bii, ni ekwɛɔ amɛ jogbaŋŋ lɛ wie lɛ. “Shi mifeɔ klalo yɛ mijwɛŋmɔŋ akɛ mikɛ mibiyoo lɛ baakase nii, ejaakɛ mile akɛ eji nɔ ko ni ehe hiaa ni mafee. Enaa wɔ weku nikasemɔ lɛ he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ!”
17. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ tsɔsemɔ kpakpa ni Paulo hefatalɔ Timoteo ná lɛ mli?
17 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Timoteo nyɛ kɛ enaa ji mɛi ni kɛ Biblia shishitoo mlai ahe tsɔsemɔ ni bɔfo Paulo hefatalɔ nɛɛ na lɛ ha lɛ—shi jeee etsɛ. Shi kɛlɛ, kwɛ Kristofonyo kpakpa waa ni Timoteo batsɔ̃! (Bɔfoi lɛ Asaji 16:1, 2; 2 Timoteo 1:5; 3:14, 15) Bo hu obaanyɛ okpa gbɛ akɛ nibii kpakpai tamɔ nakai baanyɛ ajɛ mli aba, beni obɔɔ mɔdɛŋ ni otsɔse obii lɛ ‘yɛ Nuntsɔ Yehowa tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli lɛ.’—Efesobii 6:4.
HE SHOOFEEMƆ TA LƐ MLI KUNIM NI AAAYE
18, 19. (a) He ni feɔ shoo baanyɛ ajie ehe kpo yɛ fɔlɔ kome he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ ŋaawoo akɛhaa koni eye ebua ni akɛkudɔ heloonaa akɔnɔi?
18 Fɔlɔ kome ko kɛ awerɛho wie akɛ: “Kɛ miba shia ni mina akɛ eshwɛ mikome too, titri lɛ yɛ be mli ni gbekɛbii lɛ eyawɔ lɛ, minuɔ he akɛ mihe efee shoo aahu akɛ eyeɔ minɔ kwraa.” Hɛɛ, bei pii lɛ he ni feɔ shoo ji naagba wulu fe fɛɛ ni fɔlɔi komekomei kɛkpeɔ. Eji adebɔɔ su akɛ aaasumɔ ni ana miishɛɛ naanyobɔɔ kɛ suɔmɔ kpojiemɔ yɛ gbalashihilɛ mli. Shi ani esa akɛ abɔ mɔdɛŋ ni atao naagba nɛɛ naa tsabaa kɛtsɔ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ? Yɛ bɔfo Paulo beaŋ lɛ, yei okulafoi ni darako tsɔ̃ yɛ afii amli lɛ ekomɛi ŋmɛɔ gbɛ, ‘ni kɛ lahoo yi amɛhiɛ lɛ, amɛjeɔ Kristo sɛɛ.’ (1 Timoteo 5:11, 12) Heloonaa akɔnɔi ni aaaŋmɛ gbɛ ni etsimɔ mumɔŋ nibii anɔ lɛ baafite nii waa.—1 Timoteo 5:6.
19 Kristofonyo nuu ko wie akɛ: “Bɔlɛnamɔ henumɔi amli wa waa, shi abaanyɛ aye nɔ. Kɛ susumɔ ko ba ojwɛŋmɔ mli lɛ, esaaa ni ojwɛŋɔ he sɔŋŋ be fɛɛ be. Esa akɛ ojie kɛjɛ jɛmɛ kwraa. Eyeɔ ebuaa ni osusuɔ obi lɛ hu he.” Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ ŋaa akɛ: ‘Nyɛgbea nyɛhe nii ni ji bɔlɛnamɔ mli akɔnɔ lɛ.’ (Kolosebii 3:5) Kɛ oobɔ mɔdɛŋ ni ogbe niyenii he akɔnɔ ni oyɔɔ lɛ, ani obaakane woji tɛtrɛbii ni niyenii ni ŋɔɔ waa ahe mfonirii sɔrɔtoi yɔɔ mli, aloo ani okɛ gbɔmɛi ni wieɔ niyenii he be fɛɛ be baabɔ? Eka shi faŋŋ akɛ dabi! Nakai nɔŋŋ eji yɛ heloonaa akɔnɔi agbɛfaŋ.
20. (a) Mɛɛ oshara ni etee ehe mɛɔ mɛi ni kɛ mɛi ni heee yeee nyiɛɔ kɛha gbala mlibotemɔ lɛ? (b) Mɛi ni bɛ hefatalɔi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ ewuu amɛshi he ni feɔ shoo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
20 Kristofoi komɛi kɛ mɛi ni heee yeee enyiɛ kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ. (1 Korintobii 7:39) Ani no ha amɛna amɛnaagbai lɛ anaa? Dabi. Kristofonyo yoo ko ni kɛ ewu etse gbala bɔ kɔkɔ akɛ: “Nɔ kome ko yɛ ni ehiii kwraa fe mɔ kome shihilɛ. No ji ni okɛ mɔ ni esaaa aaabote gbalashihilɛ mli!” Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Kristofoi yei okulafoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ kɛ he ni feɔ shoo ni mli wa kpe, shi amɛteŋ nilelɔi lɛ kɛ amɛ deka fɛɛ tsu nii ni ‘amɛkɛfee mɛi agbɔ, ni amɛfɔ́ krɔŋkrɔŋbii lɛ anaji ahe, ni amɛye amɛbua mɛi ni naa amanehulu lɛ.’ (1 Timoteo 5:10) Kristofoi anɔkwafoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ, ni amɛkɛ afii babaoo emɛ aahu akɛ amɛaana hefatalɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ kɛ amɛdeka fɛɛ etsu nii nakai nɔŋŋ. Kristofonyo yoo okulafo ko ni eye afii 68 bɔi yei okulafoi krokomɛi asaramɔ, be fɛɛ be ni ehe aaafee shoo. Ewie akɛ: “Mina akɛ yɛ saramɔi nɛɛ, kɛ agbɛnɛ mishia nitsumɔi kɛ mimumɔŋ shihilɛ he nitsumɔ hu hewɔ lɛ, minaaa be ni mihe kɛaafee shoo dɔŋŋ.” Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nii ni aaatsɔɔ mɛi krokomɛi ji nitsumɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa titri.—Mateo 28:19, 20.
21. Sɔlemɔ kɛ naanyobɔɔ kpakpa yeɔ buaa ni ayeɔ he ni feɔ shoo nɔ kunim yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
21 Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ, naakpɛɛ tsamɔ ko bɛ kɛha he ni feɔ shoo. Shi abaanyɛ aŋmɛ tsui shi yɛ mli kɛtsɔ hewalɛ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ nɔ. Hewalɛ ni tamɔ nɛkɛ baa kɛji Kristofonyo “hiɛɔ faikpamɔi kɛ sɔlemɔi amli nyɔɔŋ kɛ shwane.” (1 Timoteo 5:5) Faikpamɔi tsɔɔ nibaa ni hiɛ edɔ yɛ he, hɛɛ, faikpamɔ kɛha yelikɛbuamɔ, ekolɛ kɛ bolɔmɔi kɛ yaafonui po. (Okɛto Hebribii 5:7 he.) Otsui mli saji fɛɛ ni ooojie kpo otsɔɔ Yehowa “nyɔɔŋ kɛ shwane” lɛ baanyɛ aye abua diɛŋtsɛ. Kɛfata he lɛ, naanyobɔɔ kpakpa baanyɛ afee babaoo kɛtsĩ he ni feɔ shoo naa. Abaanyɛ atsɔ naanyobɔɔ kpakpa nɔ ni nine ashɛ “wiemɔ kpakpa” ni woɔ mɔ hewalɛ ni awie he yɛ Abɛi 12:25 lɛ nɔ.
