Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w82 6/1 bf. 12-16
  • Be Ni Akɛaashiɛ Wiemɔ Lɛ Nɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Be Ni Akɛaashiɛ Wiemɔ Lɛ Nɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1982
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nɔ Ni Yaa Nɔ Lɛ
  • Wiemɔ Lɛ Gbɛɛ Kɛ Shwamɔ
  • Ŋmaakpamɔ Yɛ Hei Krokomɛi
  • Jeŋ Fɛɛ Odaseyeli Lɛ
  • Maŋtsɛyeli Jajelɔi ni Yɔɔ Ekaa yɛ Shikpɔŋ lɛ Fɛɛ Nɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1982
w82 6/1 bf. 12-16

Be Ni Akɛaashiɛ Wiemɔ Lɛ Nɛ

“Ni amɛfɔɔɔ nitsɔɔmɔ kɛ Yesu Kristo shiɛmɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ kɛ shiai be fɛɛ be.”​—Bɔfoi 5:⁠42.

1, 2. (a) Mɛni ni jɛ Maŋtsɛyeli lɛ he shiɛmɔ mli ba yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli aŋma afɔ shi yɛ Biblia lɛ mli? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔɔ yɛ Mateo 28:​19, 20 kɛ Bɔfoi 1:8 akɛ shiɛmɔ baafee esɛɛnyiɛlɔi anitsumɔ?

1 YƐ BE mli ni afɔse mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ashwie shi yɛ Pentekoste sɛɛ lɛ, awo Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ hewalɛ kɛ ekaa ni amɛya nɔ yɛ Kristo Yesu he sanekpakpa lɛ tsɔɔmɔ kɛ shiɛmɔ mli ni amɛfɔɔɔ. Mɛni jɛ mli ba yɛ nakai klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli? Akɛɛ wɔ akɛ mɛi pii ni bo Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ awiemɔi atoi lɛ batsɔmɔ heyelilɔi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɔmɛi ni he ye lɛ ayibɔ yashɛ aaafee 5,000. (Bɔfoi 4:⁠4) Yɛ be kroko mli lɛ, Biblia mli niŋmaa ko kɛɛ akɛ mɛi ni he Nuŋtsɔ lɛ amɛye lɛ ayi bafa babaoo, ni akɛ hii kɛ yei asafoi babaoo bafata amɛhe.​—Bɔfoi 5:⁠14.

2 Yɛ Pentekoste sɛɛ be kukuoo mli lɛ, gbɔmɛi akpei abɔ batsɔmɔ heyelilɔi yɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛtee nɔ amɛtsɔɔ nii ni kɔɔ Kristo he sanekpakpa lɛ he lɛ ni amɛfɔɔɔ lɛ hewɔ. Eyɛ miishɛɛ akɛ aaakane mɛi ni naa “sanekpakpa” lɛ jajemɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ aniiashikpamɔi yɛ wɔ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli, yɛ Kristo gbele kɛ egbohiiashitee lɛ sɛɛ nɔŋŋ, kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni afɔse ashwie shi koni etsu naakpɛɛ nitsumɔ nɛɛ. Wɔ nyɛmimɛi hii kɛ yei anɔkwafoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ ji nitsulɔi lɛlɛŋ, mɛi ni tsuɔ nii waa, amɛtsu nɔ ni Nuŋtsɔ Yesu Kristo kɛwo amɛdɛŋ lɛ he nii.​—Mateo 28:​19, 20; Bɔfoi 1:⁠8.

3, 4. (a) Mɛɛ be, yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ, ato gbɛjianɔ koni akɛje shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi ekoŋŋ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, yɛ mɔdɛŋ ni Kristendom bɔ koni efite Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa tee nɔ koni eha atsu enitsumɔ lɛ agbe naa, ni mɛni jɛ mli ba yɛ adesa yinɔsane be ni haomɔ yɔɔ mli fe be fɛɛ lɛ mli?

3 Ani nɔ ko ni shɛɛɛ enɛ miiya nɔ yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli? Nyɛhaa wɔtaoɔ anɔkwasaji lɛ amli. Kaimɔ enɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ kɛ Kristojamɔ shishijee lɛ he: Mɔ kome je shishi, Nuŋtsɔ Yesu Kristo. Eda ni eshwere oyayaayai yɛ be kukuoo ni ji afii etɛ kɛ fa mli, ni enɛ ha mɛi ni teɔ shi woɔ lɛ yɛ jamɔ mli kɛɛ akɛ: “Naa, je lɛ efa kɛnyiɛ esɛɛ.” (Yohane 12:19) Yɛ wɔgbii nɛɛ amli, titri lɛ kɛmiiba afii ohai 19 lɛ naagbee lɛ, no mli lɛ be miibɛŋkɛ ni Yehowa Nyɔŋmɔ ŋmaakpamɔ nitsumɔ kpeteŋkpele kɛtsɔ Kristo Yesu nɔ lɛ baaje shishi (Mateo 13:​24-30, 36-43) Kristendom ehi shi afii ohai babaoo, shi moŋ ni eeeha anɔkwale lɛ la lɛ ni kɔɔ Kristo Yesu he sanekpakpa lɛ kɛ maŋtsɛyeli ni Kristofoi lɛ baasɔle yɛ he ni amɛkpa lɛ gbɛ lɛ ashwere lɛ, ekɛ epasa tsɔɔmɔi kɛ hemɔkɛyelii sɔrɔtoi babaoo Iɛ ha la lɛ nɔ ni anaaa. Shi kɛ lɛ, afiteŋ Yehowa nitsumɔ lɛ yɛ be mli ni be lɛ bɛŋkɛɔ koni e-Bi lɛ aŋɔ Maŋtsɛyeli hewalɛ Iɛ. Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ je shishi ekɛ shishinumɔ ha Biblia kaselɔi anɔkwafoi akuu ko ni sumɔɔ jalɛsane ni kɛ anɔkwayeli miitao ni amɛfee esuɔmɔnaa nii ni amɛtsu he nii lɛ. Nɔ ni ejɛ mli eba lɛ yɛ miishɛɛ kɛjɛ nakai mra gbii lɛ amli, taakɛ eji yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ. Abu naa akɛ dani nakai afii ni tsɔ afii ohai 20 lɛ hiɛ lɛ aaaba naagbee lɛ, no mli lɛ aaafee 4,000 kɛ amɛhe ewo nakai hiɛnɔkamɔ lɛ jajemɔ mli.

4 Yɛ nɔ ni ehe aaafee afii 80 kɛjɛ afi 1900 shishijee kɛbaa nɛɛ, wɔnaa akɛ Yehowa etee nɔ ekɛ mɛi babaoo ebafata nakai sɔɔlɔi ni jajeɔ Kristo kɛ emaŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ahe kɛtsɔ nakai haomɔ be ni fe fɛɛ yɛ adesa yinɔsane mli lɛ mli. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 16:5 he.) Ni 1981 Yehowa Odasefoi sɔɔmɔ afi lɛ mli nitsumɔi kɛ jɔɔmɔi babaoo eba Maŋtsɛyeli lɛ jajelɔi yɛ jeŋ fɛɛ lɛ anɔ.

Nɔ Ni Yaa Nɔ Lɛ

5. (a) Mɛɛ miishɛɛ Yehowa Odasefoi kɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ jie lɛ kpo yɛ 1981 mli, yɛ be mli ni amɛyeɔ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ? (b) Mɛi ni ba shishi lɛ ateŋ mɛi enyiɛ ená gbɛfaŋnɔ ko yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ jajemɔ mli yɛ afi lɛ mli?

