Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w96 8/1 bf. 4-8
  • Hiɛnɔkamɔ ni Hi Kɛha Susuma Lɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Hiɛnɔkamɔ ni Hi Kɛha Susuma Lɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Susuma lɛ yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ Amli
  • Hewalɛ ni Helabii Ná yɛ Amɛnɔ
  • Bɔ ni Mra Be Mli Kristofoi Buɔ Susuma lɛ Amɛhaa
  • Tsɔɔmɔ lɛ Shishijee Hei Diɛŋtsɛ
  • Ani Susuma Lɛ Hiɔ Shi Yɛ Gbele Sɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Gbele Sɛɛ Shihilɛ—Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Bɔ Ni Osusuɔ Susuma Lɛ He Ohaa Lɛ Saa Owala He
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Te Ohemɔkɛyeli yɛ Gbohiiashitee lɛ Mli lɛ Mli Wa Hã Tɛŋŋ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
w96 8/1 bf. 4-8

Hiɛnɔkamɔ ni Hi Kɛha Susuma Lɛ

ROMA asraafoi lɛ kpaaa nɔ ni ba nɛɛ gbɛ. Beni amɛtutua Masada mɔɔ ni yɔɔ gɔji lɛ anɔ, ni ji Yudafoi atuatselɔi akuu lɛ anaagbee mɔɔ kwraa lɛ, amɛje gbɛ amɛwaje amɛhe jogbaŋŋ kɛha tutuamɔ ni amɛ henyɛlɔi lɛ kɛbaakpee amɛ, kɛ tabilɔi abolɔmɔi, kɛ yei kɛ gbekɛbii abolɔmɔi ni naa wa lɛ. Shi yɛ nomɛi fɛɛ anajiaŋ lɛ, amɛnu ni la miitso waa kɛ gbɛɛmɔ. Beni amɛyakwɛ mɔɔ ni tsoɔ lɛ mli lɛ, Romabii lɛ bale anɔkwale ko ni yɔɔ gbeyei waa: amɛ henyɛlɔi lɛ—gbɔmɛi aaashɛ 960 lɛ—egboi momo! Nɛkɛ Yudafoi tawulɔi nɛɛ to naa ni amɛgbe amɛ diɛŋtsɛ amɛwekui fɛɛ, ni no sɛɛ lɛ amɛgbe amɛhe hu. Naagbee mɔ lɛ gbe lɛ diɛŋtsɛ ehe.a Mɛni kɛ amɛ wo nɛkɛ gbɔmɔgbee kɛ he-gbee ni yɔɔ gbeyei nɛɛ mli?

Taakɛ Josephus ni hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ tsɔɔ lɛ, oti ko ni he hiaa waa ji susuma ni gbooo lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ. Eleazar Ben Jair, ni ji Masada Hiɛdɔlɔi lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ, ka klɛŋklɛŋ akɛ ebaatsɔ̃ emɛi lɛ ayiŋ akɛ, woo yɛ amɛhe ni amɛaagbe lɛ mli kwraa fe gbele loo nyɔŋyeli yɛ Romabii lɛ adɛŋ. Beni ena akɛ amɛmiishashao shi pɛ, kɛkɛ ni eje susuma lɛ he wiemɔ ko ni teeɔ mɔ henumɔi ashi lɛ shishi. Ekɛɛ amɛ akɛ gbɔmɔtso lɛ ji gbɛtsii nii folo ko kɛkɛ, tsuŋwoo he kɛha susuma lɛ. “Shi kɛ eye ehe kɛjɛ jatsu ni gbalaa lɛ kɛbaa shikpɔŋ nɔ, ni eyɔɔ mli lɛ he lɛ,” etee nɔ akɛ, “susuma lɛ kuɔ esɛɛ kɛyaa eshihilɛ he lɛ, ni no sɛɛ lɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ enaa hewalɛ ni ajɔɔ kɛ nyɛmɔ ni husui bɛ he mli gbɛfaŋnɔ, ni eyaa nɔ ehiɔ shi akɛ mɔ ni adesai kɛ amɛhiŋmɛii enaaa lɛ, tamɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ Diɛŋtsɛ ji lɛ.”

