Susumɔ lɛ Bote Yuda Jamɔ, Kristendom, kɛ Islam Mli
“Kɛfata nibii krokomɛi ahe lɛ, jamɔ ji gbɛ ni atsɔɔ nɔ ahaa gbɔmɛi ahiɛ baa anɔkwale ni eji akɛ esa akɛ amɛgboi gbi ko lɛ nɔ, kɛji kɛtsɔ shihilɛ kpakpa ni yɔɔ gbonyo bu lɛ sɛɛ, fɔmɔ ekoŋŋ, loo enyɔ lɛ fɛɛ he shiwoo nɔ.”—GERHARD HERM, GERMANYNYO WOLOŊMALƆ.
1. Mɛɛ shishijee hemɔkɛyeli nɔ jamɔi pii ashiwoo ni kɔɔ gbele sɛɛ shihilɛ he lɛ damɔɔ?
KƐ́ AMƐKƐ gbele sɛɛ shihilɛ he shiwoo miiha lɛ, etamɔ nɔ ni jamɔ fɛɛ jamɔ damɔɔ hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ adesa yɛ susuma ni gbooo, ní fãa gbɛ kɛyaa shihilɛhe kroko loo efãa kɛyaboteɔ bɔɔnɔ kroko mli yɛ gbele sɛɛ lɛ nɔ. Taakɛ wɔna yɛ fã ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ adesa susuma ni gbooo lɛ mli lɛ efee Bokagbɛ jamɔi lɛ fã kɛjɛ amɛshishijee bei amli tɔ̃ɔ. Shi Yuda jamɔ, Kristendom, kɛ Islam hu? Te fee tɛŋŋ ni tsɔɔmɔ nɛɛ bafee nɔ ni he hiaa fe fɛɛ kɛha hemɔkɛyelii nɛɛ hu?
Yuda Jamɔ Kpɛlɛ Hela Susumɔi Anɔ
2, 3. Taakɛ Encyclopaedia Judaica lɛ tsɔɔ lɛ, ani Hebri niŋmaai krɔŋkrɔŋi lɛ tsɔɔ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ?
2 Yuda jamɔ shishifai yaa sɛɛ aaafee afii 4,000, yɛ Abraham yinɔ tɔ̃ɔ. Aje Hebri niŋmaai krɔŋkrɔŋi lɛ aŋmalamɔ shishi yɛ afii ohai 16 D.Ŋ.B., ni agbe naa yɛ be mli ni Socrates kɛ Plato hã susuma ni gbooo lɛ he tsɔɔmɔ ni akaa yiŋ atsɔɔ lɛ mɔ shi jogbaŋŋ lɛ. Ani Ŋmalɛi nɛɛ tsɔɔ akɛ susuma lɛ gbooo?
3 Encyclopaedia Judaica lɛ haa hetoo akɛ: “Beni aŋma Biblia lɛ agbe naa lɛ sɛɛ dani susuma ni gbooo lɛ mli hemɔkɛyeli ni yɔɔ faŋŋ kɛ shiŋŋ bahe shi . . . ni ebatsɔ Yudafoi kɛ Kristofoi ahemɔkɛyeli koŋtɛi lɛ ateŋ ekome.” Ekɛɔ hu akɛ: “Asusuɔ gbɔmɔ muu lɛ he akɛ nɔ kome yɛ Biblia beaŋ. Enɛ hewɔ lɛ awieee susuma lɛ he akɛ nɔ ko ni yɔɔ sɔrɔto kwraa yɛ gbɔmɔtso lɛ he.” Mra be mli Yudafoi lɛ hé gbohiiashitee lɛ amɛye, ni “esa akɛ ayoo sɔrɔto ni yɔɔ enɛ kɛ . . . susuma ni gbooo lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ teŋ lɛ faŋŋ,” taakɛ nakai ensaiklopedia lɛ wie lɛ.
4-6. Te fee tɛŋŋ ni susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ batsɔ Yuda jamɔ “koŋtɛi lɛ ateŋ ekome”?
4 Belɛ, te fee tɛŋŋ ni tsɔɔmɔ lɛ batsɔ Yuda jamɔ “koŋtɛi lɛ ateŋ ekome” hu? Yinɔsane kɛ hetoo lɛ hãa. Yɛ afi 332 D.Ŋ.B. lɛ, Alexander Kpeteŋkpele lɛ kɛ oyaiyeli diɛŋtsɛ ye Boka Teŋgbɛ hei babaoo anɔ kunim. Beni ebashɛ Yerusalem lɛ, Yudafoi lɛ kɛ miishɛɛ kpele here lɛ atuu. Taakɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Flavius Josephus tsɔɔ lɛ, amɛkɛ gbalɛ ni yɔɔ Daniel wolo lɛ mli ni aŋma nɔ ni fe afii 200 kɛtsɔ hiɛ, ní tsɔɔ Alexander kunimyelii yɛ egbɛhe akɛ “Hela Maŋtsɛ lɛ” mli faŋŋ lɛ po tsɔɔ lɛ. (Daniel 8:5-8, 21) Alexander sɛɛyelɔi lɛ tee nɔ amɛtsu eyiŋtoo ni ji Helabii ahiŋmɛigbelemɔ mlilɛɛmɔ lɛ he nii, ni amɛgbɛ Hela wiemɔ, hiŋmɛigbelemɔ, kɛ jeŋ nilee amɛshwã maŋtsɛyeli lɛ mli he fɛɛ he. Anyɛɛɛ atsĩ hiŋmɛigbelemɔi enyɔ—Hela nɔ̃ kɛ Yudafoi anɔ̃—lɛ futumɔ lɛ naa.
5 Aje Hebri Ŋmalɛi lɛ klɛŋklɛŋ shishitsɔɔmɔ yɛ Hela wiemɔ mli, ni atsɛɔ lɛ Septuagint lɛ shishi yɛ afii ohai etɛ D.Ŋ.B. lɛ shishijee gbɛ. Jeŋmajiaŋbii pii tsɔ no nɔ amɛbaná bulɛ kɛha Yudafoi ajamɔ lɛ ni amɛbale jamɔ lɛ jogbaŋŋ, ni mɛi komɛi po tsake kɛba jamɔ lɛ mli. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, no mli lɛ Yudafoi lɛ hu miile Helabii asusumɔi jogbaŋŋ, ni amɛteŋ mɛi komɛi po batsɔmɔ jeŋ nilelɔi, ni ji nɔ̃ hee kwraa kɛha amɛ. Philo ni jɛ Alexandria, ni hi shi yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ ji Yudafoi jeŋ nilelɔi nɛɛ ateŋ mɔ kome.
6 Philo kɛ bulɛ ni mli kwɔ hã Plato, ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaatsɔɔ Yuda jamɔ mli yɛ Hela jeŋ nilee naa. “Akɛni ebua Plato jeŋ nilee kɛ Biblia beaŋ blema saji anaa efee lɛ ekome yɛ gbɛ ni yɔɔ sɔrɔto kwraa nɔ hewɔ lɛ,” taakɛ Heaven—A History wolo lɛ kɛɔ lɛ, “Philo gbele gbɛ kɛha sɛɛ mli Kristofoi [kɛ Yudafoi hu] ni susuɔ saji ahe yɛ amɛkome amɛgbɛ nɔ.” Ni mɛni ji Philo hemɔkɛyeli yɛ susuma lɛ he? Wolo lɛ yaa nɔ akɛ: “Kɛha lɛ lɛ, gbele haa susuma lɛ kuɔ esɛɛ kɛyaa eshishijee shihilɛ dani afɔ́ lɛ lɛ mli. Akɛni susuma lɛ jɛ mumɔi aje lɛ mli hewɔ lɛ, wala ni yɔɔ gbɔmɔtso lɛ mli lɛ jeee nɔ ko nɔ ko fe be kuku mli shihilɛ ní bei pii lɛ amanehulu yɔɔ mli kɛkɛ.” Yudafoi ni susuɔ saji ahe, ní hé susuma ni gbooo lɛ amɛye lɛ ateŋ mɛi krokomɛi ji Isaac Israeli, ni ji afii ohai 10 lɛ mli Yudanyo tsofatsɛ ni ale lɛ jogbaŋŋ lɛ, kɛ Moses Mendelssohn, Germanynyo Yudanyo jeŋ nilelɔ ni hi shi yɛ afii ohai 18 lɛ mli lɛ.
7, 8. (a) Te Talmud lɛ feɔ susuma lɛ he mfoniri ehaa tɛŋŋ? (b) Mɛni Yudafoi ateemɔŋ hemɔkɛyeli he wolo ni afee yɛ sɛɛ mli lɛ kɛɔ yɛ susuma lɛ he?
7 Wolo ko hu ni ená Yudafoi asusumɔ kɛ shihilɛ nɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ ji Talmud lɛ—nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ mla ni akɛ naabu jaje lɛ kukufoo ni aŋma afɔ̃ shi, kɛ mla nɛɛ he wiemɔi kɛ mlitsɔɔmɔi ni afee yɛ sɛɛ mli, ní rabifoi ni hi shi yɛ Ŋ.B. afii ohai enyɔ lɛ mli kɛbashi Teŋgbɛ Afii lɛ amli lɛ bua naa lɛ. “Talmud lɛ he rabifoi,” taakɛ Encyclopaedia Judaica kɛɔ lɛ, “heɔ yeɔ akɛ susuma lɛ yaa nɔ ehiɔ shi yɛ gbele sɛɛ.” Talmud lɛ po wieɔ gbohii lɛ ahe akɛ amɛkɛ hiɛkalɔi náa tsakpaa. “Ekolɛ hewalɛ ni Plato jeŋ nilee ná yɛ amɛnɔ,” taakɛ Encyclopædia of Religion and Ethics lɛ kɛɔ lɛ “hewɔ ni [rabifoi] hé ye akɛ susumai ehi shi be ko kɛtsɔ hiɛ lɛ.”
8 Yudafoi ateemɔŋ hemɔkɛyeli he wolo ni afee yɛ sɛɛ mli, ni ji Cabala lɛ, po yaa shɔŋŋ aahu akɛ etsɔɔ fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso hee mli. The New Standard Jewish Encyclopedia lɛ wieɔ yɛ hemɔkɛyeli nɛɛ he akɛ: “Etamɔ nɔ ni nakai susumɔ lɛ je shishi yɛ India. . . . Ejeɔ kpo klɛŋklɛŋ yɛ Kabbalah lɛ mli yɛ Bahir wolo lɛ mli, ni no sɛɛ lɛ, kɛjɛ Zohar nɔ kɛyaa lɛ, mɛi ni heɔ teemɔŋ saji amɛyeɔ lɛ kpɛlɛɔ nɔ, ni etsuɔ gbɛfaŋnɔ ni he hiaa he nii yɛ Hasidimbii ahemɔkɛyeli kɛ amɛwoji amli.” Akpɛlɛɔ fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso hee mli lɛ nɔ yɛ hei pii akɛ Yudafoi atsɔɔmɔ yɛ Israel ŋmɛnɛ.
9. Mɛni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yuda jamɔ lɛ fãi sɔrɔtoi lɛ amli babaoo ashidaamɔ yɛ susuma ni gbooo lɛ he?
9 No hewɔ lɛ, susuma ni gbooo he susumɔ lɛ bote Yuda jamɔ mli kɛtsɔ hewalɛ ni Hela jeŋ nilee ná yɛ amɛnɔ lɛ nɔ, ni jamɔ lɛ fãi sɔrɔtoi lɛ amli babaoo kpɛlɛɔ susumɔ lɛ nɔ ŋmɛnɛ. Mɛni abaanyɛ awie yɛ bɔ ni fee ni tsɔɔmɔ lɛ bote Kristendom mli lɛ he?
Kristendom Kpɛlɛ Plato Susumɔi Anɔ
10. Te Spainnyo woloŋlelɔ ko ni ehe gbɛi waa lɛ mu sane naa yɛ Yesu hemɔkɛyeli yɛ susuma ni gbooo lɛ mli lɛ he eha tɛŋŋ?
10 Anɔkwa Kristojamɔ je shishi kɛjɛ Kristo Yesu nɔ. Miguel de Unamuno, ni ji Spainnyo woloŋlelɔ ko ni hé gbɛi waa yɛ afii ohai 20 lɛ mli lɛ ŋma yɛ Yesu he akɛ: “Ená heloo ni aaaná gbohiiashitee, taakɛ Yudafoi lɛ anɔ̃ lɛ ji lɛ moŋ mli hemɔkɛyeli, shi jeee susuma ni gbooo lɛ mli hemɔkɛyeli, taakɛ [Helanyo] Plato nɔ̃ lɛ ji lɛ. . . . Anyɛɔ anaa enɛ he odaseyelii yɛ wolo fɛɛ wolo ni kɛ anɔkwayeli tsɔɔ nibii amli lɛ mli.” Emu sane naa akɛ: “Susuma ni gbooo lɛ . . . ji wɔŋjalɔi ajeŋ nilee ni abiii he sane.”
11. Mɛɛ be Hela jeŋ nilee je Kristojamɔ mlibotemɔ shishi?
11 Mɛɛ be, ni mɛɛ gbɛ nɔ “wɔŋjalɔi ajeŋ nilee ni abiii he sane” nɛɛ tsɔ ebote Kristojamɔ mli? New Encyclopædia Britannica lɛ wieɔ faŋŋ akɛ: “Kɛjɛ afii ohai 2 AD lɛ teŋgbɛ kɛbaa ni Kristofoi ni akɛ Hela jeŋ nilee etsɔse amɛ lɛ je shishi amɛnu he akɛ ehe miihia ni amɛjie amɛhemɔkɛyeli kpo yɛ enɛ mli, kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhiɛsaa yɛ woloŋlee mli kɛ agbɛnɛ hu, koni amɛtsake wɔŋjalɔi ni le woloŋ lɛ. Jeŋ nilee ni sa amɛhiɛ jogbaŋŋ ji Plato tsɔɔmɔ lɛ.”
12-14. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ Origen kɛ Augustine ná yɛ Plato jeŋ nilee ni akɛfutu Kristojamɔ lɛ mli?
12 Nɛkɛ mra be mli jeŋ nilelɔi nɛɛ ateŋ mɛi enyɔ ná hewalɛ ni mli wa waa diɛŋtsɛ yɛ Kristendom tsɔɔmɔi anɔ. Mɔ kome ji Origen ni jɛ Alexandria lɛ (af. 185-254 Ŋ.B.), ni mɔ kroko lɛ ji Augustine ni jɛ Hippo lɛ (354-430 Ŋ.B.). New Catholic Encyclopedia lɛ wieɔ yɛ amɛhe akɛ: “Origen ni jɛ Boka kɛ St. Augustine ni jɛ Anai lɛ pɛ anɔ atsɔ ni akɛ susuma lɛ ma shi akɛ mumɔŋ nɔ ko ni yɔɔ su, ni akɛ jeŋ nilee mli susumɔ ko ni kɔɔ esu he lɛ ba.” Mɛni nɔ Origen kɛ Augustine damɔ ni amɛkɛ susumɔi ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ ba?
13 Origen ji Clement ni jɛ Alexandria, mɔ ni ji “Tsɛmɛi lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ mɔ ni je gbɛ eŋɔ Hela blema sane ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ ni ekɛtsu nii” lɛ kaselɔ, taakɛ New Catholic Encyclopedia lɛ kɛɔ lɛ. Ekolɛ Plato susumɔi ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ ná Origen nɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ. “[Origen] kɛ adesa susuma ni gbooo lɛ he tsɔɔmɔi babaoo ni ekase kɛjɛ Plato ŋɔɔ lɛ bafata Kristofoi atsɔɔmɔi ahe,” taakɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ Werner Jaeger tsɔɔ mli yɛ The Harvard Theological Review lɛ mli lɛ.
14 Kristendom mli bii komɛi buɔ Augustine akɛ blema bei lɛ amli bii lɛ ateŋ mɔ ni susuɔ nii ahe fe fɛɛ. Dani abaatsake lɛ kɛba “Kristojamɔ” mli beni eye afii 33 lɛ, no mli lɛ Augustine yɛ jeŋ nilee he miishɛɛ waa diɛŋtsɛ, ni ébatsɔ Plato tsɔɔmɔ ni áfee lɛ ehee lɛ sɛɛfilɔ.a Yɛ etsakemɔ lɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ ehi shi akɛ Plato tsɔɔmɔ ni áfee lɛ ehee lɛ sɛɛfilɔ yɛ esusumɔ mli. “Ejwɛŋmɔ mli ji he ni akɛ Plato tsɔɔmɔ mli blema sane ni kɔɔ Hela jeŋ nilee he lɛ futu Kpaŋmɔ Hee lɛ mli jamɔ lɛ kwraa yɛ ni afee lɛ ekome,” taakɛ The New Encyclopædia Britannica lɛ kɛɔ lɛ. New Catholic Encyclopedia lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ, Augustine “tsɔɔmɔ [ni kɔɔ susuma lɛ he] ní batsɔ nɔ ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ Anaigbɛ bii ateŋ aahu kɛbashi afii ohai 12 lɛ naagbee gbɛ lɛ mli babaoo jɛ . . . Plato tsɔɔmɔ ni áfee lɛ ehee lɛ mli.”
15, 16. Ani Aristotle tsɔɔmɔi ahe miishɛɛ ni aná yɛ afii ohai 13 lɛ mli lɛ tsake sɔlemɔ lɛ shidaamɔ yɛ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ he?
15 Yɛ afii ohai 13 lɛ mli lɛ, no mli lɛ Aristotle tsɔɔmɔi lɛ miihe shi waa yɛ Europa, titri lɛ akɛni nine nyɛɔ eshɛɔ nibii babaoo ni Arab woloŋlelɔi ewie yɛ Aristotle niŋmaai lɛ ahe lɛ anɔ yɛ Latin wiemɔ mli lɛ hewɔ. Katolik woloŋlelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Thomas Aquinas lɛ ná Aristotle susumɔi lɛ ahe miishɛɛ waa diɛŋtsɛ. Aquinas niŋmaai lɛ ahewɔ lɛ, Aristotle susumɔi lɛ baná hewalɛ ni mli wa waa yɛ sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔi anɔ fe Plato tsɔɔmɔi lɛ. Shi, bɔ ni nibii tee nɔ eha nɛɛ esaaa tsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma ni gbooo lɛ he lɛ he.
16 Aristotle tsɔɔ akɛ susuma lɛ kɛ gbɔmɔtso lɛ etsa bɔ ni anyɛɛɛ agbala amɛmli, ni ekome pɛ eyaaa nɔ ehiii shi yɛ gbele sɛɛ, ni ákɛ kɛ nɔ ko ni hiɔ shi kɛyaa naanɔ yɛ gbɔmɔ mli lɛ, eji jwɛŋmɔŋ su ko, nɔ ni bɛ gbɔmɔtso. Bɔ ni asusuɔ susuma lɛ he ahaa nɛɛ kɛ hemɔkɛyeli ni sɔlemɔ lɛ yɔɔ akɛ susumai diɛŋtsɛ hiɔ shi yɛ gbele sɛɛ lɛ kpãaa gbee. No hewɔ lɛ, Aquinas tsake Aristotle susumɔ ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ mli fioo, ni ema nɔ mi akɛ abaanyɛ adamɔ susumɔ nɔ amã susuma ni gbooo lɛ nɔ mi. Enɛ hewɔ lɛ, sɔlemɔ lɛ hemɔkɛyeli ni kɔɔ susuma ni gbooo lɛ he lɛ hi shi nakai nɔŋŋ.
17, 18. (a) Ani Jamɔ Tsakemɔ ni ba yɛ afii ohai 16 lɛ mli lɛ kɛ tsakemɔ ko ba yɛ susuma lɛ he tsɔɔmɔ gbɛfaŋ? (b) Mɛni ji Kristendom jamɔ kui lɛ amli babaoo ashidaamɔ yɛ susuma ni gbooo lɛ he?
17 Yɛ afii ohai 14 kɛ 15 lɛ mli ni ji Tsakemɔ Kɛha Ekpakpa be lɛ shishijee gbɛ lɛ, abatsĩɛ Plato he miishɛɛ ni ayɔɔ lɛ hiɛ ekoŋŋ. Medici weku ni ehe gbɛi waa ni yɔɔ Italia lɛ po ye ebua ni ato nikasemɔhe wulu ko shishi yɛ Florence koni eha Plato jeŋ nilee lɛ he nikasemɔ aya hiɛ. Yɛ afii ohai 16 kɛ 17 lɛ mli lɛ, Aristotle he miishɛɛ ni ayɔɔ lɛ nɔ gbɔ kwraa. Ni Jamɔ Tsakemɔ ni tee nɔ yɛ afii ohai 16 lɛ mli lɛ kɛ tsakemɔ ko baaa yɛ tsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ gbɛfaŋ. Eyɛ mli akɛ Protestant Jamɔ Tsakelɔi lɛ te shi amɛwo hetsuumɔhe tsɔɔmɔ lɛ moŋ, shi amɛkpɛlɛ naanɔ toigbalamɔ loo nyɔmɔwoo he susumɔ lɛ nɔ.
18 Enɛ hewɔ lɛ, susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ ehé shi waa yɛ Kristendom jamɔi sɔrɔtoi lɛ amli babaoo mli. Beni ewieɔ enɛ he lɛ, Amerikanyo woloŋlelɔ ko ŋma akɛ: “Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ mɛi ni yɔɔ wɔje lɛ mli lɛ ateŋ mɛi pii agbɛfaŋ lɛ, jamɔ tsɔɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli, nakai pɛ. Nyɔŋmɔ ji mɔ ni kɛ shihilɛ ni gbele bɛ mli baa.”
Shihilɛ ni Gbele Bɛ Mli kɛ Islam
19. Mɛɛ be ato Islam jamɔ shishi, ni namɔ to shishi?
19 Islam je shishi kɛ Muḥammad tsɛmɔ akɛ ebafee gbalɔ beni eye aaafee afii 40 lɛ. Muslimbii heɔ yeɔ akɛ enine shɛ kpojiemɔi anɔ yɛ be ni sɛɛjɛkɛmɔ shɛɔ afii 20 kɛyashi afii 23 mli, kɛjɛ aaafee afi 610 Ŋ.B. kɛyashi beni egbo yɛ afi 632 Ŋ.B. Aŋmala nɛkɛ kpojiemɔi nɛɛ yɛ Koran, ni ji Muslim wolo krɔŋkrɔŋ lɛ mli. Beni Islam baa shihilɛ mli lɛ, no mli lɛ Plato tsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ egbu shi kɛbote Yuda jamɔ kɛ Kristendom mli momo.
20, 21. Mɛni Muslimbii heɔ yeɔ yɛ Gbele Sɛɛ Shihilɛ he?
20 Muslimbii heɔ yeɔ akɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ ji kpojiemɔi ni akɛha Hebribii anɔkwafoi lɛ kɛ blema Kristofoi lɛ anaagbee nɔ̃ kwraa. Koran lɛ tsɛɔ Hebri kɛ Hela Ŋmalɛi lɛ fɛɛ amli wiemɔi asɛɛ. Shi Koran lɛ gbáa afã kɛjɛɔ niŋmaai nɛɛ ahe, yɛ tsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma ni gbooo lɛ he lɛ gbɛfaŋ. Koran lɛ tsɔɔ akɛ gbɔmɔ yɛ susuma ni yaa nɔ ehiɔ shi yɛ gbele sɛɛ. Ewieɔ gbohii lɛ ashitee, kojomɔ gbi, kɛ hé ni susuma lɛ baaya yɛ naagbee kwraa—ni ji shihilɛ yɛ ŋwɛi paradeiso abɔɔ ko mli loo toigbalamɔ yɛ hɛl ni tsoɔ mli hu he.
21 Muslimbii tsɔɔ akɛ mɔ ni egbo lɛ susuma yaa Barzakh, loo “Mlifoo,” “he ko loo shihilɛ ko ni gbɔmɛi baa mli yɛ gbele sɛɛ dani Kojomɔ aba.” (Surah 23:99, 100, The Holy Qur-an, shishigbɛ niŋmaa) Susuma lɛ hiɛ kã yɛ jɛmɛ, ni eetsɔ nɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ “Gbonyo Bu Mli Toigbalamɔ” lɛ mli kɛji gbɔmɔ lɛ hi shi akɛ efɔŋfeelɔ, loo eená miishɛɛ mli ŋɔɔmɔ kɛji akɛ ehi shi akɛ anɔkwafo. Shi esa akɛ anɔkwafoi lɛ hu atsɔ piŋmɔ ko mli yɛ eshai fioo ko ni amɛfee beni amɛyɔɔ wala mli lɛ hewɔ. Yɛ kojomɔ gbi lɛ nɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni baaba enɔ kɛya naanɔ lɛ baakpe, ni no kɛ nakai shihilɛ ni kã teŋ lɛ baaba naagbee.
22. Mɛɛ susumɔi sɔrɔtoi ni akaa yiŋ awieɔ yɛ hé ni susuma lɛ yaa kwraa lɛ he Arab jeŋ nilelɔi komɛi kɛha?
22 Susumɔ ni ahiɛ yɛ susuma ni gbooo lɛ he, yɛ Yuda jamɔ kɛ Kristendom lɛ je kpo yɛ hewalɛ ni Plato tsɔɔmɔ ná lɛ hewɔ, shi adũ susumɔ lɛ awo Islam mli kɛjɛ eshishijee tɔ̃ɔ. Enɛ etsɔɔɔ akɛ Arab woloŋlelɔi ekako akɛ amɛkɛ Hela jeŋ nilee aaafutu Islam tsɔɔmɔi ni amɛfee lɛ ekome. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Aristotle nitsumɔ lɛ ná Arab je lɛ nɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Ni Arab woloŋlelɔi ni ehé gbɛi waa tamɔ Avicenna kɛ Averroës, tsɔɔ Aristotle susumɔi amli jogbaŋŋ ni amɛha emli fee faŋŋ. Shi, beni amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaaha Hela jeŋ nilee kɛ Muslim tsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ akpã gbee lɛ, eha amɛtsɔɔ nibii sɔrɔtoi ni amɛka amɛyiŋ amɛwie. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Avicenna jaje akɛ gbɔmɔ susuma diɛŋtsɛ lɛ gbooo. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Averroës wie eshi nakai susumɔ lɛ. Yɛ susumɔi ni amɛhiɛ nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, susuma ni gbooo lɛ kã he eji Muslimbii ahemɔkɛyeli lolo.
23. Mɛni ji Yuda jamɔ, Kristendom, kɛ Islam shidaamɔ yɛ susuma ni gbooo he sane lɛ gbɛfaŋ?
23 Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ Yuda jamɔ, Kristendom, kɛ Islam fɛɛ tsɔɔ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Eji Plato tsɔɔmɔ ni áfee lɛ ehee, ni ji Plato jeŋ nilee lɛ mlitsɔɔmɔ hee ni Plotinus kɛba yɛ afii ohai etɛ lɛ mli yɛ Roma lɛ sɛɛfilɔ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]
Alexander Kpeteŋkpele lɛ kunimyeli lɛ kɛ Helabii kɛ Yudafoi ahiŋmɛigbelemɔi lɛ afutumɔ ba
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Origen, ŋwɛigbɛ, kɛ Augustine ka akɛ amɛbaafe Plato jeŋ nilee kɛ Kristojamɔ ekome
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]
Avicenna, ŋwɛigbɛ, jaje akɛ gbɔmɔ susuma diɛŋtsɛ lɛ gbooo. Averroës wie eshi nakai susumɔ lɛ