Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w90 9/1 bf. 4-6
  • Ani Susuma Lɛ Hiɔ Shi Yɛ Gbele Sɛɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Susuma Lɛ Hiɔ Shi Yɛ Gbele Sɛɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Ejeee Biblia Mli Tsɔɔmɔ
  • Mɛni Baa yɛ Gbele Sɛɛ?
  • Kɛjɛ Wɔŋjalɔi Atsɔɔmɔ Mli Kɛtee Sɔlemɔ Tsɔɔmɔ Mli
  • Hiɛnɔkamɔ Kɛha Gbohii Lɛ
  • Susuma lɛ Taakɛ Biblia lɛ Tsɔɔ
    Mɛni Baa Wɔnɔ Kɛ́ Wɔgboi?
  • Ani Omumɔ Baaya Nɔ Ahi Shi?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
  • Bɔ Ni Osusuɔ Susuma Lɛ He Ohaa Lɛ Saa Owala He
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Hiɛnɔkamɔ ni Hi Kɛha Susuma Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
w90 9/1 bf. 4-6

Ani Susuma Lɛ Hiɔ Shi Yɛ Gbele Sɛɛ

“Susuma: Adesa lɛ fa ni ji mumɔ ni abuɔ akɛ ehiɔ shi yɛ gbele sɛɛ ni enaa miishɛɛ loo piŋmɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ kwraa yɛ wɔsɛɛ shihilɛ ko mli.” (The Compact Edition of the Oxford English Dictionary) Etamɔ nɔ ni jamɔi lɛ babaoo kɛ shishitsɔɔmɔ nɛɛ kpaa gbee. New Catholic Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Tsɔɔmɔ ni ji adesa susuma ni gbooo ni yaa nɔ ehiɔ shi yɛ gbɔmɔ gbele sɛɛ lɛ . . . ji Kristofoi ajeŋ nilee kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he nilee mli koŋtɛi lɛ ateŋ ekome.”

No hewɔ lɛ, belɛ ekolɛ onaa baakpɛ ohe akɛ ooole akɛ ana nɛkɛ hemɔkɛyeli ni ji koŋtɛ nɛɛ kɛjɛ wɔŋjalɔi ajeŋ nilee mli. Be babaoo ni tsɔ hiɛ dani afɔ Yesu lɛ, no mli lɛ aheɔ ayeɔ po akɛ susuma lɛ ji nɔ ko ni anyɛɛɛ amɔ emli ni nyɛɔ ehiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ enyɛɔ ehiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ, ni etsaa nɔ ehiɔ shi yɛ su ko mli tamɔ sisa, aloo mumɔ.

Helabii lɛ kɛ jeŋ nilee mli shishitsɔɔmɔi tsɔɔ nɛkɛ hemɔkɛyeli nɛɛ yɛ faŋŋ mli. Atsɛɔ Socrates, ni ji Helanyo jeŋ nilelɔ ni he gbɛi waa lɛ wiemɔi ayisɛɛ akɛ: “Susuma lɛ, . . . kɛji etee yɛ hetsemɔ mli, ni egbalaaa gbɔmɔtso lɛ he nɔ ko kɛyaaa lɛ, . . . no lɛ eyaa nɔ ni tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe nɔŋŋ mli, yɛ he ni anaaa lɛ, yɛ ŋwɛi, yɛ he ni agbooo yɛ, ni nilee yɔɔ jɛmɛ lɛ, ni kɛ eyashɛ jɛmɛ lɛ enaa miishɛɛ, ni eyeɔ ehe kwraa kɛjɛɔ tɔmɔi kɛ buulufeemɔ kɛ gbeyeishemɔ . . . kɛ adesai amanehului krokomɛi fɛɛ amli, ni . . . ekɛ nyɔŋmɔi lɛ hiɔ shi yɛ anɔkwale mli yɛ bei fɛɛ mli.”​—Phaedo, 80, D, E; 81, A.

Ejeee Biblia Mli Tsɔɔmɔ

Belɛ, te fee tɛŋŋ ni nɛkɛ wɔŋjalɔi ahemɔkɛyeli yɛ susuma ni gbooo he nɛɛ ba ni abɔi tsɔɔmɔ yɛ Kristendom kɛ Yuda jamɔi amli lɛ?

