‘Sanekpakpa Lɛ He Nitsumɔ Krɔŋkrɔŋ Ni Akɛ He Aaawo Mli’
“Ajɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ akɛ duromɔ lɛ ha mi koni mitsɔ Kristo Yesu maŋ sɔɔlɔ miha jeŋmaji lɛ, ni mikɛ mihe ewo sanekpakpa lɛ he nitsumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli.”—Rom. 5:15, 16, NW.a
1, 2. Mɛni hewɔ wɔwiemɔ kɛ wɔjeŋba he hiaa lɛ?
1 MƆ KO damɔɔ enitsumɔi kɛ ewiemɔi anɔ enaa gbɛi. Mɛi komɛi hu damɔɔ nɔ ni amɛnaa ni amɛnuɔ ni eekɛɛ Iɛ no amɛmua sane ni kɔɔ ehe kɛ eshishitoo Mlai ahe lɛ naa. Maŋtsɛ Salomo ŋma akɛ: “Gbekɛ haa atsɔɔ enifeemɔnii anɔ aleɔ lɛ, kɛji akɛ enitsumɔ yɛ krɔŋŋ alo eja lo.”—Abɛi 20:11, Young’s Literal Translation; Mat. 7:16-20.
2 Mɛni ji mɔ ni enɛ tsoɔ kɛha bo kɛji oji Kristofonyo? Ani esaaa akɛ mɛi krokomɛi leɔ kɛtsɔɔ wɔjeŋba kɛ wɔwiemɔ nɔ akɛ wɔmiisɔmɔ Yehowa, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ? Biblia lɛ maa nɔ mi kɛhaa wo akɛ Nyɔŋmɔ lɛ mɔkrɔŋkrɔŋ ni, ni ehe tse, ni akɛ eshishitoo miai lɛ jalɛ, ni, ni amɛkɛ no ni hi baa. (Yes. 6:8; Hiob 34: 10; 5 Mose 32:4) Kɛji akɛ wɔmiinu no ni Nyɔŋmɔ ji lɛ shishi yɛ anɔkwale mli lɛ, ‘belɛ esa akɛ enɛ ajo kpo faŋŋ yɛ wɔshihilɛ mli.—Efe. 5:1.
3, 4. (a) Mɛni je Israel jamɔ kɛ amɛyinɔsane mli ba? (b) Te esa akɛ Kristojamɔ ana mɛi ni naa no lɛ anɔ hewalɛ aha tɛɛŋ?
3 Yɛ bo mli ni anɔkwa jamɔ jeɔ kpo faŋŋ ye adesai ashihilɛ mli lɛ, ebaanyɛ ena hewalɛ kpakpa yɛ mɛi krokomɛi anɔ. Akɛ: nɔkwɛmɔ nɔ Iɛ, Yehowa kɛ Israel ye titri yɛ be ko mli. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛfea krɔŋkrɔŋ ejaakɛ mi, Yehowa, nyɛ Nyɔŋmɔ lɛ, mɔkrɔŋkrɔŋ ji mi.” (3 Mose 19:2: okɛto 2 Mose 19:5, 6 he.) Niyenii, falefale shishilɛ kɛ jeŋba he mlai ni Nyɔŋmɔ kɛha Israelbii lɛ ye bua amɛ ni ebu amɛhe kɛjɛ nifeemɔi sɔrɔtoi babaoo ni yɔɔ jeŋmaji ni amɛbale amɛhe ni woo mɔ he muji lɛ ahe. Maŋsɛɛbii babaoo nyɛɔ amɛnaa bɔni anɔkwa jamɔ gbɛ lɛ eye omanye, kɛ bɔni Nyɔŋma nyiɛɔ Israel hiɛ ni ebuɔ amɛhe lɛ. Enɛ fee amɛfɛo, etsirɛ babaoo koni amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛja Yehowa.—1 Maŋts. 8:41, 42; 10:1; Rut 1:16.
4 Nɛkɛ hewalɛ kpakpa nɛɛ baa kɛji akɛ anɔkwa Kristofoi hi shi yɛ gbɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔi kpaa gbee lɛ nɔ. Shihilɛi ni atsake kɛ Kristofoi “ajeŋba kpakpa” lɛ baatsirɛ mɛi komɛi ni kɛ amɛhiŋmɛi naa, enɛ lɛ koni “amɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.” (1 Pet. 2:12, 15; 3:1, 2; Tito 2:7,8; 1 Tes. 4:11, 12) Shi Biblia Iɛ feɔ Iɛ faŋŋ akɛ nɔ ni Kristojamɔ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nɔ Iɛ jeee jeŋba shihilɛ ni he tse kɛ su kɛ baŋ kpakpa ni aaana ni jieɔ “mumɔ lɛ yibii” lɛ akpo lɛ pɛ kɛkɛ. (Gal. 5:22, 23 Efe. 4:22-24) Eyɛ mli akɛ enɛɛmɛi ahe miihia yɛ Kristojamɔ mli moŋ, shi kɛlɛ nitsumɔ krɛdɛɛ ko yɛ ni esa akɛ atsu kɛji akɛ mɔ ko aaanyɛ afee Yesu sɛɛnyiɛlɔ yɛ anɔkwale mli.
“Sanekpakpa Lɛ He Nitsumɔ Krɔŋkrɔŋ Lɛ.”
5. (a) Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ tsɔɔ akɛ mɛni hu he hiaa kɛha wɔ? (b) Mɛni hewɔ nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ he hiaa lɛ?
5 Ákɛ gbekɛnuu kɛ agbɛnɛ yɛ sɛɛ mli lɛ akɛ nuu ni eye emuu lɛ, Yesu wo eŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ nyam. Eshihilɛ gbɛ kɛ esu kɛ baŋ fee nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa kɛha mɛi krokomɛi, etsirɛ mɛi pii ni na lɛ ni amɛhu amɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. (Luka 2:49, 52) Beni abaptisi Iɛ pɛ kɛkɛ ni Yesu “je enitsumɔ lɛ shishi,” emia ohiɛ waa yɛ be mli ni ekpaa shi ni “eshiɛɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ.” (Luka 3:23; Mat. 4:17, 23) Etsɔse mɛi krokomɛi po koni amɛna nitsumɔ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ ni etsu amɛ koni amɛyatsɔɔ mɛi lɛ anii. (Luka 10:1, 8, 9) Klɛŋklɛŋ lɛ atsu nitsɔɔmɔ kɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ nɛɛ yɛ Yudafoi lɛ pɛ ateŋ. Yɛ sɛɛ mii lɛ, alɛɛ mli, ejaakɛ, taakɛ bɔfo Paulo tsɔɔ mli yɛ Romabii 15:8. 9 lɛ, Nyɔŋmɔ suɔmɔnaanii ji akɛ aye abua shikpɔŋ lɛ nɔ gbɔmɛi fɛɛ koni amɛwo ehiɛ nyam.
6, 7. Mɛɛ “nitsumɔ krɔŋkrɔŋ” bɔfo Paulo kɛ ehe wo mli?
6 Paulo diɛŋtsɛ tsu enɛ he nii waa. Yɛ Romabii 15:16 lɛ etsɛ́ lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ “Kristo Yesu maŋ sɔɔlɔ kɛha jeŋmaji lɛ.” ‘Sɔɔmɔ’ nɛɛ kɔɔ mɛni he? Ekɛfata he akɛ “mikɛ mihe ewo sanekpakpa lɛ he nitsumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli beni afee ni jeŋmaji lɛ atsɔmɔ afɔle ni sa ehiɛ jogbaŋŋ.” Mɛni ji nɔ ni enɛ tsɔɔ?
7 Akɛ Hela feemɔ-wiemɔ (hierourgounta) tsu nii shikome yɛ Biblia lɛ mli yɛ Romabii 15:16, ni eshishi ji ‘atsu aloo akɛ he awo nɔ krɔŋkrɔŋ ko mli.’b No hewɔ lɛ Paulo miikɛɛ akɛ ekɛ ehe ewo Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ, Kristofoi asane kɛha jeŋmaji lɛ he nitsumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli. Mɛi ni kpɛlɛ sane lɛ nɔ ni amɛbatsɔmɔ Kristofoi lɛ tamɔ afɔle ni eshaa ahaa Nyɔŋmɔ, afɔle ni Yehowa kpɛlɛ nɔ ni ekɛ emumɔ lɛ jɔɔ nɔ.—Rom. 1:1, 16.
8. Te Paulo tsu nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ yɛ Yudafoi lɛ ateŋ eha tɛɛŋ?
8 Mɛɛ gbɛ nɔ Paulo kɛ mɛi krokomɛi tsa ni amɛtsu nɛkɛ “sanekpakpa lɛ he nitsumɔ krɔŋkrɔŋ” nɛɛ, ni amɛshiɛ Kristofoi asane lɛ? “Sanekpakpa” lɛ baanyɛ ahere mɛi ayiwala, no hewɔ lɛ amɛbaasumɔ ni mɛi babaoo anine ashɛ nɔ. Yɛ bei komɛi amli lɛ Paulo, ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ eji Yudanyo lɛ nyɛɔ ewieɔ etsɔɔ Yudafoi ni amɛbua amɛhe naa yɛ kpeehe (Bɔf.13:14-42; 14:1; 18:4) Shi ani lɛ kɛ Kristofoi krokomɛi lɛ anine baanyɛ ashɛ “jeŋmaji” lɛ ateŋ mɛi ni fa ni jeee Yudafoi lɛ anɔ?
9. Mɛɛ gbɛi sɔrɔtoi nɛkɛ mra he mli Kristofoi lɛ baanyiɛ atsɔ nɔ ni amɛkɛye amɛbua mɛi ni jeee Yudafoi lɛ?
9 Kristofoi baanyɛ awie atsɔɔ gbɔmɛi yɛ maŋ gwabɔɔhei, tamɔ jara nɔ. (Bɔf. 17:17-22) Shi etamɔ nɔ ni nakai feemɔ lɛ pɛ nyɛŋ aha nine ashɛ mɔ fɛɛ mɔ nɔ. Shi mɛi ashiai ni amɛbaaya taakɛ Yesu kaselɔi lɛ fee yɛ be mli ni etsu amɛ ni amɛyashiɛ yɛ maji sɔrɔtoi amli lɛ hu? (Mat. 10:5-18; Luka 9:2-6) Klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ kɛ gbɛ nɛɛ hu tsu nii, yɛ be mli ni amɛkɛ ‘amɛhe wo nitsumɔ krɔŋkrɔŋ nɛɛ mli’ yɛ miishɛɛ mli ni amɛkɛgbɛ Kristojamɔ lɛ mli amɛha gbɔmɛi fɛɛ lɛ.
10. Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ atsu shia kɛ shia odaseyeli nitsumɔ lɛ beni afee ni akɛna ni akɛye abuɔ mɛi ni heee yeee lɛ?
10 Wɔbaanyɛ wɔna enɛ kɛjɛ Paulo wiemɔi ni ekɛha hii ni amɛbatsɔmɔ onukpai yɛ Efeso asafo lɛ mli lɛ mli. Yɛ be mli ni ewieɔ etsutsu shiɛmɔ lɛ he yɛ be mli ni ekɛ Kristojamɔ lɛ baha amɛ lɛ he lɛ, Paulo kɛɛ akɛ: “Mikuuu mihiɛ mishwieee shiɛmɔ ni mashiɛ nibii ni hi ha nyɛsusumai lɛ anɔ, ni mitsɔɔ nii yɛ gbɛjegbɛi anɔ kɛ agbɛnɛ kɛjɛ shia kɛ shia, ni miye Yudafoi kɛ Arameabii [aloo, Jeŋmajiaŋbii] lɛ odase ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he tsuitsakemɔ he kɛ wɔ-Nuntsɔ Yesu mli hemɔkɛyeli ni amɛaana he.” (Bɔf. 20:20, 21, George M. Lamsa tsɔɔ shishi kɛjɛ Syriae)c Eka shi faŋŋ akɛ Paulo miiwie mɔdɛŋ ni ebɔ koni eshiɛ etsɔɔ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ yɛ be mli ni amɛheko amɛyeko lolo, gbɔmɛi ni ehe miihia ni amɛtsake ni amɛná Yesu mli hemɔkɛyeli lɛ he. Paulo tee mɛi ni heee yeee nɛɛ ashiai amli. Ebɛ nɔ ko ni eeedamɔ nɔ eshashao shi yɛ shiɛmɔ ni eeeshiɛ etsɔɔ gbɔi nɛɛ mli, ejaakɛ eetsu “nitsumɔ krɔŋkrɔŋ” ni Nyɔŋmɔ ekpɛlɛ nɔ ni ebaajɔɔ nɔ lɛ.
11. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tsɔɔ nɔ ni amɛtsuɔ nɛkɛ “nitsumɔ krɔŋkrɔŋ” nɛɛ? (b) Mɛni hewɔ shia kɛ shia shiɛmɔ Iɛ mli gbɛfaŋnɔ ni wɔɔɔna lɛ he hiaa lɛ?
11 Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ hu lɛ, Yehowa Odasefoi etsu nii waa yɛ shia kɛ shia odaseyeli mli akɛ gbɛ titri ni amɛaatsɔ nɔ ni amɛnine ashɛ gbɔmɛi anɔ ni amɛshiɛ Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ amɛtsɔɔ amɛ. Shi kɛlɛ, Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ni nuɔ he akɛ eji gbɛnaanii ni ka enɔ kɛ hegbɛ ni ena akɛ ejaje “sanekpakpa” lɛ kɛ hegbɛ fɛɛ ni eeena baaye odase matsɔɔ wekumɛi, nanemɛi skulbii, nanemɛi nitsulɔi, kuuŋbii kɛ gbɔi yɛ trukaa odaseyeli mli. No hewɔ lɛ, yɛ shikpɔji ni Nyɔŋmɔ jamɔ mlibii aloo polisifoi kɛ shitee-kɛ-woo ni mli wa baa ni haa efeɔ nɔ ni anyɛɛɛ ashiɛ yɛ faŋŋ mli yɛ shia kɛ shia po lɛ, Kristofoi yaa nɔ amɛfeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ koni amɛye odase yɛ gbɛi krokomɛi anɔ. Shi kɛlɛ, yɛ he fɛɛ he ni shihilɛ lɛ bɛ keketee nɛkɛ lɛ, Yehowa Odasefoi yaa shia fɛɛ shia mli. Nɔ ni jɛɔ mli baa ji ‘odase ni ayeɔ kɛmɔɔ shi’ ni amɛnine shɛɔ gbɔmɛi babaoo ni kulɛ amɛkɛ anɔkwa Kristofoi ekpeŋ ni amɛaanu “sanekpakpa” lɛ he lɛ anɔ.—Bɔf. 4:19, 20; 20:21; okɛto Ezekiel 9:3, 4 he.
Gbɛ Ni Atsɔɔ Nɔ Ayeɔ Odase Ni Kɛ Sɛɛnamɔ Baa Lo?
12-14. Mɛni tsɔɔ akɛ shia kɛ shia shiɛmɔ lɛ baanya afee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa?
12 Shi ani nɛkɛ sanekpakpa jajemɔ gbɛ nɛɛ kahe eji gbɛ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he ni atsɔɔ nɔ ‘akɛ he woɔ’ “sanekpakpa lɛ he nitsumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli”? Odaseyeli lɛ kɛ gbee ni naa wa haa hetoo akɛ, HƐƐ! Yɛ afi 1977 mli lɛ, wolo ni ji Social Compass lɛ ŋma sane ko ni ji “Yehowa Odasefoi ni Yɔɔ Japan,” ni Ŋleshi woloŋlelɔ Bryan Wilson ŋma yɛ amɛhe (lɛ he sane. Eŋma akɛ: “Amɛhiɛ jwɛŋmɔ kome yɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli fe” ‘jamɔ hee’ ni yɔɔ Japan lɛ. Agbɛnɛ hu etao nibii komɛi amli ni nɔ ni je kpo nɛ:
“Mɛi ni amɛbatsɔmɔ Odasefoi lɛ ateŋ mɛi ni fa [ 58.3%] kɛɛ akɛ, amɛna sane lɛ he miishɛɛ klɛŋklɛŋ kwraa kɛtsɔ shia kɛ shia” ni Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ba lɛ nɔ.
13 Nyɔŋmɔi ajalɔi po ni kpoɔ akɛ amɛaakpɛlɛ tsɔɔmɔ ni damɔ Biblia nɔ ni Yehowa Odasefoi shiɛɔ lɛ nɔ lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ sɛɛnamɔ yɛ shia kɛ shia sanekpakpa jajemɔ ni Odasefoi lɛ feɔ lɛ mli. Wɔkaneɔ akɛ:
“Ekolɛ [sɔlemɔi lɛ] eku amɛhiɛ kwraa amɛshwie nɔ ni ji Odasefoi lɛ anitsumɔ titri lɛ —shia kɛ shia sramɔ lɛ, ni nakai ji bɔni blema bɔfoi lɛ ni je tsutsu sɔlemɔ lɛ shishi lɛ fee lɛ nɔ. Yɛ be mli ni sɔlemɔi lɛ shiɛɔ yɛ amɛdiɛŋtsɛ amɛsɔlemɔtsui loo kpeehei pɛ mli lɛ, [Odasefoi lɛ] nyiɛɔ bɔfoi lɛ anɔkwɛmɔ nɔ ni amɛkɛyaa shia kɛ shia mli lɛ sɛɛ.”—“El Catholicismo,” Bogotá, Colombia, Sept. 14, 1975.
‘Esa akɛ Katolekbii anyiɛ Yehowa Odasefoi lɛ anɔkwɛmɔ nɔ yɛ sanekpakpa jajemɔ lɛ mli lɛ sɛɛ, enɛ ji nɔ ni akɛɛ mɛi ni tee National Congress on Evangelization kpee lɛ.’—Minneapolis “Tribune,” Aug. 29, 1977.
14 Akɛ shia kɛ shia sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ ele Yehowa odasefoi jogbaŋŋ ákɛ, shikpɔji pii yɛ ni kɛji akɛ shiatsɛ lɛ gbele shinaa lɛ ni ena mɔ ko lɛ, nɔ ni ebaakɛɛ nɔŋŋ ji akɛ, “Oo, benɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko jio belɛ.” Kɛji akɛ awieee nɔ ko po yɛ Biblia lɛ he lɛ, átsũ nɔ kpakpa ko kɛ̃. Agbala jwɛŋmɔ kɛba Nyɔŋmɔ gbɛi krɔŋkrɔŋ, ni esa akɛ atsuu he lɛ nɔ. Shiatsɛ lɛ ena ele akɛ Nyɔŋmɔ tsuji kɛ E-sane lɛ eba jɛmɛ. (Mat. 6:9; Yes. 12:4; Ezek. 33:6-9, 29) Shi, taakɛ ŋmalɛi ni yɔɔ yiteŋ gbɛ nɛɛ tsɔɔ lɛ, yɛ be babaoo mli lɛ sɛɛnamɔi pii jɛɔ mli baa.
15. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ atsũ nitsumɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he nɛɛ yɛ hei komɛi ni atsi amɛnaa yɛ lɛ?
15 Shiɛmɔ ni ashiɛɔ ahaa gbɔmɛi yɛ shia kɛ shia lɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa akɛ Odasefoi nɛɛ bɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛaanyɛ yɛ shihilɛi ni mli wawai ashishi po beni afee ni amɛna enɛ mli gbɛfaŋnɔ. Nakai enɛ ji yɛ Afrika shikpɔŋ ko ni nɔyelɔi lɛ egu nitsumɔ ni damɔ Biblia nɔ nɛɛ mli. Kristofoi ni yɔɔ nɛkɛ maŋ nɛɛ mli lɛ le akɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ ajajeɔ sanekpakpa nɛɛ he yɛ sɛɛnamɔ, ni akɛ ‘esa akɛ amɛbo Nyɔŋmɔ moŋ toi akɛ nɔyelɔ fe gbɔmɔ,’ ni akɛ esa akɛ amɛkɛ Yesu ŋaawoo akɛ “nyɛhiɛ atɛa tamɔ onufui ni nyɛfea kpoo tamɔ okpoi” lɛ atsu nii. (Bɔf. 5:29; Mat. 10:16, 17) Mɛni ji nɔ ni amɛbaafee?
Amɛnyɛɔ amɛtoɔ nibii ahe gbɛjianɔ beni afee ni amɛteŋ mɛi fioo ko ajara gbɛjegbɛi lɛ aloo b eni amɛyɔɔ lɛ yɛ shiai lɛ yibɔ okadii anaa. Mɔ kome baana shiai fɛɛ ni kɛ 2 gbeɔ naa tamɔ (2, 12, 22, 32, kɛmiiya) ni ebaanyɛ eyasra amɛ yɛ nakai gbɛjianɔtoo lɛ naa bɔni esumɔɔ aloo yɛ be ni eeena mli. Mɔ kroko hu kɛ shiai ni kɛ 3 gbeɔ naa lɛ tsuɔ nii tamɔ (3, 13, kɛmiiya) ni lɛ hu ebaanyɛ eyasra amɛ yɛ gbi kroko nɔ. Atsɔɔ enɛ nɔ ayeɔ odase ni mɔ̃ɔ shĩ.
Abaanyɛ atsɔ gbɛi sɔrɔtoi anɔ aye amɛ odase. Kristofonyo kome baanyɛ ahiɛ kɛŋtɛŋ bibioo ko ni wuɔwɔji aloo aduawai yɔɔ mli ni ehɔ̃ɔ eha shiatsɛ lɛ, shi yɛ jara ni wa fioo fe nɔ ni yɔɔ jara nɔ lɛ. Enyɛŋ ehɔɔ babaoo, shi enɛ baanyɛ atee sanegbaa ni kɔɔ bɔni nibii ajara ewa lɛ kɛ shihilɛ mli naagbai ni yɔɔ ŋmɛnɛ kɛ ekrokomɛi ashi kɛ́ shiatsɛ lɛ baasumɔ ni ewie, ni akɛtsɔɔ bɔni enɛ ji Biblia gbalɛ mlibaa.
Aloo ekolɛ Kristofonyo ko ni miitao aduawai ahe baanyɛ ekɛ enɛ atsu nii ni enine ashɛ mɛi anɔ yɛ “shikpɔŋkuku” lɛ mli. Dani eeeya jara nɔ lɛ ekolɛ ebaanyɛ eya shiai ni yɔɔ abɔɔi lɛ amli ni ebi akɛ ebaasumɔ ni ehe amɛ aduawai lɛ eko. Kɛji akɛ enyɛ ehe aloo enyɛɛɛ ehe hu lɛ, yɛ be babaoo mli lɛ anyɛɔ ajeɔ sanegbaa ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ shishi.
Nɛkɛ gbɛ nɔ Kristofoi nɛɛ tsɔɔ ni amɛjoɔ naagbai ni mɛi ni eye maŋkwramɔ he sɛkɛ ni tsutsu lɛ amɛgbaa amɛnaa lɛ kɛbaa amɛnɔ yɛ shia kɛ shia sɔɔmɔ lɛ mli lɛ naa foi. Enɛ haa anyɛɔ ayeɔ odase kɛmɔɔ shi yɛ kuuŋ heni amɛyɔɔ lɛ.
16. Mɛɛ gbɛi sɔrɔtoi komɛi Odasefoi baanyɛ atsɔ nɔ beni afee ni sɛɛnamɔ aya nɔ aba gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛshiɛɔ nɛɛ mli?
16 Ekolɛ ehe baahia ni atsu gbɛ kroko he nii yɛ hekroko. Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ ekolɛ nɔ ni afɔɔ feemɔ ji akɛ aya mɛi aŋɔɔ yɛ amɛshiai amli lebi lebi, yɛ be mli ni shiatsɛmɛi pii yɔɔ shia. Shi kɛji akɛ shihilɛi tsake ni amɛteŋ mɛi pii miitsu nii bianɛ lɛ, belɛ ani no tsɔɔ akɛ anyɛɛɛ atsu shiɛmɔ gbɛ nɛɛ he nii dɔŋŋ lo? Dabi, ejaakɛ kulɛ te aaafee tɛɛŋ—ni nine anyɛ ashɛ mɔ fɛɛ mɔ—ni yɔɔ shia fɛɛ shia kɛ tsu fɛɛ tsu mli ni “sanekpakpa” lɛ he aba sɛɛnamɔ aha lɛ? Sɛɛnamɔ aaaba he akɛ aaaayasra mɛi nɛɛ yɛ shwane mli aloo yɛ gbɛkɛnaashi, yɛ be mli ni weku lɛ mlibii lɛ eba shia. Oti lɛ ji akɛ wɔnine ashɛ gbɔmɛi babaoo ni wɔɔnyɛ nɔ ni wɔye wɔbua amɛ.—Okɛto Bofoi lɛ Asaji 16:13 he.
17. Akɛni Paulo nɔkwɛmɔnɔ Iɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli hewɔ Iɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔdiɛŋtsɛ Iɛ wɔɔɔnyɛ wɔtsɔ nɔ wɔfee tsakemɔi loo wɔto gbɛjianɔ ni wɔnyɛ wɔtsu nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ?
17 Bɔfo Paulo miisumɔ ni etsake gbɛi ni etsɔɔ nɔ lɛ beni afee ni enine ashɛ etoibolɔi lɛ anɔ. Ekɛɛ akɛ: “Sanekpakpa lɛ hewɔ mifeɔ nibii fɛɛ, beni afee ni mikɛ mɛi krokomɛi aja enɛ.” (1 Kor. 9:19-23, NW) Nakai nɔŋŋ hu gbɛi sɔrɔtoi anɔ ni wɔɔtsɔ lɛ baanyɛ aye abua ŋmɛnɛ. Mɛni, akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛji akɛ oyɛ heni mɛi pii bɛ jamɔ kɛ Biblia lɛ he miishɛɛ dɔŋŋ hu? Ani obaatsake gbɛ ni otsɔɔ nɔ oshiɛɔ lɛ mli?
Odasefonyo ko ni yɔɔ Belgium gba sane nɛɛ akɛ: ‘Migbeleɔ Biblia lɛ mli yɛ midɛŋ, eyɛ mli akɛ mikɛtsɔɔɔ amrɔ nɔŋŋ moŋ. Mikɛɔ akɛ, “Be mli ni mimɛɔ bo ni oba shinaa lɛ naa lɛ, no mli lɛ miikwɛ nɔ ni aŋma yɛ biɛ nɛɛ . . . ’Miishɛɛ ji mɛi ni he jɔ lɛ, ejaakɛ amɛji mɛi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ.’ Mat. 5:5, [NW] Ani osusuɔ akɛ mɛi ni he jɔ lolo yɛ wɔteŋ?” Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ sanegbaa jeɔ shishi ni etsɛɛɛ ni akpɛlɛɔ Biblia lɛ nɔ.’
Nitsumɔ Ni Nyɔŋmɔ Jɔɔ Nɔ
18. Mɛɛ yiŋtooi wɔyɔɔ ni haa wɔleɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ “sanekpakpa lɛ he nitsumɔ krɔŋkrɔŋ” lɛ he miishɛɛ?
18 Kristofoi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ he fɛɛ he lɛ yɛ “sanekpakpa lɛ he nitsumɔ krɔŋkrɔŋ” lɛ he miishɛɛ waa. Ni nakai nɔŋŋ ji Yehowa Nyɔŋmɔ. Paulo kɛɛ akɛ Kristofoi heei ni ba kɛjɛ nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ ni ena lɛ tamɔ afɔle ni Nyɔŋmɔ ni fɔse emumɔ lɛ eshwie amɛnɔ lɛ kpɛlɛɔ nɔ.—Rom. 15:16.
19. Mɛɛ gbɛ nɔ sɛɛnamɔ aaatsɔ aba nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ mli yɛ be mli ni mɛi pii po booo toi?
19 Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ kɛ jɔɔmɔ miiya nɔ yɛ nɛkɛ shiɛmɔ nitsumɔ nɛɛ nɔ, ni shia kɛ shia nitsumɔ ni he hiaa ni akɛ naa gbɔmɛi ni akɛyeɔ abuaa amɛ nɛɛ fata he. Nɔ ni yeɔ enɛ he odase lɛ, sɔɔlɔ ko ni yasraa asafoi ni yɔɔ kpokpaa wulu ko mli lɛ kpɛlɛ nine ni afɔ̃ atsɛ lɛ akɛ efata Kristofonyo ko he yɛ Maryland ni amɛyafee shia Biblia mli nikasemɔ lɛ nɔ. Ekɛɛ akɛ:
“Mibi shiatsɛ lɛ nɔ ni kanya lɛ ni ha ekɛ Yehowa Odasefoi je Biblia kasemɔ shishi. Ekɛɛ akɛ efɔɔ Biblia lɛ gbelemɔ kɛkɛ, ni ekɛ ewao maa kuku ko nɔ ni ekaneɔ. Shi enuuu shishi.
“Gbi ko shɛ ni ehao waa yɛ weku lɛ mli naagbai komɛi ni mli wa lɛ hewɔ. Kɛkɛ ni egbele Biblia lɛ ekoŋŋ akɛ ebaakane kuku ko. Enuuu shishi ni agbɛnɛ yɛ nɛkɛ nɔnyɛɛ kɛ nijiaŋwujee nɛɛ hewɔ lɛ ebɔi yaafo. Esɔle eha Nyɔŋmɔ koni etsu mɔ ko ni mɔ lɛ abaye abua lɛ ni enu ewiemɔ lɛ shishi. Amrɔ nɔŋŋ pɛ ni ekɛɛ nakai lɛ, kɛkɛ ni mɔ ko tswa ŋmɛlɛ ni yɔɔ shinaa lɛ naa lɛ. Be mli ni eyaaha hetoo lɛ pɛ ni ena Odasefonyo ko, ni eje shishi ebi lɛ akɛ ‘Ani obaasumɔ ni onu Biblia lɛ shishi?’ Shiatsɛ lɛ tsɛ lɛ kɛtee tsu lɛ mli ni amrɔ nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni aje daa nikasemɔ shishi.”
20-23. Mɛɛ jɔɔmɔi baanyɛ ajɛ shia kɛ shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni wɔɔha aya hiɛ lɛ mli aba?
20 sɛɛnamɔ baanyɛ aba yɛ be mli ni etamɔ nɔ ni mɛi ni wɔkɛ amɛ kpeɔ lɛ ateŋ mɛi ni fa po kpoɔ “sanekpakpa” lɛ ni akɛbahaa amɛ Iɛ.
Oblayoo fioo ko miiya shia kɛ shia yɛ akrowa ko yɛ South Africa Hɔɔ shwane ko. Mɛi pii booo lɛ toi tsɔ̃ ejaakɛ Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛjianɔtoo ko ni yɔɔ akutsoŋ heni eyɔɔ lɛ efite mɛi lɛ ajwɛŋmɔ yɛ Kristofoi amɔdɛŋbɔɔ ni Yehowa Odasefoi, kɛyeɔ buaa amɛ lɛ he. Mɛi pii ŋamɔɔ amɛshinaai ni amɛsumɔɔɔ ni amɛboɔ lɛ toi. Etamɔ nɔ ni eetɔ lɛ efolo.
Shi no mli lɛ mɔ ko jɛ esamfɛlɛ yɛ gbɛjegbɛ lɛ afa kroko mli eekwɛ nɔ ni yaa nɔ lɛ. Yoo onukpa ko yoo Odasefonyo nɛɛ tsuishiŋmɛɛ lɛ yɛ naanyobɔɔ su ni mɛi lɛ ejieee kpo lɛ fɛɛ sɛɛ. Eka shi faŋŋ akɛ esoro nɛkɛ Kristofonyo nɛɛ yɛ gbekɛbii yei krokomɛi ahe.
Be mli ni eshɛ yoo onukpa nɛɛ shia lɛ, efɔ̃ Odasefonyo lɛ nine akɛ eba mli. Eyɛ mli akɛ Ŋleshi wiemɔ pɛ oblayoo fioo nɛɛ wieɔ, ni yoo onukpa lɛ hu wieɔ Afrikaans pɛ moŋ, shi amɛnyɛ amɛgba Biblia mli sane ni he hiaa kɛha wɔ be nɛɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ sɔɔlɔ ko ni wieɔ Afrikaans nyiɛ sɛɛ basra yoo onukpa nɛɛ, ni yoo onukpa nɛɛ kɛ miishɛɛ kpɛlɛ nɔ akɛ ebaasumɔ ni akɛ lɛ akase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa.
21 Yɛ anɔkwale mli lɛ, anuɔ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ ni yɔɔ “sanekpakpa lɛ he nitsumɔ krɔŋkrɔŋ” lɛ nɔ lɛ he yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ. Sɔɔlɔ ko ni faa gbɛ ni sraa asafoi ni yɔɔ New Orleans, Louisiana niiaŋ lɛ ŋma akɛ: “Sanekpakpa jajemɔ mumɔ lɛ miiya hiɛ waa yɛ be fɛɛ mli. Asafoi kpaanyɔ loo nɛɛhu ni wɔyasra amɛ yɛ naagbee nɛɛ kɛ be babaoo miiwo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nɛkɛ nɔyaa yɛ mɔdɛŋbɔɔ mli nɛɛ hewɔ lɛ wɔnine eshɛ mɛi pii ni yɔɔ ‘sanekpakpa’ lɛ he miishɛɛ lɛ anɔ. Ni akɛni nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ bɛ deka kwraa yɛ ‘sanekpakpa’ lɛ jajemɔ mli hewɔ lɛ, toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ mumɔ ji nɔ ni anaa babaoo agbɛnɛ yɛ asafoi lɛ amli.”
22 Nɛkɛ toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ nɛɛ faa babaoo yɛ nakai Kristofoi lɛ ni kɛ hewalɛ shiɛɔ “sanekpakpa” lɛ shihilɛ mli akɛ aŋkroaŋkroi kɛ agbɛnɛ yɛ amɛwekui fɛɛ mii, ni amɛnuɔ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ he. Oo, haomɔi krokomɛi kɛ shihilɛ mli naagbai baanyɛ ahi shi. Wɔle akɛ enɛɛmɛi baahi shi yɛ bei abɔ ni wɔyeee emuu ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ yɔɔ lolo nɛɛ. Shi yɛ be mli ni Kristofonyo lɛ kɛ ehe woɔ nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ efa ni ji “sanekpakpa lɛ he nitsumɔ krɔŋkrɔŋ” lɛ mli vii lɛ, ebaaha eshihilɛ afee nɔ ni yeɔ emuu, nɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emii, ni miishɛɛ yɔɔ mli. (Bɔf. 20:35) Enɛ jeee nɔ ko ni akaa yiŋ awieɔ kɛkɛ, anyɛɔ atsuɔ he nii. Eba mli nakai yɛ bɔfo Paulo he. Nakai ebaa mli hu yɛ Yehowa Odasefoi akpekpei abɔ he ŋmɛnɛ. Ebaanyɛ eba mli nakai yɛ ogbɛfaŋ
23 Mɛi krokomɛi hu baanyɛ ale nɔ̃ Kristofonyo ni oji. Amɛbaana ni oona “sanekpakpa” jajemɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Amɛbaanyɛ amɛna bɔ ni enɛ kɛ Kristofoi anitsumɔi krokomɛi kɛ toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ baa oshihilɛ mli lɛ. Amɛbaakadi gbɛi sɔrɔtoi babaoo ni otsɔɔ nɔ ojieɔ Kristofoi asu kɛ baŋ kpo otsɔɔ kɛ agbɛnɛ “mumɔ lɛ yiibii” lɛ hu. (Efe. 4:24; Gal. 5:22, 23) Hɛɛ, ebaajie lɛ kpo etsɔɔ mɛi krokomɛi babaoo akɛ eesɔmɔ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yɛ omanyeyeli mli.
24. Te ooonu gbɛfaŋnɔ ni ooona babaoo yɛ nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ mli lɛ he oha tɛɛŋ?
24 Yɛ be mli ni Paulo ewie “mikɛ mihe ewo sanekpakpa lɛ he nitsumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli” lɛ sɛɛ lɛ, ekɛfata he akɛ: “No hewɔ lɛ, miyɛ nɔ ni madamɔ nɔ maha mimli afli mi yɛ Kristo Yesu mli kɛ eba nibii ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he lɛ gbɛfaŋ.” (Rom. 15:17, NW) Nyɛhaa wɔfɛɛ, akɛ Kristofoi lɛ, wɔtsuɔ nii beni afee ni wɔhu, wɔmli anyɛ afli wɔ yɛ Kristo Yesu mli.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ajie kɛjɛ January 1, 1981 blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli.
b Shishitsɔɔlɔi komɛi tsɔɔ hierourgounta shishi akɛ “ni aaatsu nii akɛ osɔfo,” aloo kɛ Wiemɔ kroko ni tamɔ nakai. Okɛto Luka 1:8 he yɛ heni akɛ feemɔ-wiemɔ ko tsii nii yɛ Zakaria Yohane Baptisiɔ lɛ tsɛ he Iɛ.
c Eka faŋŋ akɛ klɛŋklɛŋ shishitsɔɔmɔ ni afee kɛjɛ Hela Kristofoi Aŋmalɛi lɛ amli kɛtee wiemɔ kroko mli ji Syriac nɔ̃ lɛ. Professor James Murdock shishitsɔɔmɔ ni etee kɛjɛ Syriac mli lɛ kaneɔ akɛ: “Mikpooo nɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha nyɛsusumai lɛ, akɛ mashiɛ mahanyɛ, ni matsɔɔ nii yɛ gbɛjegbɛi anɔ kɛ shiai amli, he mli ni miyeɔ Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii odase lɛ.”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]
‘Nitsumɔi wuji’ je shishi yɛ Pentekoste