Te ahere ewiemɔ nɛɛ nɔ aha tɛŋŋ? Josephus bɔ amaniɛ akɛ beni Eleazar ewie babaoo yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ sɛɛ lɛ, “etoibolɔi lɛ fɛɛ fo ewiemɔ lɛ mli ni amɛkɛ oyaiyeli tee amɛyafee nɔ ni ekɛɛ amɛ lɛ kɛ hiɛdɔɔ henumɔ ko ni anyɛɛɛ aye nɔ.” Josephus kɛfata he akɛ: “Amɛsha foi kɛtee, oookɛɛ nɔ ni nɔ̃ ko eyi amɛnɔ, ni mɔ fɛɛ mɔ he miitswa shi ni eyafee oya fe enyɛmi, . . . ni henumɔ ni anyɛɛɛ naa atsĩ eye amɛnɔ kwraa akɛ amɛyagbe amɛŋamɛi, kɛ amɛbii, kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.”

Nɛkɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni yɔɔ gbeyei nɛɛ feɔ bɔ ni susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ baanyɛ atsake bɔ ni adesai buɔ gbele amɛhaa lɛ yɛ gbɛ ni mli wa nɔ lɛ he mfoniri. Atsɔɔ mɛi ni heɔ yeɔ lɛ ni amɛbu gbele, jeee akɛ adesa henyɛlɔ ni ehiii fe fɛɛ, shi moŋ akɛ gbɛ folo ko kɛkɛ ni haa susuma lɛ yeɔ ehe koni ena shihilɛ ni nɔ kwɔ mli ŋɔɔmɔ. Shi mɛni hewɔ nakai Yudafoi Hiɛdɔlɔi lɛ na hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ? Ekolɛ mɛi pii baasusu akɛ amɛ niŋmaai krɔŋkrɔŋi, ni ji Hebri Ŋmalɛi lɛ, tsɔɔ akɛ gbɔmɔ yɛ mumɔ ko ni hiɛ kã yɛ emli, susuma ni jeɔ emli ni eyahiɔ shi yɛ gbele sɛɛ. Ani nakai eji lɛlɛŋ?

Susuma lɛ yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ Amli

Yɛ wiemɔ kome mli lɛ, dabi. Yɛ Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ wolo lɛ mli nɔŋŋ, ni ji 1 Mose lɛ, akɛɔ wɔ yɛ jɛmɛ akɛ susuma lɛ jeee nɔ ko ni oyɔɔ, shi moŋ eji nɔ ko ni oji. Wɔkaneɔ yɛ Adam, ni ji klɛŋklɛŋ gbɔmɔ adesa lɛ bɔɔ he akɛ: ‘Gbɔmɔ tsɔ̃ wala susuma.’ (1 Mose 2:7) Hebri wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ biɛ kɛha susuma, neʹphesh, jeɔ kpo fe shii 700 yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli, ni etsɔɔɔ shikome po akɛ eji gbɔmɔ fã ko ni etsi ehe, ni eyahiɔ ŋwɛi, ni eji mumɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, anyɛɔ ataa susuma lɛ he, eji nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ, eyɛ gbɔmɔtso.

Kwɛmɔ ŋmalɛi ni nyiɛ sɛɛ ni atsɛ nɛɛ yɛ bo diɛŋtsɛ o-Biblia lɛ mli, ejaakɛ anaa Hebri wiemɔ neʹphesh lɛ yɛ amɛteŋ eko fɛɛ eko mli. Amɛtsɔɔ faŋŋ akɛ susuma lɛ baanyɛ ekɛ oshara kɛ amanehulu akpe, ni abaanyɛ aju lɛ ayato po. (5 Mose 24:7; Kojolɔi 9:17; 1 Samuel 19:11); etaa nii ahe (Hiob 6:7); anyɛɔ akalaa enaa awoɔ dadei amli (Lala 105:18); niyenii baa etsine, ŋmaahilɛ haa epĩŋɔ, ni hɔmɔ kɛ kumai haa etɔɔ biti; ni hela ni tãa mɔ loo, loo wɔɔ ni awɔɔɔ yɛ awerɛhoyeli hewɔ haa enaa amanehulu. (5 Mose 12:20; Lala 35:13; 69:11; 106:15; 107:9; 119:28) Yɛ wiemɔ kroko mli lɛ, akɛni osusuma lɛ ji bo hewɔ lɛ, bo diɛŋtsɛ, ni ji osusuma, nuɔ nɔ fɛɛ nɔ ni baa onɔ lɛ he.b

Belɛ, ani enɛ tsɔɔ akɛ susuma lɛ baanyɛ agbo diɛŋtsɛ? Hɛɛ. Ákɛ nɔ ni kɛ wiemɔ ni awieɔ akɛ susuma gbooo lɛ kpaaa gbee lɛ, awieɔ adesai asusumai ahe yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli akɛ ‘afoɔ ashɛɔ afɔ̃ɔ,’ loo agbeɔ lɛ, yɛ efɔŋ feemɔ hewɔ, atswaa lɛ nɔ̃ ni egboɔ, agbeɔ lɛ, akpataa ehiɛ, ni atserɛɔ emli. (2 Mose 31:14; 5 Mose 19:6; 22:26; Lala 7:3) “Susuma ni feɔ esha lɛ, lɛ nɔŋŋ eeegbo!” taakɛ Ezekiel 18:4 kɛɔ lɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ, gbele ji adesai asusumai fɛɛ anaagbee ni baa mɔ fɛɛ mɔ nɔ, ejaakɛ wɔ fɛɛ wɔfeɔ esha. (Lala 51:7) Akɛɛ klɛŋklɛŋ gbɔmɔ, Adam, akɛ esha he toigbalamɔ ji gbele—jeee tsakemɔ kɛmiiya mumɔi ashihilɛ he kɛ shihilɛ ni gbele bɛ mli. (1 Mose 2:17) Ni beni efee esha lɛ, ajaje fɔbuu kojomɔ lɛ akɛ: “Ejaakɛ sũ jio, ni sũ mli oooku osɛɛ kɛaatee.” (1 Mose 3:19) Beni Adam kɛ Hawa gboi lɛ, amɛbatsɔmɔ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ he yɛ bei babaoo mli akɛ ‘susumai ni egboi’ loo ‘susumai ni bɛ wala mli.’—4 Mose 5:2; 6:6.

Ebɛ naakpɛɛ akɛ The Encyclopedia Americana wieɔ susuma ni yɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ he akɛ: “Susumɔ ni Kpaŋmɔ Momo lɛ yɔɔ yɛ gbɔmɔ he ji akɛ, eji nɔ kome, shi jeee susuma kɛ gbɔmɔtso ni afee amɛ ekome.” Ekɛfata he akɛ: “Asusuuu nefesh . . . he kɔkɔɔkɔ akɛ ehiɛ ehe ni esoro lɛ yɛ gbɔmɔtso lɛ he.”

No hewɔ lɛ, mɛni Yudafoi anɔkwafoi lɛ he amɛye akɛ gbele ji? Kɛ wɔɔwie kuku lɛ, amɛhe amɛye akɛ gbele ji wala sɛɛsɛɛ. Lala 146:4 tsɔɔ nɔ ni baa kɛji mumɔ, loo wala hewalɛ lɛ shi gbɔmɔ adesa ko mli: “Kɛ emumɔ je emli lɛ, ekuɔ esɛɛ kɛyaa esũ lɛ mli ekoŋŋ; nakai gbi lɛ nɔŋŋ eyiŋtoi lɛ laajeɔ.”c Nakai nɔŋŋ, Maŋtsɛ Salomo hu ŋma akɛ gbohii lɛ, “amɛleee nɔ ko nɔ ko.”—Jajelɔ 9:5.

Belɛ, mɛni hewɔ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yudafoi pii, tamɔ Masada Hiɛdɔlɔi lɛ, na nɔmimaa waa akɛ susuma lɛ gbooo lɛ mɔ?

Hewalɛ ni Helabii Ná yɛ Amɛnɔ

Yudafoi lɛ na susumɔ nɛɛ, jeee kɛjɛ Biblia lɛ mli, shi moŋ kɛjɛ Helabii adɛŋ. Yɛ afii ohai kpawo kɛ afii ohai enumɔ D.Ŋ.B. teŋ lɛ, etamɔ nɔ ni susumɔ nɛɛ shi Hela teemɔŋ jamɔ kui bibii lɛ amli kɛtee Hela jeŋ nilee mli. Ana susumɔ ni ayɔɔ akɛ gbele sɛɛ shihilɛ ko yɛ, he ni susumai fɔji naa nyɔmɔwoo ni ji piŋmɔ yɛ lɛ he miishɛɛ yɛ be kakadaŋŋ mli, ni shishinumɔ nɛɛ bahe shi ni egbɛ eshwã hu. Jeŋ nilelɔi kɛ amɛhe etaa saji anaa aahu yɛ bɔ ni susuma lɛ ji diɛŋtsɛ he. Homer wie akɛ susuma lɛ jeɔ kpo kɛhoɔ fri yɛ gbele beaŋ, ni anuɔ he ni ehũuɔ, loo eegbɛɛ fiifii, loo wasawasa. Epicurus wie akɛ susuma lɛ yɛ tsiimɔ diɛŋtsɛ, ni no hewɔ lɛ, eji gbɔmɔtso bibioo kwraa ni anyɛŋ asusu edalɛ.d

Shi ekolɛ mɔ ni wo susuma ni gbooo lɛ he hewalɛ fe fɛɛ ji Hela jeŋ nilelɔ Plato, ni hi shi yɛ afii ohai ejwɛ D.Ŋ.B. lɛ. Bɔ ni ewie etsɔɔlɔ, Socrates gbele he eha lɛ, jieɔ jwɛŋmɔi ni tamɔ nɔ ni Masada Hiɛdɔlɔi lɛ jie lɛ kpo afii ohai abɔ sɛɛ lɛ nɔŋŋ pɛpɛɛpɛ. Taakɛ woloŋlelɔ Oscar Cullmann wie he lɛ, “Plato tsɔɔ wɔ bɔ ni Socrates gbo eha yɛ toiŋjɔlɛ ni eye emuu kɛ tsuiŋ hejɔlɛ mli. Socrates gbele lɛ ji gbele ni yɔɔ fɛo. Anaaa gbele he gbeyeiwoo ko kwraa yɛ mli. Socrates nyɛŋ ashe gbele gbeyei, ejaakɛ yɛ anɔkwale mli lɛ, ehaa wɔyeɔ wɔhe kɛjɛɔ gbɔmɔtso lɛ dɛŋ. . . . Gbele ji susuma lɛ naanyo kpele diɛŋtsɛ. Nakai ji nɔ ni etsɔɔ mɛi; ni no hewɔ lɛ, egbo yɛ etsɔɔmɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ naa.”

Eka shi faŋŋ akɛ Makabibii lɛ abeaŋ, yɛ afii ohai enyɔ dani afɔ Kristo lɛ mli, ni Yudafoi lɛ bɔi nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ nɔ kpɛlɛmɔ kɛjɛ Helabii lɛ adɛŋ. Yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, Josephus kɛɔ wɔ akɛ Farisifoi lɛ kɛ Essenebii lɛ—ni ji Yudafoi ajamɔ kui ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ—fĩ nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ sɛɛ. Lalafoo wiemɔ ko ni ekolɛ afo yɛ nakai beaŋ lɛ jieɔ nakai hemɔkɛyeli lɛ nɔŋŋ kpo.

Shi, Yesu Kristo hu? Ani ekɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ hu tsɔɔ nɛkɛ susumɔ ni jɛ Hela jamɔ mli nɛɛ?

Bɔ ni Mra Be Mli Kristofoi Buɔ Susuma lɛ Amɛhaa

Klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ebuuu susuma lɛ tamɔ bɔ ni Helabii lɛ buɔ lɛ amɛhaa lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ Yesu naanyo Lazaro gbele lɛ he okwɛ. Eji Lazaro yɛ susuma ni gbooo ni jeɔ kpo oya kɛhoɔ fri, ni eye ehe ni eyɛ miishɛɛ, yɛ gbele beaŋ kulɛ, ani sane ni aŋma yɛ Yohane yitso 11 lɛ efeŋ sɔrɔto kwraa fe nɛkɛ? Eka shi faŋŋ akɛ kulɛ Yesu baakɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛji Lazaro yɛ wala mli ni eyɛ jogbaŋŋ, ni ehiɛ kã yɛ ŋwɛi; nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, ewie wiemɔi ni kɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ kpaa gbee, ni ekɛɛ amɛ akɛ Lazaro ewɔ, ni eleee nɔ ni yaa nɔ. (Kuku 11) Eka shi faŋŋ akɛ eji enaanyo lɛ miina shihilɛ hee ni yɔɔ naakpɛɛ ko mli ŋɔɔmɔ kulɛ, Yesu baana miishɛɛ waa; yɛ no najiaŋ lɛ, wɔna akɛ eefo yɛ faŋŋ mli yɛ gbele nɛɛ hewɔ. (Kuku 35) Eka shi faŋŋ akɛ, eji Lazaro susuma etee ŋwɛi, ni eena miishɛɛ yɛ jɔɔmɔ shihilɛ ni egbooo dɔŋŋ mli kulɛ, Yesu yitsoŋ waŋ yɛ enɔ tamɔ nɛkɛ, ákɛ eeetsɛ lɛ ni eku esɛɛ ebahi shi afii fioo efata he yɛ “tsuŋwoo he” ni ji helooŋ gbɔmɔtso ni yeee emuu mli, yɛ adesai ni he yeɔ ni amɛgboiɔ ateŋ.

Ani Lazaro ku esɛɛ kɛjɛ gbele mli kɛ gbii ejwɛ ni yɔɔ naakpɛɛ ni eyaye akɛ mumɔŋ bɔɔ nɔ ni akpɔ̃ lɛ, ni eye ehe kɛjɛ gbɔmɔtso mli lɛ he saji ni yɔɔ miishɛɛ? Dabi, efeee nakai. Mɛi ni heɔ susuma ni gbooo lɛ amɛyeɔ lɛ baajie naa akɛ efeee nakai ejaakɛ eniiashikpamɔ lɛ yɛ gbeyei tsɔ̃ fe bɔ ni wiemɔi baanyɛ atsɔɔ mli. Shi nakai naajiemɔ lɛ tsɔɔɔ mɔ yiŋ; ejaakɛ, kɛ hoo kwraa lɛ, ani Lazaro nyɛŋ akɛɛ esuɔlɔi lɛ nakai kɛkɛ po—akɛ eyana niiashikpamɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ waa fe bɔ ni ebaanyɛ egba etsɔɔ? Yɛ no najiaŋ lɛ, Lazaro ekɛɛɛ nɔ ko kwraa yɛ niiashikpamɔi ni ena he, beni egbo lɛ. Susumɔ he okwɛ—akɛ efee dioo yɛ sane kome ni ji nɔ titri ni adesai etao aahu akɛ amɛaale fe saji krokomɛi fɛɛ lɛ he: bɔ ni gbele tamɔ eha! Abaanyɛ atsɔɔ nakai dioofeemɔ lɛ mli yɛ gbɛ kome pɛ nɔ. Nɔ ko kwraa bɛ ni ebaakɛɛ. Gbohii lɛ ewɔ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.

No hewɔ lɛ, ani Biblia lɛ wieɔ gbele he akɛ susuma lɛ naanyo, nifeemɔ ko kɛkɛ ni akɛtsɔɔ shihilɛi sɔrɔtoi amli? Dabi! Kɛha anɔkwa Kristofoi tamɔ bɔfo Paulo nɛkɛ lɛ, gbele jeee naanyo; eji “naagbee henyɛlɔ.” (1 Korintobii 15:26) Kristofoi naa gbele, jeee akɛ adebɔɔ mli nii, shi moŋ akɛ gbeyei nɔ ko, nɔ ni jeee adebɔɔ mli nii, ejaakɛ eji nii ni jɛ esha kɛ Nyɔŋmɔ hiɛ atuatsemɔ mli kɛba tɛɛ. (Romabii 5:12; 6:23) Ejeee Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha adesai lɛ fã.

Shi kɛlɛ, anɔkwa Kristofoi jeee mɛi ni bɛ hiɛnɔkamɔ kɛji aawie susuma lɛ gbele he. Lazaro shitee lɛ ji Biblia mli saji babaoo ni tsɔɔ wɔ Ŋmalɛ mli anɔkwa hiɛnɔkamɔ kɛha susumai ni egboi lɛ ateŋ ekome—gbohiiashitee. Biblia lɛ tsɔɔ gbohiiashitee sɔrɔtoi enyɔ ahe sane. Yɛ adesai ateŋ mɛi babaoo ni ewɔ yɛ gbohii abui amli lɛ agbɛfaŋ lɛ, jalɔi ji amɛ jio, jeee jalɔi ji amɛ jio, hiɛnɔkamɔ yɛ akɛ amɛaana gbohiiashitee kɛba naanɔ wala mli yɛ Paradeiso mli yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. (Luka 23:43; Yohane 5:28, 29; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Yɛ kuu bibioo ko ni Yesu wie amɛhe akɛ “asafoku bibioo” lɛ agbɛfaŋ lɛ, amɛbaana gbohiiashitee kɛya shihilɛ ni gbele bɛ mli akɛ mumɔŋ bɔɔ nii yɛ ŋwɛi. Mɛnɛɛmɛi, ni Kristo bɔfoi lɛ fata he lɛ, kɛ Kristo Yesu baaye adesai anɔ ni amɛkɛ amɛ baaba emuuyeli mli ekoŋŋ.—Luka 12:32; 1 Korintobii 15:53, 54; Kpojiemɔ 20:6.

Belɛ, mɛni hewɔ wɔnaa akɛ Kristendom sɔlemɔi lɛ etsɔɔɔ gbohiiashitee lɛ, shi moŋ amɛtsɔɔ akɛ adesa susuma lɛ gbooo lɛ? Susumɔ hetoo ni Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ Werner Jaeger kɛha yɛ The Harvard Theological Review lɛ mli, yɛ 1959 mli tɔ̃ɔ lɛ he okwɛ: “Anɔkwa sane ko ni he hiaa fe fɛɛ yɛ Kristofoi atsɔɔmɔ he yinɔsane mli ji akɛ, Origen, ni ji Kristofoi ajamɔ he nilelɔi atsɛ lɛ, kase Plato jeŋ nilee yɛ skul ni yɔɔ Alexandria lɛ. Ekɛ adesa susuma ni gbooo lɛ he tsɔɔmɔi babaoo, ni ekase kɛjɛ Plato ŋɔɔ lɛ, bafata Kristofoi atsɔɔmɔi ahe.” No hewɔ lɛ sɔlemɔ lɛ fee nɔ ni Yudafoi lɛ fee afii ohai abɔ ni eho lɛ pɛpɛɛpɛ! Amɛkpoo Biblia tsɔɔmɔi ni amɛkpɛlɛ Hela jeŋ nilee nɔ.

Tsɔɔmɔ lɛ Shishijee Hei Diɛŋtsɛ

Agbɛnɛ, ekolɛ mɛi komɛi aaabi, yɛ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ hefamɔ mli akɛ, Mɛni hewɔ ni je lɛŋ jamɔi babaoo tsɔɔ tsɔɔmɔ kome lɛ nɔŋŋ, yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ lɛ? Ŋmalɛi lɛ haa wɔ yiŋtoo ni ja kɛmɔ shi, nɔ hewɔ ni tsɔɔmɔ nɛɛ egbɛ eshwã je nɛŋ jamɔ kui ateŋ babaoo lɛ.

Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ “jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli,” ni ejeɔ gbɛ ewieɔ Satan he pɔtɛɛ akɛ “je nɛŋ lumɔ lɛ.” (1 Yohane 5:19; Yohane 12:31) Wɔnaa faŋŋ akɛ, je lɛŋ jamɔi lɛ yeee amɛhe kɛjɛɛɛ Satan hewalɛ shishi. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, amɛfata he titri ni amɛha naagbai kɛ béi ni yɔɔ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ ba. Ni yɛ susuma lɛ he sane lɛ mli lɛ, etamɔ nɔ ni amɛjieɔ Satan jwɛŋmɔ kpo faŋŋ yɛ he. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Kaimɔ klɛŋklɛŋ malemɔ ni amale lɛ. Nyɔŋmɔ kɛɛ Adam kɛ Hawa akɛ gbele ji nɔ ni baaba, kɛji amɛfee esha amɛshi lɛ. Shi Satan ma nɔ mi eha Hawa akɛ: “Jeee gboimɔ nyɛaagboi.” (1 Mose 3:4) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Adam kɛ Hawa gboi; amɛku sɛɛ kɛtee sũ lɛ mli taakɛ Nyɔŋmɔ ewie lɛ. Satan, “malemɔ tsɛ lɛ,” eŋmɛɛɛ eklɛŋklɛŋ amale lɛ he kɔkɔɔkɔ. (Yohane 8:44) Yɛ jamɔi babaoo ni gbaa afã kɛjɛɔ Biblia tsɔɔmɔi ahe loo amɛkpooɔ kwraa lɛ amli lɛ, nakai susumɔ lɛ kã he eegbɛ eeshwã lolo akɛ: ‘Jeee gboimɔ nyɛaagboi. Ekolɛ ogbɔmɔtso hiɛ baakpata, shi osusuma baakã he ahi shi, kɛya naanɔ—tamɔ Nyɔŋmɔ!’ Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, Satan kɛɛ Hawa hu akɛ ‘eeetsɔ tamɔ Nyɔŋmɔ’!—1 Mose 3:5.

Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔna hiɛnɔkamɔ ni damɔ anɔkwale nɔ, shi jeee amalei loo adesai ajeŋ nilee nɔ. Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ hu akɛ wɔɔna hekɛnɔfɔɔ akɛ wɔ suɔlɔi ni egboi lɛ yɛ gbonyo bu mli ni amɛleee nɔ ko kwraa, moŋ fe ni wɔɔhao wɔhe yɛ he ni susuma ko ni gbooo lɛ etee he! Esaaa ni nɛkɛ wɔɔ ni gbohii lɛ ewɔ nɛɛ woɔ wɔhe gbeyei loo ehaoɔ wɔ. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔsusu gbohii lɛ ahe akɛ amɛyɛ hejɔɔmɔ he ko ni yɔɔ shweshweeshwe. Mɛni hewɔ eyɔɔ shweshweeshwe? Ejaakɛ Biblia lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ gbohii ni Yehowa sumɔɔ lɛ ahiɛ kamɔ yɛ shishinumɔ krɛdɛɛ ko naa. (Luka 20:38) Amɛyɛ wala mli yɛ ekaimɔ mli. Eji susumɔ ko ni shɛjeɔ mɔ mii waa ejaakɛ husui bɛ ekaimɔ he. Eeshwe ni ekɛ adesai akpekpei abɔ ni anyɛŋ amɛ akane, ni esumɔɔ amɛ lɛ aba wala mli ni eha amɛ hegbɛ ni amɛhi shi kɛya naanɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ.—Okɛto Hiob 14:14, 15 he.

Gbohiiashitee gbi ni yɔɔ nyam lɛ baaba, taakɛ Yehowa shiwooi fɛɛ hu baaba mli lɛ. (Yesaia 55:10, 11) Bo lɛ, susumɔ he okwɛ akɛ gbalɛ nɛɛ eba mli: “Shi omɛi ni egboi lɛ ahiɛ kamɔ, amɛ gbɔmɔtsei baate shi ekoŋŋ. Mɛi ni wɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ ahiɛ aaatsɛ̃ ni amɛaabolɔ kɛ miishɛɛ; ejaakɛ obɔ́ lɛ, la bɔ́ ni kpɛlɛɔ ni, ni shikpɔŋ lɛ baafɔ́ mɛi ni egboi etsɛ lɛ kɛaaba ekoŋŋ.” (Yesaia 26:19, The New English Bible) No hewɔ lɛ gbohii ni wɔɔ yɛ gbonyo bui amli lɛ yɛ shweshweeshwe tamɔ abifao yɛ enyɛ musuŋ. Etsɛŋ ni ‘abaafɔ’ amɛ, ni akɛ amɛ baaba wala mli ekoŋŋ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ!

Mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ ni hi fe enɛ?

[Shishigbɛ niŋmai]

a Abɔ amaniɛ akɛ yei enyɔ kɛ gbekɛbii enumɔ yatee amɛhe ni amɛyi na wala. Sɛɛ mli ni yei lɛ gba Romabii ni bamɔmɔ amɛ lɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ba fitsofitso.

b Shi kɛlɛ, taakɛ eji yɛ wiemɔi pii ni anyɛɔ akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni mli lɛɛ nɔ lɛ ahe lɛ, wiemɔ neʹphesh hu hiɛ shishinumɔi krokomɛi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ebaanyɛ ekɔ mligbɛ gbɔmɔ lɛ he, titri lɛ kɛji aawie henumɔi ni mli kwɔlɔ lɛ ahe. (1 Samuel 18:1) Ebaanyɛ ekɔ wala mli ni mɔ yɔɔ akɛ susuma lɛ hu he.—1 Maŋtsɛmɛi 17:21-23.

c Hebri wiemɔ kɛha “mumɔ,” ruʹach, shishi ji “mumɔ ni amuɔ” loo “kɔɔyɔɔ.” Kɛ akɛmiitsu nii yɛ gbɔmɛi adesai agbɛfaŋ lɛ, etsɔɔɔ mumɔ pɔtɛɛ ko ni yɔɔ wala mli, shi moŋ, taakɛ The New International Dictionary of New Testament Theology lɛ wie he lɛ, etsɔɔ “mɔ aŋkro lɛ wala hewalɛ.”

d Jeee lɛ ji mɛi ni susuɔ nii ahe tamɔ nɔ ni amɛbɛ jogbaŋŋ nɛɛ ateŋ naagbee mɔ. Yɛ afii oha nɛɛ shishijee gbɛ lɛ, jeŋ nilelɔ ko wie diɛŋtsɛ akɛ eŋmɛ mɛi pii asusumai ni ena amɛtsiimɔ, ni eŋmɛɔ amɛ kɛji eshwɛ fioo ni amɛbaagboi, ni eŋmɛɔ amɛ ekoŋŋ yɛ amɛgbele sɛɛ nɔŋŋ ni ejieɔ kɛjɛɔ mli ni enaa amɛtsiimɔ lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Yudafoi Hiɛdɔlɔi ni hi Masada lɛ he amɛye akɛ gbele baaha amɛsusumai aye amɛhe

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje