Maŋtsɛyeli Jajelɔi ni Yɔɔ Ekaa yɛ Shikpɔŋ lɛ Fɛɛ Nɔ
“Nyɛaatsɔmɔ midasefoi . . . kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ.”—BƆFOI LƐ ASAJI 1:8.
1. Mɛɛ shɛɛ sane Yesu wie akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ baajaje yɛ wɔgbii nɛɛ amli?
BENI etsɔɔ nitsumɔ ni Yehowa tsu e-Bi lɛ kɛba shikpɔŋ nɔ ni ebatsu lɛ mli lɛ, Yesu kɛɛ: “Esa akɛ miyajajeɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ mitsɔɔ.” (Luka 4:43) Nakai nɔŋŋ beni ekɛɔ ekaselɔi lɛ nitsumɔ ni amɛbaatsu yɛ shikpɔŋ nɔ beni eku esɛɛ eba kɛ maŋtsɛyeli hewalɛ lɛ, ewie akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.”—Mateo 24:14.
2. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa waa ni ajaje Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ atsɔɔ yɛ he fɛɛ he lɛ? (b) Mɛɛ sane esa akɛ wɔ fɛɛ wɔbi wɔhe?
2 Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane he hiaa waa nakai lɛ? Mɛni hewɔ ehe hiaa ni atswa Maŋtsɛyeli lɛ he adafi waa nakai lɛ? Ejaakɛ no ji Mesia Maŋtsɛyeli ni baabu jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ bem. (1 Korintobii 15:24-28) Kɛtsɔ no nɔ lɛ, Yehowa baatsu fɔbuu kojomɔ he nii eshi amrɔ nɛɛ Satan nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ koni eha eshiwoo ni ekɛha akɛ ebaajɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ wekui fɛɛ lɛ aba mli. (1 Mose 22:17, 18; Daniel 2:44) Kɛtsɔ Maŋtsɛyeli lɛ he odase ni eha ayeɔ lɛ nɔ lɛ, Yehowa ena mɛi, ni yɛ no sɛɛ lɛ efɔ amɛ mu koni amɛfata e-Bi lɛ he akɛ gboshiniyelɔi. Ni kɛtsɔ Maŋtsɛyeli jajemɔ lɛ hu nɔ lɛ, aatsu mligbalamɔ nitsumɔ ko he nii ŋmɛnɛ. (Mateo 25:31-33) Yehowa miitao ni atswa gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ mli lɛ adafi yɛ eyiŋtoo he. Eesumɔ hu ni amɛna hegbɛ ni amɛkɛhala wala akɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ shishibii. (Yohane 3:16; Bɔfoi lɛ Asaji 13:47) Ani oona gbɛfaŋnɔ kɛmiimɔ shi yɛ Maŋtsɛyeli nɛɛ jajemɔ mli?
Jeŋmaji Abei lɛ Naagbee lɛ He Gbɛkpamɔ
3. (a) Mɛɛ saneyitso ni ja jogbaŋŋ C. T. Russell wie he yɛ eshishijee gbɛfaa koni ekɛto Biblia kasemɔ kui ashishi lɛ mli? (b) Mɛni nakai mra be mli Biblia Kaselɔi lɛ yoo yɛ gbɛhe ni esa akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ana yɛ wɔshihilɛ mli lɛ mli?
3 Mra mli yɛ 1880 lɛ, Charles Taze Russell, ni ji Buu Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ klɛŋklɛŋ ŋmalɔ lɛ fa gbɛ kɛtsɔ United States, Amerika kooyi-bokagbɛ koni ekɛwo hewalɛ ni akɛto kui kɛha Biblia kasemɔ. Eja gbɛ jogbaŋŋ akɛ, saneyitso ni ewie he ji “Nibii ni Kɔɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ He.” Taakɛ eje kpo yɛ shishijee Buu-Mɔɔ lɛ amli lɛ, Biblia Kaselɔi (taakɛ ale Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ) lɛ yoo akɛ kɛji amɛaafee mɛi ni sa akɛ amɛnaa gbɛfaŋnɔ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ, no lɛ esa akɛ amɛkɛ Maŋtsɛyeli lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli, ni amɛkɛ amɛwala, amɛnyɛmɔi, kɛ amɛnibii fɛɛ atsu nii yɛ esɔɔmɔ mli yɛ miishɛɛ mli. Esa akɛ shihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ aye gbɛhe ni ji enyɔ. (Mateo 13:44-46) Nɔ ni fata sɔ̃ ni ka amɛnɔ lɛ he ji ni amɛjaje Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi. (Yesaia 61:1, 2) Nɛgbɛ amɛtsu nakai nitsumɔ lɛ kɛyashɛ dani Jeŋmaji Abei lɛ ba naagbee yɛ 1914?
4. Nɛgbɛ Biblia Kaselɔi akuu bibioo lɛ ja Biblia kasemɔ he woji kɛyashɛ dani afi 1914 shɛ?
4 Kɛjɛ 1870 afii lɛ amli aahu kɛbashi 1914 lɛ, no mli lɛ Biblia Kaselɔi lɛ ayi faaa kwraa. Beni shɛɔ 1914 lɛ, no mli lɛ mɛi aaashɛ 5,100 pɛ kɛ amɛhe woɔ maŋ odaseyeli nitsumɔ lɛ mli kɛ ekaa. Shi mɛɛ odaseyeli ni esoro lɛ kwraa eji nɛkɛ! Yɛ 1881 mli, beni akala Buu Mɔɔ lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ sɛɛ aaafee afii enyɔ lɛ, amɛja wolo ko ni hiɛ baafai 162 ni gbɛi ji Food for Thinking Christians. Beni shɛɔ nyɔji fioo komɛi asɛɛ lɛ, no mli lɛ amɛja woji nɛɛ aaafee 1,200,000. Beni shɛɔ afii fioo ko lɛ, amɛmiija dɛhiɛmɔ woji akpekpei nyɔŋmai abɔ daa afi yɛ wiemɔi babaoo amli.