New Catholic Encyclopedia lɛ wieɔ saji lɛ ahe yɛ gbɛ bibioo pɛ nɔ akɛ: “Jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ susuma lɛ hiɔ shi yɛ gbele sɛɛ lɛ jeee nɔ ni anaa amrɔ nɔŋŋ yɛ Biblia lɛ mli.” Ebaafee nɔ ni ja jogbaŋŋ akɛ wɔɔkɛɛ akɛ anaaa susuma ni gbooo he tsɔɔmɔ lɛ yɛ Biblia lɛ mli he ko kwraa! Nakai ɛnsaiklopedia lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ: “Jwɛŋmɔ ni ahiɛ yɛ adesa susuma lɛ he yɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli lɛ tamɔɔɔ bɔ ni eji yɛ Hela kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jeŋ nilee mli lɛ.”

Hebri wiemɔ ne’phesh, ni afɔɔ shishi tsɔɔmɔ akɛ “susuma” lɛ jeɔ kpo shii 754 yɛ nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli. Ni Hela wiemɔ psy·kheʹ, ni afɔɔ no hu shishi tsɔɔmɔ akɛ “susuma” lɛ jeɔ kpo shii 102 yɛ nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ hu mli. Kɛ wɔkwɛ bɔ ni akɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ tsuɔ nii ahaa yɛ Biblia mli lɛ mli lɛ, ehaa mfoniri ko ni yɔɔ naakpɛɛ jeɔ kpo.

Wɔkaneɔ yɛ 1 Mose 2:7 akɛ Nyɔŋmɔ mu wala mumɔ ewo Adam gugɔ mli, ni Adam “tsɔ wala susuma [Hebri, ne’phesh].” Kadimɔ akɛ: Ahaaa Adam wala susuma; ebatsɔ nakai. Yɛ wiemɔ kroko mli lɛ, Adam ni abɔ lɛ ehee lɛ ji susumai No hewɔ lɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ New Catholic Encyclopedia lɛ muɔ sane lɛ naa akɛ: “Susuma yɛ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli lɛ etsɔɔɔ gbɔmɔ lɛ fa ko, shi moŋ gbɔmɔ muu lɛ fɛɛ​—gbɔmɔ lɛ akɛ hiɛkalɔ.”

Ŋmalɛi krokomɛi hu maa enɛ nɔ mi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, 3 Mose 7:20 wieɔ ‘susuma ni yeɔ shidaa afɔle loo’ lɛ he. 3 Mose 23:30 kɛɔ akɛ: ‘Ni susuma ni tsuɔ nitsumɔ ko yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ.’ Abɛi 25:25 kɛɔ akɛ: “Bɔ ni nu hɔlɔ yɔɔ ha susuma ni kumai yeɔ lɛ lɛ, nakai ji sanekpakpa ni akɛjɛ maŋsɛɛ shɔŋŋ lɛ.” Ni Lala 105:18 kɛɔ wɔ akɛ: “Amɛkɛ gboklɛ mia enaji, esusuma bote dade lɛ mli.” Agbɛnɛ, mɛni ji nɔ ni nyɛɔ eyeɔ loo, etsuɔ nii, nu hɔlɔ haa etsui nyɔɔ emli, ni anyɛɔ akɛ lɛ woɔ dadei amli lɛ? Ani eji adesa lɛ fa ko ni etse ehe, ni ji mumɔ ko, aloo eji gbɔmɔ adesa lɛ diɛŋtsɛ? Hetoo lɛ yɛ faŋŋ.

Miishɛɛ sane hu ji akɛ, jeee gbɔmɔ pɛ ji susuma. Klɛŋklɛŋ Mose 1:​20, NW kɛɔ wɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ yɛ adebɔɔ shishijee bei lɛ ekome mli akɛ: “Nui lɛ awo susumai ni hiɛ kamɔ nyɛŋɛnyɛŋɛ.” Hɛɛ, looi po susumai ni! Nyɔŋmɔ tsɔɔ yɛ adebɔɔ shishijee bei lɛ ekroko mli akɛ, “shia kooloi kɛ nii ni wamɔɔ kɛ shikpɔŋ kooloi” fɛɛ lɛ, susumai ni!​—1 Mose 1:​24; okɛto 3 Mose 11:​10, 46; 24:​18; 4 Mose 31:​28; Hiob 41:​21; Ezekiel 47:9 he.

No hewɔ lɛ, “susuma” yɛ Biblia lɛ mli etsɔɔɔ mumɔŋ nɔ ko ni yɔɔ shihilɛ mli ni shiɔ gbɔmɔtso lɛ yɛ gbele sɛɛ. Etsɔɔ mɔ ko loo kooloo ko, aloo wala ni mɔ ko loo kooloo ko naa mli ŋɔɔmɔ lɛ.

Mɛni Baa yɛ Gbele Sɛɛ?

Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, Biblia lɛ kɛ wɔŋjalɔi ajwɛŋmɔ akɛ gbɔmɔ yɛ susuma ko ni gbooo lɛ kpaaa gbee kwraa. Namɔ, osusuɔ akɛ etsɔɔ anɔkwale lɛ yɛ enɛ mli? Hela nilelɔi wɔŋjalɔi lɛ aloo Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ webii ni ekɛ amɛ efee kpaŋmɔ lɛ? Eyɛ faŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ webii, mɛi ni ekɛ e-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ ha lɛ ni.

Shi kɛlɛ, sanebimɔ lɛ baa lolo akɛ, Mɛni baa susuma lɛ nɔ yɛ gbele sɛɛ? Akɛni susuma lɛ ji mɔ lɛ hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, kɛ mɔ lɛ gbo lɛ, susuma lɛ egbo. Yɛ wiemɔ kroko mli lɛ, mɔ ni egbo lɛ ji susuma ni egbo. Ŋmalɛi babaoo maa enɛ nɔ mi. Ezekiel 18:4 kɛɔ akɛ, “Susuma ni feɔ esha lɛ, lɛ nɔŋŋ eeegbo.” Wɔkaneɔ yɛ Kojolɔi 16:​30, NW hu akɛ: “Ni Samsom kɛɛ: ‘Ha misusuma kɛ Filistibii lɛ agboi.’” Ŋmalɛi krokomɛi hu tsɔɔ akɛ abaanyɛ afo susuma lɛ ashɛ afɔ (1 Mose 17:14), akɛ klante agbe lɛ (Yoshua 10:37), amĩa esɛ̃ ni egbo (Hiob 7:15), ni amii lɛ nu ni egbo (Yona 2:⁠5). Susuma ni egbo lɛ ji gbɔmɔ ni egbo.​—5 Mose 19:​28; 21:​1, 11.

Belɛ, mɛni ji shihilɛ mli ni susumai ni egboi lɛ yɔɔ? Kɛ wɔɔkɛɛ yɛ faŋŋ mli lɛ, gbele ji wala sɛɛsɛɛ. Wɔ henumɔi lɛ fɛɛ kɛ wɔgbɔmɔtsei lɛ tsaa. Bɔ ni wɔfeɔ wɔnaa nii, wɔnuɔ nii, ni wɔsusuɔ nii ahe lɛ fɛɛ damɔ bɔ ni wɔhiŋmɛii, wɔtoii kɛ wɔjwɛŋmɔ tsuɔ nii jogbaŋŋ ha lɛ nɔ. Kɛ wɔbɛ hiŋmɛi lɛ, wɔnyɛŋ wɔna nii. Kɛ wɔbɛ toii lɛ, wɔnyɛŋ wɔnu nii. Kɛ wɔbɛ jwɛŋmɔ lɛ, wɔnyɛŋ nɔ ko kwraa wɔfee. Kɛji mɔ ko gbo lɛ, nɛkɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛi nɛɛ fɛɛ kpaa nitsumɔ. Wɔjeɔ shihilɛ mli.

Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Jajelɔ 9:​5, 10 kɛɔ akɛ: “Gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko . . . Ejaakɛ nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ [Sheol] gbohiiaje [gbonyobu lɛ mli] he ni oyaa lɛ.” Nakai nɔŋŋ hu Lala 146:​3, 4 jajeɔ akɛ: “Nyɛkaŋɔa nyɛhiɛ nyɛfɔa lumɛi loo gbɔmɔ bi ko ni yelikɛbuamɔ ko bɛ edɛŋ lɛ nɔ. Kɛ emumɔ [wala hewalɛ] je emli lɛ, ekuɔ esɛɛ kɛyaa esũ lɛ mli ekoŋŋ; nakai gbi lɛ nɔŋŋ eyiŋtoi lɛ laajeɔ.” No hewɔ lɛ kɛji gbɔmɛi (susumai) gboi lɛ, amɛjeɔ shihilɛ mli kɛkɛ.

Kɛjɛ Wɔŋjalɔi Atsɔɔmɔ Mli Kɛtee Sɔlemɔ Tsɔɔmɔ Mli

Shi ekolɛ mɛi komɛi baabi akɛ, ‘Shi ani Kpaŋmɔ Hee lɛ etsɔɔɔ akɛ susuma lɛ gbooo?’ Dabida kwraa. New Catholic Encyclopedia lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ: “Kpaŋmɔ Hee lɛ yaa nɔ efiɔ gbele he shishinumɔ ni yɔɔ Kpaŋmɔ Momo lɛ mli lɛ sɛɛ yɛ anɔkwayeli mli.” Yɛ wiemɔ kroko mli lɛ, “Kpaŋmɔ Hee” lɛ tsɔɔ akɛ susuma lɛ gboɔ. Yesu Kristo fee he mfoniri akɛ eheee eyeee akɛ susuma lɛ gbooo. Ebi akɛ: “Ani hejɔɔmɔ gbi lɛ nɔ lɛ eja akɛ afeɔ ekpakpa loo afeɔ efɔŋ, akɛ ahereɔ susumɔ yiwala loo agbeɔ lɛ?” (Marko 3:⁠4) Kristofonyo bɔfo Paulo hu kpɛlɛ shishinumɔ ni “Kpaŋmɔ Momo” lɛ hiɛ yɛ susuma he lɛ nɔ nakai nɔŋŋ ni etsɛ 1 Mose 2:7 yisɛɛ ni ekɛɛ: “Nakai nɔŋŋ hu aŋma akɛ: ‘Adam ni ji klɛŋklɛŋ gbɔmɔ lɛ tsɔ susuma ni hiɛ ka.’”​—1 Korintobii 15:⁠45.

Belɛ, te fee tɛŋŋ ni Plato jwɛŋmɔ nɛɛ batsɔ sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔ hu lɛ? Encyclopedia of Religion and Ethics, ni James Hastings ŋmalɛ tsɔɔ mli akɛ: “Beni Kristofoi asanekpakpa lɛ je kpo kɛtsɔ Yudafoi akpeehei lɛ agboi lɛ amli kɛbote Roma Maŋtsɛyeli lɛ shwɛmɔ he lɛ, atsake shishijee Hebribii ashishinumɔ yɛ susuma he lɛ kɛtee Hela shishinumɔ mli, ni nɔ ko bibioo ko po jɛɛɛ gbɛ ni atsɔ nɔ atsake lɛ nɛɛ mli baaa.” Sɔlemɔ lɛ tsɔɔlɔi lɛ bɔ mɔdɛŋ ni amɛha amɛ shɛɛ sane lɛ “shishinumɔ afee faŋŋ aha jeŋ ni jwɛŋɔ tamɔ Helabii lɛ” kɛtsɔ “Hela jwɛŋmɔ he nilee mli wiemɔi kɛ shishinumɔi ni ato shishi” lɛ kɛ nitsumɔ nɔ. Ni nakai nɔŋŋ Yudafoi Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi lɛ hu je shishi amɛjie bɔ ni “Plato nilee ena hewalɛ ni mli wa” yɛ amɛnɔ lɛ kpo yɛ amɛniŋmaai lɛ amli.​—Encyclopedia Judaica.

No hewɔ lɛ aŋmɛɛ Biblia lɛ tsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma he lɛ he afɔ shi ni akɛ tsɔɔmɔ ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ eji wɔŋjalɔi anɔ ye najiaŋ. Anyɛŋ abu enɛ feemɔ bem kɔkɔɔkɔ kɛ naajiemɔ ni akɛhaa akɛ nakai ni afee lɛ ha mɛi pii basumɔ Kristojamɔ lɛ. Beni bɔfo Paulo shiɛɔ yɛ Ateene, ni ji Hela kusumii fɛɛ ashikwɛ̃ɛ he lɛ, etsɔɔɔ Plato tsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, eshiɛ Kristofoi atsɔɔmɔ ni ji gbohiiashitee lɛ moŋ, eyɛ mli akɛ ewa ha etoibolɔi ni ji Helabii lɛ ateŋ mɛi pii akɛ amɛaakpɛlɛ nɔ ni ekɛɔ lɛ nɔ.​—Bɔfoi lɛ Asaji 17:​22-32.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ eshi anɔkwale ni damɔ Biblia nɔ ni akɛaafutu wɔŋjamɔ ni afee lɛ ekome lɛ beni ekɛɛ akɛ: “Mɛɛ yeli la kɛ duŋ yɔɔ? Ni mɛɛ gbeekpamɔ Kristo kɛ Belial yɔɔ?” (2 Korintobii 6:​14, 15) Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ akɛni Kristendom eŋmɛ gbɛ ni wɔŋjalɔi atsɔɔmɔ ebatsɔ ejeŋ nilee kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ mli nilee lɛ mli koŋtɛi lɛ ateŋ ekome hewɔ lɛ, ekɛ heguɔgbee eba Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ nɔ!

Hiɛnɔkamɔ Kɛha Gbohii Lɛ

Gbɔmɛi yɛ hegbɛ ni amɛheɔ nɔ ni amɛsumɔɔ amɛyeɔ. Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, anyɛŋ aje he ŋwane akɛ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ bɛ Ŋmalɛi lɛ amli. No hewɔ lɛ, belɛ ani adesai bɛ hiɛnɔkamɔ ko kwraa kɛha wala yɛ gbele sɛɛ?

Beni Hiob bi sane ni ji “Ani [gbɔmɔ] hiɛ aaaka ekoŋŋ?” lɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ ni ekɛ hetoo ni jɛ mumɔŋ lɛ ha. Ekɛɛ: “Kulɛ [Yehowa] oootsɛ́, ni mahereo nɔ; ni oootao oninenaa nitsumɔ lɛ sɛɛ gbɛ.” (Hiob 14:​14, 15) Hɛɛ, Biblia lɛ kɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ haa mɛi fɛɛ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ kaimɔ mli lɛ. Eeshwe ni ekɛ enɔkwa sɔɔlɔi tamɔ Hiob aba wala mli ekoŋŋ! Yesu Kristo ma bɔ ni nɛkɛ hiɛnɔkamɔ nɛɛ baaba mli lɛlɛŋ lɛ nɔ mi, ni ekɛɛ: “Enɛ akafee nyɛ naakpɛɛ; ejaakɛ ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohii abui amli lɛ aaanu egbee, ni amɛaaje kpo, mɛi ni efee ekpakpa lɛ aaate shi kɛaatee wala mli, ni mɛi ni etsu nishaianii lɛ aaate shi kɛaatee kojomɔ mli.”​—Yohane 5:​28, 29.

Kɛ be she ni abaawo nakai gbalɛ lɛ obɔ lɛ, Yesaia 25:8 woɔ shi akɛ, Nyɔŋmɔ ‘baami gbele kɛaatee naanɔ.’ Enɛ tsɔɔ akɛ ebaafee jeŋ ni, taakɛ Kpojiemɔ 21:4 kɛɔ lɛ, “gbele bɛ dɔŋŋ.” Ani obaasumɔ ni ohi jeŋ ko ni afeee yara yɛ mli ni yarafeemɔ hei hu bɛ mli, ni sãii aloo gɔɔ bɛ mli, ni awerɛho yaafonui bɛ mli shi moŋ miishɛɛ yaafonui yɔɔ mli lɛ mli?

Eji anɔkwale, ekolɛ atsɔse bo akɛ mɔ ko ni heɔ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ eyeɔ. Shi kɛji okase Biblia lɛ, ebaana hemɔkɛyeli yɛ Biblia mli shiwoi ni haa mɔ yeɔ ehe lɛ amli.a Obaanyɛ ole nibii ni sa akɛ ofee bɔni afee ni onine ashɛ Biblia mli shiwoi nɛɛ anɔ lɛ hu, jeee ni ooohi wala mli akɛ susuma ni gbooo, shi moŋ koni ona “naanɔ wala” yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ nɔ!​—Yohane 17:3; Luka 23:⁠43.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kɛji obaasumɔ ni ofee enɛ lɛ, ofainɛ ŋmaa wolo kɛyaha mɛi ni fee wolo tɛtrɛɛ nɛɛ aloo yaabi yɛ Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ he ni oyɔɔ lɛ mli.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje