Amɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Shweremɔ kɛ Hiɛyaa
YEHOWA ODASEFOI aŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yinɔsane lɛ je shishi nɔ ni fa fe afii oha nɛ. Yɛ afi 1870 afii lɛ shishijee gbɛ lɛ, Biblia kaselɔi akuu ko ní mɔ ko mɔ ko yɔseee amɛ lɛ je shishi yɛ Allegheny, Pennsylvania, U.S.A., ní amrɔ nɛɛ etsɔ Pittsburgh fã lɛ. Charles Taze Russell ji mɔ ni yɔɔ hegbɛ fe fɛɛ yɛ kuu lɛ mli. Yɛ July 1879 lɛ, amɛjie wolo tɛtrɛɛ ni ji Zion’s Watch Tower and Herald of Christ’s Presence lɛ mli klɛŋklɛŋ nɔ̃ lɛ kpo. Beni shɛɔ afi 1880 lɛ, no mli lɛ asafoi nyɔŋmai abɔ ejɛ nakai Biblia kaselɔi akuu bibioo kome lɛ mli egbɛ eshwã kɛtee maji wuji ni bɛŋkɛ amɛ lɛ amli. Yɛ afi 1881 lɛ, ato Zion’s Watch Tower Tract Society lɛ shishi, ni yɛ afi 1884 lɛ, afee lɛ mla naa nitsumɔ gbɛjianɔtoo, ni Russell fee sɛinɔtalɔ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, atsake Asafo lɛ gbɛi kɛtee Watch Tower Bible and Tract Society. No mli lɛ mɛi babaoo miiye odase yɛ shia kɛ shia ni amɛkɛ Biblia kasemɔ woji haa gbɔmɛi lɛ. Yɛ afi 1888 mli lɛ, no mli lɛ mɛi 50 kɛ amɛbe fɛɛ tsuɔ enɛ—shi amrɔ nɛɛ, kɛ́ aja mli lɛ, yibɔ ni feɔ nakai yɛ jeŋ fɛɛ lɛ miihe ashɛ 700,000.
Beni shɛɔ afi 1909 lɛ, no mli lɛ nitsumɔ lɛ etsɔ majimaji ateŋ nitsumɔ, ni ajie Asafo lɛ nitsumɔhe yitso lɛ kɛba he ni eyɔɔ amrɔ nɛɛ lɛ, yɛ Brooklyn, New York. Akɛ shiɛmɔ wiemɔi ní akala haa adafitswaa woji aŋmalalɔi ni amɛkɛwoɔ adafitswaa woji amli, ni beni shɛɔ afi 1913 lɛ, no mli lɛ akalaa enɛ yɛ wiemɔi ejwɛ mli yɛ adafitswaa woji 3,000 mli yɛ United States, Canada, kɛ Europa. Amɛja woji wuji, woji bibii, kɛ dɛhiɛmɔ woji akpekpei ohai abɔ amɛha.
Yɛ afi 1912 lɛ, aje “Photo-Drama of Creation” lɛ he nitsumɔ shishi. Etsɔ mfonirii kɛ sinii ní wiemɔ fata he lɛ nɔ etsɔɔ nibii amli, kɛjɛ be mli ní abɔ shikpɔŋ lɛ aahu kɛyashi Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ naagbee. Sinii nɛɛ ajiemɔ je shishi yɛ afi 1914, ni mɛi 35,000 kwɛɔ daa gbi. No fee sinii ní wiemɔi fata he lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ̃.
AFI 1914
Afi ko ní sa kadimɔ waa miibɛŋkɛ. Yɛ afi 1876 lɛ, Biblia kaselɔ Charles Taze Russell ŋma sane ko ní yitso ji “Jeŋmaji Abe: Mɛɛ Be Ebaa Naagbee?” ewo Bible Examiner, ní akalaa yɛ Brooklyn, New York lɛ mli, ni ewie yɛ October nɔ̃ lɛ baafa 27 lɛ mli akɛ, “Bei kpawo lɛ baaba naagbee yɛ A.D. 1914.” Jeŋmaji Abe lɛ ji be ni awie he yɛ Biblia shishitsɔɔmɔ kroko mli akɛ ‘be ní ato kɛha jeŋmaji lɛ.’ (Luka 21:24) Jeee nibii fɛɛ ní akpaa gbɛ akɛ ebaaba mli yɛ afi 1914 lɛ ba mli, shi kɛlɛ ekadi Jeŋmaji Abe lɛ naagbee, ni efee afi ní sa kadimɔ yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ. Yinɔsaneŋmalɔi kɛ saji ahe wielɔi pii kpɛlɛɔ nɔ akɛ afi 1914 ji be ni sa kadimɔ waa yɛ adesai ayinɔsane mli. Wiemɔi ní atsɛ yisɛɛ yɛ shishigbɛ nɛɛ feɔ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ:
“Naagbee afi muu ní emli saji tamɔ ‘nibii ní baa daa’ yɛ yinɔsane mli ji afi 1913, ni ji afi ní ho dani Jeŋ Ta I je shishi lɛ.”—Adafitswaa sane ko ní aŋma awo Times-Herald, Washington, D.C., March 13, 1949 nɔ̃ lɛ mli.
“Yinɔsaneŋmalɔi miiya nɔ amɛmiina afii 75 ni ji be ní je shishi kɛjɛ afi 1914 kɛyashi afi 1989, ní kɔɔ jeŋ tai enyɔ kɛ jeŋ hewalɛi lɛ ateŋ akaŋshii he lɛ lolo akɛ be krɛdɛɛ ko, yinɔ ko ní yɔɔ srɔto, be ko ní esoro lɛ kwraa ní no mli lɛ aawu ta yɛ je lɛŋ hei babaoo, loo amɛmiibɔ mɔdɛŋ ní amɛje fitemɔ shihilɛ ní ta kɛba lɛ mli aloo amɛmiisaa amɛhe kɛha ta.”—The New York Times, May 7, 1995.
“Jeŋ muu lɛ fɛɛ fɛ́ kpoo yɛ Jeŋ Ta I be lɛ mli ni wɔleee nɔ hewɔ ní eba lɛ nakai lɛ lolo. Dani nakai be lɛ baashɛ lɛ, gbɔmɛi susu akɛ shihilɛ ní eye emuu kɛmɔ shi ebɛŋkɛ kwraa. No mli lɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweremɔ yɛ. Kɛkɛ ni nɔ fɛɛ nɔ hiɛ kpata kwraa. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, wɔshihilɛ mli nibii efee tamɔ nɔ ni tsuuu nii jogbaŋŋ dɔŋŋ . . . Agbe gbɔmɛi babaoo yɛ afii oha nɛɛ mli fe bɔ ni agbe yɛ yinɔsane be fɛɛ mli.”—Dr. Walker Percy, American Medical News, November 21, 1977.
Nɔ ni fe afii 50 yɛ afi 1914 sɛɛ lɛ, Germany maŋ nɔkwɛlɔ nukpa Konrad Adenauer ŋma akɛ: “Shweshweeshwe shihilɛ kɛ toiŋjɔlɛ sɛɛ efo kɛjɛ gbɔmɛi ashihilɛ mli kɛjɛ afi 1914.”—The West Parker, Cleveland, Ohio, January 20, 1966.
Asafo lɛ klɛŋklɛŋ sɛinɔtalɔ, ni ji C. T. Russell, gbo yɛ afi 1916, ni Joseph F. Rutherford baye esɛɛ yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Tsakemɔi babaoo ba. Aje wolo tɛtrɛɛ kroko ní afee afata The Watchtower lɛ he, ní atsɛɔ lɛ The Golden Age lɛ shishi. (Amrɔ nɛɛ atsɛɔ lɛ Awake!, ni yibɔ ní akalaa lɛ fa fe 20,000,000 yɛ wiemɔi ní fa fe 80 mli.) Abama shia kɛ shia odaseyeli nɔ mi waa diɛŋtsɛ. Bɔni afee ní esoro amɛ yɛ Kristendom jamɔ kui lɛ ahe lɛ, nɛkɛ Kristofoi nɛɛ bakpɛlɛ gbɛi ni ji Yehowa Odasefoi lɛ nɔ yɛ afi 1931 mli. Nɛkɛ gbɛi nɛɛ damɔ Yesaia 43:10 -12 lɛ nɔ.
Akɛ redio tsu nii waa yɛ afi 1920 kɛ afi 1930 afii lɛ amli. Beni shɛɔ afi 1933 lɛ, no mli lɛ Asafo lɛ kɛ redio nitsumɔhei 403 miitsu nii kɛmiitswa Biblia mli shiɛmɔ wiemɔi ahe adafi. Yɛ sɛɛ mli lɛ, akɛ shia kɛ shia saramɔi ní Odasefoi yaa nɔtonɔto kɛ gramafoŋ bibii kɛ Biblia mli maŋshiɛmɔi ní akɛwo kpãai anɔ lɛ ye redio ní akɛtsuɔ nii lɛ najiaŋ. Akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ Biblia mli anɔkwale lɛ he miishɛɛ lɛ je shia Biblia mli nikasemɔ shishi.
KOJOMƆHE KUNIMYELII
Yɛ afi 1930 kɛ afi 1940 afii lɛ amli lɛ, amɔmɔ Odasefoi babaoo yɛ nitsumɔ ní amɛtsuɔ nɛɛ hewɔ, ni aye saji yɛ kojomɔhei bɔni afee ní akɛbaa wiemɔ, woji akalamɔ, henaabuamɔ, kɛ jamɔ mli heyeli yi. Yɛ United States lɛ, saji ní abi ní ajie kɛjɛ kojomɔhei bibii ní asaa akwɛ mli ekoŋŋ lɛ ha Odasefoi lɛ ye bem yɛ saji 43 mli yɛ United States Kojomɔhe Wulu Fe Fɛɛ lɛ hiɛ. Nakai nɔŋŋ kojomɔhei wuji kɛ kojomɔi ni ja ha yɛ shikpɔji krokomɛi hu anɔ. Nilelɔ C. S. Braden wie Odasefoi lɛ ahe yɛ kojomɔhe kunimyelii nɛɛ ahe saji ní eŋmala yɛ ewolo ni gbɛi ji These Also Believe lɛ mli akɛ: “Amɛtsu sɔɔmɔ krɛdɛɛ ko he nii kɛha demokrase kɛtsɔ ta ní amɛwuu ní amɛkɛbaa maŋbii ahegbɛi ní amɛyɔɔ lɛ yi lɛ nɔ, ejaakɛ amɛbɔ mɔdɛŋ waa yɛ amɛ hepelemɔ lɛ mli ni amɛkɛbaa nakai hegbɛi lɛ ayi kɛha kuu bibioo fɛɛ kuu bibioo yɛ Amerika.”
TSƆSEMƆ GBƐJIANƆTOI KRƐDƐƐI KOMƐI
J. F. Rutherford gbo yɛ afi 1942 mli, ni N. H. Knorr baye esɛɛ ákɛ sɛinɔtalɔ. Aje tsɔsemɔ gbɛjianɔtoo ko ní akpɛlɛɔ nɔ lɛ shishi. Yɛ afi 1943 lɛ, ato tsɔsemɔ krɛdɛɛ ko kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, ní atsɛɔ lɛ Buu Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ shishi. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, atsu mɛi ní egbe nikasemɔ naa yɛ skul nɛɛ kɛtee shikpɔji srɔtoi anɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ. Ato asafoi heei ashishi yɛ maji ní tsutsu lɛ asafo ko kwraa bɛ jɛmɛ lɛ amli, ni amrɔ nɛɛ nitsumɔhe niji ni ato shishi yɛ majimaji ateŋ lɛ fa fe 100. Yɛ be kɛ bei amli lɛ, atoɔ nikasemɔi krɛdɛɛi ahe gbɛjianɔ kɛha asafo mli onukpai, mɛi ní kɛ amɛhe eha ní amɛtsuɔ nii yɛ nitsumɔhe niji lɛ amli lɛ, kɛ mɛi ni kɛ amɛhe ewo be fɛɛ odaseyeli nitsumɔ lɛ mli (ákɛ gbɛgbalɔi) lɛ atsɔsemɔ. Ato skul krɛdɛɛi srɔtoi ahe gbɛjianɔ kɛha sɔɔlɔi atsɔsemɔ yɛ nikasemɔhe ní yɔɔ Patterson, yɛ New York lɛ.
N. H. Knorr gbo yɛ afi 1977 mli. Naagbee gbɛjianɔtoo mli tsakemɔi ní afee, ní ená mli gbɛfaŋnɔ dani egbo ji Nɔyeli Kuu, ni yɔɔ jeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe yitso lɛ yɛ Brooklyn lɛ mlilɛɛmɔ. Yɛ afi 1976 mli lɛ, ajara nitsumɔ nɔkwɛmɔ he gbɛnaa nii lɛ amli, ni akɛwo ajinafoi akui srɔtoi ní Nɔyeli Kuu lɛ mli bii yɔɔ mli, ní amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ afii nyɔŋmai abɔ ená niiashikpamɔ akɛ sɔɔlɔi lɛ anɔkwɛmɔ shishi.
ALƐƐ WOJI AKALAMƆ NITSUMƆHEI AMLI
Yehowa Odasefoi aŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yinɔsane eyi obɔ kɛ nibii ni afee ní sa kadimɔ waa. Odasefoi lɛ ayi efá kɛjɛ Biblia kaselɔi akuu bibioo kome ni yɔɔ Pennsylvania yɛ afi 1870 mli lɛ, ni beni shɛɔ afi 2000 lɛ, amɛshɛ aaafee asafoi 90,000 yɛ je lɛŋ fɛɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, kulɛ jarayeli nitsumɔhei kalaa amɛwoji lɛ fɛɛ amɛhaa amɛ; kɛkɛ ni yɛ afi 1920 lɛ, Odasefoi lɛ fee woji lɛ ekomɛi yɛ nitsumɔhe tsũi komɛi ní amɛhai lɛ amli. Shi kɛjɛ afi 1927 kɛbaa lɛ, afee woji babaoo yɛ nitsumɔhe tsũ ni hiɛ nsɔɔdoi kpaanyɔ ni yɔɔ Brooklyn, New York, ni ji Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. nɔ̃ lɛ mli. Amrɔ nɛɛ, alɛɛ tsũ nɛɛ mli kɛfee nitsumɔhe tsũi krokomɛi kɛ ɔfis tsũi hu. Ayɛ tsũi krokomɛi hu ní bɛŋkɛ lɛ yɛ Brooklyn ní sɔɔlɔi ní kɛ amɛhe eha, ní amɛkɛ woji afeemɔ tsɔnei kɛ nibii krokomɛi lɛ tsuɔ nii lɛ hiɔ mli. Kɛfata enɛ he lɛ, afee ŋmɔ kɛ woji akalamɔ nitsumɔhe hu ní miitsu nii yɛ Wallkill masɛi, yɛ New York kooyigbɛ. Etsuɔ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ akalamɔ he nii, ni eduɔ niyenii ní sɔɔlɔi ní sɔmɔɔ yɛ hei srɔtoi lɛ yeɔ lɛ ekomɛi. Ahaa nitsulɔ fɛɛ nitsulɔ ní kɛ ehe eha lɛ shika bibioo ko daa nyɔŋ koni ekɛtsu nyɔji bibii ní ebɔɔ lɛ ahe nii.
MAJIMAJI ATEŊ KPEEI WUJI
Yɛ afi 1893 mli lɛ, afee klɛŋklɛŋ kpee wulu lɛ yɛ Chicago, Illinois, yɛ U.S.A. Mɛi ní tee lɛ ayifalɛ ji 360, ni abaptisi mɛi heei 70. Afee majimaji ateŋ kpee wulu kome ni ji naagbee nɔ̃ lɛ yɛ New York City, yɛ afi 1958 mli. Ekɛ Yankee Stadium kɛ Polo Grounds ní nakai beaŋ lɛ eyɔɔ lɛ fɛɛ tsu nii. Mɛi ayifalɛ ní fe fɛɛ ní tee ji 253,922; mɛi heei ní abaptisi amɛ lɛ ayibɔ ji 7,136. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, áfee majimaji ateŋ kpeei wuji ákɛ nɔ̃ ni miiya nɔ yɛ maji pii amli kɛmiitsara nɔ. Yɛ fɛɛ mli lɛ, kpeei ní afeɔ kɛtsaraa nɔ nɛɛ nyɛɔ eyaa nɔ yɛ shikpɔji srɔtoi anɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 8]
Sɔɔmɔ krɛdɛɛ kɛha maŋbii aheyeli namɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]
“Buu-Mɔɔ,” kɛjɛ 6,000 yɛ wiemɔ kome mli kɛtee nɔ ni fa fe 22,000,000 yɛ wiemɔi ní fa fe 132 mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Be ní sa kadimɔ waa yɛ adesai ayinɔsane mli
[Baafa muu mfoniri ni yɔɔ baafa 10]