5. Namɛi ji gbɛgbalɔi sanekpakpa shiɛlɔi lɛ, ni mɛɛ mumɔ amɛjie lɛ kpo?
5 Nakai nɔŋŋ hu kɛjɛ 1881 mli lɛ, mɛi komɛi kɛ amɛhe ha akɛ gbɛgbalɔi sanekpakpa shiɛlɔi. Mɛnɛɛmɛi ji ŋmɛnɛ gbɛgbalɔi (be-fɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi) lɛ ahiɛnyiɛlɔi. Gbɛgbalɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi, ni nyiɛɔ aloo amɛtaraa baisiklei anɔ lɛ diɛŋtsɛ ye odase yɛ maŋ lɛŋ he fɛɛ he ni amɛyɔɔ. Mɛi krokomɛi hu tee amɛhiɛ kɛyashɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ, ni amɛji mɛi ni kɛ sanekpakpa lɛ tee shikpɔji tamɔ Finland, Barbados, kɛ Burma (ni amrɔ nɛɛ atsɛɔ jɛmɛ Myanmar lɛ) klɛŋklɛŋ. Amɛjie sanekpakpa shiɛlɔi ekaa ni tamɔ Yesu Kristo kɛ ebɔfoi lɛ anɔ lɛ kpo.—Luka 4:43: Romabii 15:23-25.
6. (a) Nɛgbɛ Nyɛminuu Russell fa gbɛ kɛyashɛ koni ekɛgbɛ Biblia mli anɔkwale lɛ eshwa? (b) Mɛni hu afee koni akɛha sanekpakpa shiɛmɔ lɛ aya hiɛ yɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ dani Jeŋmaji Abei lɛ ba naagbee?
6 Nyɛminuu Russell diɛŋtsɛ fa gbɛ babaoo ni ekɛgbɛ anɔkwale lɛ eshwa. Etee Canada shii abɔ; ewie yɛ Panama, Jamaica, kɛ Cuba; efa gbɛ shii nyɔŋma kɛ enyɔ kɛtee Europa; ni ebɔle shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ yɛ sanekpakpa shiɛmɔ gbɛfaa mli. Esaa etsu hii krokomɛi hu koni amɛyaje sanekpakpa lɛ shiɛmɔ shishi yɛ maŋsɛɛ shikpɔji anɔ ni amɛnyiɛ hiɛ hu. Atsu Adolf Weber kɛtee Europa yɛ 1890 afii lɛ teŋgbɛ, ni esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ tee hiɛ waa kɛjɛ Switzerland aahu kɛtee France, Italy, Germany, kɛ Belgium. Atsu E. J. Coward kɛtee Caribbean niiaŋ. Aha Robert Hollister nitsumɔ yɛ Bokagbɛ shikpɔji anɔ yɛ 1912. Ato dɛhiɛmɔ woji krɛdɛɛi ahe gbɛjianɔ yɛ wiemɔi nyɔŋma mli yɛ jɛmɛ, ni aja nɛkɛ dɛhiɛmɔ woji nɛɛ akpekpei abɔ yɛ India, China, Japan, kɛ Korea, kɛtsɔ maŋbii ni kɛ amɛhe ha ni akɛja lɛ anɔ. Eji oyɛ wala mli yɛ nakai beaŋ kulɛ, ani otsui baatsirɛ bo koni obɔ mɔdɛŋ waa ni okɛ sanekpakpa lɛ ashɛ mɛi krokomɛi aŋɔɔ yɛ he ni oyɔɔ lɛ kɛ maŋsɛɛ hu?
7. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ akɛ adafitswaa woji wo odaseyeli lɛ mli hewalɛ yɛ? (b) Mɛni ji “Photo-Drama of Creation” lɛ, ni mɛi enyiɛ kwɛ yɛ afi kome pɛ mli?
7 Beni Jeŋmaji Abei lɛ bɛŋkɛɔ enaagbee lɛ, akɛ adafitswaa woji tsu nii ni akɛkala Biblia mli wiemɔi ni Nyɛminuu Russel ha lɛ. Jeee afi 1914 ji nɔ titri ni amɛma nɔ mi, shi moŋ, Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛ bɔ ni nɔmimaa yɔɔ emlibaa he waa lɛ. Adafitswaa woji aaashɛ 2,000 kala nɛkɛ shiɛmɔ wiemɔi nɛɛ yɛ be kometoo mli, ni eyashɛ gbɔmɛi aaashɛ 15,000,000 adɛŋ ni amɛkane. Kɛkɛ ni, beni afi 1914 shɛ lɛ, Asafo lɛ je “Photo-Drama of Creation” ni ejie etsɔɔ maŋbii lɛ shishi. Ekɛ Biblia mli anɔkwale ni kɔɔ adebɔɔ he aahu kɛyashi afii akpe lɛ mli lɛ ha yɛ sinii sɔrɔtoi ejwɛ ni eko fɛɛ eko heɔ ŋmɛlɛtswai enyɔ mli. Beni shɛɔ afi lɛ, no mli lɛ toibolɔi ni naa shɛɔ akpekpei nɛɛhu ekwɛ yɛ Amerika Kooyigbɛ, Europa, Australia, kɛ New Zealand.
8. Beni shɛɔ 1914 lɛ, no mli lɛ shikpɔji enyiɛ nɔ Biblia Kaselɔi lɛ kɛ sanekpakpa lɛ eshɛ?
8 Taakɛ akɔntaabuu ni yɔɔ lɛ tsɔɔ lɛ, beni shɛɔ afi 1914 naagbee gbɛ lɛ, no mli lɛ nɛkɛ sanekpakpa shiɛlɔi akuu ni yɔɔ ekaa nɛɛ elɛɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni amɛjajeɔ lɛ mli kɛyashɛ shikpɔji 68 nɔ.a Shi shishijee pɛ nɛ!
Amɛkɛ Ekaa Miijaje Maŋtsɛyeli ni Ato Ama Shi Lɛ Amɛmiitsɔɔ
9. Mɛɛ gbɛ nɔ awo Maŋtsɛyeli odaseyeli nitsumɔ lɛ mli hewalɛ krɛdɛɛ ko yɛ Cedar Point kpeei lɛ ashishi yɛ?
9 Beni Biblia Kaselɔi lɛ bua amɛhe naa yɛ Cedar Point, Ohio, yɛ 1919 mli lɛ, J. F. Rutherford, ní no mli lɛ, lɛ ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ lɛ wie akɛ: “Wɔnitsumɔ ji ni wɔtswa Mesia maŋtsɛyeli ni yɔɔ nyam ni baa lɛ he adafi.” Yɛ Cedar Point kpee ni ji enyɔ ni afee yɛ 1922 lɛ shishi lɛ, Nyɛminuu Rutherford ma anɔkwale nɛɛ nɔ mi akɛ yɛ Jeŋmaji Abei lɛ naagbee, yɛ 1914 lɛ, ‘Maŋtsɛ ni awo ehiɛ nyam lɛ eŋɔ hewalɛ kpele eha ehe ni ebɔi nɔyeli.’ Kɛkɛ ni, ekɛ sane lɛ fɔ etoibolɔi lɛ ahiɛ yɛ faŋŋ mli, ni ekɛɛ: “Ani nyɛheɔ nyɛyeɔ akɛ anunyam Maŋtsɛ lɛ eje enɔyeli lɛ shishi? Belɛ nyɛyaa sɔɔmɔ lɛ nɔ, O nyɛ ŋwɛi flooflo Nyɔŋmɔ lɛ bii! . . . Nyɛgbɛa sane lɛ nyɛshwaa kɛyaa shɔŋŋ kɛ he fɛɛ he. Esa akɛ je lɛ ana ale akɛ Yehowa ji Nyɔŋmɔ, ni akɛ Yesu Kristo ji maŋtsɛmɛi a-Maŋtsɛ kɛ nuŋtsɔmɛi a-Nuŋtsɔ. Enɛ ji gbii fɛɛ amli gbi lɛ. Naa, Maŋtsɛ lɛ miiye nɔ! Nyɛ ji enajiaŋdamɔlɔi sanejajelɔi.”
10, 11. Mɛɛ gbɛ nɔ akɛ redio, kar ni akɛtswaa wiemɔi, kɛ woji ni aŋmala hiɛ kɛ sɛɛ ni awoɔ tsu nii kɛmɔ shi ni akɛha Maŋtsɛyeli anɔkwale lɛ shɛ gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ?
10 Nɔ ni fe afii 70 eho kɛjɛ be mli ni afee nakai Cedar Point kpeei lɛ—ni eehe eshɛ afii 80 kɛjɛ be mli ni Yehowa bɔi emaŋtsɛyeli lɛ kpojiemɔ kɛtsɔ e-Bi lɛ Mesia nɔyeli lɛ nɔ lɛ. Nɛgbɛ Yehowa Odasefoi etsu nitsumɔ ni atsɔɔ faŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ diɛŋtsɛ kɛyashɛ? Mɛɛ gbɛfaŋnɔ onaa yɛ mli bo diɛŋtsɛ?
11 Mra mli yɛ 1920 afii lɛ amli lɛ, nine shɛ redio hu nɔ akɛ dɛŋdade kroko ni abaanyɛ akɛtsu nii kɛha Maŋtsɛyeli sane lɛ gbɛɛ-kɛ-shwamɔ. Yɛ 1930 afii lɛ amli lɛ, atsɔ redio nitsumɔ hei ni kɛ amɛhe yɔɔ tsakpaa aloo redio nitsumɔ hei ni tswaa nɔ kometoo lɛ nɔŋŋ he adafi yɛ maji sɔrɔtoi anɔ, kɛ agbɛnɛ tɛlifon kpaai ni yaa shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ anɔ atswa kpee shishi wiemɔi ni kɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ he ákɛ je lɛ hiɛnɔkamɔ lɛ he adafi. Akɛ kar sɔrɔtoi ni akɛ tsɔne ni akɛtswaa lala ewo mli tswa Biblia mli wiemɔi yɛ maŋ lɛ mli. Kɛkɛ ni, yɛ 1936, yɛ Glasgow, yɛ Scotland lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ bɔi woji ni aŋmala hiɛ kɛ sɛɛ woo, ni amɛkɛnyiɛ kpokpai ni atsuɔ nii yɛ jɛmɛ lɛ anɔ ni amɛkɛtswa maŋshiɛmɔi ahe adafi. Enɛɛmɛi fɛɛ bafee gbɛi ni mɔɔ shi jogbaŋŋ, ni atsɔ nɔ aye mɛi babaoo odase, yɛ nakai beaŋ beni wɔyi faaa kwraa lɛ.
12. Taakɛ Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni ji gbɛi ni mɔɔ shi fe fɛɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔye odase aŋkroaŋkro lɛ ekome?
12 Shi kɛlɛ, Ŋmalɛi lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ, ákɛ Kristofoi lɛ, sɔ̃ ka wɔ fɛɛ wɔnɔ aŋkroaŋkroi akɛ wɔye odase. Wɔnyɛŋ wɔshi nitsumɔ lɛ wɔha adafitswaa woji amli saji loo redio nɔ adafitswaa ni nomɛi kɛkɛ atsu nii lɛ. Kristofoi anɔkwafoi akpei abɔ—hii, yei, kɛ obalaŋtai—ekpɛlɛ nakai gbɛnaa nii lɛ nɔ. Ni nɔ ji ejɛ mli eba ji akɛ, shia-kɛ-shia shiɛmɔ lɛ ebafee kadimɔ nii ko ni akɛle Yehowa Odasefoi waa.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:42; 20:20.
Ni Aaakpã Mli Kɛyashɛ Shikpɔŋ lɛ nɔ Fɛɛ
13, 14. (a) Mɛni hewɔ ni Odasefoi komɛi yahiɔ maji krokomɛi anɔ, kɛ maŋsɛɛ po, koni amɛtsa amɛsɔɔmɔ lɛ nɔ yɛ jɛmɛ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ suɔmɔ mli ni ajɛɔ asusuɔ mɛi ni wɔkɛyɔɔ maŋ kome mli lɛ ahe lɛ eye ebua yɛ sanekpakpa lɛ gbɛɛ-kɛ-shwamɔ mli?
13 Akɛni amɛle akɛ esa akɛ ashiɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ yɛ je nɛŋ fɛɛ hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi ateŋ mɛi komɛi esusu nɔ ni amɛbaanyɛ amɛfee akɛ mɛi aŋkroaŋkroi lɛ he, koni amɛkpã mli kɛyashɛ maŋsɛɛ hei krokomɛi.
14 Mɛi pii bale anɔkwale lɛ yɛ maŋsɛɛ, yɛ be mli ni amɛfã kɛshi amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ. Eyɛ mli akɛ bei pii lɛ heloonaa sɛɛnamɔi ahewɔ amɛfaa gbɛ lɛ moŋ, shi amɛyanáa nɔ kroko ni jara wa kwraa fe nakai, ni mɛi komɛi enu he po akɛ esa akɛ amɛku amɛsɛɛ kɛba amɛmaji amli ni amɛbashiɛ anɔkwale lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, afii oha nɛɛ shishijee mli gbɛ lɛ, sanekpakpa shiɛmɔ lɛ mli lɛɛ yɛ Scandinavia, Greece, Italy, Europa Bokagbɛ maji anɔ, kɛ hei krokomɛi babaoo. Amrɔ nɛɛ po, yɛ 1990 afii nɛɛ amli lɛ, Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ miigbɛ kɛmiishwa yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ.
15. Yɛ 1920 kɛ 1930 afii lɛ amli lɛ, mɛni mɛi komɛi ni amɛsu tamɔ nɔ ni awie he yɛ Yesaia 6:8 lɛ nyɛ amɛtsu?
15 Beni amɛkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ŋaawoo lɛ tsuɔ nii yɛ amɛshihilɛ mli lɛ, mɛi komɛi kɛ amɛhe eha kɛha sɔɔmɔ yɛ maji ni amɛhiko jɛmɛ da lɛ anɔ. W. R. Brown (ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ “Bible Brown” lɛ) ji amɛteŋ mɔ ko. Yɛ 1923 mli lɛ, efa kɛjɛ Trinidad kɛtee Afrika Anaigbɛ koni eyalɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ jɛmɛ. Yɛ 1930 afii lɛ amli lɛ, Frank kɛ Gray Smith, Robert Nisbet, kɛ David Norman fata mɛi ni kɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ tee Afrika bokagbɛ ŋshɔ lɛ naa gbɛ lɛ ahe. Mɛi krokomɛi hu ye amɛbua ni akɛtsu nii yɛ Amerika Wuoyigbɛ shikpɔji anɔ. Yɛ 1920 afii lɛ shishijee gbɛ lɛ, George Young, ni jɛ Canada lɛ kɛ ehe wo nitsumɔ lɛ mli yɛ Argentina, Brazil, Bolivia, Chile, kɛ Peru. Juan Muñiz, ni esɔmɔ aahu yɛ Spain lɛ, yatsa nɔ kɛnyiɛ esɛɛ yɛ Argentina, Chile, Paraguay, kɛ Uruguay hu. Mɛnɛɛmɛi fɛɛ jie mumɔ ni tamɔ nɔ ni awie he yɛ Yesaia 6:8 lɛ kpo, akɛ: “Naa mi, tsu mi!”
16. Nɛgbɛ hu aye odase yɛ kɛfata hei ni mɛi babaoo hiɔ lɛ ahe yɛ afii ni tsɔ ta lɛ hiɛ lɛ amli?
16 No mli lɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ miishɛ hei ni yɔɔ shɔŋŋ po. Lɛji ni Odasefoi kudɔɔ yaa lɛji adaamɔ hei bibii ni yɔɔ shɔŋŋ yɛ Newfoundland, kɛ Norway ŋshɔ lɛ naa yɛ Arctic niiaŋ, kɛ Pasifik ŋshɔkpɔi lɛ anɔ, kɛ lɛji adaamɔ hei ni yɔɔ Asia Wuoyi-Bokagbɛ lɛ fɛɛ.
17. (a) Beni shɛɔ 1935 lɛ, no mli lɛ shikpɔji enyiɛ nɔ Odasefoi lɛ eshɛ? (b) Mɛni hewɔ nitsumɔ lɛ baaa naagbee yɛ nakai beaŋ lɛ?
17 Naakpɛɛ sane ji akɛ, beni shɛɔ afi 1935 lɛ, no mli lɛ Yehowa Odasefoi kɛ ekãa miishiɛ yɛ shikpɔji 115 nɔ, ni amɛshɛ shikpɔji krokomɛi 34 anɔ, kɛtsɔ shiɛmɔ gbɛfaai aloo kɛtsɔ amɛwoji ni amɛkɛmaje kɛtee jɛmɛ kɛtsɔ woji amajemɔ nɔ lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, agbeko nitsumɔ lɛ naa. Nakai afi lɛ, Yehowa gbele amɛhiŋmɛii kɛha eyiŋtoo koni amɛbua “asafo babaoo” ni baana yibaamɔ kɛyabote ejeŋ hee lɛ mli lɛ anaa. (Kpojiemɔ 7:9, 10, 14) Odaseyeli nitsumɔ babaoo yɛ lolo ni abaatsu!
18. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ Gilead Skul lɛ kɛ Sɔɔlɔi Atsɔsemɔ Skul lɛ ena yɛ Maŋtsɛyeli jajemɔ nitsumɔ lɛ mli?
18 Beni Jeŋ Ta II bakpele shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ ni agu Yehowa Odasefoi awoji loo amɛnitsumɔ lɛ yɛ maji nyɔŋmai abɔ anɔ lɛ, nakai beaŋ nɔŋŋ aje Buu Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ shishi koni akɛtsɔse mɛi ni baatsɔmɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ koni amɛtsu nitsumɔ babaoo lolo yɛ majimaji ateŋ Maŋtsɛyeli jajemɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, mɛi ni ekase nii yɛ Gilead lɛ esɔmɔ yɛ shikpɔji fe 200 nɔ. Amɛfee babaoo fe woji kɛkɛ ni amɛkɛha, ni amɛshi jɛmɛ kɛtee he kroko. Amɛfee Biblia mli nikasemɔi, ni amɛto asafoi ahe gbɛjianɔ, ni amɛtsɔse mɛi hu, bɔni afee ni amɛnyɛ amɛtsu teokrase gbɛnaa nii ahe nii. Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ hu lɛ, onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi ni egbe nikasemɔ naa yɛ Sɔɔlɔi Atsɔsemɔ Skul lɛ hu eye ebua ni akɛtsu hiamɔ nii titrii ni kɔɔ nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ he lɛ ahe nii yɛ shikpɔji wuji ekpaa nɔ. Atswa shishitoo kpakpa ama shi kɛha shweremɔ babaoo ni baatsa nɔ kɛba.—Okɛto 2 Timoteo 2:2 he.
19. Te Yehowa tsuji ehere ninefɔɔ ni akɛha amɛ akɛ amɛyasɔmɔ yɛ hei ni hiamɔ lɛ da yɛ lɛ nɔ amɛha tɛŋŋ?
19 Ani mɛi krokomɛi hu baanyɛ aye abua ni akɛtsu shikpɔŋkukuji ni atsuko mli nii lɛ amli nii? Yɛ 1957, yɛ kpeei ni afee yɛ jeŋ fɛɛ lɛ ashishi lɛ, awo aŋkroaŋkroi kɛ wekui—ni ji Yehowa Odasefoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ—hewalɛ ni amɛsusu he, ni kɛ ebaahi lɛ amɛfa kɛyahi hei ni hiamɔ babaoo yɔɔ ni amɛtsa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ jɛmɛ. Nakai ninefɔɔ lɛ tamɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha bɔfo Paulo lɛ nɔŋŋ, beni ena nuu ko yɛ ninaa mli ni miikpa lɛ fai lɛ, akɛ: “Ba Makedonia ni obaye obua wɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 16:9, 10) Mɛi komɛi tee nɛkɛ hei nɛɛ ekomɛi yɛ 1950 afii lɛ amli, mɛi krokomɛi hu tee yɛ sɛɛ mli. Mɛi aaashɛ akpe fa kɛtee Ireland kɛ Colombia; mɛi ohai abɔ tee hei krokomɛi babaoo. Mɛi akpei nyɔŋmai abɔ hu fã kɛtee hei ni hiamɔ babaoo yɔɔ, yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaji amli.—Lala 110:3.
20. (a) Kɛjɛ 1935 kɛbaa nɛɛ, mɛni anyɛ atsu yɛ Yesu gbalɛ ni yɔɔ Mateo 24:14 lɛ mlibaa gbɛfaŋ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ nitsumɔ lɛ etee nɔ oyayaayai yɛ, yɛ afii fioo ni eho lɛ amli?
20 Akɛni Yehowa jɔɔmɔ yɛ ewebii anɔ hewɔ lɛ, Maŋtsɛyeli jajemɔ nitsumɔ lɛ kã he eeya hiɛ oyayaayai fe bɔ ni asusuɔ. Kɛjɛ 1935 kɛbaa nɛɛ, shiɛlɔi ayifalɛ etee hiɛ toi nyɔŋmai kpaanyɔ, ni bɔ ni gbɛgbalɔi lɛ ayi faa lɛ etee hiɛ kɛ oha mlijaa 60 fe bɔ ni shiɛlɔi lɛ ayifalɛ yaa hiɛ lɛ. Aje shia Biblia mli nikasemɔ gbɛjianɔtoo lɛ shishi yɛ 1930 afii lɛ amli. Kɛ aja mli lɛ, amrɔ nɛɛ afeɔ nɔ ni shɛɔ akpekpei ejwɛ kɛ fa yɛ daa nyɔŋ nɔ. Kɛjɛ 1935 kɛbaa nɛɛ, atuu ŋmɛlɛtswai ni fa fe akpekpei akpei 15 awo Maŋtsɛyeli jajemɔ nitsumɔ lɛ mli. Amrɔ nɛɛ aashiɛ sanekpakpa lɛ daa nɛɛ yɛ shikpɔji 231 nɔ. Beni shikpɔŋkukuji ni yɔɔ Europa Bokagbɛ kɛ Afrika lɛ anaa gbeleɔ kɛhaa sanekpakpa shiɛmɔ lɛ kɛ heyeli babaoo lɛ, belɛ akɛ majimaji ateŋ kpeei hu miitsu nii jogbaŋŋ kɛmiimɔ shi, koni akɛha Maŋtsɛyeli sane lɛ aya hiɛ waa yɛ maŋbii lɛ ahiɛ. Taakɛ Yehowa ewo shi mra beebe, yɛ Yesaia 60:22 lɛ, lɛlɛŋ ‘eha nitsumɔ lɛ miiya nɔ oya yɛ lɛ diɛŋtsɛ ebe mli.’ Mɛɛ hegbɛ kpele wɔna nɛkɛ akɛ wɔɔna mli gbɛfaŋnɔ!
Ni Wɔkɛ Sanekpakpa lɛ Aaashɛ Mɔ fɛɛ Mɔ Ŋɔɔ Bɔ ni Wɔɔnyɛ
21, 22. Mɛni wɔɔnyɛ wɔfee aŋkroaŋkro, ni wɔfee Odasefoi ni nitsumɔ mɔɔ shi jogbaŋŋ yɛ he fɛɛ he ni wɔsɔmɔɔ yɛ?
21 Nuŋtsɔ lɛ ewieko akɛ nitsumɔ lɛ eba naagbee. Mɛi akpei abɔ kɛ amɛhe miiwo anɔkwa jamɔ mli lolo. No hewɔ lɛ, sanebimɔ lɛ baa akɛ, Ani wɔmiifee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔkɛ be ni Yehowa tsuishitoo lɛ eha kɛha nitsumɔ nɛɛ atsu nii jogbaŋŋ?—2 Petro 3:15.
22 Jeee mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ afã kɛyahi shikpɔŋkuku ni afɔɔɔ mli nitsumɔ lɛ mli. Shi ani okɛ hegbɛi ni naa gbeleɔ ehaa bo lɛ miitsu nii kɛmiimɔ shi? Ani oyeɔ onanemɛi nitsulɔi, kɛ tsɔɔlɔi kɛ skulbii odase? Ani otsake ohe owo shihilɛi ni tsakeɔ yɛ oshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ amli? Kɛji nitsumɔ tsakemɔ hewɔ lɛ, mɛi fioo pɛ hiɔ shia yɛ gbi lɛ mli lɛ, ani otsake ogbɛjianɔtoo mli koni onyɛ oya amɛŋɔɔ yɛ gbɛkɛnaashi mli? Kɛji bɔ ni amamɔ tsũi lɛ haaa gbɔi ni afɔ̃ko amɛ nine lɛ anyɛ aya mɛi ni yɔɔ mli lɛ aŋɔɔ lɛ, ani okɛ tɛlifon loo woloŋmaa odaseyeli miitsu nii? Ani okuɔ osɛɛ oyaa mɛi ni naa wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ aŋɔɔ ni otoɔ gbɛjianɔ ni okɛ amɛ afee shia Biblia mli nikasemɔ? Ani ootsu osɔɔmɔ lɛ he nii jogbaŋŋ kɛmiimɔ shi?—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 20:21; 2 Timoteo 4:5 he.
23. Akɛni Yehowa naa nɔ ni wɔfeɔ yɛ esɔɔmɔ mli hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ ana faŋŋ yɛ wɔhe?
23 Eba akɛ wɔ fɛɛ wɔɔtsu wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ bɔ ni aaaha Yehowa ana faŋŋ akɛ wɔhiɛ sɔɔ hegbɛ kpele ni wɔna akɛ wɔɔfee e-Dasefoi yɛ nɛkɛ jaramɔ bei nɛɛ amli lɛ waa. Ni eba akɛ eeefee hegbɛ hu ni wɔɔna akɛ wɔkɛ wɔhiŋmɛii baana beni Yehowa tsuɔ fɔbuu kojomɔ he nii eshiɔ jeŋ momo ni efite nɛɛ ni ekɛ Maŋtsɛ Yesu Kristo Afii Akpe Nɔyeli ni yɔɔ nyam lɛ baa lɛ!
[Shishigbɛ niŋmai]
a Akane yɛ bɔ ni ajara shikpɔŋ lɛ mli aha yɛ 1990 shishijee gbɛ lɛ naa.
Emlitii
◻ Mɛni hewɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he hiaa waa nakai lɛ?
◻ Nɛgbɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ kɛyashɛ kɛbashi afi 1914?
◻ Te odaseyeli lɛ etee hiɛ eha tɛŋŋ kɛjɛ be mli ni ato Maŋtsɛyeli lɛ ama shi lɛ kɛbaa nɛɛ?
◻ Mɛni baaha gbɛfaŋnɔ ni wɔnaa yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ awo yibii babaoo?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 16, 17]
YEHOWA ODASEFOI—Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ Jajelɔi
Atswa adafi yɛ kpokpai wuji anɔ kpeei ohai abɔ ni afee yɛ je lɛŋ fɛɛ yɛ 1993-94 lɛ ashishi akɛ ajie wolo hee ko kpo ni eyitso ji Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom. Eji Yehowa Odasefoi ayinɔsane ni aŋmala lɛ fitsofitso ni emli ka shi faŋŋ hu. Eji wolo ni hiɛ baafai 752, kɛ emli mfonirii fɛfɛji fe akpe ni abua naa kɛjɛ shikpɔji fe 96 nɔ. Beni shɛɔ 1993 naagbee lɛ, no mli lɛ akala yɛ wiemɔi 25 mli ni aatsɔɔ shishi kɛmiiya wiemɔi babaoo hu mli.
Mɛni haa efeɔ wolo ni eba yɛ ebe naa lɛ? Gbɔmɛi akpekpei abɔ ebatsɔmɔ Yehowa Odasefoi yɛ je lɛŋ fɛɛ yɛ nyɛsɛɛ afii fioo nɛɛ amli. Esa akɛ amɛ fɛɛ amɛle gbɛjianɔtoo ni amɛkɛbɔɔ nɛɛ yinɔsane he saji jogbaŋŋ. Kɛfata he lɛ, amɛshiɛmɔ kɛ bɔ ni amɛjamɔ lɛ yɔɔ lɛ eteke majimaji kɛ hewolonɔ sui sɔrɔtoi yɛ je lɛŋ he fɛɛ he, ni onukpai kɛ gbekɛbii fɛɛ kɛ amɛhe eha kɛ miishɛɛ, yɛ shika gbɛfaŋ shihilɛi kɛ woloŋlee mli tsɔsemɔi sɔrɔtoi ni amɛyɔɔ lɛ fɛɛ mli. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, mɛi pii ni naa nɔ ni yaa nɔ lɛ yɛ saji ni amɛbiɔ yɛ Odasefoi ahe—jeee yɛ amɛhemɔkɛyelii ahe pɛ kɛkɛ, shi moŋ amɛ shishijee, amɛ yinɔsane, amɛ gbɛjianɔtoo, kɛ otii ni mamɔ amɛhiɛ lɛ hu he. Mɛi krokomɛi hu eŋmala amɛhe saji, eyɛ mli akɛ jeee kɛ jwɛŋmɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ be fɛɛ be. Shi kɛlɛ, mɔ ko bɛ ni le Yehowa Odasefoi aŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yinɔsane jogbaŋŋ fe Odasefoi lɛ diɛŋtsɛ. Mɛi ni kwɛ wolo nɛɛ mli lɛ ebɔ mɔdɛŋ waa akɛ amɛkɛ nakai yinɔsane lɛ aaaha yɛ faŋŋ mli kɛ ŋaa. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, amɛŋma bɔ ni ba ni Kristo eba lɛ he okadi ni he hiaa ni aŋma afɔ shi yɛ Mateo 24:14 lɛ eba mli kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ he saji amɛfɔ shi, ni amɛfee enɛ kɛ emli saji fitsofitso ni mɛi ni kɛ amɛhe woɔ nakai nitsumɔ ni agba afɔ shi lɛ mli lɛ pɛ baanyɛ amɛkɛha.
Ajara wolo lɛ mli awo fãi titrii kpawo mli:
Fa 1: Nɛkɛ fa nɛɛ pɛiɔ Yehowa Odasefoi ayinɔsane shishijee be mli tɔ̃ɔ. Nɔ ni fata he ji amɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yinɔsane kɛjɛ 1870 kɛbashi 1992 ni afo lɛ kuku, shi emli ka faŋŋ.
Fa 2: Biɛ ji he ni ajieɔ bɔ ni fee ni tsɔɔmɔi ni haa esoroɔ Yehowa Yehowa Odasefoi kwraa yɛ jamɔ krokomɛi ahe lɛ je shishi eha lɛ kpo faŋŋ yɛ.
Fa 3: Wolo lɛ fa nɛɛ wieɔ bɔ ni gbɛjianɔtoo ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ je shishi eha lɛ he. Egbaa anɔkwa saji ni yɔɔ miishɛɛ ni kɔɔ amɛ asafoŋ kpeei kɛ kpeei wuji ahe, kɛ agbɛnɛ bɔ ni amɛmamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai, Kpeei Asai wuji, kɛ nitsumɔ hei amɛhaa kɛha Biblia kasemɔ woji akalamɔ. Ewieɔ ekaa ni Yehowa Odasefoi kɛjajeɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ amɛtsɔɔ, kɛ suɔmɔ ni amɛjieɔ lɛ kpo beni amɛyeɔ amɛbuaa amɛhe yɛ jaramɔ bei amli lɛ hu he.
Fa 4: Biɛ ji he ni obaana saji ni yɔɔ miishɛɛ, ni tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ jajemɔ etee hiɛ kɛyashɛ shikpɔji wuji kɛ ŋshɔkpɔi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ anɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ yɛ. Feemɔ he mfoniri okwɛ—ni aashiɛ yɛ shikpɔji 43 nɔ yɛ afi 1914 mli, shi agbɛnɛ shikpɔji 229 nɔ yɛ 1992 mli! Mɛi ni ena nɛkɛ jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ mlilɛɛmɔ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ aniiashikpamɔi lɛ yɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ.
Fa 5: Nɛkɛ nitsumɔ ni ji Maŋtsɛyeli lɛ jajemɔ nɛɛ tsumɔ ebi ni ana majimaji ateŋ nitsumɔ he gbɛjianɔtoi kɛha Biblia kɛ Biblia kasemɔ he woji yɛ wiemɔi ni fa fe ohai enyɔ mli. Biɛ obaana amɛnitsumɔ lɛ fa nɛɛ he saji yɛ.
Fa 6: Odasefoi kɛ kaai babaoo hu ekpe—ekomɛi lɛ, ejɛ emuu ni adesai yeee, ekrokomɛi hu jɛ amale nyɛmimɛi, ni ekomɛi po lɛ, ejɛ yiwaa diɛŋtsɛ ni akɛbaa wɔnɔ lɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ebɔ wɔ kɔkɔ akɛ nakai ji bɔ ni ebaaba lɛ. (Luka 17:1; 2 Timoteo 3:12; 1 Petro 4:12; 2 Petro 2:1, 2) Wolo lɛ fa nɛɛ gbaa wɔ nɔ ni eba lɛ he saji jogbaŋŋ, kɛ bɔ ni wɔnyɛmimɛi lɛ ahemɔkɛyeli eye ebua amɛ ni eha amɛye mli kunim.
Fa 7: Yɛ naamuu mli lɛ, wolo lɛ wieɔ nɔ hewɔ ni Yehowa Odasefoi yɔɔ nɔmimaa waa akɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ji mɔ ni nyiɛɔ gbɛjianɔtoo ni amɛji efã lɛ hiɛ lɛ he. Ewieɔ nɔ hewɔ ni amɛnuɔ he akɛ ehe miihia waa ni amɛya nɔ amɛsara daa, akɛ gbɛjianɔtoo kome, kɛ agbɛnɛ akɛ aŋkroaŋkroi lɛ hu he.
Kɛfata nɔ ni wɔtsɔɔ yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ he lɛ, nɛkɛ wolo ni afee lɛ fɛfɛo nɛɛ fa ko hiɛ baafai 50 ni akɛ mfonirii fɛfɛji ewo mli kɛmiitsɔɔ jeŋ fɛɛ nitsumɔ hé yitso lɛ kɛ nitsumɔ hé niji ni Yehowa Odasefoi kɛtsuɔ nii yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ ekomɛi.
Kɛji ofeko nakai momo lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ wolo ni mli saji yɔɔ miishɛɛ nɛɛ eko ni ooohe ni okane lɛ he baaba sɛɛnamɔ waa kɛha bo.
Wiemɔi ni Mɛi ni Ekane lɛ Ateŋ Mɛi Komɛi Ewie
Mɛni mɛi ni ekane wolo nɛɛ amɛgbe naa momo lɛ ateŋ mɛi komɛi ewie yɛ he? Naa emli fioo komɛi:
“Bianɛ nɔŋŋ mikane Jehovah’s Witnesses—Proclaimers of God’s Kingdom wolo ni mli saji yɔɔ miishɛɛ, ni hewalɛ yɔɔ mli lɛ migbe naa. Gbɛjianɔtoo ni kɛ anɔkwayeli kɛ heshibaa etuu ehe eha anɔkwale lɛ pɛ baaŋma nɔ fɛɛ nɔ faŋŋ, kɛ ekaa, kɛ henumɔi kpakpai hu nɛkɛ.”
“Etamɔ Bɔfoi lɛ Asaji awolo lɛ, kɛ enɔkwayeli kɛ emli anɔkwalei lɛ.”
“Mɛɛ wolo ni ekanemɔ yɔɔ miishɛɛ nɛ! . . . Eji yinɔsane wolo ni aje gbɛ aŋma lɛ jogbaŋŋ.”
Beni nuu ko kane nɔ ni shɛɔ wolo lɛ fa lɛ, eŋma akɛ: “Minaa kpɛ mihe waa diɛŋtsɛ, ni shwɛ fioo ni mafo. . . . Miwala be fɛɛ mli lɛ, wolo ko kanyako mihenumɔ waa tamɔ bɔ ni wolo nɛɛ fee lɛ.”
“Be fɛɛ be ni misusuɔ bɔ ni wolo nɛɛ baawaje gbekɛbii kɛ agbɛnɛ mɛi heei ni baa asafo lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ ahemɔkɛyeli waa lɛ he lɛ, ehaa mitsui nyaa kɛ miishɛɛ.”
“Mihiɛ sɔɔ anɔkwale lɛ be fɛɛ be, shi wolo nɛɛ kanemɔ eha mibale nibii babaoo ni eye ebua mi ni miyoo fe bei fɛɛ ni eho dã akɛ Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsuɔ enɛɛmɛi fɛɛ.”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Akɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ shɛ mɛi pii aŋɔɔ beni Odasefoi lɛ ayi faaa po lɛ