22. Mɛɛ saji ahesusumɔ baaye abua kɛji shoofeemɔ henumɔi teɔ shi yɛ be kɛ bei amli?
22 Kɛji shoofeemɔ henumɔi teɔ shi yɛ be kɛ bei amli—tamɔ bɔ ni eeenyɛ eba akɛ amɛteɔ shi lɛ,—kaimɔ akɛ mɔ ko kwraa bɛ ni naaa naagba ko kwraa yɛ eshihilɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “nyɛmimɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ” fɛɛ miina amanehulu yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ. (1 Petro 5:9) Kaaha ojwɛŋmɔ miiya be ni eho lɛ nɔ. (Jajelɔ 7:10) Susumɔ hegbɛi kpakpai ni onaa mli ŋɔɔmɔ lɛ ahe. Ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, tswaa ofai shi akɛ obaahiɛ emuuyeli mli ni oha Yehowa tsui anya kɛ miishɛɛ.—Abɛi 27:11.
GBƐ NI MƐI KROKOMƐI AAATSƆ NƆ AYE ABUA
23. Mɛɛ sɔ̃ kã nanemɛi Kristofoi anɔ yɛ fɔlɔi komekomei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ agbɛfaŋ?
23 Nanemɛi Kristofoi asɛɛfimɔ kɛ yelikɛbuamɔ he yɛ sɛɛnamɔ waa. Yakobo 1:27 kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ jamɔ ni he tse ni ehe bɛ muji ko yɛ Nyɔŋmɔ kɛ [Tsɛ, NW] lɛ hiɛ ji enɛ: akɛ mɔ asara awusãi kɛ okulafoi yɛ amɛmanehulu lɛ mli.” Hɛɛ, sɔ̃ kã Kristofoi anɔ akɛ amɛye amɛbua fɔlɔ-kome wekui. Mɛni ji gbɛi komɛi diɛŋtsɛ ni abaanyɛ atsɔ nɔ afee enɛ?
24. Abaanyɛ aye abua fɔlɔ-kome wekui ni ehia amɛ lɛ yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?
24 Abaanyɛ akɛ heloonaa yelikɛbuamɔ aha. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni yɔɔ je nɛŋ nii, ni enaa akɛ efi enyɛmi, ni emli joɔ yɛ enɔ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ aaahi emli?” (1 Yohane 3:17) Shishijee Hela wiemɔ ni akɛtsu nii kɛha “enaa” lɛ etsɔɔɔ hiɛ ni gbaa nii anɔ oya kɛkɛ, shi moŋ nii ni ajeɔ gbɛ akwɛɔ. Enɛ tsɔɔ akɛ ekolɛ klɛŋklɛŋ lɛ, Kristofonyo ni yɔɔ mlihilɛ lɛ baale weku ko shihilɛ kɛ hiamɔ nii. Ekolɛ shika he miihia amɛ. Mɛi komɛi yɛ ni ekolɛ yelikɛbuamɔ he baahia amɛ ni amɛkɛsaa amɛshia nibii komɛi. Aloo ekolɛ amɛhiɛ aaasɔ waa akɛ aaafɔ̃ amɛ nine kɛha niyeli loo henaabuamɔ kɛha hiɛtserɛjiemɔ.
25. Nanemɛi Kristofoi baanyɛ ajie musuŋtsɔlɛ kpo amɛtsɔɔ fɔlɔi komekomei yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
25 Kɛfata he lɛ, 1 Petro 3:8 kɛɔ akɛ: “Nyɛ fɛɛ nyɛhiɛa jwɛŋmɔ kome, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe, nyɛdɔa nyɛhe akɛ nyɛmimɛi, nyɛmli ajɔa ahaa nyɛhe.” Yoo ko ni ji fɔlɔ kome ni hiɛ bii ekpaa wie akɛ: “Eji nitsumɔ ni wa waa diɛŋtsɛ, ni bei komɛi lɛ, minuɔ he akɛ etɔ mi. Shi, kɛ eyɛ mli aahu lɛ, nyɛmimɛi hii loo yei lɛ ateŋ mɔ kome bakɛɔ mi akɛ: ‘Joan, no ji, oobɔ mɔdɛŋ waa diɛŋtsɛ. Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, ebaawo yibii kpakpai.’ Le ni ooole kɛkɛ po akɛ mɛi krokomɛi jwɛŋɔ ohe, ni amɛsusuɔ oshihilɛ he lɛ yeɔ ebuaa waa diɛŋtsɛ.” Kristofoi yei ni edara yɛ afii amli lɛ titri baanyɛ aye abua obalayei ni ji fɔlɔi komekomei lɛ, amɛna be amɛha amɛ, ni amɛbo amɛ toi kɛji amɛyɛ naagbai komɛi ni ekolɛ ebaagba amɛnaa fioo akɛ amɛkɛ nuu aaagba he sane.
26. Kristofoi hii ni edara yɛ mumɔŋ lɛ baanyɛ aye abua awusãi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
26 Kristofoi hii baanyɛ aye abua yɛ gbɛi krokomɛi anɔ. Hiob, jalɔ lɛ wie akɛ: “Mijieɔ . . . awusã kɛ mɔ ni bɛ mɔ ko ni yeɔ buaa lɛ lɛ.” (Hiob 29:12) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ, Kristofoi hii komɛi jieɔ miishɛɛ kpakpa kpo yɛ awusãi ahe, ni amɛjieɔ anɔkwa “suɔmɔ ni jɛ tsui mli” kpo, ni amɛhiɛɛɛ jwɛŋmɔ fɔŋ ko yɛ sɛɛ. (1 Timoteo 1:5) Yɛ be mli ni amɛkuuu amɛhiɛ amɛshwieee amɛ diɛŋtsɛ amɛwekui anɔ lɛ, ekolɛ amɛbaanyɛ amɛto gbɛjianɔ yɛ be kɛ bei amli ni amɛkɛ gbekɛbii nɛɛ atsu nii yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni amɛbaanyɛ amɛfɔ̃ amɛ nine ni amɛbafata amɛhe kɛha amɛ weku nikasemɔi loo hiɛtserɛjiemɔ. Mlihilɛ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aha gbekɛ ni bɛ tsɛ lɛ akpale kɛjɛ gbɛ fɔŋ ni eeekɔ he.
27. Mɛɛ sɛɛfimɔ fɔlɔi komekomei baanyɛ ana nɔmimaa yɛ he?
27 Shi kɛlɛ, yɛ naagbee lɛ, esa akɛ fɔlɔi komekomei lɛ ‘atere amɛ diɛŋtsɛ amɛjatsu’ ni ji amɛ gbɛnaa nii lɛ. (Galatabii 6:5) Ni kɛlɛ, amɛbaanyɛ amɛna suɔmɔ kɛjɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi, kɛ agbɛnɛ kɛjɛ Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ŋɔɔ. Biblia lɛ wieɔ ehe akɛ: “Efiɔ awusã kɛ okulafo sɛɛ.” (Lala 146:9) Kɛtsɔ E-suɔmɔ sɛɛfimɔ nɔ lɛ, fɔlɔ-kome wekui baanyɛ aye omanye!
a Kɛ Kristofonyo gbekɛ yoo ko na musu yɛ jeŋba shara hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ Kristofoi asafo lɛ ekuŋ hiɛ efɔ̃ŋ nɔ ni efee lɛ nɔ yɛ gbɛ ko kwraa nɔ. Shi kɛ eshwa ehe lɛ, no lɛ asafoŋ onukpai kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ baasumɔ ni amɛye amɛbua lɛ.
b Jeee shihilɛi ni ekolɛ ebaabi ni abu gbekɛ lɛ he kɛjɛ fɔlɔ ni feɔ lɛ niseniianii lɛ he lɛ he wɔwieɔ lɛ. Agbɛnɛ hu, kɛji fɔlɔ kroko lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni egbɔjɔ hegbɛ ni oyɔɔ lɛ mli, ekolɛ kɛ yiŋtoo akɛ ekɛbaatsɔ gbekɛbii lɛ ayiŋ koni amɛshi bo lɛ, no lɛ, ekolɛ ebaahi akɛ okɛ nanemɛi ni yɔɔ niiashikpamɔ, tamɔ onukpai ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ, agba he sane kɛha ŋaawoo ni tsɔɔ bɔ ni ooofee otsu shihilɛ lɛ he nii.