5 Kɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛtee klɛŋklɛŋ lɛ Kristofoi a-Kalanda lɛ gbi ni he hiaa fe fɛɛ nɔ, Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ ni akɛ kaiɔ Kristo gbele lɛ nɔ lɛ, yɛ afi 1981 mli lɛ, gbɔmɛi 5,987,893 bua amɛhe naa yɛ asafoi 43,870 mli yɛ Hɔgbaa, April 19 (Nisan 14, Yudafoi akalanda) , koni amɛye nɛkɛ gbijurɔ nɛɛ. Nɛkɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ nɛɛ nu ni aatsɔɔ Nuŋtsɔ lɛ gbele lɛ diɛŋtsɛ mli yɛ anɔkwale mli taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ. Yɛ nakai yibɔ ni bua amɛhe naa yɛ jeŋ fɛɛ yɛ afi 1981 sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ, amɛteŋ 2,247,486 ji mɛi ni kɛ amɛhe woɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ kɛ tsɔɔmɔ mli daa yɛ shikpɔji kɛ ŋshɔkpɔi 206 nɔ. Ni Odasefoi nɛɛ ayifalɛ ni fe fɛɛ ni ji, 2,361,896 kɛ amɛhe wo sɔɔmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo amɛdɛŋ nɛɛ mli yɛ afi lɛ mli yɛ be ko mli. Mɛni amɛnyɛ amɛtsu? Mɛɛ sɛɛnamɔ ejɛ sane ni amɛkɛye amɛbua gbɔmɛi lɛ amli eba? Nyɛhaa wɔkwɛa.

Wiemɔ Lɛ Gbɛɛ Kɛ Shwamɔ

6. (a) Mɛɛ jamɔ tsɔɔmɔi ehe shi waa yɛ Amerika Teŋgbɛ kɛ Wuoyigbɛ afii ohai babaoo, ni mɛɛ shihilɛ ejɛ mli eba? (b) Shi kɛ Iɛ, mɛɛ tsakemɔ ji nɔ ni yaa nɔ yɛ nɛkɛ shikpɔji nɛɛ anɔ?

6 Roma Katolek jamɔ lɛ ehe Amerika Teŋgbɛ kɛ Wuoyigbɛ bii ajwɛŋmɔ afii ohai babaoo, ni nɔ ni ejɛ mli eba ji mɛi lɛ ateŋ mɛi ni fa ni leee Biblia mli anɔkwale tsɔɔmɔi lɛ ahe nɔ ko nɔ ko kwraa. (2 Korintobii 4:⁠4) Nɔ ni ejɛ mli eba ji, akɛni amɛbɛ Kristo Yesu kɛ Maŋtsɛyeli Iɛ he sanekpakpa lɛ he nilee hewɔ lɛ, gbɔmɛi lɛ efee yuuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ, tamɔ shihilɛ ni Yesu na Yudafoi lɛ ateŋ mɛi komɛi yɛ mli yɛ woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ ayiwalɛ shishi lɛ. (Mateo 9:36) Shi kɛ lɛ, akɛni Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ yɔɔ Yehowa Odasefoi ashiɛmɔ nitsumɔ Iɛ nɔ yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli yɛ Amerika Wuoyigbɛ shikpɔji lɛ anɔ hewɔ lɛ, tsakemɔ kpele ko miiya nɔ. Akɛni la lɛ ekpɛ yɛ mumɔŋ duŋ kpii ni ha shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli hewɔ lɛ, abua gbɔmɛi akpei abɔ ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ anaa kɛba Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli.​—Yesaia 60:​1, 2, 8.

7. Gbaa gbekɛyoo ni eye afii 12 ni jɛ Argentina lɛ niiashikpamɔ fɛfɛo lɛ otsɔɔ.

7 Biblia mli anɔkwale lɛ naa hewalɛ yɛ gbɔmɛi ni eye afii sɔrɔtoi fɛɛ nɔ, ni eyeɔ ebuaa amɛ ni amɛdamɔ shi amɛha Yehowa maŋtsɛyeli lɛ. (Lala 119:​129, 130) Shiɛlɔ ko ni eye afii 12 ni abaptisiko lɛ ni yɔɔ Argentina gba miishɛɛ ni ena yɛ shia Biblia mli nikasemɔi kpaanyɔ ni efee lɛ hewɔ. Gbekɛyoo nɛɛ ŋma akɛ: “Yɛ gbɛhamɔ be mli titri mikɛ be babaoo woɔ shia kɛ shia nitsumɔ, sɛɛsaramɔ kɛ Biblia mli nikasemɔ nitsumɔ lɛ mli waa. Nɛkɛ nitsumɔi nɛɛ haa minaa miishɛɛ waa ni eŋɔɔ minaa akɛ Yehowa kɛmiitsu nii akɛ edɛŋdade ni ekɛye ebua gbɔmɛi babaoo ni amɛle lɛ akɛ anɔkwale Nyɔŋmɔ. Miisɔle akɛ mana nɛkɛ hegbɛ nɛɛ daa nɛɛ.” Eeto gbɛjianɔ ni abaptisi lɛ ni etsɛŋ kwraa koni etiu oti ni ekɛma ehiɛ akɛ gbɛgbalɔ lɛ. Enɛ jɛ gbekɛyoo ni eye afii 12 ŋɔɔ! Mɛɛ hewalɛ ni haa mɔ susuɔ nii ahe yɛ gbɛ ni ja nɔ wɔyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli nɛkɛ!

8. Mɛɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi ayifalɛ etee nɔ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ yɛ Amerika Teŋgbɛ lɛ kɛ Wuoyigbɛ kɛjɛ 1945?

8 Yɛ afi 1945, yɛ Jeŋ Ta, II ni kpata shikpɔŋ lɛ hiɛ lɛ naagbee lɛ, no mli lɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ Amerika Teŋgbɛ kɛ Wuoyigbɛ ni Meksiko fata he ni naa Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ mli gbɛfaŋnɔ ji mɛi 4,720. Yɛ 1981 sɔɔmɔ afi lɛ mli yɛ nakai maji lɛ nɔŋŋ mli lɛ, shiɛlɔi ni amɛyifalɛ yashɛ 373,919 yɛ be ko mli ji mɛi ni shiɛɔ yɛ nakai maji lɛ nɔŋŋ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, anɔkwale lɛ mli nui lɛ egbɛ eshwa shikpɔji ni nɔ egbi lɛ anɔ ni mɛi ni kumai yeɔ amɛ lɛ ekpɛlɛ nɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ naakpɛɛ nɔ.​—Okɛto Yohane 7:​37, 38 he.

9. Te shihilɛ Iɛ yɔɔ tɛŋŋ yɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi agbɛfaŋ yɛ Europa kɛjɛ afii ohai 20 Iɛ shishijee mli?

9 Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ehe shi waa yɛ Europa maji pii amli. Yɛ afii ohai 20 nɛɛ shishijee gbii lɛ amli, dani nɛkɛ bɛ nɛɛ aaashɛ po yɛ maji komɛi amli lɛ, no mli lɛ Yehowa odasefoi ni ale amɛ yɛ nakai be lɛ mli akɛ Majimaji Ateŋ Biblia Kaselɔi lɛ miigbɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ kɛmiishwa gbɔmɛi lɛ ateŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, klɛŋklɛŋ shiɛmɔ he akɔntaabuu ni aŋma afɔ shi akɛ eeya nɔ yɛ Germane lɛ yaa shɔŋŋ kɛyashɛɔ afii oha lɛ shishijee mli. Buu Mɔɔ Asafo lɛ klɛŋklɛŋ nɔkwɛlɔ, Charles T. Russell yasara Germane yɛ 1891, ni yɛ no sɛɛ lɛ ato gbɛjianɔ ni akala woji kɛ woji bibii komɛi yɛ Germane wiemɔ mli. Ato Germane asafoi lɛ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ afi 1901 sɛɛ yɛ Germane.

10. Mɛɛ niiashikpamɔ ni jɛ Germane tsɔɔ bɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ shia kɛ shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he?

10 Kɛbashi ŋmɛnɛ gbi nɛɛ, Yehowa webii ni yɔɔ Germane lɛ naa akɛ shia kɛ shia nitsumɔ lɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni atsɔɔ nɔ agbɛɔ Yehowa maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ ashwaa gbɔmɛi lɛ ateŋ. (Luka 9:​1-6) Nɔ ni jɛ odase ni aye nuu ko kɛ eŋa ni akɛ amɛ kpe yɛ shia kɛ shia nitsumɔ lɛ mli ba ji akɛ, gbɔmɛi 12 kɛyashi 14 kpe yɛ no sɛɛ kɛha shia Biblia mli nikasemɔ. Yɛ sɛɛ mli lɛ weku lɛ fa kɛtee Australia ni weku lɛ mlibii lɛ fɛɛ kɛ Yehowa Odasefoi je nikasemɔ shishi ekoŋŋ, ja weku lɛ mlinyo kome ni ji amɛbiyoo ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ. Kɛjɛ no sɛɛ kɛbaa nɛɛ abaptisi nyɛ lɛ kɛ tsɛ lɛ fɛɛ momo.

11. Te Yehowa odasefonyo ko ni ji yoomo obubuafo ni yɔɔ West Berlin lɛ nuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he ehaa tɛŋŋ?

11 Sane ko ni nyɛmiyoo nukpa ko ni eye afii 84 ni yɔɔ West Berlin ni eji obubuafo shi kɛlɛ ekɛ ehe woɔ gbɛgbalɔi awamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ kɛɛ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna bɔ ni ehiɛ sɔɔ anɔkwale lɛ kɛ bɔ ni ehe ehia akɛ ashiɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ bianɛ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Misumɔɔ Yehowa babaoo akɛ nɔ ni esa akɛ mafee nɔŋŋ ji akɛ mikɛ mihe awo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ni maya kpee bɔni afee ni mikɛ no atsɔɔ akɛ nakai ji bɔ ni minuɔ he.”​—Okɛto Lala 122:1 he.

12. (a) Italia ehere Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ nɔ titri lɛ kɛjɛ 1945 kɛbaa nɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ amaniɛbɔɔ ni woɔ mɔ hewaIɛ wɔyɔɔ ni kɔɔ Maŋtsɛyeli nitsumɔ Iɛ he yɛ Italia, Portugal kɛ Spania?

12 Yɛ Italia, he ni Roma Katolek Sɔlemɔ lɛ eye gbɔmɛi lɛ ajamɔ shihilɛ lɛ nɔ afii ohai babaoo lɛ, nibii ni etee nɔ yɛ jɛmɛ yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ eha Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ eje kpo faŋŋ fe be fɛɛ. Yɛ afi 1945 mli lɛ, no mli lɛ amɛyibɔ aaafee 90 pɛ. Shi Yehowa Odasefoi ayi efa ni amɛbatsɔ jamɔ gbɛjianɔtoo ni ji enyɔ ni da fe fɛɛ yɛ Italia. (Yesaia 60:22) Ninenitsumɔ he ni yɔɔ jɛmɛ lɛ bɔ amaniɛ akɛ amɛná Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ayibɔ ni fe fɛɛ yɛ 1981 sɔɔmɔ afi lɛ mli ni ji 90,553. Enɛ ji be ni fe be fɛɛ kɛha Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ yɛ Italia kɛ Europa maji krokomɛi ni Katolek ehe shi yɛ mli lɛ amli. Yɛ Italia, yɛ afi 1945 mli lɛ, taakɛ wɔtsi ta lɛ, no mli lɛ shiɛlɔi aaafee 90 pɛ yɔɔ, shi no ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi yɛ Spania kɛ Portugal ni miishiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. Shi yɛ afi 1981 mli lɛ, shiɛdclɔi ayibɔ ni yɔɔ nɛkɛ maji etɛ nɛɛ amli lɛ yashɛ 159,972. Taakɛ Yesu kɛɛ lɛ: “Nikpamɔ lɛ fa moŋ, shi nitsulɔi lɛ faaa.”​—Mateo 9:⁠37.

Ŋmaakpamɔ Yɛ Hei Krokomɛi

13. (a) Te saji ni aŋmala ashwie shi lɛ tsɔɔ tɛŋŋ yɛ “sanekpakpa” lɛ gbɛɛ kɛ shwamɔ yɛ Afrika shikpɔŋ wulu lɛ nɔ? (b) Mɛɛ niiashikpamɔ tsɔɔ akɛ be lɛ eshɛ lɛlɛŋ ni esa akɛ akpa yibii ni ji mɛi ni sumɔɔ jalɛsane lɛ babaoo?

13 Gbɔmɛi akpei toi akpei babaoo ekpɛlɛ anɔkwale lɛ sane lɛ ni Yehowa Odasefoi anɔkwafoi lɛ shiɛɔ yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli lɛ nɔ yɛ Afrika shikpɔji babaoo nɔ. Hei komɛi yɛ tamɔ Nigeria, South Afrika, Zambia, Zimbabwe kɛ Malawi ni adu loo atɛo anɔkwale lɛ wui lɛ aaafee kɛjɛ afi 1923 kɛmiiba 1927 mli tɔŋŋ, yɛ be mli ni anaji krokomɛi tamɔ Mali, Mauritania, Upper Volta, Rwanda lɛ, sane lɛ wooo Maŋtsɛyeli Shiɛlɔi kɛyashi afi 1962 kɛ 1970 mli da. Eka shi faŋŋ akɛ be lɛ eshɛ ni esa akɛ akɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni aaanyɛ ni akɛye abua mɛi ni kumai yeɔ amɛ lɛ ni amɛbanu anɔkwale lɛ mli nui lɛ dani Yehowa akɛɛ akɛ nitsumɔ lɛ eba naagbee. Yɛ Zambia lɛ, gbɛgbalɔ krɛdɛɛ ko yasara onukpa ni kwɛɔ akrowa bibioo ko nɔ. Ni nuu nɛɛ na Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ he miishɛɛ waa. Onukpa nɛɛ tsɛ mɛi krokomɛi kɛba sanegbaa lɛ mli, no hewɔ lɛ mɛi aaafee 18 babo sane ni gbɛgbalɔ krɛdɛɛ nɛɛ wieɔ lɛ toi, ni nɔ ni jɛ mii ba ji shia Biblia mli nikasemɔi babaoo ni aje shishi. Etsɛɛɛ ni asafo ni ato yɛ jɛmɛ lɛ bɔi shweremɔ ni shiɛlɔi lɛ ayi bafa kɛjɛ 65 kɛyashɛ 86. Ŋmɛnɛ hei fioo ko pɛ yɔɔ Afrika shikpɔŋ wulu lɛ nɔ ni Yehowa Odasefoi ni shiɛɔ “sanekpakpa” lɛ bɛ jɛmɛ.

14. Mɛɛ niiashikpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ waa abɔ he amaniɛ akɛ eba yɛ Torres Straits ŋshɔkpɔi lɛ anɔ?

14 Amaniɛbɔɔ ni jɛ je lɛŋ hei krokomɛi ba nyɛsɛɛ afi ni ho lɛ etsɔɔ jɔɔmɔi kɛ nɔyaa. Nɔ ni bɛŋkɛ Australia kooyigbɛ tɔ̃ɔ ji Torres Straits ŋshɔkpɔi lɛ. Ŋshɔkpɔi 100 yɔɔ nɛkɛ kuu nɛɛ mli, ni mɛi yɛ emli 20 nɔ. Ŋshɔkpɔi nɛɛ ateŋ ekome ni atsɛɔ lɛ Thursday (Soo) lɛ yɛ Yehowa Odasefoi asafo ko ni miishwere waa yɛ nɔ. Kpokpaa nɔkwɛlɔ ko kɛ Thursday ŋshɔkpɔ lɛ nɔ nyɛmimɛi enyɔ ko yasara ŋshɔkpɔi lɛ ateŋ ekome ni atsɛɔ lɛ Sue lɛ. Ahere amɛ hiɛmɛɛ babaoo yɛ jɛmɛ. Ŋshɔkpɔ lɛ nɔ sɛinɔtalɔ taakɛ atsɛɔ lɛ lɛ ji mɔ ni fɔ nine etsɛ nyɛmimɛi nɛɛ ni amɛba ejaakɛ eesumɔ Biblia mli anɔkwale lɛ kɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ, ejaakɛ eyɛ Yehowa Odasefoi awoji pii. Kwɛ bɔ ni nyɛmimɛi lɛ anaa kpɛ amɛhe ha akɛni amɛna akɛ nɛkɛ sɛinɔtalɔ nɛɛ yɛ veveeve yɛ hetsemɔ kɛ falefale shihilɛ ni aaaba ŋshɔkpɔ lɛ nɔ bii lɛ ateŋ kɛ agbɛnɛ yɛ amɛjeŋba hu mli lɛ hewɔ. Etoɔ gbɛjianɔ yɛ be fɛɛ mli bɔni afee ni gbɔmɛi lɛ ana mumɔŋ naanyobɔɔ ko. Yɛ nyɛmimɛi lɛ asaramɔ be lɛ mli lɛ, amɛbo lalai ni gbɔmɛi nɛɛ la yɛ amɛkpeei lɛ ashishi lɛ ateŋ ekome toi, ni emli wiemɔi lɛ ji wiemɔi ni amɛna kɛjɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ woji lɛ ekomɛi amli. Amɛnyɛ amɛwie amɛtsɔɔ mɛi ni amɛbua amɛhe naa ni amɛyibɔ aaafee 40 lɛ, amɛwo amɛ hewalɛ yɛ Biblia lɛ ni amɛkɛ Asafo lɛ woji kaseɔ lɛ mli.

Jeŋ Fɛɛ Odaseyeli Lɛ

15. No hewɔ lɛ mɛni ka he eji Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ he sɔɔIɔi lɛ agbɛnaa nii?

15 Kwɛ shii abɔ ni wɔŋɔɔ Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 24:14 akɛ “ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba” lɛ wɔwieɔ! Yehowa tsuji anɔkwafoi lɛ miiye Maŋtsɛyeli lɛ he odasei yɛ wiemɔ kɛ nifeemɔ fɛɛ mli. Kɛji akɛ aye odase bɔ ni sa​—ni Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ji mɔ ni baatsɔɔ lɛ​—kɛkɛ lɛ naagbee lɛ baaba. No hewɔ lɛ wɔ nitsumɔi ni ka wɔnɔ yɛ be fɛɛ mli ji ni wɔya nɔ wɔye odase wɔha nii ni fe fɛɛ ni baaba ni je lɛ enako da, ni ji, Yehowa maŋtsɛyeli ni baa ni yɔɔ e-Maŋtsɛ ni yeɔ nɔ, wɔ Nuŋtsɔ Yesu Kristo dɛŋ lɛ.

16. (a) . Mɛɛ akɔntabuu akɛha ni tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefonyo eyoo bianɛ akɛ be ni akɛaashiɛ Wiemɔ lɛ ji bianɛ? (b) Mɛɛ sane abiɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ?

16 Shiɛlɔi 2,361,896 kɛ ŋmlɛtswaai 358,581,547 tsu nii yɛ nyɛsɛɛ sɔɔmɔ afi ni ho lɛ mli yɛ maji kɛ ŋshɔkpɔi 206 nɔ amɛkɛgbɛ Maŋtsɛyeli ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ he sane amɛshwa. Amɛfee shia Biblia mli nikasemɔi 1,475,177 ni amɛja woji kɛ woji bibii 31,444,062 kɛ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! woji tɛtrɛbii lɛ komekomei 234,163,921 yɛ jeŋ fɛɛ. Enɛ ni akɛfataa odase babaoo ni áye yɛ afii ohai 20 nɛɛ mli afii pii amli lɛ kɛ odaseyeli babaoo haa ni tsɔɔ akɛ Yehowa webii lɛ miisumɔ ni amɛtsu nitsumɔ ni akɛfɔ amɛnɔ akɛ ‘amɛjaje sanekpakpa lɛ amɛtsɔɔ heshibalɔi, amɛtsa mɛi ni amɛtsuii ekumɔ ni amɛshiɛ heyeli amɛtsɔɔ nomii ni amɛjaje gbelemɔ amɛtsɔɔ mɛi ni awo amɛ tsuŋ lɛ, ni amɛshiɛ Yehowa duromɔ afi kɛ wɔ Nyɔŋmɔ lɛ oweletɔɔ gbi Iɛ ni amɛshɛje ŋkɔmɔyelɔi fɛɛ amii lɛ.’ (Yesaia 61:​1, 2) Ani ooná Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ maŋtsɛyeli ni ewo shi yɛ he lɛ he shiɛmɔ lɛ mli gbafaŋnɔ BIANƐ?

17. Mɛɛ Yehowa jɔɔmɔ kroko he odaseyeli wɔbaasusu he agbɛnɛ?

17 Yɛ 1981 sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ, mɛi 119,836 kɛ amɛhei yabɔ mɛi ni amɛjɔɔ amɛwala nɔ amɛha Yehowa ni amɛkɛ nu mli baptisimɔ efee he okadi lɛ ahe. Wɔmiihere mɛnɛɛmɛi fɛɛ atuu kɛmiiba Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ mli. Kɛji akɛ okwɛ 1982 Afi Wolo ni tsɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ he shiɛmɔ nitsumɔ ni Yehowa Odasefoi tsu yɛ 1981 sɔɔmɔ afi lɛ mli jogbaŋŋ lɛ, obaana akɛ gbɔmɛi akpei toi akpei babaoo ejɛ Bokagbɛ kɛ Anaigbɛ shikpɔji lɛ anɔ amɛba wala kɛ anɔkwale lɛ mli nui lɛ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ he, ni mɛnɛɛmɛi ebafata Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa jajemɔ lɛ he.

18. Akɛni be ni eshwɛ lɛ nɔ miigbɔ gbi fɛɛ gbi hewɔ lɛ, mɛni enɛ tsɔɔ yɛ bɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he hiaa ha lɛ he, no hewɔ lɛ mɛni esa akɛ efee wɔ yiŋkpɔŋmɔɔ?

18 Be ni eshwɛ kɛha yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ nɔ miigbɔ gbi fɛɛ gbi, ni tsɔɔ akɛ hegbɛi ni wɔkɛaashiɛ “sanekpakpa” lɛ he miihia waa yɛ be fɛɛ mli. Eba akɛ gbi fɛɛ gbi aaabanina wɔ akɛ mɛi ni miibɔ mɔdɛŋ waa ni wɔjie wɔhe kpo akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi, ni wɔmiitao ni wɔkase eshihilɛ gbɛ lɛ, akɛ mɔ ni ha jamɔ krɔŋŋ shwere. Taakɛ eji yɛ anɔkwafo David gbɛfaŋ lɛ, eba akɛ Yehowa we lɛ he hiɛdɔɔ, ejamɔ krɔŋŋ ni he tse lɛ aaaha wɔdamɔ shi shiŋŋ yɛ wɔ emuuyeli mli, ni wɔya nɔ wɔhi shi akɛ Maŋtsɛyeli lɛ he jajelɔi kɛyashi be mli ni Yehowa aaakɛɛ akɛ nitsumɔ lɛ eba naagbee.​—Lala 69:​10.a

[Shishigbɛ niŋmai]

a Ajie kɛjɛ January 1, 1982 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Wiemɔ lɛ he shiɛlɔi ayifalɛ yɛ AMERIKA TEŊGBƐ kɛ WUOYIGBƐ​—

1945 . . . shiɛlɔi 4,720

1981 . . . shiɛlɔi 373,919

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Maŋtsɛyeli jajelɔi eshweremɔ yɛ SPANIA, PORTUGAL kɛ ITALIA​—

1945 . . . shiɛlɔi 90

1981 . . . shiɛlɔi 159,972

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Odasefoi ayifalɛ yɛ AFRIKA​—

1945 . . . shiɛlɔi 19,083

1981 . . . shiɛlɔi 300,989

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje